..................................................................... 12 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud põhiseaduse § 45 põhjal sõnavabadusest. Sõnavabadus ehk väljendusvabadus on tagatud põhiseaduse §-ga 45 ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaiseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistjatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides
tema hinnangul ei olnud meeltega tajutavasse maailma kätketud inimese jaoks piisavalt usaldusväärseid ja kandejõulisi orientatsiooni-aluseid. Seetõttu tuligi leida meelemuljetele tugi valdkonnast, mis jäi väljapoole meeltega tajutavat tegelikkust. Kui aga oli jõutud asjade mõistuspäraste olemuste teadmiseni, siis sai selle teadmise kaudu põhjendada ka oma arusaamu, mis olid kujundatud meeltetunnetusele toetudes, ehk Platoni terminoloogias – arvamusi. Olid ju meeltega tajutavad nähtused Platoni ontoloogia kohaselt oma ideede jäljendused. Nii määratles Platon vahel teadmist ka põhjendatud arvamusena. (Menon 97e-98a) Põhjendus eeldab tema käsituse kohaselt aga vastavale nähtusele aluseks oleva idee teadmist, st. nähtuse mõistmist tema olemuspõhjuse kaudu. Ilma selleta võib inimene küll õigesti ütelda, kuidas asjad meeltega tajutavas maailmas on, aga ta ei oskaks ütelda, miks nad nii on, kas see on hea, et nad nii on, ja
on samal arvamusel, siis nii peab see ka olema. (Aava 2003: 56) Näiteks „Aga politseinik, ma ei vääri trahvi; kõik sõidavad nii kiiresti. Kui ma liiguks natukenegi aeglasemalt, siis ma ei läheks liiklusvooluga kaasa." (Philosophy Lander) Inimeste mõjutamiseks kasutatakse enamjaolt rahvamasse. Kuna grupi kaudu mõjutamine on väga efektiivne, organiseerivad propagandistid rahvarohkeid üritusi. Selliste gruppide puhul on osavatel kõneisikutel hea võimalus voolida inimeste arvamusi ja tekitada negatiivseid stereotüüpe. Stereotüüp on kujutlus, kus mõni negatiivne või positiivne omadus omistatakse tervele grupile. (Aava 2003: 58) Näiteks süüdistas Natsi-Saksamaa juht Adolf Hitler oma kõnedes riigi ebastabiilsuses juute ja seepärast said juudid – vähemalt Saksamaal, kui mitte mujalgi – tagakisatuks Grupimõtlemise tõttu kinnistuvad stereotüübid inimese mõttemaailma olenemata sellest, kas need on tõesed või mitte
Hilde. Hilde sai oma isalt sünnipäeva kingiks tema esimese teose- "Sofie maailm", kus on välja toodud jutustavas laadis filosoofia ajalugu ajastute kaupa. Siinkohal toon välja ajastute tähtsamad filosoofid ja nende põhiprobleemid. Antiikfilosoofia Loodusfilosoofid Esimesi filosoofe nimetatakse loodusfilosoofideks, kuna neid huvitasid eeskätt loodus ja looduses toimuvad muudatused. Neid ühendas arvamus, et kõige taga seisab algaine. Loodusfilosoofid astusid esimese sammu teadusliku mõtlemisviisi suunas. Sellega panid nad aluse kõikidele hilisematele loodusteadustele. Seega esimeste kreeka filosoofide "probleemiks" olid küsimused algainest ja looduses toimuvatest muutustest. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 36-37) Thales (vt Lisa 1) Thales arvas, et kõikide asjade tekkeaine on vesi. Ta olevat öelnud, et "kõiksus on tulvil jumalaid".
Naise õigus abordile. Eutanaasia (keha surm) probleem. Loomade õigused. Kloonimise probleem. 2 FILOSOOFIA AJALUGU EELKLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA FILOSOOFIA Filosoofia tekkis 6. saj e.Kr. Eelduseks oli mõtlemise vabanemine mütoloogiast. Otsiti vastust küsimusele, kuidas maailm on korrastatud neid huvitas kosmoloogiline(kosmos - korrastatus) huvi: mis on algaine, kuidas moodustuvad teised ained...jne (arche - ürgalge ehk aine). Iseloomustab ka hülosoism ehk looduse hingestamine. Säilinud on filosoofiast üksikuid katkeid, mida püütakse tõlgendada. Kasutati dialoogi või küsimus- vastus vorme. Koolkonnad: 1. Mileetose koolkond VI saj e.Kr. Thales pidas algaineks vett. Hakkas välja töötama kategooriaid ehk mõisteid. Küsimus-vastus vormis. Näiteks: Mis on kõige suurem? V: Selleks on ruum, sest ruum sisaldab kõike.
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................ 11 KASUTATUD MATERJALID ....................................................... 12 LISAD SISSEJUHATUS Minu
1. DELFI MEETOD 1.1. Delfi meetodi ajalugu ja olemus Delfi meetodi näol on tegemist prognoosimise tehnoloogiaga, mis sai välja töötatud 1953. aastal RAND projekti raames tuntud matemaatiku Olaf Helmeri ja tema kollegide Norman Dalkey'i ja T.J. Gordoni poolt. Meetodi nimetus tuleneb Vana-Kreeka delfi oraaklist. Selle meetodi rakendamise eesmärgiks on leida kiirelt lahendus keerulisele probleemile, kasutades selleks spetsialistide ja ekspertide arvamusi ja hinnanguid. Meetodis kasutatakse iteraktiivseid ja iseseisvaid küsimustikke, mis võimaldavad kindlaks teha vaadeldava probleemi tõenäosuse, tähenduse, tulemuse ning võimalikud kaasnevad sündmused. Esimese etapi järel saavad kõik osalejad võimaluse tutvuda teiste osalejate poolt antud anonüümsete vastustega, mille tagajärjel avaneb igale osalejale võimalus oma hoiakute korrekteerimiseks. Delfi meetodi kasutamine on küllaltki keeruline, kuna see nõuab erilist
demograatia on kõige parem ühiskonnavorm, millised on avaliku võime piirid jne. 5. Rakenduseetika otsitakse lahendusi aktuaalsetele moraaliprobleemidele nagu etaunaasia (vabatahtlik surm), abort. KLASSIKALINE ANTIIKFILOSOOFIA Iseloomulikud jooned Filosoofia on seotud tsivilisatsiooni tekkimisega, algul selgitati maailma mütoloogia abil, jumalate tegevuse kaudu. Esimesi filosoofe iseloomustab kosmoloogiline huvi (kosmos kreeka keeles korrastatus), mis on algaine ehk ürgalge (ARCHE). Esimesi iseloomustab hülosoism, st arvati, et kõiges on hing. Esimestest filosoofidest on säilinud üksikuid tekstikatkendeid, mida püütakse analüüsida. Kasutati küsimust-vastus vormi või dialoogi. Lõpuks koolkonnad olid väga väiksed filosoofist õpetaja ja mõned õpilased. Esimene koolkond on Mileetose koolkond ehk Muinasjoonja koolkond. Thales (u 624 545). Archeks pidas ta vett. Filosoofiks hakkas ta sellepärast, et ta hakkas
kuna tihtipeale võivad avastused, et inimene polegi selline, nagu esmalt arvatud, üsnagi ebameeldivaiks osutuda. Ennatlikke järeldusi tehakse peamiselt varasematele kogemustele tuginedes, levinud on üldistamine, inimese pidamine kellekski, keda ta meenutab ja sellega kaasneb tihti eeldus, et inimene käitub nii, nagu oodatakse. Kes aga hakkab võõrast esmakordselt kohates mõtlema sellele, milline on tema hingeelu või minevik, kes vaevub uurima tema eelistusi ja kuulama ta arvamusi? Väga vähesed, ülipõhjalikud inimesed. Ometi on just see tihti olulisim, mis kaaskodanikest õige pildi annab ja väldib vastasseise ning vääritimõistmisi. 2.1 Esmamulje töövestlusel Enamik kohataotlejaist teab, et tööintervjuul tuleb endast hea mulje jätta, kuid tihti ei osata seda teadmist rakendada. Mitte ainult korralikud riided, kena soeng ja läbimõeldud jutt ei ole otsustavad, vaid hoopis see, et osataks õigesti käituda ja
Selles määratluses on kolm olulist mõistet: kaasahaaratus, kaastöö motiveerimine ja vastutuse tagamine Kaasahaaratus peab olema füüsiline ja vaimne, emotsionaalne. Tegevusse peab olema haaratud isik tervikuna, mitte ainult tema oskused ja musklijõud. Osalus on pigem psühholoogiline (vaimne, emotsionaalne) kui füüsiline. Juhid teevad sageli vea sellega, et käsitlevad füüsilist osalust tõelise osalusena. Nad peavad koosolekuid ja küsivad alluvatelt nende arvamusi, kuid viimastele on kogu aeg täiesti selge, et juhti nende arvamused ei huvita. Selline osalus pole tõeline, vaid pseudoosalus.Eeltingimused osaluseks:piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel; osalusest saadav käsu peab olema suurem sellega seotud kulutustest;osalus ei või takistada põhitöö tegemist;osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav;alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema
On mõeldud, et seda tuleks muuta, kuid enne kui seda teha, peaks vaatama, mis on võimalikud alternatiivid. Eestile on valitud kehtiva korra alusel president kolm korda ja nii nagu ennegi, ei suudetud seda teha Riigikogus vaid pidi kokku kutsuma valimiskogu. Palju on jõudnud arusaamale, et riigipea valimise kord on kohmakas ja võib viia surnud ringi, ning ei ole ju normaalne, et riigipea valitakse peale viite valimisvooru, sest lihtsalt ei saada piisav hulk hääli. Arvamusi parima meetodi kohta on palju, kes soovib presidenti otsevalimist rahva poolt, kes valimise lihtsustamist Riigikogu poolt, näiteks tavalise koosseisu enamusega, kes ainult valimiskogu kasutamist ning, kes presidendi institutsiooni kaotamist. Artiklis vaatluse all olevates 28 demokraatlikus Euroopa riiigis valitakse president otse, kasutades selleks, kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Valdavalt
(Savisaar kukutati aga peale seda, kui ta püüdis riigis kehtestada midagi sõjakommunismitaolist) Muidugi ei saa aga kunagi täiesti välistada, et meilgi mõni osav demagoog lihtsalt võimu enda kätte ei haara, kusjuures vaevalt Savisaar see ainus on, kes nii teha võib (kindlasti ei saa aga Mart Laarist kunagi diktaatorit, isegi kui ta mingi ime läbi igavesti peaministriks jääks - teda lihtsalt ei võeta tõsiselt ning tal pole ka vastavaid omadusi). Platon pidaski hädavajalikuks hoida türannia teke juba eos ära. Samal seisukohal oli ka kadunud väliskommentaator Vambola Põder, kes meenutas, et teatavasti tuli näiteks Hitler võimule täiesti demokraatlikult ja seaduslikult. Põder rääkis siis veel nii: "Tegelikult on ju kõik võimule pürgijad parasjagu ebanormaalsed ja hullumeelsed, kuna võim tähendab ka vastutust
turunduse alused kordamisküsimused. Eleriin juur VE-15 1. Kordamisküsimused 1. Kas turundus ja müük on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 2. Kas mõisted "tarbija" ja "klient" on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 3. Kas politsei, haigla, kirik, hotell ja teater saavad oma tegevuses kasutada turundusprintsiipe? 4. Too konkreetseid näiteid erinevate turundusfilosoofiate rakendamise kohta! 5. Kas sotsiaalse turunduse kontseptsiooni see osa, mis puudutab ühiskonna üldisemate vajaduste arvestamist, on jäänud vaid unistuseks või on ta praktikas realiseerunud? Too näiteid Vastused: 1.Võib küll öelda, et need on erinevad turundus ja müük, kuna turunduse eesmärk on kokku viia ostjad ja nende vajadus, selle toote või teenuse järgi. Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja. 2.Klient ehk persoon, kes soetab antud toote või te
Millised on konflikti lahendamise ohud. Lõpetuseks annan täpsema ülevaate, et kuidas konflikt on lahendatud ja omapoolse hinnangu. Samuti lisasin õpimappi mõned artiklid, mis minu meelest on väga head ja haakuvad hästi teemaga. 1. MIS ON KONFLIKT ? Konflikt on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt, kus avaldatakse omi seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke. Püütakse üksteist nende realiseerimisel 4 võita. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt on võimalus. Kui vaatleme konflikti kui võimalust, siis võime teda näha kui probleemi, mis vajab lahendamist. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele
30 30 30 30 30 25 25 25 25 25 20 20 20 20 20 15 15 15 15 15 10 10 10 10 10 5 5 5 5 5 Põgenemine- Suhete Kaklus allaandmine hoidmine Kompromiss Konsensus Merlecons ja Ko OÜ 30 KONSENSUS Tööleht 1 Selleks, et olla hea poliitik, on vajalikud teatud loomupärased omadused kui ka arendatud omadused. Palun jaotage järgnevad omadused kolme rühma: poliitiku jaoks vajalikud (V), soovitavad (S) ja mittevajalikud (M) omadused. a Vaimsus b Hea välimus c Sõnaosavus d Lojaalsus erakonnale
3) kaotab enamiku silmis maine (on häbiväärne pidada raha sõpradest tähtsamaks) Tähendus: enamiku arvates on elav inimene (sõber) tähtsam kui surnud asi (raha) Sokrates: hoolida parimate arvamusest: enamik ei muuda “kedagi ei arukaks ega arutuks”, vaid teeb “huupi, mis ette juhtub”. 8) Sokratese vastuväited Kritonile (argumentatsioon esitada võimalikult lühidalt, kuid sisulises mõttes täielikult) Ei tohiks hoolida enamiku inimeste arvamusest (kasulikke arvamusi peab austama, kahjulikke aga mitte; „Niisiis, mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ühtlasi tõde ise.“) Ei oleks õiglane, kui ta lahkuks vanglast ilma ateenlaste loata. Peaasi tema arust oli mitte toimida ebaõiglaselt. (Põgenedes näitaks ta, et väljakuulutatud kohtuotsusel
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev
katkemist või kui oma huvidest taganemine loob eelduse hilisemaks suuremaks eduks. 3. Võitlus (Forcing) - võidu saavutamine jõuvõtetega. Võitleja rollis oleja on kindel oma õiguses ja ta on valmis kasutama oma võimu teise poole huvide mahasurumiseks . Juhid kasutavad seda viisi juhul, kui ebapopulaarseid otsuseid on vaja kiiresti vastu võtta ja ellu viia. Sageli on need distsipliini või töö ümberkorraldamisega seotud küsimused. 4. Kompromiss (Compromise) - mõlemad pooled annavad järele, et saavutada üksmeelt. Kompromiss on optimaalne strateegia juhul, kui osapooled on enamvähem võrdse võimuga, kui tuleb kiiresti kokkuleppele jõuda või kui kompleksse tulemuse saavutamiseks on soovitav jõuda ajutisele vahekokkuleppele 5. Koostöö, probleemi lahendamine (Collaboration) on lõpliku lahenduse leidmine mudeli "Võitja - võitja" järgi. Mõlemad osapooled püüavad arvestada ja rahuldada teise poole huvisid
taganemine loob eelduse hilisemaks suuremaks eduks. 3. Võitlus(Forcing) - võidu saavutamine jõuvõtetega. Võitleja rollis oleja on kindel oma õiguses ja ta on valmis kasutama oma võimu teise poole huvide mahasurumiseks . Juhid kasutavad seda viisi juhul, kui ebapopulaarseid otsuseid on vaja kiiresti vastu võtta ja ellu viia. Sageli on need distsipliini või töö ümberkorraldamisega seotud küsimused. 4. Kompromiss (Compromise) - mõlemad pooled annavad järele, et saavutada üksmeelt. Kompromiss on optimaalne strateegia juhul, kui osapooled on enamvähem võrdse võimuga, kui tuleb kiiresti kokkuleppele jõuda või kui kompleksse tulemuse saavutamiseks on soovitav jõuda ajutisele vahekokkuleppele 5. Koostöö, probleemi lahendamine (Collaboration) on lõpliku lahenduse leidmine mudeli "Võitja - võitja" järgi. Mõlemad osapooled püüavad arvestada ja rahuldada teise poole huvisid.
Uurija annab oma tõlgenduse vastajate tõlgenduse baasil. Uurija refleksiivsus: Uurija ise on ka uurimise subjekt ja "objekt" ta pidevalt jälgib oma mõtteid, seisundeid, tundeid, reaktsioone ja analüüsib neid. See näitab, et ta on teadlik sellest, mis toimub ja selline teadlikkus lisab usaldusväärsust uurimusele. Informatsiooni haldamine, omandamine, hoidmine: Mida tohib, mida ei tohi avaldada? Kuidas avaldada informatsiooni nii, et infoallikas jääks varju? Suhted uurimuse tellijaga: mida võib ja mida ei tohi "müüa"? Algandmete hoidmine, töötlemine ja hävitamine. võib ka nõuda, et algmaterjal hävitataks pärast. Nimede muutmine, kodeerimine..Uurija vastutus kui ka vahel tahetakse, et nimi ja pilt avalikustataks.. Tulevikus võib kahju teha. Meediaeetika koodeks. Nt kui uurimus on tellitud, siis tellija ei saa intervjuude transkriptsiooni: selle kaudu oleksid inimesed identifitseeritavad. Uurimiskava koostamine
seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. 34. Mida tähendab parakeel? = midagi lisaks keelele -> tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 35. Mis on pseudokuulamine? Näo tegemine nagu kuulaks, tegelikult kuulad heal juhul ainult poole kõrvaga ja otsid ainult teatud infokildu või infot, et teisel poolel jääks mulje, et teda kuulatakse. Sageli tehakse selleks, et rahuldada mingit kindlat eesmärki: kas vältida teise solvamist või nt leida teise nõrki kohti. 36. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine)
Eesmärk on motiveerida inimesi tegema kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Selle definitsiooniga kaasneb kolm tähtsat ideed – kaasamine, panustamine ja vastutus. Kaasamine. Osalus on eelkõige vaimne kaasatus. Osalev inimene on kaasatud egoga, mitte lihtsalt tööülesande täitmisega. Mõned juhid eksivad selles, et peavad tööülesande täitmist tõeliseks osaluseks. Nad peavad koosolekuid, küsivad arvamusi jne, kuid töötajatele on täiesti selge, et nende juht on autokraatlik boss, kes ei soovi mingeid ideid. Motivatsioon panustada. Osaluse teine kontseptsioon on , et ta stimuleerib inimesi panustama. Nad on võimustatud kasutama oma algatusvõimet ja loovust organisatsiooni eesmärkide saavutamisel. Osalus erineb oluliselt nõustumisest. Nõustumise praktikas kasutatakse üksnes juhi loovust, kes toob ideed rühma ja püüab selle liikmed nõustuma saada. Nõustujad ei panusta
Maa peal pole midagi, millega teda võrrelda. Ta on loodud sellisena, et ta ei pea kartma. Ta näeb kõiki kõrgeid asju enda all ja tema on kõigi uhkuse laste kuningas. Aga ta on surelik ja allub kõdunemisele, nagu ka kõik teised maised olendid, ja taevas (kuigi mitte maa peal) peab ta seisma kartuses, ja taevastele seadustele peab ta kuuletuma”. Tlk. 4 Edaspidi tõlgitud sõnaga ‘riik’. Tlk. 5 1 Mo, 1, 26. Tlk. Viimaseks, mis on pimeduse kuningriik.6 Esimese kohta kõlab ütlus, mida on hiljuti palju kuritarvitatud, et tarkust ei omandata mitte raamatuid, vaid inimesi lugedes. Selle tagajärjel meeldib väga neil inimestel, kes enamasti ei suuda anda ühtegi teist tõendit oma tarkusest, näidata, üksteist armutult seljataga hukka mõistes, mida nad arvavad olevat inimestest välja lugenud. Kuid on veel üks teine mitte just hiljuti avastatud tarkus, millest nad võiksid õppida
2p - sõnastus ja kirjavõis on korrektne Arutluse pikkuseks on 1-2 A4 lehekülge. Alla ühe lehekülje pikkust arutlust ei hinnata. Arutluse sisu peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse üldise vaimuga. Nii nagu inimesed ühiskonnas üldse on ka hindajad oma erinevate arvamuste ja väärtushinnangutega. Võib juhtuda, et hindaja peab töö struktureeritust nõrgaks või arvab, et kirjutaja oma hinnanguid on liiga vähe või need pole piisavalt asjakohased. Et hindamine ei jääks subjektiivseks, loeb igat tööd kaks hindajat. Kumbki ei tea teise antud punkte, arvesse läheb kõrgem tulemus. Kui kahe hindaja pandud hinnete vahe on suurem kui 5 punkti, hindab tööd veel kolmaski hindaja. KUIDAS ASUDA ARUTLUST KIRJUTAMA JA KUIDAS KIRJUTADA HEA ARUTLUS? Mõtisklegem näiteks, kuidas kirjutada arutlus teemal Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem. Kui asuda kirjutama, tuleb meeles pidada, et igal arutlusel peab olema kindel struktuur (ülesehitus):
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhim�
töökaaslaste jt. suhtes). Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme aga ei kuule. Lahkumismulje efekt on seotud lahkumisrituaaliga. Meeldiv lahkumismulje loob aluse järgmiseks meeldivaks suhtlemiseks Mittekongruentne on suhtlemine, kus sõnad ja mitteverbaalne teade ei ole kooskõlas Objektiivne konflikt ehk eriarvamused selles, kuidas jaotada (näiteks: tulemused, numbrid, levik, liigitus, asustus, paigutus, kokkulepe. Sagedasem lahendus on kompromiss. 3 Protsessikeskne tegevuste keskne Retsipient on kommunikatsiooniprotsessis info vastuvõtja Roll on käitumisviis, mida oodatakse mingis staatuses olevalt inimeselt (müüja, teenindaja, administraator, taksojuht, giid, ettekandja, ema, õpilane jne.). Rollikujutlus on kujutlus sellest, kuidas ma rollis käituma peaksin.
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
Hoiaku sisemist struktuuri iseloomustavad hoiaku komponendid (joonis 2.3). Hoiaku komponentide inglisekeelsete nimetuste esitähed moodustavad ABC kombinatsiooni, mis võimaldab komponentide nimetusi hõlpsamini meelde jätta. Hoiaku komponente illustreeritakse juhtumiga, mil töötaja suhtub negatiivselt ühisüritustesse. Tema hoiak on kujunenud erinevatest kogemustest. Joonis 2.3. Hoiaku komponendid 1) tunnetuslik komponent (ingl. k. cognitive), mis sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta. Tunnetuslik komponent kujuneb seepärast, et teabe töötlemise käigus kategoriseeritakse teavet ehk see muudetakse abstraktsemaks. Siis võetaksegi appi teadmised, arvamused ning tõekspidamised. Näiteks võib negatiivselt ühisüritustesse suhtuv töötaja arvata, et kogunemistel arutatakse liialt palju ja lärmakalt töö-alaseid probleeme. Selle komponendi uurimiseks tuleks esitada järgmisi küsimusi: milliseid kategooriaid inimene kasutab
räägiks aiast ja teine aia august. 1990te aastate alguseks oli sadu jututubasid ja tuhandeid inimesi, kes neid kasutasid üle kogu maailma ja igal kellaajal. Konverentsisüsteemid (teleconferencing) on võimalus nõupidamisteks ja kohtumisteks ning koostööks. Selleks vajavad töötajad spetsiaalselt sisustatud ruume paiknedes ise laiali mööda maad või ka samas hoones või ruumis. Nad saavad aga koos töötada üksteist kuuldes st. üksteise arvamusi lugedes ja parema varustuse korral ka pilti nähes, justkui viibiksid nad ühes ruumis. 10 3. Vestlus Vestlemaks teise inimesega, ei pea tingimata kuhugi 'suurde ruumi sisenema', vaid seda saab teha palju intiimsemalt, olles vaid kahekesi. Selleks on olemas vastav vestluse teenus (talk) ja siin tuleb inimesele juba isiklikult läheneda ja teda vestlema kutsuda. Eelduseks on, et too teine ikka momendil arvuti taga istub
Liiga lihtne ülesanne soodustab looderdamist. b) Konformism tähendab allumist grupi survele, käitumise muutmist, loobumist oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmist grupi survel. Konformismi kaudu tagab grupp arvamuste üksmeele,mis on positiivne kuna liiga suur ideede hulk takistab ülesande täitmist. Konformismi võib jälgida hääletamise juures avalik hääletamine võib mõjutada tulemusi. Konformism tekib, kuna · Usaldatakse teiste arvamusi - arvatakse, et need on õiged ("enamus ei eksi"). · Avalik kontakt teiste liikmetega sunnib otsustama, kas tahab minna vastuollu või mitte. Konformistid on tavaliselt vähem intelligentsed, neid iseloomustab vähene enesekindlus ja madal stressitaluvus. Neil on täheldatud kalduvust alaväärsustundele, ka on nad tavaliselt konservatiivsemad 20. Millised on stressi peamised põhjused(ehk TEGURID) ja tagajärjed (kategooriad, EHK SÜMPTONID) ja too näiteid
Alguses võivad tülid olla lihtsalt kõrgeteks lahkarvamusteks ja küllaltki jõuetud, kuid kui ei mõisteta teineteist, siis võib sellest areneda juba tõsisem probleem. Tüli on nagu lumepall, mis ajajooksul aina suuremaks kasvab ja mida tuleb kohe takistada. Seda ignoreerides võib tüli lõpuks paisuda nii suureks, et mõlema osapoole jaoks muutub see tõeliseks kosmaariks. Vähesed inimesed suudavad leida endas jõudu, et ära leppida ja vastase õigust tunnistada või mingi kompromiss leida. Sagedasteks on tülid abikaasade vahel. Kuigi mõlemad mõistavad, et abielu ei pea olema pidev lahinguväli, ei suudeta ühtki ratsionaalset muutust ette võtta. Ju sellest ongi tulnud arvamus, et kui abielus arusaamatusi ei teki, pole üks abikaasadest oma tunnetes lihtsalt aus. Tüli ei tõuse, kui huvide erinevus on tühine, nõnda et mässamine ei tasu vaeva. Samuti siis, kui abikaasade jõud on ebavõrdsed. Kes kardab, et tüli võib
Organisatsiooni esindaja ning auditi korraldaja valivad koos välja võimalikult mitmekülgse grupi sihtrühma esindajatest. Kvalitatiivuuringu (valdavalt või ainult suulised intervjuud) puhul on küsitletavate tavapärane hulk 3050 inimest, kvantitatiivuuringu puhul (üldjuhul kirjalikud ankeedid) võib arv olla palju suurem. Tuleb aga silmas pidada, et küsitletavate hulgast on olulisem rääkida õigete inimestega, et kaardistada ja analüüsida nende arvamusi, hinnanguid ning ootusi. Audit algab tavaliselt organisatsiooni esindajate intervjueerimisega, mille tulemusena kaardistatakse suhtluse peamised kitsaskohad sellisena, nagu need organisatsioonile endale paistavad, seejärel liigutakse välissihtrühmade küsitlemise juurde. Otsus, kas kasutada kommunikatsiooniauditi koostamiseks kvantitatiivset ankeetküsitlust või kvalita- tiivseid tehnikaid (tavaliselt süvaintervjuusid) sõltub auditi eesmärgist ja kajastatavatest teemadest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
