väljastpoolt tuleva ärrituse mõjul 2. Ainevahetus assimilatsioon uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine (saadakse energiat glükoosi (C6H12O6) oksüdatsioonil H2O + energia), tekib soojus, assimilatsioon ja dissimilatsioon toimuvad paralleelselt, üks või teineülekaalus peale söömist assim, nälgimisel dissim 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine sisekeskkond : veri, lümfid, rakkudevaheline vedelik need 3 kokku rakuväline koevedelik + rakusisene vedelik; säilitatakse rakuvälise vedeliku koostise püsivust, et rakusisene ei muutuks. Rakusisese vedeliku muutused tõsised häired Organism on enim tundlik järgmiste asjade suhtes: 1. Kehatemperatuur sisekeskkonna temp on normis 37 C 2. pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH
1. Mis on homöostaas ja kuidas see toimib? Milliste mehhanismide abil tagatakse organismi homöostaas? Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, sisekeskkonna oluliste näitajate püsimine teatud normi piires. Näiteks rakuvälise vedeliku stabiilsus tagab rakkude püsiva talitlemise, hoolimata väliskeskkonna tingimuste muutumisest. 2. Selgitage mõne näite abil, mida tähendab negatiivne tagasiside. Negatiivne tagasiside on homöostaasi hoidmiseks, kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm 3. Kuidas ja mille abil suhtlevad rakud omavahel? Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi sünapside kaudu, elektrilisi ja keemilisi signaale. Sünapsi moodustavad presünaptiline neuron ja postsünaptiline neuron, sünapsides asuvad retseptorid, mille kaudu neurotransmitterid annavad edasi informatsiooni. 4
Inimene kui tervikorganism Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel
Bioloogia 15.05.2012 Regulatsioonikeskkonnad Homöostaas ehk organismi sisekeskkonna stabiilsus inimesel Tagatakse: · Neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi vahendusel Humoraalse regulatsiooni ehk hormoonide vahendusel Homöostaasi tagav mehhanism · Negatiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest
Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps kahe närviraku ühendus. koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: hormoonid, mineraalained, vitamiinid, päril. Faktorid, sots faktorid. Erutuse levik -
organism on väikseim sarnase ehituse ja kogum, mis täidab täitvad elundid ühtne tervik, üksus, nt talitlusega rakud kindlat ülesannet moodustavad mille talitlusi närvirakk elundkondi reguleerivad keeru- . ad mehhanismid 3.ORGANISMI TASE Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst. Sellega tagatakse ka organismi sisekeskkonna stabiilsus ehk HOMÖOSTAAS.Võrdle homöostaasi kindlustamisel osalevaid regulatsioonimehhanisme. NEURAALNE HOMORAALNE REGULATSIOON REGULATSIOON Millise elundkonna Närvisüsteemi vahendusel Vere vahendusel vahendusel toimub? Regulatsiooni kiirus Kiire Aeglane (kiire/aeglane) 4.LIIGI TASE Erinevad liigid esinevad looduses oma levila ehk areaali piires populatsioonidena
maksas ja muundatakse kusiaineks. Melaniin- tume pigment, mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. 13. Kuidas toimub positiivne tagasiside? Näited. Homöostaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks. NT: vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine. 14. Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Näited. Homöostaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. NT: temperatuur, soolsus, vedeliku regulatsioon. 15. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E=A+K+M+V+U+T (E-toidu ja joogiga saadav energia; A-ainevahetus; K-kasv; M-
saab vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Tennisistidel lagundab enamasti organism energia saamiseks nii glükoosi kui ka rasvu. Peale mängu toimuvad organismis järgmised muutused : hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel nagu juba eespool mainitud. Nüüd püüab organism homöostaasi tagada ja hakkab intensiivistuma gaasivahetus, kudedesse viiakse nüüd rokem hapnikku ja eemaldadakse süsihappegaas. Vereringe nahas intensiivistub, et eemaldada kehas tekkinud liigne soojus. Teine väga efektiivne meetod soojuse eemaldamiseks on higistamine. Glükogeeni varude taastamiseks on soovitav treeningu lõppedes midagi süüa. Pärast tennisetreeningut või tennisemängu ei taastu organismi normaalne olek kohe. Mida treenitum on inimene, seda kiiremini taastumine toimub
Inimene II 1. Homöostaas organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda Näitajad: pH, glükoosi kontsentratsioon, CO2 sisaldus veres, vee hulk, erinevate ioonide hulk, temperatuur. Homöostaasi tagavad: * neerud (happelisus, kusiaine, soolad, vesi) * kopsud (hapniku ja co2 sisaldus) *Maks ja pankreas (glükoosi tase) * Nahk (temperatuur) * Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (reguleerivad organite tööd) * veresooned (temperatuur ahenevad ja laienevad) 2
geenirike, st mingi geeni avaldumine välistatakse. Viljastamine in vitro imetajate munaraku kehaväline viljastamine. Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, kus toimub info töötlemine. Sünaps koht, kus info edastatakse ühelt närvirakult teisele. Homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus ka muutuvates keskkonnatingimustes. Immuunsüsteem kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Negatiivne tagasiside homöostaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalkalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. Termoneutraalne tsoon to-vahemik, milles kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. (25o -30o C) Bioloogiline kell perioodiliselt toimuvad organismi talitluse rütmid (ajavöönd, öö/päev). Sensoorne mälu mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud info, väikese mahuga ja kiirelt kustuv.
habame või rindade)- arengut Hormoonid Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi teatud elundite ja elundkondade talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammides. Isegi väikesed, normaalse hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu ehk homöostaasi. Igal hormoonil on oma ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu – nt. kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoonide eritumine sõltub east. Nende teke muutub ööpäeva jooksul (hommikul on eritus
soolade ja teiste vajalike ainete tagasi imendumine e. Reabsorbeerumine. Esmane uriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Ööpäevad moodustab umbes 100 liitrit esmast uriini. Neeru torukeste süsteemis toimub vajalike ainete tagasi imendumine verre. Ainete reabsorbeerumine neerutorukestest toimub valikuliselt. Neerud reguleerivad suure täpsusega organismi sisekeskkonna konstantsust e. Homöostaasi põhimõttel vajalik sisse, ebavajalik välja. Neerus ei tegutse kõik nefronid korraga. Adrealiini puhul töötavate päsmakeste arv väheneb. Kusi aine ja kofeiin suurendavad töötavate päsmakeste arvu. Normaalselt töötav päsmake töötab järgmiselt: 15 sek tööd, 45 sek puhkust. Neerude talitlus sõltub neeru funktsionaalsest seisundist: 1. päsmakeste kapillaaride vee läbilaske võimest 2. vererõhk päsmakeste kapillaarides 3. töötavate päsmakeste arvust
5)Loetlege inimese kehas olevad koed. Epiteelkude, sidekude, närvikude, lihaskude. 6)Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Vöötlihaskude, südamelihaskude ja siselihaskude. 7)Millistest osadest koosneb närvirakk? Raukeha, neuron, dendriit. Küsimused lk 79 1)Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Negatiivse tagasiside puhul mõjub väljundi suurenemine sisendit vähendavalt. See võimaldab süsteemil tasakaalustuda. Negatiivne tagasiside on homöostaasi aluseks. 2)Kus asub inimesel hingamiskeskus? Piklikus ajus. 3)Millele kulub energia puhkaval inimesel? Hingamisele 4)Millest koosneb energiabilanss? E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse 5)Milleks on inimesel maks? Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote
varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.). Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte,
Kehasisene viljastumine: Imetajad, roomajad ja linnud. Küpseb vähem sugurakke. Vijastumise tõenäosus suurem. Kaitstud paremini ebaoodsate tingimuste eest. INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM Inimene on fnktsioneeriv tervik mõisted. Närvirakkude eripära: Ülesanne on info juhtimine. Sidekude: Rakuvaheainet palju. Lihaskude: * vööt- tahtele alluvad liigutused * silelihas- maos, ei allu tahtele. * südamelihas- töötab automaatselt Organist püüab säilitada sisemist tasakaalu ehk homöostaasi Homöostaasi tagamiseks hakkavad tööle närvisüsteem ja hormoonid. Rakud suhtlevad omavahel kas keemiliste signaalainetega või elektriliste närviimpulsidega. Parakriinne sigaliseerimine- Signaalained (kasvufaktorid, sh hormoonid) mõjutavad läheduses olevaid takke Endokriinne signaliseerimine- Kaugel asetsevate rakkude mõjutamine vereringe vahendusel liikuvate signaalainetega INIMESE NÄRVISÜSTEEMI ÜLDSINE EHITUS JA TALITUS 1) KESKNÄRVISÜSTEEM- (pea- ja seljaaju)
su risk haigestuda kroonilisse haigusesse kohe märkimisväärselt madalam; kui su füüsiline vorm väheneb, risk haigestuda suureneb. Eriti suurt efekti omab treening südamehaiguste ärahoidmisele. Samamoodi aitab füüsiline aktiivsus ära hoida suhkruhaigust ja ka suhkruhaiguse mõju vähendada, kui see sul juba on. Mõlemad aeroobne treening ja jõutreening on kasulikud, kuid tundub, et jõutreening on glükoosi homöostaasi (tervisele on vaja, et veresuhkrutase ei kõiguks väga palju) säilitamiseks eriti efektiivne. Osteoporoosi vältimiseks on kõige kasulikum loomulikult jõutreening, sest ta tõstab luu mineraalset tihedust. Paljud uuringud on näidanud, et neil, kes teevad jõutreeningut, on luutihedus suurem kui neil, kes seda ei tee (ehk need, kes teevad vaid aeroobset treeningut). Jõutreening aitab ära hoida luude hõrenemist, mis vananemisega tahes tahtmata kaasneb
vastuvõtmisega. Nikli transport vere plasmas vahendab albumiini külge seostumine või muude väikeste ligandidele kinnitumine nagu amino happete või väikeste peptiidide külge. Organismis hakkab nikkel tekitama reaktiivseid hapniku liike, nagu näiteks superoksiidi radikaal, vesinik peroksiidi ja hüpokloor hapet, mis surmavad mitut tüüpi rakke nagu neutrofiilid ja T-rakud. Tihe kokkupuude nikliga pärsib ka normaalset mineraalide homöostaasi, mille tõttu lähevad kaltsiumi, magneesiumi, mangaani ja tsingi tasemed madalaks erinevates kudedes ja takistab normaalset raua kofaktoorset seostumist kindlate valkudega. Nikli kõige suuremad terviseriskid on kantserogeensus ja allergiad. Mõlemad tekivad aktiivsete muutustega metaboolsetes radades mis juhivad põletiku teket, stressi, raku jagunemist ja raku surma. Spetsiifiliselt nikli homöostaasiks loodud valku ei tunta ühesgi imetajas, ei oodata nikli
elutingimused ja pärilikkus. Näiteks: pähklialergia, õietolmualergia Äratõukereaktsioon- immuunsüsteem reageerib siirdatud koe või organi vastu. Saab vältida: kui valid doonoriks kellegi kellel on sinuga väga sarnane organism, on olemas immuunsüsteemi alla suruvaid ravimeid. 16. Mis on homöostaas? Homöostaas ehk vere stabiilsus 17. Milleks on vaja stabiilset sisekeskkonda? Sest organismis toimuvad reaktsioonid vajavad kindlaid tingimusi. 18. Kuidas tagatakse vere homöostaas? Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks, pankreas e kõhunääre, nahk. 19. Milline on hingamise roll sisekeskkonna stabiilsuse tagamisel? See toimub automaatselt. Hoiab pH taseme ja CO₂ sisalduse kehas kontrolli all. Saab ka mõjutada. Hinge kinni hoides koguneb CO₂ hulk ja kõrheneb pH tase. 20. Miks on organismil energiat vaja? Millele inimene energiat kulutab? - et säilitada püsiv kehatemperatuur - et transportida vajalikke aineid rakkudesse ja välja - et ehitada uusi rakke
energia vahetuse protsessides tekkinud vesinik ioonid. + Karbonaat puhversüsteemis moodustub puhverdamise tulemusel süsihape. + Vesi ja süsinikdioksiid eemalduvad organismist kopsude kaudu. + Karbonaatpuhversüsteemis tekkinud süsihape muudetakse kopsudes vereplasma ensüümi karboanhüdraasi toimel süsihappegaasiks ja veeks. 9) Millised on vere, kui ühe sidekoe tüübi põhilised ülesanded? V. Transprdifunktsioon, kaitsefunktsioon, sisekeskonna püsivuse e. homöostaasi säilitamise funktsioon. 10) Tõesed väited: + Valge tromb tekib, kui trombotsüütid aktiveeruvad kokkupuutest vigastatud endoteelist pärinevate aktiveerivate faktoritega ja nad kleepuvad kokku ning liibuvad vigastatud kohale. See vähendab verejooksu haavast. + Verehüüve ehk punane tromb tekib, verehüübimise koagulatsiooni faasis, kui vereplasma valgust fibrinogeenist tekib trombiini toimel fibriin.
Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, rakkudevaheline vedelik, rakusisene vedelik Sisekeskkonna näitajad, mis peavad olema stabiilsed: Keha sisemuse temperatuur (u. 37°C) Vererõhk (max ehk süstoolne 120 mmHg, min ehk distoolne 60-70 mmHg) Ca sisaldus veres (2,3-2,5 mmol) Glükoosi sisaldus veres (3,3-6,1 mmol/l) pH 7,37-7,43. Kui pH < 7,37 , on tegemist atsidoosiga (hingamine kiireneb), kui pH >
regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe, seega regulatsioon on aegakestev, aga järjekindel.(pidurdav või aktiveerib füsioloogilisi protsesse) Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitluste reguleerimine hormoonide vahendusel. Negatiivne ja positiivne tagasiside-Homöostaasi tagavate neuraalse ja humoraalse regulatsioon tulemus sõltub tagasisidest. Retseptorrokkude ja meeleelundite kaudu saadava info põhjal kontrollitakse protsesse sisekeskonnas. Põhiline toimemehhanism on negatiivne tagasiside. (kõrvalkallete puhul muudetakse elundite talitlust, et väliskeskonna poolt tekkinud kõrvalkalle organismis väheneks)(higistamine, külmavärinad) Positiivne tagasiside-võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet. (verehüübimine,oksendamine,sünnitamine)
lihasrakkudes ja annab organismile energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral)) östrogeen sugunäärmetes (reguleerib suguorganite arengut, sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist, sugurakkude küpsemist) testosteroon - sugunäärmetes (reguleerib suguorganite arengut, sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist, sugurakkude küpsemist) 5. Võrdle humoraalset ja neuraalset regulatsiooni. Need regulatsioonid aitavad homöostaasi hoida Humoraalne regulatsioon Neuraalne regulatsioon Toimub hormoonide vahendusel Toimub närvisüsteemi vahendusel Põhineb endokriin- ehk sisenõrenäärmete tööl Põhineb kesknärvisüsteemi ja perifeerilise närvisüsteemi tööl Aeglane Kiire Ebatäpne Täpne
füsioloogiat ning tingib käitumishälbeid (ülemäärane erutuvus, agressiivsus, passiivsus, söögiisu puudumine jne.) või pikaajalise kestvuse korral ka haigestumist. Stressi tekkimine sunnib kõrgemaid selgroogseid loomi reguleerima asustustihedust. Homöostaasimehhanismideks kutsutakse tasakaalustavaid mõjusid ökosüsteemides. Iga liik püüab maksimaalselt kasutada oma leviku võimalusi. Samas põrkub see püüe keskkonnatingimustest tingitud kitsendustele. Loomade populatsiooni homöostaasi reguleerib juurdepääs toiduressurssidele. Kõige üldisemalt on homöostaas süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Antropogeense tegevuse vormid liikide hävitamisel ja ümberkujundamisel - kasutamine ja hävitamine (kalandus ja jahindus); - viljelemine ja kodustamine teiste liikide viimine oma kultuuri ja selle kaudu oma heaolu suurendamine (teravilja kultuurid);
Inimese homöostaasi kontrolltöö küsimused 1.NIMETA KOLM SÜSIVESIKUTE ÜLESANNET ORGANISMIDES, TOO IGA KOHTA KONKREETNE NÄIDE. ● Elutegevuseks vajalik energia- energitat saame glükoosi lagundamisel ● Struktuuri ülesanne- taime- ja seeneraku kestas; selgrootute välistoese koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad siseelundied, halb ainevahetust, lihatsetöö, soojuskjuht, inf...
sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisenõrenäärmed. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi teatud elundite ja elundkondade talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammides. Isegi väikesed, normaalse hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu ehk homöostaasi. Igal hormoonil on oma ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Kui inimesel on mõne hormooni süntees häiritud, (kas toodetakse seda liiga palju või liiga vähe), tekivad suured häired organismi talitluses. Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonpreparaatide tarvitamine, näiteks diabeedi ravimisel. Hormoonpreparaatide kontrollimatu kasutamine võib organismis esile kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi.
puudulikkus Hoolimata kiirest jahutamisest, kogeb ligi 30% kuumarabanduse ellujääjatest püsivaid neuroloogilisi kahjustusi, mis võivad olla seotud ajuatroofiaga ja ajuinfarktidega Samuti võib tekkida akuutne neerukahjustus, sooleisheemia, vereklombid kõhu ja soole sees, rabdomüolüüs Samuti on maksapuudulikkus üks tuntumaid seisundeid kuumarabanduse korral Maksafunktsiooni kahjustus seisneb tavaliselt rasvmaksa tekkes või plasma glükoosi homöostaasi häiretes Kuumarabanduse ennetamine Et ennetada mõlemat tüüpi kuumarabandust, peavad inimesed end aklimatiseerima kuumusele, planeerima väljas läbiviidavad tegevused päeva jahedamale ajale, tarbima täiendavalt vedelikku, viibima rohkem õhukonditsioneeridega ruumides Haavatavad populatsioonid peaksid rohkem tähelepanu pöörama ennetamisele Jalgpallurite seas on osutunud tõhusaks dehüdratatsiooni vältimine ja trenniaegade muutmine jahedama
11. Mis on vegetatiivse, ehk autonoomse närvisüsteemi ülesanne? Vastus: Reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. 12. Kuidas on vaheaju ühe kindla piirkonna hüpotalamuse neuronid seotud sesisekretoorse süsteemi talitluse regulatsiooniga? Vastus: Hüpotolamusel on oluline koht organismi sisekeskonna suhtelise püsivuse e homöostaasi säilitamisel, sest see piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsiga. Hüpotolamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone,m is soodustavad või pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 13. Miks nimetatakse mõningaid ajuripatsi eessagara hormoone glandotroopseteks hormoonideks?
tekivad tõsised häired. Valgus polaaröö ajal loomulikku valgust ei ole, kunstlik valgus, võivad tekkida hallutsinatsioonid Organismi põhiomadused/funktsioonid (elu iseloomustavad tunnused) : Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, erutuvad koed on lihaskude ja närvikude Ainevahetus a) assimilatsioon ainete süntees b) dissimilatsioon ainete lagunemine Paljunemine Sisekeskkonna püsivuse (homöostaasi) säilitamine sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14. Neutraalne on 7, organismis on 7,34 - 7,38. acidum hape, alcalis , atsidoos, alkaloos. kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine. Veri. neerud aitavad suurendada või vähendada happeliste
- immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu Milliseid sobivaid tingimusi vajavad rakkudes aset leidvad reaktsioonid? - õige temperatuur, piisav vee kogus, õige keskonna PH tase, ei tohi sisaldada mürke Milliseid parameetreid on vaja hoida teatud vahemikus, et eluks vajalikud protsessid saaksid tõrgeteta toimida? - Ph, glükoosi konsentratsioon, CO2 hulk veres, vee hulk, ioonide konsentratsioon, temperatuur Millised organid tagavad vere homöostaasi? (5) - Neerud - Kopsud - Maks ja pankreas - Nahk - Hormoonid ja närvisüsteem Mis regulaarib hingamist? - Piklikajus paiknev hingamiskeskus hingamislihaste kiirendamise või pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks?
b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine – sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik. Rakkudevaheline ruum, kus asub vedelik, on kõige suurem. Rakkudevaheline vedelik ehk rakuväline vedelik. Rakusisest vedelikku ei loeta sisekeskkonna hulka. Homöostaas püüab rakuvälist keskkonda püsivana hoida. Sisekeskkonna muutustele on organism väga tundlik. Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad:
Inimese talitluse regulatsioon Inimese keha on väga keeruline konstruktsioon, mida inimesed on uurinud juba tuhandeid aastaid. Selleks, et keha toimiks on väga oluline homöostaasi e sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Inimese keha koosneb eukarüootsetest rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi. Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise)
DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Elule omased tunnused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. 2. Elusorganismid on võimelised iseendale vajalikke orgaanilisi ühendeid sünteesima (ehk viima läbi biokeemilisi reaktsioone). 3. Elutegevuseks vajalikud lähteained võetakse väliskeskkonnast ning organismis tekkinud mittevajalik eritatakse välja (metabolism). 4. Elusorganismid suudavad saavutada püsivasisekeskkonna (ehk homöostaasi). 5. Kõik elusolendid on võimelised paljunema (selle aluseks on pärilik info). 6. Elusorganismid on arenemisvõimelised (arenemist surmani nimetatakse ontogeneesiks). 7. Elusorganismid on võimelised reageerima ärritustele (taimed reageerivad valgusele). 8. Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga. Elu organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia) 2
Hingamiselundkond (hingetoru, kopsud, kopsutoru) Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas) Sisenõrenäärmed (kilpnääre, käbikeha, ajuripats, kõrvalkilpnääre, neerupealised, kõhunääre, munasari, seemnesari) V. Homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamine närvisüsteemi ja hormoonide abil. (nt kehatemp, vererõhu, hemoglobiini v glükoosi sisaldus veres, pulsi säilitamine) VI. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ;
soojusproduktsiooni intensiivistumine - Südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri tõstmine, kehakaalu vähendamine, söögiisu suurendamine -- JOOD! - -kaltsitoniin -Kaltsiumi homöostaasi tagamine ( kalitsiumi deponeeritakse luudes ) Kõrval- -parathormoon - Stimuleerib vitamiini D sünteesi kilpnäärmed - Stimuleerib Ca imendumist seedetraktist - Mõju luudele : suurendavad osteklastide hulka, Ca luudest verre
· Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida
kirsi sööb rohkem kooki. 8.Aale Kokk ja Mari Huaana olid 2 sõbrannat, kes ükskord otsustasid heroiini proovida. Aale rohkem ei tarbinud, Mari mõtles, et nii naljakas olemine oli, prooviks veel paar korda. Marist sai heroiinisõltlane. Miks? Aale Kokkil tõenäoliselt ei ole sõltuvuse tekkimist soodustavaid geene. Maril võibolla on. Tõenäoliselt on Aale Kokk rõõmsameelne ja kogeb õnnestumisi, Maril võib olla depresioon. Heroiin muudab Mari ajurakkude vahelisi seoseid ja ajusisest homöostaasi, et ilma järgmise heroiinidoosita tekib tal väga tugevad võõrutusnähud.
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega
· S i s e n õ r e s ü s t e e m reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja mille on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · S i g i m i s e l u n d k o n d on vajalik järglaste saamiseks. Inimese sigimine toimub suguliselt. Inimene kui tervikorganism Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. · N e u r a a l n e r e g u l a t s i o o n. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal ehk sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Seal toimub nende töötlemine vaheneuronite poolt. Motoneuronite
(blokeerivad NSAID-d) toimel endoperoksiidid ja lipooksügenaasi toimel (blokeerivad samuti NSAID-d) arahhidoonhappe hüdroksüderivaadid Endoperoksiitidest tekkivad omakorda prostatsükliinid, millestest moodustuvad tromboksaanid ja prostaglandiinid Arahhidoonhappe hüdroksüderivaatidest moodustuvad aga leukotreenid. · COX1, COX2 - COX1 tsüklooksügenaas 1, vahendab prostaglandiinide sünteesi paljudes kudedes, tagavad kudede homöostaasi (seedetrakti limaskest) - COX2 tsüklooksügenaas 2, vahendab põletiku indutseerivate prostaglandiinide sünteesi, põletiku korral hulk suureneb - Ainult COX2 inhibeerivate NSAID-dega saab ära hoida homöostaasi tagavate prostaglandiinide sünteesi pärssimise. · Põletiku ja valu mediaatorid: Histamiin kapillaaride lainemine, permeaabluse suurenemine; Serotoniin kapillaride permeaabluse suurenemine;
rasvu kestva aktiivsuse korral (aeroobne protsess) 3. valke tavaliselt annavad ainult 5%energiast, erandjuhuks nälgimine kui süsivesikuid ja rasvu enam pole Vastuseks füüsilisele pingutusele · hapniku hulk rakkudes väheneb · süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb · kehatemperatuur tõuseb · veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb · vee ja soolade hulk väheneb (higistamine) Homöostaasi tagamiseks peab organismis · suurenema kopsude ventilatsioon ja südame löögisagedus (lihastegevus suurendab CO sisaldust,vt. hingamise regulatsioon) · intensiivistub vereringe nahas (lihaste töö tulemusena vabaneb soojus), mis soodustab liigse soojuse kiirgamist keskkonda · suureneb ka higistamine, aga see tingib vajaduse asendada higistamisega kaotatavad vesi ja soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline
saabub üheaegselt signaal nii erutavate kui pidurdavate sünapside kaudu ehk pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju, siis neuron närviimpulssi ei edasta. Seda protsessi nim postsünaptiliseks pidurduseks. Närviülekanne sünapsides on keemiline ja sõltub mediaatorite toimest. Paljude mürkide ja medikamentide toime põhineb närviülekande mõjutamisel.Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet.meelemürgid blokeerivad, mistõttu katkeb organismi homöostaasi tagavate koordinatsioonimehhanismide töö.Alkohol ja nikotiin mõjuvad närviülekannet ergutavalt. – 10. Kuidas toimub õppimine? Sünapsid võimaldavad signaalidel liikuda vajalikus suunas ja vajalikku kohta. Õppimine on enamasti sünapside modifitseerimise protsess. Inimesed õpivad, sest ajus asuvate sünapside muutused võimaldavad vastavalt koordineerida omavahel meeleelundite ja lihaste tööd. Ka meie mälu tugineb sünapsides toimuvale
Struktuurne funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitavate mikroobide eest, vere pH ja osmootse rõhu regulatsioon, vere hüübimine Kontraktsioonifunktsioon Retseptoorne funktsioon Varu- ehk toitainefunktsioon Energeetiline funktsioon HORMOONID Toime: Soodutavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut Toetavad reproduktsiooni protsesse Tagavad organimsi kohanemise erinevates tingimuses Aitavad tagada organismi homöostaasi Ainevahetuse regultsioon LIPIIDID (rasv) vees ei lahustu lahustuvad orgaanilistes ainetes jaguneb: tsütoplasmaatiline kõikides kudedes varu/reservrasv ladestub organismis Bioloogiline tähtsus: esineb kõikides kudedes rakumembraani koostises energeetiline varuaine deoppsrasv termoregulatsioon endogeense vee reserv küllastumatute rasvhapete allikas
Hambakaaries • Kaaries - mineraalide kadumine emailist ja dentiinist nõrkade hapetega kokkupuute tulemusena. • Tekkepõhjused: vähenenud süljevool ja samaaegne kaitsesüsteemide vähenemine • Sülje komponentide (kaltsium, fosfaat, hüdroksüül ning fluoriid) ioonide diffusioon suurendab remineralisatsiooni • Sülje valgud aeglustavad kaltsiumi ja fosfaadi liikumist emailist välja Karboanhüdraas (CA) • Osaleb pH homöostaasi tagamisel • Katalüüsib pöörduva süsinikdioksiidi hüdratatsiooni CO2 + H2O <=> HCO'3 + H + • Üksteist isoesüümi koos CA aktiivsusega • CA ǁ on tsütosoolne, kõrge aktiivsusega isoensüüm, leidub kõrva- ja submandibulaarsetes näärmetes. Arvatakse, et ta toodab bikarbonaati. • CA VI leidub serroossetes parotiid - ja submandibulaarsetes näärmetes, kust ta sekreteeritakse sülge. Madala CA VI kontsentratsiooni süljes seostatakse kaariesega, inimestel
sisaldavad palju kaaliumi) Ca-ioonid- mõjutavad sümpaatiliste närvidega sarnaselt (kiirendavad-tudevdavad südame talitlust) Veri ja vereringe 1. Organismi sisekeskkond Organismi sisekeskkonna moodustavad selle intra- ja ekstratsellulaarne ruum. Organismi sisekeskkonda iseloomustatakse vereplasma näitajate ja kehatemperatuuri järgi. Organismi sisekeskkond peab säilitama kudede ja rakkude stabiilsuse ja sisekeskkonna tasakaalu ehk homöostaasi. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri moodustab inimese kehamassist 6- 8%. Seega 70 kg inimese kehas on umbes 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmat 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Hematokritiks nimetatakse arvu, mis näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Veri täidab organismis transpordi-, kaitse-, sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamise
süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Veri jaotab ka ainevahetuses tekkinud soojuse. a) trantspordibkeemiliselt seotuna nt. hapnik seotakse hemoglobiiniga, vabastatakse kudedesse. b) trantsp. vabalt, veres lahustatuna nt. glükoosi trantsport veres lahustatuna. VERE PEAMISED ÜLESANDED 3. Sisekeskkonna suhtelise püsivuse (homöostaasi) säilitamine vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldus.Verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus, temperatuuri tasakaalu säilitamine, osmootse rõhu säilimine. 4. Kaitsefunktsioon a) immuunsüsteemi osa - osa vereliblesid on võimelised kahjutuks tegema haiguse tekitajaid. b) Vere hüübimine - muidu jookseksime verest tühjaks. c) fagotsütoosi võime. 5. Kommunikatsiooni funktsioon seondub tema hormoonide
Vitamiin D Biofunktsioon:Luud on kaltsiumi ja (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab fosfori reserv inimorganismis. • Rahhiit antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase Luude ja vere vahel toimuv • Luude hõrenemine ehitusega ühendeid, mis inimorganismis kaltsiumi ja fosfori vahetus tagab toimivad hormoonidena. Bioaktiivsed on nende vajaliku homöostaasi luudes, inimorganismis: veres ja kogu organismis. Kesksel kolekaltsiferool D3 kohal on selles neerudes tekkiv ergokaltsiferool D2 antirahhiitiline kaltsitriool, mis Leidub:Päikesevalgus,piimatooted,kalamaksaõli, reguleerib koostöös lõhe, heeringas, munad. paratüreoidhormooniga (PTH)
23.Vastandprotsessid Need protsessiod on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani.Vastand protsessid võivad toimida ka teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. 24.Homöostaas Homöostaatilise seisundi regulastioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitad ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit(homöostaasi) 25.A.Maslow püramiid Teoreetiline vajaduste areng Tagasi põhivajduste juurde Eneseteostusvajadus Tunnustusvajadus Armastus- ja kuuluvusvajadus Kaitstusvajadus(inimesel on tarvis turvalisust) Füsioloogilised vajdused(seksuaal-vee-toidu-une jne) 26
26. Äratõukereaktsioonid. Vastus: Immuunsüsteem hävitab, mis on võõras (koed, organid..) Peab arvestama organite siirdamisel ja vere ülekandel. 27. HIV ja immuunsüsteem. Vastus: HIV läheb T-abistajarakkudesse Nõrgestab immuunsussüsteemi → inimene sureb viirusesse või vähki 28. Vere homöostaas. Vastus: Vere ülesanne on transportida kõigi keharakkudeni eluks vajalikud ained ning toimetada minema jääkained. Vajalik on stabiilne ainete kontsentratsioon, pH ja temperatuur. Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks, pankreas e kõhunääre, nahk.
Ülesandeks on uurida erinevat kirjandust ja informatsiooniallikaid selle teema kohta ning uurida ja üldistada mõningaid meetodeid temperatuuri mõõtmiseks. 1. NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS Mõistmaks paremini palaviku olemust ja seal puhul organismis kulgevaid protsesse, on vaja aru saada, kuidas toimub soojusvahetus ja kuidas tagatakse kehatemperatuuri püsivus. Sellega seoses selgitame homöostaasi mõistet. Homöostaas on organismi regulatsioon ja oluliste funktsioonide stabiilsus. Need tingimused on vaja elu säilitamiseks. (Loogna jt 1998: 7). „Üks peamisi mehhanisme inimese ja kõrgemate loomade organismis on soojusregulatsioon“ (Loogna jt 1998: 8). See on süsteem, mis hoiab temperatuuri kindlates piirides vastavalt muutuvatele väliskeskkonna tingimusele. Inimesed ja soojaverelised loomad on püsisoojased
organismi kaitsmine haigustekitajate vastu) ja vereliistakuteks ehk trombotsüütideks (tähtsad vere hüübimisel). Vere funktsioonid ● Transport: hapnik kopsudest ja toit- ning ehitusained seedetraktist kudedesse; neist ainevahetuse käigus vabanenud süsihappegaas kopsudesse ja teised jääkained erituselunditesse; hormoonid jt bioaktiivsed ained nende toimekohtadesse. ● Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine: soojuse ühtlane jaotamine kehas; organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamine (puhverdamine). ● Organismi kaitse: veres tekkivate ja ringlevate antikehade abil organismi tunginud haigusetekitajate hävitamine. Verepreparaadid ● Konservveri on töötlemata doonoriveri hüübimisvastases ja toitelahuses ● Erütrotsüütide suspensioon (ES) on verepreparaat, mis sisaldab hüübimisvastases ja toitelahuses
annaabi.ee 
