Jõudsin järeldusele, et järgmine kord, kui raamatukokku asja on, siis lähen ettevalmistununa. Ettevalmistumise all pean silmas seda, et püüan ennast eelnevalt positiivselt häälestada. Loodan, et negatiivsed ja sapised märkused edaspidi minu enesetunnet ei halvenda. Püüan raamatukoguhoidja pahameelt võtta mitte isikliku solvanguna, vaid kui kogemust. Kõik suhtlemiskogemused ei saagi olla positiivsed. Ülesanne 2. Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus ja kokkuvõtlik soov Olen autoomanik. Autoomanikul tuleb ikka ette olukordi, kui sõidutada tuleb sõbrannasid, kes ei tea liiklusest ja autode hingeelust midagi. Autode hingeelu all pean silmas seda, et udust ja rõskes autoakent ei pühita palja käega, et uksi ei prõmmita tugevate löökidega kinni ja enne autost väljumist tuleb veenduda, ega möödasõitu ei soorita mõni sõiduk, kes avatud autouksest väljuvale kodanikule otsa võib sõita
Kehtestavat käitumist väljendavad järgmised mitteverbaalsed toimimisviisid: - enesekindlust väljendav hääletoon, poos, zestid - silmside loomine ja hoidmine - optimaalse suhtlemisdistantsi valik (mis poleks ,,pealetungiv") -selge ja ühetähendusliku miimika kasutamine õpilasele kehtestava sõnumi esitamise vältel - igasuguste emotsioonide väljendumise vältimine hääles Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus Selle tehnika olemus on lihtne, sa ütled täiskasvanu tasandilt, mida teine vääralt tegi (teeb). Hinnanguvaba tähendab seda, et sa ei süüdista ega rõhutata, et teine on halb, laisk, rumal jms. Sa räägid tõsiselt ja asjalikult teise teost mis ei vasta kokkuleppele või ettenähtud reeglitele. Tagasiside Tagasiside on informatsioon mida teisele antakse teise tegevus(t)e/suhtumis(t)e kohta.
4. Kas mul on kindel plaan enesetutvustuseks? Kas mul on teatud fakte endast, mida tahan mainida? Kas ma jätan mulje, et mul on vaja tuge või kaastunnet? Eneseavamine Inimese tõeline mina, mitte mask *inimene õpib end paremini tundma *suhted muutuvad lähedasemaks *suhtlusring laieneb *süütunne leevendub Kehakeel Liigutused: näoilme, žestid kehahoiak *Nägu on kõige väljendusrikkam kehaosa Verbaalne suhtlemine 3-osaline mina teade e. Kehtestav sõnum: 1. Olukorra hinnanguvaba kirjeldus (fakid). Ära kasuta sõnu: jälle, alati, iga kord, tavaliselt, kogu aeg, mitte kunagi, päevast päeva, pidevalt, iialgi. 2. Kahju mulle, mis on mõõdetud ajas, energias ja rahas 3. Tunded Näide Sa jätsid mu konspekti enda koju. Ma kardan. Et ma saan kontrolltöös halva hinde ja ma olen väga pettunud. Kui teed inimesele märkuse, siis ta õigustab ennast, süüdistab sind ja ta on segaduses. See, kes märkuse teeb ei tohi end õigustada.
tähelepanu kõrvale viia, helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel. Seega telefonisuhtlus nõuab minult väga täpset verbaalset väljendust: head diktsiooni, loogilist ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Keeruliseks teeb selle see, et teenindajana pean olema hinnanguvaba ja aktsepteerima kliendi seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama. Kuna minu eesmärgiks on luua head kliendisuhet ja mõista klienti ning seeläbi rohkem teenust pakkuda, siis kliendi hea kuulamine teeb olukorra kergemaks, ma ei pea kliendiga võitlema, suurendan klientide lojaalsust, teen kindlaks probleemid, hoian probleeme ära, väldin tülitavaid telefonikõnesid. Aktiivne
vabandamine, katse leida kompromissi, empaatia väljendamine. Kolme tüüpi sisu: - käitumise kirjeldamine - käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse väljendamisega - lisaks esitatakse soov/nõue Mina-sõnumid (I-language) – Mul on …, Ma arvan, et …. Täpne sõnum - Mul on kõht tühi, ma ei suuda keskenduda. Empaatia väljendamine – Ma saan aru, et sa …., kuid ma ….. Soovi (muutus) esitamine Kehtestav sõnum • Häiriva käitumise kirjeldus (täpne ja hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide, isikuomaduste jms kohta) • Tunded (mida see käitumine tekitab) • Mõju (milline on selle käitumise tagajärg) Õige inimesega, õige asja puhul Ei- ütlemine • Loomulik keeldumine (igapäevasituatsioonid) • Kuulamine ja “ei” • Põhjendatud “ei” • Muutlik “ei” • Rikkis plaat • Otsekohene “ei” ilma põhjendusteta • Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale
juttu täpsemaks. Kaja on tehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna või sõnapaar. Seda tehnikat rakendatakse siis, kui rääkija takerdub oma lausetega, ei leia õiget sõna või on ebakindel. Selle tehnikaga ei tasu liialdada. Ümbersõnastamine tähendab partnerile tema teksti tagasi andmist. Tavaliselt on tagasi antav tekst lühem kui esialgne. Ümbersõnastamine peab olema hinnanguvaba 9 Kokkuvõte Suhtlemine ja ka kuulamine on omaette kunstid. Neid tuleb elu jooksul õppida ja arendada. Eelnevas tekstis on ära toodud vaid üksikud suhtlemise- ja kuulamisevormid. Suhtlemise abil võib mõjutada inimese käitumist ja otsuseid. 10 Kasutatud allikad
käsilevõtmine ja toimetulek vastupanuga.). Probleemide ennetamisele aitavad kaasa ennetavad minasõnumid, positiivsed minasõnumid, teatavad minasõnumid ja äraütlevad minasõnumid. Ennetava minasõnumi abil anname teisele teada oma tulevasest vajadusest või soovist, ootusest. Positiivse minasõnumi abil saame teisele teada anda, kuidas ta meile rõõmu, naudingut ja soojust toovad. Positiivne minasõnum näitab meie positiivseid tundeid, partneri käitumise hinnanguvaba kirjeldust ja mõju meie vajadustele. Teatav minasõnum väljendab meie siinja praegu tundeid, eelistusi ja mitteeelistusi, arvamusi ja uskumusi. Äraütleva minasõnumi puhul vastame eitavalt meile mitte sobivale palvele, nõudmisele või küsimusele. Meie kõik emotsioonid on kordumatud, keha valmistab ette erinevateks reaktsioonideks igal erineval emotsioonil. Viha korral me ärritume, veri valgub kätesse ning vallanduvad hormoonid, näiteks adrenaliin.
lasteaias. Eneseanalüüs Tegemist oli arenguvestlusega, milles mina olin lapsevanem. Käisin esimest korda. Ootused olid madalamad. Enesetunne oli alguses ärev. Ei teadnud, kuidas alustada või mida öelda, kuid õpetaja suutis selle ärevuse minust eemaldada. Õpetaja suutis minu usalduse väga ruttu võita. Alguses oli ka kartus, et mind peetakse halvaks lapsevanemaks, kuid õpetaja oli hinnanguvaba. Meeldiv oli kui kuulati, mis rääkisin. Kuulasin ka ise õpetajat aktiivselt ning tema küsimustele vastasin, nii nagu oskasin. Õpetaja võttis mind kui tavalist inimest. Ei pidanud, mind rumalaks. Väga palju oli abiks ka sõbralik ja kodune atmosfäär. 3 soovitust Tuleb olla see, kes sa oled (ülepingutamist ei ole mõtet teha) Positiivne suhtumine on kõige aluseks
· suure tõenäosusega muudab teine inimene oma käitumist; · on vähetõenäoline, et ise tungin teise inimese isiklikku ruumi; · teise inimese eneseväärikuse kahjustamine on vähetõenäoline; · omavahelise suhte kahjustamise risk on väike; · motivatsiooni vähendamise risk on väike. Just nendele kriteeriumitele vastab kehtestav mina-sõnum, mis oma olemuselt on kolmest osast koosneva sõnumi edastamine: · teise inimese probleemse käitumise hinnanguvaba kirjeldamine; · kehtestajale teise inimese probleemse käitumisega kaasneva mõju või kahju kirjeldamine; · kehtestaja tunnete avaldamine. Kehtestav mina-sõnum on tõhus kehtestamise viis, sest see jätab inimesele võimaluse ise oma käitumist reguleerida ja võtta selle eest ise vastutust. See omakorda tõstab tõenäosust, et käitumise muutus on püsiva loomuga. Lisaks sellele jätab selline sõnum
võimaldab oma huvide eest seista, olemata seejuures alistuv või agressiivne. See aga ei tähenda kehtestava mudeli loomist ilmtingimata, vaid ennekõike oma tunnetega toime tulekut, teiste inimestega arvestamist ning selget eneseväljendamist oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestav sõnum vajab kindlat esitust, kõhklev ja ebalev selleks ei sobi. Kehtestava sõnumi korral on: sirge poos, julge silmavaade, kindel hääletoon Käitumise hinnanguvaba kirjeldamine Kui suhtlemispartner on käitunud viisil, kus teise huve ja õigusi on riivatud või eiratud, siis kirjeldatakse toimunut hinnanguvabalt, st kritiseeritakse käitumist, mitte isiksust. Kokkuvõttev kehtestav soov Enamasti lisatakse kokkuvõttev soovi või nõude väljendus kehtestava sõnumi lõppu: Ma soovin....., Palun ära tee...., Ma ootan... jne. Selline kehtestav sõnum tuleb selgelt eristada analoogsest agressiivsest käitumisest, kus kamandatakse.
vabandamine, katse leida kompromissi, empaatia väljendamine. Kolme tüüpi sisu: - käitumise kirjeldamine - käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse väljendamisega - lisaks esitatakse soov/nõue Mina-sõnumid Mul on ..., Ma arvan, et .... Täpne sõnum - Mul on kõht tühi, ma ei suuda keskenduda. Empaatia väljendamine Ma saan aru, et sa ...., kuid ma ..... Soovi (muutus) esitamine Kehtestav sõnum · Häiriva käitumise kirjeldus (täpne ja hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide, isikuomaduste jms kohta) · Tunded (mida käitumine tekitab) · Mõju (milline on selle käitumise tagajärg) Õige inimesega, õige asja puhul Alistuv käitumine Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne. arvestamata jätmise Kahtlev, räägib vaikselt, vaatab kõrvale, närviline, teemade vältimine, nõustumine vaatamata enda tunnetele,
Klient (definitsioon on vastuolus) persoon, kes võtab vastu sotsiaalpedagoogilsit abi versus et sotsiaalpedagoogikas vaadeldakse klienti kui aktiivset osalejat. Kliendi eetiline kohtlemine, võimalused kliendis endas. 2 Muutus praktiline SP-line töö, et tuua muutused kliendi ellu. Muutusi iseendast on nimetatud ka kohtlemiseks, hoolitsustööks jne. Muutus on suudatud igapäevale indiviidile ja grupile. Muutus on hinnanguvaba sotsiaalpedagoogikas. Muutus kätkeb endas nii ennetust kui ka sekkumist. Sekkumine on täiskasvanu eesmärgipärane tegevus, et vähendada kliendi probleemide intensiivsust ja sagedust või probleemide kõrvaldamisega. Kõike seda juhivad väärtused. Praktikale orienteerutud sp ei kasuta teooriat vähem kui ... teooriale orienteeritud sp. Küsimus on teooria abstraktsiooni astmes. Teooria põhjendatud alus sekkumiseks. Praktika kaassmine, integratsioon
- arvestab teiste inimeste õigusi; - on aus; - on otsekohene ja kindlameelne; - on viisakas; - näitab välja, et saab aru, miks teine nii teeb/tegi kuid ei peeta seda õigeks; - taotleb võrdset kasu nii enesele kui suhtele; - kohandatud isikutele ja situatsioonile (pole universaalne); - ei saa muuta teise inimese isiksust ja saavutada totaalset käitumise muutust pigem suhtumise muutust; - muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus kui kehtestamistehnika; - kokkuvõttev kehtestav soov kui kehtestamistehnika; - tunnete verbaalne väljendamine; - teise tegevuse aktsepteerimine ja positiivse suhtumise väljendamine Hinnangutevaba kirjeldus on kehtestava mittesüüdistaval viisil teise inimese poolt tehtu või öeldu, mis on kehtestajale vastuvõetamatu või probleeme tekitav kirjeldamine. Hinnangutevaba kirjeldamine on oluline
Millest räägitakse? ilm, liiklus, ühised huvid/harrastused. Kõige aluseks on intuitsioon, terve mõistus, kogemused ja EQ+SQ. Enesekehtestamine hõlmab (Lange ja Jakubowski, Bolton, Bowen): · oma õiguste eest seismist · oma mõtete, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist otsekohesel, ausal ja kohasel viisil · klientide õiguste samaväärset tunnistamist Mina-sõnumid: x Partneri käitumise /teo hinnanguvaba kirjeldus (...kui Sa...) x Oma ausate tunnete väljendus (selles olukorras ma tunnen...) x Sellise käitumise "käegakatsutava" mõju selgitamine (...Kasu/Kahju...) Esmamulje on visuaalne, tekib automaatselt ja kujuneb sümpaatia alusel. Esmamulje põhjal annab inimene hinnangu, kas teine inimene talle meeldib või mitte. Hoiakud Enamlevinud komponentide järjestus hoiaku kujunemise puhul:
- käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse väljendamisega - lisaks esitatakse soov/nõue Mina-sõnumid (I-language) Mul on kõht tühi. Täpne sõnum - Mul on kõht tühi, ma ei suuda keskenduda. Empaatia väljendamine Ma saan aru, et sa ei taha veel sööma minna, kuid ma ei saa edasi töötada tühja kõhuga. Soovi (muutus) esitamine Lähme täna varem sööma, palun. Kehtestav sõnum (Õige inimesega, õige asja puhul) · Häiriva käitumise kirjeldus (täpne ja hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide, isikuomaduste jms kohta) · Tunded (mida see käitumine tekitab) · Mõju (milline on selle käitumise tagajärg) Ei- ütlemine · Loomulik keeldumine (igapäevasituatsioonid) · Kuulamine ja "ei" · Põhjendatud "ei" · Muutlik "ei" · Rikkis plaat · Otsekohene "ei" ilma põhjendusteta · Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale enesetundele viitamine, "Jah, kuid ...", "Ma mõtlen selle peale."
..“ Eskaleeruv – samm-sammult kasvav/tugenev kehtestamine „Ei, ma ei soovi osta.“; „Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta.“; „Ma olen juba mitu korda ...“. Kehtestava sõnumis sisu: Suhte säilitamisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine, selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi ja empaatia väljendamine. Samuti tuleb selgelt kirjeldada, milline käitumine on häiriv (täpne ja hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide/isikuomaduste jms kohta), mis tunnet käitumine tekitab ning milline on selle käitumise tagajärg. Negatiivsete reaktsioonide kehtestamise korral tuleks kasutada empaatilist kehtestamise tüüpi, et ei järgneks kättemaksuhimu, agressiooni, negatiivseid emotsioone ja emotsionaalset reageeringut. Alistuv käitumine. Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsamaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne arvestamata jätmise. Alistuva käitumise tunnused:
Perekonna stressorid (vanemate töötus, tülid ja lahkhelid, lahtusu) EBAefektiivsed meetmed: - Arusaamine ja mõistmine - Siirus ja empaatia - Otsuse ja järjekindlus - Alternatiivid Märgista käitumine mitte laps! Kasuta mina-teadet! Väldi järgmist käitumise korrigeerimisel: - Peaks - Absoluutne kindlus: alati, kõik - Ei saa (ei taha) - Aga (postiviine tagasiside) - Miks Hinnanguvaba, selge ja kindel suhtlemisviis. 12.04.2012 SUHTLEMINE AEV JA HEV LASTEGA Et lahendada probleeme – sotsiaalne oskus – suhtlemisoskus. Partnerite vastastikune mõjutamine mingil eesmärgil. Suhtlemisstrateegia Taktika e vahendid Kõne iseloom. Keelekasutuse funktsioonid: Suhtlemine: - Informatiivne - Tunnetustegevust teenindav - Reguleeriv-planeeriv funktsioon. Planeerida – tegutseda – kontrollida KÕNETAJU suhtlemisel:
Kui konflikt on viidud isiksuslikule tasandile, lahendatakse see kui kahe isiku vaheline eraasi. Ununevad organisatsiooni huvid ja konflikti lahendamisest tulenev kasu ettevõtte jaoks. Konflikti lahendamiseks peab muutus seisnema eelkõige mõtlemises. Juhid peavad vaatama alluvaid kui partnereid. Partnerlussuhet iseloomustab peale ametliku töölepingu ka emotsionaalse sobivuse olemasolu. Siis hakkab ka mõtteviis muutuma. Partnerlus tähendab teise inimese ärakuulamist. See tähendab hinnanguvaba suhtumist räägitusse ja tahet kuulata lõpuni. Isegi kui seisukohad on erinevad. See tähendab valmisolekut oma seisukohti muuta, kui partneri esitatud argumendid on veenvad. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli leida erinevaid viise ja võimalusi, kuidas töötajaid tööle motiveerida, kuidas hoiduda demotiveerimisest ning milliseid vigu juhtimisel vältida. Kuna raha pole siin maailmas alati kõige tähtsam, ei ole raha ka ainus, mis töötajaid motiveerib
Mida rohkem meetodeid, seda põhjalikumalt, sügavamalt on võimalik ühiskonda, sotsiaalset tegelikkust tundma õppida. Kindlasti on lähenemisi, millele üks või teine on ainuõige. Palju aga ka olukordi, kus ei ole ainuõigsust, vaid on pigem see või pigem teine. Uurija mõju on tegelikult alati olemas küsimused mõjutavad jne. ! Etnograafilises uurimuses märgi uurimispäevikusse kõik maksimaalselt üles! Vaatluse dokumenteerimine väga oluline. Ja võimalikult hinnanguvaba emotsioonid kirjutada mujale, vaatluspäevik kui dokument. Millestki rääkides loome diskursiivset objekti. Kriteeriumid uurimuse teaduslikkuse usaldusväärsuse hindamisel, Strateegia ja kriteerium: Usaldatavus (credibility) Pikk ja mitmekesine välitöö kogemus Refleksiivsus, välitöö päevik Triangulatsioon Retsenseerimine
soovitatakse ka partnerile teada anda, milline seksuaalne erutus oli. Reed ei tõestanud seda seksuaalse erutuse mudelit Uskumine, et inimene on füsioloogiliselt erutatud mõjus erutavalt, tekitades erutust ka siis, kui inimestel tegelikult ei olnud füsioloogilist erutust. (naiste puhul näidati erootilist filmi ja tehti pärast seda uurimust.) Mehed on teadlikud, kuna nad on erutatud. Faktorid, mis on seotud seksuaalerutusega: Turvaline psühholoogiline kliima. hinnanguvaba positiivne vastastikune aktsepteerimine. 1. Psühholoogilised faktorid Flirtimine: proaktiivne sündmuse etteennustav. Mitteverbaalne käitumine, avalik, mängulisus (ka siis kui öeldakse ära, et ei olda huvitatud, ei saada haiget). Sõnaline kommunikatsioon: homoseksuaalsed indiviidid kasutavad rohkem erootilist eneseväljendust kui heteroseksuaalsed indiviidid. Seksuaalfantaasiad: kõigil on neid. Loovamatel inimestel on seksuaalfantaasiaid rohkem.
küsimuste sõnastamisel, tähelepanelikkus uute asjaolude osas, mis intervjuu käigus jutuks tulevad; · Kohandamine analüüsi käigus - pärast intervjuud algab analüüs ja järgnevate intervjuude kavandamine juba saadud kogemuste põhjal. Uurija mõju intervjuu kulgemisele ja materjali analüüsimisele ei saa kunagi täielikult vältida. Seda tuleb reflekteerida, hinnata ning võimalikke riske tuleb minimeerida. Eesmärk: võimalikult hinnanguvaba suhtumine intervjueeritavasse ning intervjuu jooksul räägitusse; intervjueeritava julgustamine oma mõtete põhjalikult esitamiseks ja analüüsija püüe tema kogemust mõista. FOOKUSGRUPI INTERVJUUD Fookusgrupi intervjuu on andmekogumise meetod, mis toimub grupivestlusena uurija poolt määratletud teemadel. Fookusgrupi eelised: · Sobilik teemadele, mis eeldab ühise seisukoha kujundamist, ideede väljapakkumist jms · Võib inspireerida osalejatelt enam ideid, selgitusi
ühtemoodi mõistetud, mitte ühepoolselt peale surutud ja nõutud. Igaüks avaldab lugupidamist teisele, kelle vaateid ja arusaamisi ta tundma õpib ja kes on selles protsessis isiklikult kaasatud. Muutuse protsessid peavad olema isikukesksed, s.t lähtuma inimestest, nende ainulaadsetest vajadustest ja huvidest. Emotsioonid, tundeseisundid ja afektid on inimese kogemuse loomulikud mõõted. 8 Muutuse esilekutsuja (change agent), terapeut, uurija on hinnanguvaba, vastuvõetav ja toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule. Eesmärk on teiste võimustamine/jõustamine (empowerment), mitte nende kontroll ja hukkamõist. Inimesed ja kogukonnad peavad olema mõistetud kontekstist lähtuvalt ja terviklikult (holistically). Tegevus (kuidas protsess kulgeb) on sama oluline, kui tegevuse tulemus (saavutus). Tegevus ja vastutus on võrdselt jagatud, tuleb vältida ühepoolset tegevust.
· Inimesed suudavad kontrollida vaid iseenda käitumist. Teisi võib mõjutada, kuid mitte kontrollida. · Kui inimesed on õppinud kehtestama, võivad nad valida mittekehtestamise. Käitumisstiilid Alistuv Kehtestav Agressiivne Arvestab teiste Arvestab nii Arvestab ainult vajadustega, enda kui teiste enda mitte enda vajadustega vajadustega omadega Kehtestav käitumine Sõnaline osa: · teise käitumise hinnanguvaba kirjeldus · minasõnum minu tunded, vajadused, soovid Mittesõnaline osa: mittevaenulik kehakeel ja neutraalne hääletoon H: Kas järgmised laused väljendavad käitumise kirjeldust või hinnangut? · ``Sa oled minu peale ilma igasuguse põhjuseta vihane.`` · ``Sa närid teleri ees sõrmeküüsi.`` · ``Sa ei küsinud koosoleku ajal minu arvamust.`` · ``Sa oled hea inimene.`` · ``Sa töötad liiga palju.`` · ``Sa jätad tihti hambad pesemata.``
kontrollitakse (reaktsiooniaeg); segavad muutujad – ei varieerita tahtlikult, kuid võivad takistada seose väljaselgitamist (vanus, sugu, kaal jne). Katsegrupp – keda mõjutatakse (nt teatud mõjuga ravimid), kontrollgrupp – ei saa mõjutusi (nt platseebo) - Vaatlus – psühhodiagnostika meetod, mille all mõitetakse protsesside vahetut eesmärgistatud jälgimist ja registreerimist. Võib olla struktureeritud (hüpotees, protokoll, objektiivsus, hinnanguvaba) või struktureerimata (intuitiivne, skeemitu, jooksev ülesmärkimine). Vaatleja võib olla eemalseisev (osaluseta vaatlus) või aktiivne protsessis osaleja (osalusvaatlus). - Küsimustik – andmekogumisvahend, täidab küsitatav ise. Küsimuste kogum, mille usaldusväärsus sõltub küsimuste selgusest ja formuleerimisest. Põhiküsimused, kontrollküsimused, skaalad, avatud küs., valikvastused jne.
Nõuab liiga palju energiat Ei aktsepteerita enda personaalseid õigusi Madal enesehinnang Aktsepteeritakse vaid teiste inimeste ootusi Kardetakse survet, karistust või eemaletõukamist Kardetakse solvata teist inimest või näida isekad, kurjad vms. Meid kõiki kontrollib see keskkond, kus me elame.... Küsimus on vaid selles, kas me oleme kontrollitavad olukordade, türannide või iseendi poolt. (B.F.Skinner) Kehtestav sõnum koosneb 3-st osast: 1. Käitumise hinnanguvaba kirjeldus kirjelda täpselt käitumist, ebamääraseid sõnu kasutamata piirduge ainult käitumise kirjeldamisega ja ärge tehke oletusi teise in. motiivide, hoiakute, iseloomu kohta. esitage käitumise kirjeldus võimalikult lühidalt ja samas küllaldase infoga pange tähele, kas kasutate kehtestamist ikka õige asja ja inimese puhul. 2. Otsene mõju/kahju mulle aitab teisel in. mõista, mil viisil on teie vajaduse rahuldamine takistatud.
müügiinimeste edu saladust, siis on ilmnenud, et nende saladus on olnud väga lihtne: Konflikti vältimiseks muuda mõtlemist Kumbki pole tähtsam Vastastikune austus Tähelepanelikkus teise suhtes Partneri kuulamine Partneri tunnustamine Partneri mõistmine Allikas: Anu Virovere Nad on olnud lihtsalt tähelepanelikud inimeste suhtes, märganud nende vajadusi ning sellest lähtuvalt kasutanud neid teadmisi oma müügitöös. Partnerlus tähendab ka teise inimese ärakuulamist. See tähendab hinnanguvaba suhtumist räägitusse ja tahet kuulata lõpuni. Isegi kui seisukohad on erinevad. See tähendab ka valmisolekut oma seisukohti muuta, kui partneri esitatud argumendid on veenvad. Just selles viimases väljendubki esimene väide, et kumbki ei ole tähtsam. Partneri mõistmine eeldab oskust asetada end tema positsioonile ning seeläbi vaadata maailma tema silmade kaudu. See võimaldab anda koostööle teistsugune tähendus.
tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed. Eelkõige lapseeas väljenduv. Emotional and behavior disorders- emotsionaal ja käitumishäired. Psühholoog, psühhiaater. Kõige tõenäolisem kliinilises psühholoogias, kus mõõdetakse nende erinevaid liike. Probleemide grupp, millel on teatud kindlaks määrtatud teatud normide põhjal liigid. Emotional and/or behavioral eripedagoogiline. Emotsionaal ja käitumisraskused. Hinnanguvaba, kontekstiga seotud, eripedagoog peab emotsiaal ja käitumisraskustega lasteks neid, kellel vähemalt kahes valdkonnas püsivad probleemid. Või esineda koos puuete ja hälvetega ning häiretega. Maladjusted behavior kohanematu käitumine katusmõiste. Teaduskirjanduses sünonüümiks probleemsele käitumisele. Seda kasutatakse harvemini et mitte silte külge panna. Normidele mittevastav käitumine. Psühhiaatria, kliiniline psühholoogia.
kõigest 25%. Tihti me küll kuuleme kuid ei kuula. Kuulamine on Ametnik veedab oma päevast: 9% - kirjutades; 16%- lugedes aktiivne, pingutust nõudev tegevus. Eriti keeruliseks teeb 30%- rääkides; 45%- kuulates 39%- edastades; 61%- vastu võttes selle see, et kuulaja on hinnanguvaba ja aktsepteerib rääkija seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama ehk mitte teisele inimesele keskenduma. Kuulamise puhul eristatakse vaikset, toetavat/julgustavat ja aktiivset kuulamist. Samas kasutatakse neid kuulamistehnikaid paralleelselt. Kuulamine on suhtlemisoskuse olulisemaid komponente. Tavaliselt on need inimesed, kelle puhul
] [49]Õiguse autonoomsuse tees on olnud kasulik mitmes mõttes: a) uurimisobjekti rangem piiritlemine (ühiskonna muude fenomenide suhtes ning lähtuvalt normist kui kesksest entiteedist) ning sellega seonduvalt õigusteaduse kui teadusliku eridistsipliini, samuti selle metoodika arenemine; b) seadusõiguse ülimuslikkuse põhistamine õigusriigis; c) õiguskeele autonoomsus loomulikust keelest [Sootak]. [50]Õiguspositivismi probleemid: 1)Väärtus- ja hinnanguvaba õigusmudel näib olevat vastuolus vaadeldava, reaalse õiguse moraalsete komponentidega väärtusjurisprudents. Lisaks, positivistlikku mudelit on kasutatud individualismi toetamiseks ning on võimalik, et see on ka olemuselt individualistlik. Ent nüüdisajal on laiema toetuse saanud ka kommunitaristlikud õpetused, [konnotatsioon kommunikatsiooniga], milles ei arvestata üksnes üksiksubjekti tegude ja motiividega, vaid ka paljusubjektsete tegijate ja teguritega.
Selle tehnikaga liialdada ka ei tasu, sest kes meist ikka papagoi tahab olla. Ümbersõnastamine tähendab partneri teksti talle nagu tagasi andmist. Tavaliselt on see tagasiantav tekst lühem kui esialgne tekst. Ümber sõnastada saab kokkuvõtvalt, saab tundeid ümber sõnastada. Oluline on see, et ümbersõnastamisel oleks tajutav, et see, mida ma ütlen, on minu arusaamine sinu jutust. (Nagu ma sinust aru sain,.......). Ümbersõnastamine on hinnanguvaba, sealt puuduvad sõnad "minu arvates on see vale, on see õige" jne. Ümbersõnastamine aitab saada rohkem infot, kui rääkija esialgu kavatses anda kontrollida, kas jutust on õigesti aru saadud luua selgust segases jutus aitab teksti paremini meelde jätta, eristada olulist ebaolulisest hoida teemat raamides märkamatult suunates vestlust
Paljude inimeste puhul on nõustamise lähtepunktiks võimalus rääkida oma lugu. Val- võimas teabe kogumise vahend. misolek lugu ära kuulata aitab määratleda nõustamise olemust. See mängib olulist rolli ka õhkkonna loomisel, kus nõustatav tunneb, et ta on meie jaoks tähtis. Kui ini mene on Lugude kuulamisel on oluline võtta omaks hinnanguvaba ja avatud hoiak. Nõustaja meie jaoks tähtis, siis me anname talle kõik võimalused oma loo jutustamiseks, peab pidevalt tähele panema, kuidas teine inimene maailma näeb, milliseid tähendusi küsides vajaduse korral üksikasju ja selgitusi, mis näitab meie huvi ja isiklikku seotust luuakse, millised on loo aluseks olevad vajadused ja hirmud ning millised tugevad loo rääkijaga. 172 Aktiivne kaasamine küljed loost esile kerkivad
põhjapaneva „julguse“ andmine sõltub osalt sellest, kuidas me õpilasega suhtleme ja osalt Vahel piisav vaid paarist tabavast sõnas, nagu näiteks siis, kui õpilane kaaslaste ees küsimusele keelest, mida me kasutame. Täiskasvanust elukestva õppijana olen ma märganud, et just viis, vastates kuuleb õpetajalt: „See oli läbimõeldud küsimus ja huvitav viis seda asja vaadata...“ lause kuidas mind koheldi, koos hinnanguvaba tagasisidega oli alati see, mis toetas mu õppimist, mo- asemel: „Ei, see pole õige vastus“. Kui õpilane on oma töö valesti teinud või küsimusele valesti tivatsiooni ja isegi mu kindlustunnet, et vead ja vääriti mõistmine ei tähenda mu läbikukkumist. vastanud, piisab põgusast märkusest: „...polnud õige... aga sa püüdsid...“. Me ei pea edastama Töötades täiskohaga õpetajana, alustasin ma doktoriõpinguid (ning ka lõpetasin need)
annaabi.ee 
