toodete hindade üle. ... toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside mitte kõige efektiivsema kasutuse. 1 Monopol ... on mittetäieliku konkurents äärmuslik vorm. Süsteem, kus hüviseid toodab ja turustab üksainus ettevõte, dikteerides seeläbi toote hinda. 2 Monopol Monopol on hinnakujundaja, sest ta saab hindu mõjutada, kuna on ainuke tootja. Seepärast on monopoolse firma nõudlus kogu turunõudlus. 3 Monopoli tekkepõhjused Mastaabiökonoomika ainult üks firma võimeline tootma koguseid, kus hind on madalaim. Sisenemisbarjäärid Seaduslikud ja majanduslikud piirangud. Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandis olemine)
inimese heaolu nii, et samal ajalei väheneks teise heaolu. Tagatud kui toodetakse hüviseid, mis on tarbijate poolt enim soositud. Tasakaalu korral jaotab TKT hüvised nii, et viimase toodetud ühiku MC=MR, mida tarbijad omistavad sellele viimasele ostetud ühikule. §9 MONOPOL Tunnused: palju müüjaid, diferentseeritud hüvis, madalad sisenemisbarjäärid, oluline roll hinnavälisel konkurentsil hinnakujundaja- omab võimu toodangu hinna üle turukaitsetõkked e sisenemisbarjäärid- piirangud tegevusalale juurdepääsuks · mastaabisääst- üks f suudab rahuldada turunõudluse madalaimate AühikuC-ga · seadusandlikud-patendid ja litsentsid · ressursside ainuomandus- ühel firmal kontroll olulise ressursi üle loomulik monopol- teke on seotud tootmise iseloomuga, mitte kunstlike abinõude kasutusega
kasumit. Monopol Info ei ole täielik, Üks suur firma. Ühiku Toodang on Väga suured Monopol on Pikal perioodil monopol sest hind ei näita tootmiskulud on väiksemad homogeenne. sisenemisbarjäärid on hinnakujundaja. saab majanduslikku viimase ühiku suuremates firmas, mis tingitud kas Monopolist on piiratud kasumit. Lühiperioodil tootmiskulusid suudab oma suuruse tõttu mastaabisäästust ainult nõudlusega. monopol võib töötada nii (p>MC)
Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt elektri- ja veevarustuse/v), patendid (seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20a), autoriõigused (kirja, kunsti, helitööde autoritele), kaubamärgid (spetsiaalsed kujundid, nimed, sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat). Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus
.. = MUn/pn. Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures. Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver (price-consumption curve) kujutab endast hüviste optimaalsete tarbimiskogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise kõverast tuletatakse nõudluskõver, kui sissetulek on teada, saab leida maksimaalseid koguseid. Hinnakujundaja – Hinnakujundaja (price searcher) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii suur, et ta suudab hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hinnavõtja – Hinnavõtja (price taker) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hüvis – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus.
eduka konkureerimise võimalusi ettevõtjad ja firmajuhid. Turu struktuurist ehk konkreetse majandusharu ülesehitusest sõltub, milline strateegia on ettevõttele optimaalne. Siinjuures tähendab “optimaalne” firma kasumi maksimeerimist, kasutades selleks mitmesuguseid võimalusi. Turustruktuuri jagavad majandusteadlased tavaliselt kahe kategooria vahel: ühel on tegu hinnavõtja- tüüpi ettevõtlusega, mille ütleme olevat täieliku konkurentsi ehk täiskonkurentsi turg, teisel juhul hinnakujundaja (ka hinnamääraja)- tüüpi ettevõtlusega, mille ütleme olevat mittetäieliku konkurentsi turg. Viimati nimetatu jaguneb omakorda oligopoli, duopoli ja monopoli turuvormiks. Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim Kui mõnel ettevõttel on oma tegevusharus piisavalt kaalu, võib ta muutuda hinnataseme kujundajaks. Erinevalt hinnavõtjast ei pea hinnakujundaja kartma konkurentsi pärast ning firma loodud hüvise kasutajatel pole võimalust konkurentide kaupa odavamalt ostma hakata.
Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad- selle määrabki ära turustruktuur. Turustruktuuri jagavad majadusteadlased tavaliselt kahte kategooriasse: 1. Hinnavõtja-tüüpi ettevõtlus: Hinnavõtjad on ettevõtted kes ei oma turul sellist mõjuvõimu, et mõjutada keskmist turuhinda. Hinnavõtja lepib turul kujunenud hinnaga ning otsustab kulude põhjal, kas ja kui palju sellise hinnaga hüvist toota. Sellisel juhul on tegemist täiskonkurentsi turuga. 2. Hinnakujundaja-tüüpi ettevõtlus: Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu mõjutamaks keskmist hinda. Sellisel juhul on tegemist mittetäieliku konkurentsi turuga. Täiskonkurents Turumajanduses leiavad nõudlus ja pakkumine parima lahenduse, kui selle osalised toimetavad täiskonkurentsi tingimustes valitsuse sekkumata. Täiskonkurentsi turustruktuuri iseloomustavad järgmised tingimused:
Monopoli puhul kaob firma ja majandusharu vaheline erinevus, seega on firma nõudluskõver (ühiktulukõver) ühtlasi majandusharu nõudluskõver. Monopoli piirtulu kõver (MC) langeb nõudluskõverast (D) kaks korda kiiremini. Monopoli kõige tähtsam tunnus oleks sisenemisbarjääri olemasolu uutele firmadele. Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust: 1. Kogutulu miinus kogukulu 2. Piirtulu võrdub piirkuluga Hinnakujundaja on firma, mis omab teatavat mõju oma toodangu hinna üle Kuna monopol võib valida hinda, on monopol hinnakujundaja. Reegel: kui hind katab keskmise muutuvkulu, jätkab firma tegevust. Kui ei, siis lõpetab monopol ajutiselt tegevuse. Hinnadiskriminatsioon on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Hinnadiskriminatsiooni tingimused: Esiteks, firmal peab olema turuvõim oma toodangu hinna üle. See
allapoole. Siit alates on nõudlus mitteelastne ning piirtulu negatiivne, nii et kogutulu väheneb, kui hind alaneb. 9.3 MONOPOLI KULUD JA KASUMI MAKSIMEERIMINE (KAHJUMI MINIMEERIMINE) Lk 211 214 Kasumi maksimeerimise tingimused Monopol võib valida ise hinna, ta on hinnakujundaja, kusjuures selle hinna juures nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks on kaks moodust: I. Kogutulu miinus kogukulu. Monopol suurendab toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Seega peab monopol leidma niisuguse tottmistaseme, mille korral kogutulu ületab kogukulu maksimaalselt. II. Piirtulu võrdub piirkuluga
2. Sisenemisbarjäärid. Oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad on seni aktsepteerinud. Esineda võivad ka seadusandlikud barjäärid nagu patent ja paljundamispiirangud, mis oligopoli tekitavad võis seda säilitavad. 4. Monopol Monopoli puhul valitseb turgu ainult üks tootja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida ning kasum maksimaalne. Monopol aga hinnakujundaja – ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Monopol on turu struktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Monopolil on mitu tekkepõhjust: 1. Mastaabiökonoomia ehk –sääst. Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu toodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus
konkurents müüjaid, kelle tooted on küll sarnased, kuid mitte täpselt ühesugused. Oligopol Oligopol kirjeldab turgu, kus valitsevad üksikud suurfirmad. Monopol Monopol on turg, kus on ainult üks müüja. Hinnavõtjad Hinnavõtjad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota. Hinnakujundaja Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda. Kokkumäng Kokkumäng on kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodangumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit. Loomulikud Loomulikud monopolid (riigi kontrolli all olevad firmad, millel monopolid puudub turul konkurent kommunaalettevõtted (elektritootjad,
kogukulu. Null(majandus)kasum firma saab ainult normaalkasumit. 6. Mittetäielik konkurents Monopol: Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga. Hinnadiskriminatsioon monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol:
müüa kõrgema hinnaga kasvab. Kui nõutava koguse suhteline kasv on suurem hinna suhtelisest langusest, suureneb kogukulu hinna langedes, lisaks väheneb hinnaelastsus, kui liikuda piki nõudluskõverat allapoole. Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine (kahjumi minimeerimine) Monopol võib valida hinda, kuid nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kuna monopol võib valida kasumit maksimeerivat hinda, siis on monopol hinnakujundaja. Hinnakujundaja on iga firma, kellel on võimu oma toodangu hinna üle. Kogutulu miinus kogukulu. Suurendatakse toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Piirtulu võrdub piirkuluga. Kasumit maksimeeriv monopol laiendab tootmist niikaua kuni piirtulu ületab piirkulu ja lõpetab tootmise kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Keskmine ühikukasum võrdub hinna või keskmise tulu ja keskmise kogukulu vahega. Monopol ei müü oma toodet maksimaalse
MITTETÄIELIKU KONKURENTSI TURG I MONOPOL TURUKAITSETÕKKED: 1. Mastaabisääst 2. Seaduslikud piirangud 3. Oluliste ressursside ainuomandus MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = turunõudluskõver MONOPOLI KESKMINE TULU = tooteühiku hind MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = keskmise tulu kõver MONOPOLI MR < p NÕUDLUS on ELASTNE, kui hind alaneb, on MR positiivne ja TR kasvab NÕUDLUS on MITTEELASTNE, kui hind alaneb, on MR negatiivne ja TR väheneb MONOPOL on HINNAKUJUNDAJA MONOPOLI OPTIMAALSE KOGUSE korral: 1. TR ja TC vahe = maksimaalne 2. MR = MC 9 Mare Randveer, TTÜ LÜHIPERIOODI KAHJUMI korral on mõtet tootmist jätkata, kui tooteühiku hind katab keskmise muutuvkulu Monopolil ei ole pakkumiskõverat HINNADISKRIMINATSIOON: toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva
müüjate arv on piisavalt suur. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Monopol Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol:
nii ettevõtjat kui tarbijat. Hinnakujunduse peamised elemendid on: · Tootmiskulud · Tarbijate väärtustaju · Konkurentide hinnad Hinna kujundamisel arvestatakse hinna alampiiriga, mille määravad tootja kulud, ja ülempiiriga, mis on seatud tarbijate väärtustajuga. Nende vahele jääb ettevõtte mänguruum, mille ulatuses saab ajada iseseisvat poliitikat.(Vihalemm 2008) Toote hind ei tohi olla ülearu madal ega üleliia kõrge. Hinnakujundaja valib hinna kuludest tuleneva alampiiri ja tarbijate hinnatajust kohtuva ülempiiri vahelt, arvestades konkurentide hindu ja muid sise- ja välistegureid.(Vihalemm 2008) Kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega. Müües kasumilävepunktist väiksema koguse, ollakse kahjumis, pakkudes rohkem, saadakse kasumit.(Vihalemm 2008) Üks väga suur hinna kujundaja on veel see, kui ettevõte kasutab oma toodete müümisel
............................nõudluse hinnaelastsus 355. Price elasticity of supply ...............................pakkumise hinnaelastsus 356. Price floor ......................................................miinimumhind 357. Price index - ......................................................hinna indeks 358. Price leadership .............................................juhtpositsioon hinnamuutustes 359. Price searcher .................................................hinnakujundaja 360. Price taker ......................................................hinnavõtja 361. Price-consumption curve ...............................hinna-tarbimise kõver 362. Pricing - ............................................................hinna kujunemine 363. Product - ...........................................................toode 364. Product artibute .............................................toote omadus 365. Product developement ...............................
institutsioon Perekond Igaühel on õigus perekonna Ebapüsivus puutumatusele. Perekond on riigi kaitse all Riik Igaühel on õigus riigi kaitsele Rahulolematus maksupoliitikaga Turg Nõudmise-pakkumise regulaatror, Kõikumine? hinnakujundaja Majanduskriisi lähenemine Meedia Sõnavabadus, neljas võim libauudised Nüüdisühiskond ja selle kujunemine I sektor avalik sektor II sektor erasektor (AS, OÜ jne) III sektor kodanikuühiskonna sektor (MTÜ) Kodanikuühiskond- ühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks.
VALE Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel kus keskmine muutuvkulu =4 krooni peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4kr. ÕIGE Normaalkasum kindlustab firma kaudsete kulude katmise Kui firma majanduskasum on 0 siis tähendab see et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. MITTETÄIELIK KONKURENTS Hinnakujundaja- saab hinda mõjutada kuna on ainus müüja Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Ebaefektiivsus- toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon Monopolistlik konkurents Diferentseeritud toodang Nt restoranid Oligopol Vastastikune sõltuvus Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm suhtes Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks..
võimalused. · Struktuurne töötus kui tööjõukvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. · Erimeelsusi tööandjate ja töötajate vahel lahendab Riiklik lepitaja ja Tööinspektsioon. XI PEATÜKK: KONKURENTS · Konkurents võitlus piiratud ressurside nimel. Kus ühes on võitjad ja teised kaotajad. Konkurentsis on kaks või rohkem osalejaid. · Ettevõte on hinnakujundaja, kui ta püüab leida oma kauvale õiget hinda. · Ettevõte on hinnavõtja, kui ta lepib turu poolt määratud hinnaga ja otsustab palju selle hinnaga toota. · Koostöö, kokkumäng kokkulepe või turukorraldus, mille puhul ettevõtted piiravad oma toodangut, et selle läbi tõsta hindu ja teenida kasumit. · Monpolistlik konkurents ettevõtjatel on sarnased tooted, kuid mitte täpselt ühesugused, tooteid annab eristada.
Turustruktuurid. Market structure. Структуры рынка Barjäärideta turg Perfectly contestable Безбаръерный рынок Diferentseeritud toodang Differentiated production Дифференцированная продукция Hinnakonkurents Price competition Ценовая конкуренция Hinnakujundaja Price maker Формирует цену Hinnaliider Price leadership Ценовый лидер Hinnavõtja Price - taker Берет цену Hinnaväline konkurents Non-price competition Не ценовая конкуренция
(nullkasum) kasumilävel hind P = ATC 18 SULGEMISHIND sulgemispunktis majanduskahjum = püsikuludega TFC sulgemishind Psulgemis = AVC MONOPOLISTLIKU KONKURENTSI TURG MKF on teatud piires hinnakujundaja, palju väikeseid ev-id, diferentseeritud toodang, firmamärk, suured reklaamikulud, sisenemisbarjäärid madalad. Nõudluskõver negatiivse tõusuga, kuid laugem, kui monopolil., nõudlus elastsem, kui monopolil. Pakkumiskõver puudub. Piirtulukõver MC neg tõusuga ja asub allpool nõudluskõverat. LR ei saa majanduskasumit vaid normaalkasumit MKF toodab TKF-st kõrgema keskmise kulu ja hinnaga. Toodab kogust mille ATC pole min. suurendab heaolukahju.
· majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada). · 3.Toote unikaalsus toode on ainulaadne ja tihtipeale asendustooted puuduvad. · 4.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus) · Loomuliku monopoli tekkimise peamiseks põhjuseks on mastaabisääst · 5. Kui tegevuse alustamine tööstusharus nõuab väga suuri algseid investeeringuid · Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna ta on toote ainus müüja. · Et oma kasumit suurendada, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestada oma hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsi turul. 2. Diferentseeritud toodang- firmad toodavad sarnast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused. 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse juurde tulla-
Poolhaagisega 2 Furgoon 7 x 2,45 x 2,25 5.- kr / km tagaluuktõstukiga 3 Puistematerjali Mahud 40 ja 57 Kokkuleppel veokid m/3 4 Metsamaterjali Kokkuleppel vedu 7.2.2 Hinnakujunduspoliitika Ettevõtte põhiline hinnakujundaja on turg. Küllastatuse puhul hinnad langevad, nõudluse puhul suurenevad. Samuti tekitavad hinnakõikumisi ilmastikust tingitud sesoonsused. Näiteks ei suudeta sadamate kinnikülmumisel valmistoodangut edasi transportida. See võib tekitada toorme hinna langust, kuna metsaomanikud püüavad oma palkidest iga hinna eest lahti saada. Olukorras, kus pikad vihmaperioodid on teinud metsaaluseid vesiseks või talvel sügava lume korral ei ole võimalik metsast
Monopoli tekkepõhjused: 1. Mastaabiökonoomia. Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga. 2. Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Seaduslikud piirangud patendid , majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada 3. kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul 2. Diferentseeritud toodang tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Suudab hinda mõjutada teatud piires
Turuteooria räägib lihtsustatud mudelitest. Täielik konkurents · Kõik tootjad pakuvad sama toodet lihtsustus sama kvaliteediga · Palju pakkujaid · Palju ostjaid · Turg on avatud igaüks saab siseneda/väljuda · Info on täielik kõik teavad kõike · Hinnakõikumisel piiri ees ei ole valitsus ei sekku · Eksporti/importi ei ole Tootjate vaheline konkurents on äge. Hind surutakse alla. Turg on hinnakujundaja. P MC p1 p0 MR q0 q1 Q MC = MR MR piirtulu. Kõik tooted müüdi ühe ja sama hinnaga saadud tulu on võrdne. Et saada kogust q1, tõuseb ka hind p1-le Selline turg on hea tarbijale, kuid ebasobiv tootjale. Sellel turul võidab see, kes suudab toota odavamalt. See, kes on kaasaegsem, suudab toota odavamalt. (tehnoloogia mängib rolli)
muudetud või asendatud. Peamine probleem on selles, kuidas sekkuda (kas rohkem või turg ise reguleerib vms). 2. Tootmistegurite piirtootlus Firmad, kes tootmistegureid ostavad, võivad olla kahesugused: *Hinnavõtja firma on kahel turul üheagselt. Ostud on väikesed, ta on TKT-l (täieliku konkurentsi turul). Ta ei mõjuta hinda. Näiteks tööjõudu ostes peab firma võtma turult tööjõu sellise hinnaga, nagu selle palk on turul välja kujunenud. *Hinnakujundaja ostud ressursiturul on suured. On suured firmad. Mõjutavad turuhinda. Monopson üksikostja tootmistegurite turul. Ressursi piirprodukt MP vaadatakse, kui palju tuleb toodangut juurde, kui võetakse juurde üks täiendav ühik ressurssi. Näiteks kui võtad juurde ühe töötaja, siis kui palju toodang suureneb. MRP piirprodukti tulu. Näiteks võetakse juurde täiendav töötaja, tema tegi mingi toodangukoguse juurde. See kogus viiakse turule ning MRP oni see tulu, mis
madalama kuluga, kui seda teekisd kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. · Sisenemisbarjäärid, mis takisvad teiste firmade pääsu tootmisharru; kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piiranud(nt. patendid) ja majanduslikud piirangud(firma suurus) · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle(nt vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ning ta saab ise hinda reguleerida,seetõttu ongi monopoli nõudlus ka turunõudlus. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Ka monopoli korral kehtib reegel, et kasum on maksimaalne kui MR=MC Monopoli peamine puudus on ebaefektiivus. Ta toodab väiksemat kogust ja suurema hinnaga, kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli toodangu hind on kõrgem kui piirkulu ja miski ei sunni teda tootma pikal perioodil minimaalse keskmise kuluga, see näitab, et monopol ei kasuta resursse efektiivselt.
Ühiku tootmiskulud on väiksemad suuremas firmas, mis suudab oma suuruse tõttu tootmissisendeid efektiivsemalt kasutada (mastaabisääst). o Toodang on homogeenne. o Väga suured sisenemisbarjäärid on tingitud kas mastaabisäästust (loomuliku monopoli puhul), ressursside omandamisest või tehnoloogiast, või seadusandlusest. Väljumisbarjäärid puuduvad. o Monopol on hinnakujundaja. Monopolist on piiratud ainult nõudlusega. o Pikal perioodil monopol saab majanduslikku kasumit. Lühiperioodil monopol võib töötada nii kahjumi, kui ka kasumiga · Monopoolne haru sisenemisbarjäärid: o Monopoolse turu kõige tähtsamaks tunnuseks võib pidada sisenemisbarjääride olemasolu. o Sisenemisbarjäärid on piirangud, mis tõkestavad uute firmade juurdepääsu turule. Need on: Mastaabisääst
kasutatakse puhtal kujul harva. Röövellik firma kehtestab oma hinnad selliselt, et mingi teine firma saaks otsest finantskahju, kuigi ta ka ise võib kahjusid kanda. Eesmärgid: konkurendi likvideerimine tuleb eriti kõne alla kahanevas tööstusharus; õppetunni andmine väiksemale, hinnakujunduses koostööst keelduvale firmale. Võimalusi otsiv hinnakujundus näeb hinnas eelkõige konkurentsivahendit. Kui teised firmad tõstavad hindu, viivitab võimalusi otsiv hinnakujundaja, et turgu vallutada; hinna alandamisega minnakse kohe kaasa, end tugevasti reklaamides. Kohanduv hinnakujundus on omane väikestele elujõulistele firmadele. Kohanduvad konkurendid ei algata hinnamuutusi, nad võtavad teadmiseks suuremate firmade hinnad ja püüavad neid enda huvides ära kasutada. Kohanduv firma on veendunud, et tema läbimüük esindab küllalt väikest osa turust. Kui suuremad konkurendid püüavad hinda tõsta või nõudluse vähenedes hinda
vastavat toodangut ainult üks ettevõte ja kujundab tootele hinna sõltumatult teistest. Monopol on turustruktuur, kus kaubal on ainult üks tootja või müüja, kus müüakse unikaalset toodet, millel puuduvad täielikult asenduskaubad, monopol on hinnategija, turule sisenemise ja sealt väljumise barjäärid on väga kõrged (turukaitsetõkked takistavad konkurentide turule tulekut). Hinnakujundaja Loomulik monopol eksisteerib, kui tootmisharus on üks ettevõte ja selle keskmised kulud ATC pikal perioodil on väiksemad kui kahel ettevõttel. Unikaalne toodang on hüvis, millele puuduvad asenduskaubad. Diferentseeritud toodang on selline hüvis, mis millegi poolest on ainulaadne (unikaalne) ning erinev teistest (konkureerivate firmade) toodetest. Homogeenne toodang tähendab, et turule müügiks valmistatavad hüvised on
2 4 10 20 20 40 3 2 10 20 20 20 Töö piirprodukti (MRP) kõver on firma jaoks tööjõu nõudluskõver. Näitab, kui suur on täiendav tulu, mida firma saab tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele. On negatiivse tõusuga, kuna toimib kahaneva piirtootlikkuse seadus (MP väheneb) ja seetõttu MRP väheneb. Hinnakujundaja kasumi maksimeerimine: Töötajate arv (L) Palk (w) Töö kogukulu (TC) Töö piirkulu (MFC) Töö piirprodukti tulu (MRP) 0 0 1 8 8 8 20 2 9 18 10 18
N.: seaduslik luba on antud ainult temale või firma on mingi patendi ainuomanik; N.: konkurendi sisenemist võib takistada ka mõne tooraine ainuvaldamine. Täiusliku monopoli puhul on nõudmise kõver vabalt langev, mille korral hinna muutus toob kaasa ka nõutava koguse muutuse. Monopol ongi hinnakujundaja, kes saab ise hinda mõjutada, sest ta toote ainus müüja. Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga võrreldes konkureeriva firmaga. Maksimaalseid kasumeid võimaldab tal saada ikkagi konkurentide puudumine. 18 Et oma kasumit veelgi suurendada, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, s
Firma on tootmisühik, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa hüviseid. Hetkeperioodi efekt on hinna muutuse mõju pakutavale kogusele vahetult hinna muutusele järgneval perioodil, mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutustega kohaneda. Hinnadiskriminatsioon tähendab erineva hinna kehtestamist ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele, kusjuures hinnaerinevused pole seotud hüvise tootmiskulude erinevustega. Hinnakujundaja on üksiktarbija või tootja, kes võib oma tegevusega hüvise turuhinda mõjutada. Hinnaliider on firma ( tavaliselt antud harus domineeriv) , mille poolt kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl. Hinnavõtja on üksiktarbija või-tootja, kes peab leppima antud turuhinnaga ja kes ise turuhinda mõjutada ei suuda
annaabi.ee 
