(energia) Anabolismi staadiumid: Eeluhendite suntees katabolismi viimase staadiumis tekkivatest vaheuhenditest Eeluhenditest sunteesitakse biomolekulide ehitusuksused (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid, jne.) Ehitusuksustest sunteesitakse valgud, nukleiinhapped, jne. KATABOLISMI STAADIUMID METABOLISMI INTEGREERITUS Metabolism on peenreguleeritud biomolekulide lammutamine ja biosuntees tagamaks organismi elutegevuseks vajalikke sisetingimusi (homeostaasi) Metabolismi integreeritus: Eksisteerivad radadevahelised solmpunktid ja uleminekud, mis lubab alternatiivseid kulgemisvoimalusi Ulikorge koordineeritus: Energiat andvad kataboolsed protsessid ja energiat vajavad anaboolsed protsessid eksisteerivad uheskoos: Vajalikke biomolekule saadakse nii lohustumise kui biosunteesi teel Metabolismi regulatsioon: Regulatsiooni terviklikkus tagatakse rakkudevahelise ja rakusisese kommunikatsiooni vahendusel:
· Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeostaasi säilitamine (neurohumoraalne regulatsioon) Retseptorite põhijooned · Liitvalgud (valguline+mittevalguline osa, tavaliselt süsivesik) · Kõrgspetsiifilisus (võtab vastu vaid kindla hormooni) · Kõrgafiinsus (võtab hormooni vastu juba väga väikeses kontsentratsioonis) · Küllastatusenomen (kui on 10 retseptorit, siis võtab vastu 10 hormooni, mitte rohkem)
· Kasvamine · Küpsemine · Elu jätkamine endasuguste tootmine Elu eeltingimused: · Toitained energia saamiseks ja rakkude ülesehitamise toormaterjaliks · Hapnik energia ja toitainete kättesaamiseks toidust · Vesi (60-80% kehakaalust) elupuhuste keemiliste reaktsioonide tagamiseks organismi sisekeskkonnas · Püsiv kehatemperatuur, ligikaudu 37°C · Atmosfääri õhk hingamisfunktsiooni ja sealtkaudu ainevahetuse tagamiseks Homeostaasi kriisi sattumisel kujuneb ajutine või püsiv patoloogiline protsess, koekahjustus või haigusseisund, mis võib lõppeda ka surmaga. Tagasisidesilmuste toimimisprintsiip organismisiseste sündmuste ahel, mille käigus regulatsioonialust muutujat jälgitakse, pidevalt hinnatakse, muudetakse, vaadatakse üle, hinnatakse üle jne. Koosneb 3 kohustuslikust elemendist: retseptorist, kontrollikeskusest ja korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist.
Anabolism ja katabolism • Katabolism ülekaalus – normaalne kestva füüsilise pingutuse järgselt, millal veel? • Anabolism ülekaalus – sünnitusjärgselt • Patoloogiline anabolism – rasvumine, gigantism • Katabolism ületab anabolismi – kilpnäärme ületalitus, palavik, nälgimine Metabolism kui võrgustik • Biomolekulid muundatakse (lammutatakse) ning sünteesitakse organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna (homeostaasi) tagamiseks • Metabolismi seoseid iseloomustavad: • Radasid ühendavad sõlmpunktid (nt. metaboliit võib anda sama produkti läbides erinevaid radasid) • Rajad on täpselt reguleeritud ja koordineeritud (katabolism ja anabolism eksisteerivad vaid koos, kuna on metaboliitide ja energia andmise-saamise kaudu seotud) • Raku elutegevuseks vajalikke molekule saab nii katabolismist kui anabolismist • Subtraatide muundamine annab energia sünteesiprotsessideks
molekulaarne,rakuline,koeline,organid ja organsüsteemid ,organism,rahvastik. Elundkonnad: (1)katteelundkond,(2)luustikehkskelett,(3)lihastik,(4)närvisüsteem,(5)sisenõristus,(6)vereringe, (7)lümfisüsteem,(8)hingamissüsteem,(9) seedesüsteem(10) erituselundkond, (11) suguelundkond 3. Tervis ja haigus (definitsioonid). Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). 4
neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool; sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre), (10) erituselundkond (neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti), (11) suguelundkond (mehed: gonaadid (testis e. munand), seemnejuha, kusejuha, lisaorganid: eesnääre; naised: gonaadid (munasarjad), lisaorganid: emakas, munajuha, tupp). 3. Reaktsiooni norm; homeostaas ja homeostaasi mõjutavad tegurid. Reaktsiooni norm pärilikult määratud ja evolutsiooniliselt kinnistunud tunnuse normaalse muutuse ulatus. Homeostaas stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talituseks. Homeostaasi mõjutavad: kehatemperatuur; happe-leelis tasakaal (vereseerumi pH 7,35-7,45); soolade kontsentratsioon; hapniku kontsentratsioon (PO2 75-100 mmHg); vedeliku kogus. 4. Haiguse mõiste, haiguste jaotus ja haiguste riskifaktorid
vormis ja aktiivsus on kõrge Homoallosteeria teravdatud kontroll substraadi tasemel Hüpoteetiline näide: ekstreemne homoallosteeria ehk äärmiselt tugev kooperatiivsus Võimaldab hoida substraadi kontsentratsiooni püsivana mingis küllaltki kitsas vahemikus [S]c Substraat saab akumuleeruda kuni kontsentratsioonini [S]c. Edasine akumuleerumine ei ole võimalik kuna ensüümi aktiivsus on kõrge Multisubühikulised kooperatiivsed ensüümid aitavad säilitada dünaamilise süsteemi homeostaasi ehk homoallosteeria teravdab substraadi tasandil toimuvat kontrolli Heteroallosteeria võimaldab regulatsiooni tagasiside kaudu Leiab rakendust keeruliste metabolismiradade regulatsioonil Allosteeriline: aktivatsioon inhibitsioon Allosteeriline inhibiitor seostub T- vormiga ja nihutab T R tasakaalu T vormi suunas Allosteeriline aktivaator seostub R vormiga ja nihutab T R tasakaalu R vormi suunas Kõrgetel kontsentratsioonidel võivad allosteerilised inhibitorid ja
Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda taastuma enne kui harjuvad uue treeninguga ära. Kohanemine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi. 3. Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel ? - energiaallikaks - rakumembraani ehituslik osa - on vajalikud osade vitamiinide imendumiseks ja transpordiks 4. Mida kujutab endast puhversüsteem ja kuidas on see seotud sportliku pingutusega? Puhversüsteem on homeostaasi vahend tagamaks organismis pH optimaalse taseme, et saaksid toimida vajalikud protsessid. Puhversüsteemid tagavad H+ ja OH- nihete kompenseerimise. Sportliku pingutuse puhul on oluline roll bikarbonaatsel puhversüsteemil, mis seob endaga anaeroobse glükolüüsi käigus tekkinud piimhappe ning viib selle verest ära. puhversüsteem aitab säilitada happelisust normi piires sportlikul pingutusel veri hakkab happelisemaks muutuma ja
Roll: antioksüdantne toime · Katalaas Roll: kaitsefunktsioon · Maltaas Roll: disahhariidide lõhustumine monosahharidideks (glükoosiks) · Karboanhüdraas II Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnääre Roll: bikarbonaatide tootmine pH tasakaalu hoidmiseks · Karboanhüdraas VI Roll: kaariese-vastane kaitse, keemiliste reaktsioonide katalüüs (H HCO3) · Immunoglobuliinid (sIgA, IgG, IgM) Roll: mikroobide kinnitumise ja tungimise takistamine suu mikrofloora homeostaasi hoidmiseks · Prolaktiin Päritolu: labiaalsed süljenäärmed Roll: katepsiinide ekspressiooni tõstmine · Aglutiniin Roll: bakterite aglutinatsioon ( S.mutans, S.sanguis, S,salivarius) , veregruppi antigeeni kandmine, HIV-1 nakatumise inhibeerimine gp120 seostumisega Põhiklassid: kõrgmolekulaarsed glükoproteiinid, sIgA, lüsosüüm, beeta- mikroglobuliin, fibronektiin HAMBAKATT
suvel olulise biomassi lisa. Sellist sipelgate hulka pinnaühikul me metsades ei kohta, sest korraga viibib väljaspool pesa ainult 10-15 % pesa töösipelgatest, 25-33% kogu perest moodustavad jahedates kuhilaalustes kambrites diapausis viibivad varusipelgad. Umbes poole kogu perest moodustavad pesas tegutsevad ammsipelgad, sisetöölised ja pesas viibivad välistöölised. Selline tööjaotus on vajalik pere normaalseks funktsioneerimiseks ja sotsiaalse homeostaasi püsimiseks asurkonnas ka ekstreemsetes tingimustes. Metsakuklased (Formica s. str) kuuluvad sipelglaste sugukonda (Hymenoptera, Formicidae). Metsakuklasteks nimetatakse sipelgate hulgas kuklaste (Formica sp.) perekonna seitset sipelgaliiki (aru-, karu-, kännu-, laane-, liiva-, palu- ja veerekuklane), kes elavad taimsest materjalist kuhikpesades segametsades ja puisniitudel. Nad on eranditult sotsiaalse eluviisiga putukad kiletiivaliste seltsis. Nad
H2O sisenevad mikroobirakku kontsentratsioonigradiendi suunas. Rakus aine kontsentratsioon tarbimise tõttu väheneb. Enamasti eelneb sellele rakuväline ainete hüdrolüüs (nt disahhariididest tekivad monosahhariidid). Difusioon toimub läbi aspetsiifiliste poriinide. Siiski enamus toitaineid ei suuda rakumembraani läbida – membraan on efektiivne barjäär paljudele molekulidele bakteriraku homeostaasi säilitamiseks. Aktiivne transport – kasutatakse energiat; energiat on vaja selleks, et vabastada transporditav molekul kandja küljest. Lisamolekulide transpordiks mikroobirakku on vaja prootonites akumuleeritud energiat (nn prootonjõudu). Vajalik energia saadakse prootonite (s.o vesinikioonide) väljutamisel rakust. Vesinikioonid vabanevad raku ainevahetuses metaboliitide oksüdatsioonil, kus osalevad NADH või ATP. Aktiivne transport
liikumisvõime. Närvikude: • Ehitus: koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. • Ülesanne: kannab kehas laiali närviimpulsse. • Näiteks: neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad tugirakud ehk gliiarakud. Sidekude: • Ehitus: rakud asetsevad hajusalt ja nende vahel on palju rakujvaheainet. • Ülesanne: kaitsevad ja seovad omavahel elundeid ja nende osi. • Näiteks: eri, lümf. 5) 6) Energiat on vaja: 1) liikumiseks 2) homeostaasi säilitamiseks 3) vajalike ühendite sünteesi läbiviimiseks 4) assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniproduktide transportimiseks sise- ja väliskeskkonda Inimese organismi üldise energiakulu peamised komponendid: APK - ainevahetuse põhikäive, KA - kehaline aktiivsus, TTE - toidu termiline efekt. Näidatud on erinevate energiakulu komponentide proportsioonid Noor aktiivne mees kulutab päevas (üldine energiakulu) 3000 kcal ehk 12,6 MJ energiat. Päevasest energiatarbest tuleks:
Hüpofüüsist vabanev AKTH stimuleerib neerupealiste koort, milles sünteesitakse glükokortikosteroidid, mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt. Mineralokortikosteroidid mõjutavad vee- ja elektrolüütide ainevahetust. · Glükokortikosteroidide ülesanne säilitavad organismi vedelikke homeostaasi; osalevad rakude ainevahetuses (palju erinevaid funktsioone). · Glükokotikosteroidide toime Rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetus: - suurenenud glükoneogenees (glükoosi süntees aminohapetest) - antagonism insuliinile - valkude SUURENENUD KATABOLISM - rasvväärastused (rasvade ümberpaigutumine, isu suurenemine) Põletikuvastane toime: - rakumembraanide stabiliseerimine
rakku) ja Ca+2 välja toru valendikku. Tagasi valendikust rakku siseneb Ca +2 läbi apikaalse plasmamembraani Ca-kanalite kaudu ja kalbindiin – tsütoplasma proteiin, mis viib läbi difusiooni basolateraalse membraani juurde. Ainult 1-2% filtreeritud Ca+2 imendub tagasi kogumisjuhades. 3.2.4. Vee ja elektrolüütide reabsorptsiooni regulatsioon. Regulatsioon põhineb hormoonidel. Distaalne tuubul ja kogumistoruke kontrollivad elektrolüütide ja vee eritust, et säilitada homeostaasi, hoolimata sellest, palju sisse süüakse. Kontrollivad hormoonid on angiotensiin II, aldosteroon, antidiureetiline hormoon, endoteliin-1, natriureetiline peptiid, parathüroidhormoon, vitamiin D3 ja kaltsitoniin. Angiotensiin II & endoteliin-1 toodetakse neerudes. Angiotensiin II - võimendab Na+ tagasiimendumist proks. torukeses, ülenevas jämedas osas, distaalses vääntorukese, kogumisjuhas. Nendes esinevad angiotensiin II retseptoreid – AT1, mis aktiveerimisel suurendavad Na+ transporti
assotsiatsiooniväljadega. Talamuse kaudu mõjutatakse tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Hüpotalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist(janu-, nälja-, ja küllastustunnet.) Siin asuvad osmootse rõhu suhtes tundlike sensorite vahendusel hoitakse tasakaalus organismi vee-ja soolade sisaldus. Hüpotalamusel on oluline koht organismi sisekeskkonnasuhtelise püsivuse e. Homeostaasi säilitamisel, sest piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsiga. Hüpotalamuses sünteesitud reliising-ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad hüpofüüsihormoonide teket, olles nn. neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsioonipiikonnaks. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskusega on südame innervatsioonitee ühendatud sejaajuga kõhuõõneganglioni e. Päikesepõimiku kaudu. Sümpaatiliste ja
säilitamine. 9. Mis on adaptatsioon, pöörduv kahjustus, · Haigus on kõrvalekalle homeostaasist, pöördumatu kahjustus ? põhineb patoloogilistel muutustel · Adaptsioon muutus rakkudes, mis on rakkudes tingitud pöörduvast kahjustusest 3. Homeostaasi näited. · Pöörduv kahjustus taastub, ei põhjusta · Temperatuuri homeostaas pöördumatut kahjustust ja rakusurma · Ioonide h. 10. Mis on atroofia , hüpertroofia, hüperplaasia? · Kolesterooli h. · Adaptiivsed muutused · Valgusünteesi h
nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Selle järgi saab kindlaks teha näiteks kui kaugel ajal minevikus on lahknenud erinevad liigid, perekonnad, sugukonnad ja teised taksonoomilised üksused. 6. vähisupresssorgeenid ja nende funktsioonid Geene, mis normaalses olukorras hoiavad ära rakkude piiramatu proliferatsiooni ja kontrollivad homeostaasi olulisi protsesse, nimetatakse kasvaja-supressorgeenideks. Kasvaja-supressorgeen P53 võib maha suruda vähirakkude kasvu ja inhibeerida transformatsiooni. Mitoosi eeldused: · kahekromatiidilised kromosoomid · tsentrosoomi kahekordistumine Profaas: o kahekromatiidilised kromosoomid lühenevad ja kondenseeruvad (spiraliseeruvad), o tuumake kaob, o hakkavad moodustuma kääviniidid, o tsentrioolid liiguvad rakupoolustele,
kopsukelme b) mediastinum e. südamepaun) Norm Reaktsiooni norm pärilikult määratud ja evolutsiooniliselt kinnistunud tunnuse normaalse muutuse ulatus Homeostaas stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks Välistele ülepiirilistele signaalidele ja sisekeskkonna teatud tingimuste muutumisele haiguste korral reageerib organism füsioloogiliste ja morfoloogiliste kohanemisreaktsioonidega, püüdes nii säilitada homeostaasi. Homeostaasi mõjutavad: 1. Kehatemperatuur 2. Happe-leelis tasakaal 3. Soolade kontsentratsioon 4. Hapniku kontsentratsioon (pO2 75- 100 mmHg) 5. Vedeliku kogus TERVIS: Tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund Haigus organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi v õi organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi haigused jaotatakse: 1. Üliäge ehk hüperakuutne (lõpeb mõne päevaga surmaga) 2
Inimesel on 12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaaju närve. KNS jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Vanemad ajuosad on piklikaju ja ajutüvi kuhu kuuluvad kesk-ja vaheaju. Inimesel otsaju koor on kõige noorem, seal kujunebki kõrgem närvitalitlus. Seljaaju on seotud tingimatute refleksidega, liigutustega. Keskaju vastutab lihase pingeseisundi eest. Igal loomal ja inimesel reguleerib lihaste koostööd väikeaju. Vaheaju, mis on ka loomal vastutab ainevahetuse kehatemperatuuri ja homeostaasi eest. Aju kogub, salvesta ja töötleb infot meeleelunditest. Annab infot edasi lihastesse ja näärmetesse. Info töötlemine närvisüteemis käib sünapsite kaudu. Sünapseid on kahesuguseid on erutus- ja pidurdussünapsid. Erutus tekkib siis kui neuronisse satub ühelajal mitu signaali, mis summeeruvad ja loovad pontensiaali närviimpulssiks. Pidurdus sünaps tekkib nt. siis, kui valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptorite närvisüsteemi
lihastes ning ringlusvorm veres. DHP transpordib 25-hüdroksükaltsiferooli põhiliselt neerudesse, kus ta muundub hormooniks kaltsitriool ehk 1,25- dihüdroksükaltsiferooliks. Teatud osa kaltsitriooli väljutub organismist muutumatult, osa konjugaatidena. Vitamiini D saab vaid loomsetest toiduainetest: kalaõli, maks, munakollane, või, pärm. Biofunktsioonid Luud on kaltsiumi ja fosfori reserv inimorganismis. Luude ja vere vahel toimuv kaltsiumi ja fosfori vahetus tagab nende vajaliku homeostaasi luudes, veres ja kogu organismis. Kesksel kohal on selles neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool, mis reguleerib koostöös paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. · Vereplasma kaltsiumitaseme langus (kestvalt kaltsiumivaese toidu tarbimisel nt) põhjustab: · PTH vabanemise ja kaltsitriooli sünteesi intensiivistumise (madal plasmakaltsium
madalamamolekulaarseid ühendeid. Suurema osa orgaanilistest ainetest moodustavad vere valgud albumiin (aitab tagada vere osmootset rõhku), globuliin ja fibrnigeen (osaleb vere hüübimises). Mineraalained, eriti naatriumkloriid, etendavad määravat osa püsiva osmootse rõhu säilitamisel veres. Vereplasma osmootne rõhk plasmas lahustunud ainete kontsentratsioon (norm 7,3 atm). Plasma osmootse rõhu reguleerimine on tähtis sisekeskkonna püsivuse ehk homeostaasi säilitamiseks. Kui rakuvaheline vedelik muutub hüpotooniliseks (rõhk väheneb), siis vesi liigub rakkudesse, tekib rakkude turse. Kui see jätkub, siis rakkude membraanid võivad puruneda. Hüpertoonilises keskkonnas (rõhk suureneb) rakud kaotavad vett ja kuivavad ära. Veregrupid. Vere andjat nimetatakse doonoriks, vere saajat retsipiendiks. Vereülekande puhul arvestatakse erütrotsüütide omadust teatud tingimustel trombideks kokku kleepuda. Seda nähtust nimetatakse aglutinatsiooniks
Selle mehhanismi aluseks on mikroobirakus vastava aine ärakasutamine, s.o. kontsentratsiooni vähenemine, mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet nt vaba glükoosi sisaldus mikroobirakus väheneb glükoos-3- fosfaadi tekkel. Enamasti eelneb lihtsale difusioonile ekstratselluaarne ainete hüdrolüüs. Siiski enamik toitaineid ei suuda läbida rakumembraani, kuna viimane on efektiivseks barjääriks paljudele molekulidele, säilitades bakteriraku homeostaasi. Soodustatud transport. Siin on tegemist spetsiaalsete kandjate proteiinidega, mistõttu transport saab toimuda ka kontsentratsioonigradiendi vastu. Lisaenergiat ei vajata. Seda nimetatakse grupi translokatsiooniks. Sellisel juhul muudetakse imporditav või eksporditav molekul transportaabelseks molekuliks. Tuntuim on fosfotransferaasi süsteem suhkrute transpordiks, mille abil toimub erinevate suhkrute, näiteks glükoosi fosforulatsioon ensüümidega.
toiduainete, toidulisandite, kosmeetika sobivuse määramine, peavalud, närvivalud, südamelihase põletik, mitmesugused kroonilised põletikud, põie ja neeruhaigused, kopsuhaigused Bioresonantsteraapia ei sobi: Südamestimulaator, mistahes kehaosade või organite proteese (v.a. hambatäidised, liigeseproteesid, silikoonrinnad), siirdatud organeid, kunstlikke artereid ja sunte. 9.1 AUR-UM METOODIKA See on Venemaal väljatöötatud metoodika homeostaasi (organismi tasakaalu seisundite) hindamiseks ja kõrvalekallete tasakaalustamiseks. Meetodi aluseks on olnud kosmose- meditsiin, kus oli vaja muutusi varakult hinnata ja korrigeerida. Organismi saadetakse erineva lainepikkusega laineid. Analüüs toimub sisenenud ja väljunud võnkumiste vahel. Uuritaval on kõrvaklapid peas, elektroodid käes ja ta jälgib kogu protseduuri kuvarilt, kus on algul näha kogu keha, siis kõik uuritavad organid erinevates lõigetes kuni rakutasandini
Troofiliste faktorite roll apoptoosi pidurdamisel sekreteeritud lahustunud ellujäämisfaktorid. Troofiliste faktorite retseptorite seondumine ligandiga surub apoptoosi aktiivselt maha. Nekroos ehk programmeerimata rakusurm rakkude tahtmatu tapmine tõsise vigastuse poolt; traumaatiline; juhuslik; passiivne; kontrollimata; esile kutsutud tugeva stressi poolt: välisbarjääride, energiat tootvate mehhanismide, ioonilise homeostaasi purustamine, äkiline muutus raku pHs; morfoloogilised tunnused: tuuma ja raku paisumine, organellide segilöömine, raku lõhkumine ja selle osade vabanemine, põletikuline vastus. 18. Vähiraku ja terve raku võrdlus vähki iseloomustab rakkude autonoomne jagunemine, invasioon ümbritsevatesse kudedesse ning võime metastaseeruda. Vähirakkudel on tervetega võrreldes erinev kuju ning nad on kaotanud oma esialgse funktsiooni, paljunevad pidurdamatult, surematud. 19
mis on käivitatud raku enda poolt. Selline enesetapu mehanism on rakus geneetiliselt kodeeritud ja see mehanism on evolutsiooniliselt konserveerunud, s.t. ta toimub sarnaselt nii selgrootutel kui kõrgematel loomadel. Apoptoosi pole kirjeldatud üherakulistel organismidel, kuid seevastu esineb see enamikul (kui mitte kõigil) hulkrakse organismi rakkudel. Apoptoos on asendamatu protsess arengus ning ka täiskasvanud organismis kudede homeostaasi säilitamisel. Apoptoos erineb teist tüüpi raku surmast - nekroosist. Apoptoos toimub kiiresti ja ei jäta endast jälgi, seetõttu selline rakkude suremine võib jääda märkamatuks. Apoptoosi uurimine viimase kümnendi jooksul on kiiresti intensiivistunud. See on seotud sellega, et on jõutud arusaamisele apoptoosi tähtsusest organismi kui terviku jaoks. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Selle mittetoimumine omab tavaliselt
psühholoogiline abi, dieet, grupitoetus, haridus. Perifeerse närvisüsteemi haigused. Perifeerse närvisüsteemi ehitus: kraniaalnärvid ja spinaalnärvid, närvijuured, põimikud ja perifeersed närvid. Perifeerne ns jaguneb somaatiliseks (tundlikkus/sensoorsed närvid ja ganglionid/ ja motoorika/motoneuronid ja aksonid/) ja autonoomseks (sümpaatiline/vastus stressile/ ja parasümpaatiline/organismi reservide ja homeostaasi säilitamine/) kraniaalnärvid 12 paari (v.a n.opticus mis on aju osa), spinaalnärvid 31 paari. Igast seljaaju segmendist algavad närvijuured. Nimme ja ristluunärvide pikad juured – hobusesaba. 31 paari – 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi, 1 õndranärv. Kaelapõimik lülisamba kõrval, õlapõimik rangluupiirkonnas ja kaenlaõõnes, nimmepõimik väikevaagnas. Haistmisnärv. Nägemisnärv. I haistmisnärv (n
Selline enesetapu mehanism on rakus geneetiliselt kodeeritud ja see mehanism on evolutsiooniliselt konserveerunud, s.t. ta toimub sarnaselt nii selgrootutel kui kõrgematel loomadel. Apoptoosi pole kirjeldatud üherakulistel organismidel, kuid seevastu esineb see enamikul (kui mitte kõigil) hulkrakse organismi rakkudel. Apoptoos on asendamatu protsess arengus ning ka täiskasvanud organismis kudede homeostaasi säilitamisel. Apoptoos erineb teist tüüpi raku surmast - nekroosist. Apoptoos toimub kiiresti ja ei jäta endast jälgi, seetõttu selline rakkude suremine võib jääda märkamatuks. Apoptoosi uurimine viimase kümnendi jooksul on kiiresti intensiivistunud. See on seotud sellega, et on jõutud arusaamisele apoptoosi tähtsusest organismi kui terviku jaoks. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt
cAMP seostumisel regulatoorsed subühikud dissotsieeruvad ja ensüüm muutub aktiivseks. Paremal on kujutatud reaktsiooni hüpoteetilise aktiveeriva modulaatoriga. Kooperatiivsus: Kooperatiivne substraatide sidumine: Allosteerika ja regulatsioon: Allos teine; steric kuju. · Raku elutegevuse käigus tuleb kõigi ensüümide aktiivsused hoida pideva kontrolli all. Seda mitte ainult aktiivsete protsesside teostamiseks vaid ka homeostaasi säilitamiseks. · Tagasiside - paljudest ensümaatilistest protsessidest koosneva metaboolse raja üks ensüüm (regulatoorne) on tundlik inhibeerimisele raja lõpp-produkti poolt. · Allosteerika. Allosteerilised ensüümid: · Muudavad oma konformatsiooni modulaatori sidumisel · Lisaks katalüütilistele subühikutele võivad sisaldada ka spetsiaalseid regulatoorseid subühikuid
Põhirajad( nt Krebsi tsükkel jt) on erinevates organismides praktiliselt ühesugused. Spetsiifilised rajad aga täidavad organismides, elundites, kudedes spetsfunktsioone( nt karbamiidi biosüntees imetajate maksrakkudes teeb kahjutuks ammoniaagi). Metabolismi integreeritus. Metabolism on peenreguleeritud biomolekulide lammutamine ja biosüntees tagamaks organismi elutegevuseks vajalikke sisetingimusi( homeostaasi). Metabolismi integratsiooni iseloomustavad: - radadevahelised sõlmpunktid, üleminekud( metabolism on võrgustik) Võrksus lubab alternatiivseid kulgemisvõimalusi( metaboliit võib anda produkti läbides erinevaid radu); 18 - ülikõrge kordineeritus: energiat andvad kataboolsed protsessid ja energiat vajavad anaboolsed protsessid eksisteerivad vaid üheskoos, sest;
ning füsioloogiliste protsesside kiirused langevad. • Eriti tugevasti sõltuvad pH-st membraanides asuvad transportvalgud (aktiivsuse maksimum mingil kindlal pH-l (maksimumiga sõltuvus) • Happelises mullas omastab taim suhteliselt rohkem lämmastikku ammooniumioonina. pH on happelisem püsivalt niiskemas mullas (FAHM) • Taim suudab suhteliselt vähe reguleerida temperatuuri, aga: Mõnede sisetingimuste, sealhulgas PH osas püüab taim säilitada homeostaasi. Seda tagavad reguleeritavad ioonpumbad, eriti prootonpump, rakusisesed puhvermahtuvused, karboanhudraas. • * pH stabiilsus on eriti oluline mineraalainete omastamisel, sest membraanpumpadel on terav PH optimum (joonis tahvlile) • Suurem osa taimi vajab oma kasvuks nõrgalt happelist kuni neutraalset mulla happesust (pH 5,5 – 7). Selleks et mulda saada sobiva happesusega tuleb seda neutraliseerida. Muldade neutraliseerimiseks
kompartmentalisatsioon. 11. Glükoos-6-fosfaadi kasutamine erinevates metaboolsetes reaktsioonides. Glükoosi vabanemine vereringesse 12. Püruvaadi allikad ja metaboolsed produktid 13. AcCoA allikad ja kasutamine 14. Metabolism ajus 15. Aktiivse ja passiivse lihase metabolism 16. Triatsüülglütseroolide süntees ja lagundamine rasvkoe rakkudes. Glükoosi funktsioon rasvkoes 17. Maks kui metabolismi tsentraalne organ. Glükoosi homeostaasi tagamine, lipiidide metabolismi regulatsioon. Metaboolsed kütused, mida kasutatakse maksas 18. Insuliini, glükagooni ja epinefriini toime Vere glükoositaseme kontroll insuliini ja glükagooni poolt 19. Metaboolse kütuse reservid inimese organismis 20. Näljaga kaasnevad metaboolsed muutused. Adaptatsioon pikaajalise nälja korral, muutused metabolismis ajus ja valkude lagundamisel 21. Diabetis mellitus: insuliini puudumine NUKLEOTIIDIDE BIOSÜNTEES 1
aordi alguse harude kaudu südame seina, pähe, kaela ja ülajäsemetesse. Ülemise õõnesveeni venoosne veri tuleb paremasse kotta, sealt paremasse vatsakesse ja sealt kopsutüvesse, et aga kopsuveresooned on veel kokku surutud, läheb enamik venoosset verd arterioosjuha kaudu aorti tekkinud kehv segaveri läheb alakehasse; niudearterite harud nabaarterid viivad seda jälle platsentasse. SEEDEELUNDKOND Seedeelundkond panustab homeostaasi toidu töötlemisega keharakkudele vastuvõetavasse vormi. Vastutab vee, vitamiinide ja mineraalide imendumise ning jääkainete kõrvaldamise eest. Seedeelundkond on olemuslikult toru, mis kanaliseerib toidu suust pärakuni, tagades kasuliku osa imendumise ning ebavajaliku väljaheitmise. Seedekulgla Söögitoru alumisest osast kuni pärakukanalini on seedekulgla sein 4kihiline. Kestad: limaskest, limaskestaalune kude, lihaskest ja serooskest. Kõhukelme
) biomolekulide sünteesiks anabolismi käigus · Lammutamise ja biosünteesi peenregulatsioon (reguleerida saab igat astet!) Põhirajad (krebsi tsükkel jt) on erinevates organismides praktiliselt ühesugused. Spetsrajad täidavad spetsfunktsioone (nt karbamiidi süntees maksas kahjutustab ammoniaagi). Metabolismi integeeritus Metabilism on biomolekulide peenreguleeritud lammutamine ja süntees tagamaks inimkeha elutegevuseks vajalikke sisetingimusi (homeostaasi). Metabolismi integratsiooni iseloomustavad: Radadevahelised sõlmpunktid, üleminekud (metabolism on võrgustik). Võrksus lubab alternatiivseid kulgemisvõimalusi ( metaboliit võib anda sama produkti läbides erinevaid radu) Ülikõrge koordineeritus: energiat andvad kataboolsed protsessid ja energiat vajavad anaboolsed protsessid eksisteerivad vaid üheskoos, sest: · Rakufunktsioonideks vajalikke biomolekule saadakse nii lõhustumise kui ka sünteesi abil:
- M faas – mitoos - G1 faas – vahemik M ja S faasi vahel G1, S ja G2 moodustavad kokku interfaasi. Nimetage vähemalt kolm protsessi raku/organismi elutegevuses mis vajavad apoptoosi toimumist. - Vajalik organismi normaalse arengu toimumiseks (embrüogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordumine – vaja elimineerida inimestel nt lõpuste algmeid, sõrmi ühendavad rakud jne) - Kontrollib rakkude arvu homeostaasi organismis. Homeostaas saavutatakse kui mitoosi kiirus on tasakaalus apoptoosiga. Kui rakud jagunevad kiiremini kui surevad, tekivad kasvajad. - Elimineerib mittevajalikud ja muutunud rakud (kahjustunud, genoomi mutatsioone sisaldavad, viirusega nakatunud rakud, autoreaktiivsed lümfotsüüdid jne) Iseloomustage apoptoosi etappe 1. Spetsiifiliste proteaaside – kaspaaside aktiveerumine. Peptiidsidemeteb lagundamine nende poolt
Tüsistustena võivad tekkida pseudotsüst, ühissapijuha obstruktsioon, pankrease vähk, astsiit, põrna veeni tromboos. Laboratoorsed uuringud: Analüüsides lipaas ja amülaas reeglina korras või väheselt tõusnud. Lipiidid väljaheites steatorröa määramine, tekib haiguse lõppstaadiumis. Elastaas-1 ja kümotrüpsiin väljaheites vähenemine viitab eksokriinsele puudulikkusele. PaastuGluc, Gluc-taluvustest Gluc homeostaasi häire viitab endokriinsele puudulikkusele. Radioloogilised uuringud: Peamine diagnostikameetod. Transabdominaalne UH ja KT hea tundlikkus ja kättesaadavus, ei ole invasiivsed. MRCP (+/- sekretiin) äärmiselt tundlik ja spetsiifiline, halb kättesaadavus ja kõrge hind. ERCP, endoskoopiline ultraheli samuti kõrge diagnostiline väärtus, interventsiooni või biopsia võimalus, kuid on invasiivsed.
- M faas mitoos - G1 faas vahemik M ja S faasi vahel G1, S ja G2 moodustavad kokku interfaasi. 9. Nimetage vähemalt kolm protsessi raku/organismi elutegevuses mis vajavad apoptoosi toimumist. - Vajalik organismi normaalse arengu toimumiseks (embrüogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordumine vaja elimineerida inimestel nt lõpuste algmeid, sõrmi ühendavad rakud jne) - Kontrollib rakkude arvu homeostaasi organismis. Homeostaas saavutatakse kui mitoosi kiirus on tasakaalus apoptoosiga. Kui rakud jagunevad kiiremini kui surevad, tekivad kasvajad. - Elimineerib mittevajalikud ja muutunud rakud (kahjustunud, genoomi mutatsioone sisaldavad, viirusega nakatunud rakud, autoreaktiivsed lümfotsüüdid jne) 10. Iseloomustage apoptoosi etappe · Spetsiifiliste proteaaside kaspaaside aktiveerumine. Peptiidsidemete lagundamine nende poolt. Kaspaase
Signaal peab mõjutama geeniregulatsiooni. 7. Mis mõjutab signaalteedes geeniekspressiooni? 1 Geeniekspressiooni mõjutavad transkriptsiooni faktorid – valgud, mis seonduvad DNAga vastuseks ekstratsellulaarsetele signaalidele. Samuti ka posttranskriptsioonilised faktorid – alternatiivne splaissing, posttranslatiivne modifikatsioon (insuliini näide 38 küssis). 18. Miks on vajalik signaal kiirelt kõrvaldada - inhibeerida? Signaalide kiire kõrvaldamine on vajalik homeostaasi taastamiseks. 19. Kuidas inhibeeritakse cAMP ja cGMP kui aktiivsete signaalmolekulide toime? cAMP kontsentratsiooni suurenemisel võib rakus toimuda membraanide ja teiste struktuuride fosfolüürimine, mille tulemusena tsütoplasmas kasvab Ca2+ ioonide kontsentratsioon. Viimane omakorda seondub kalmoduliiniga tingib cGMP - nukleotiidi kontsentratsiooni, mis kiirendab cAMP hüdrolüüsi fosfodiesteraasi abil. cAMP kogus väheneb. See mehhanism
See vajab sadade E3 ubikvitiin-valk ligaaside aktiivsust. E3 ensüümid suudavad seonduda nii E2-le kui ka substraadile. 5. Mis on homeostaas, diferentseerumine, apoptoos? Homeostaas kui organismi omadus luua sisekeskkonna püsiv tasakaal. Homeostaas saavutatakse koordineerides füsioloogiliste reaktsioonide kompleksi kudede vahel keemiliste või elektriliste signaalide abil. Selle kommunikatsiooni juures mängivad keskset osa hormoonid ja on seetõttu tähtsad homeostaasi säilitamisel Diferentseerumine protsess, mille jooksul rakk kujuneb spetsialiseeritud rakuks Apoptoos raku programmeeritud surm, ebavajalike rakkude eemaldamine Apoptoosi kutsuvad esile füsioloogilised (surmaretseptorite aktiveerimine) ja patoloogilised stiimulid (mutatsioonid, nakkused). Apoptoosi teel surevad tavalised,terved rakud, mida pole enam vaja või siis haiged ja stressis rakud,
annaabi.ee 
