koguväärtus. · Et vältida SKP ülehindamist, mis tekiks ühe ja sama toote mitmekordsest arvessevõtmisest, arvestatakse ainult lõpptarvimiseks kasutatavaid kaupu. · Ei arvestata tooteid ja teenuseid, mis on toodetud välismaal, isegi kui tootja on välisriigis tegutsev kohalik ettevõte. Reaalne vs nominaalne, per capita, PPP · Reaalsed arvud näidatakse püsivates hindades, st. Korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. · Nominaalsed arvud näidatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKP (GDP) on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. SKP 1993 2009 Moneymoneymoney 2000 12000 SKP 100mln 200mln THI tarbijahinnaindeks. 100mln (*1,5)200mln - rahaliselt kasvas 50mln.
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ootamatuks inflatsiooniks loetakse niisugust inflatsiooni, mida ei osatud ette näha. Inflatsioon tähendab raha ostuvõime vähenemist, seega raha reaalväärtuse vähenemist. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet. Reaalpalga väärtuse leidmiseks jagatakse nominaalväärtus hinnaindeksiga. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudlusinflatsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks
nafta hinna tõus maailmaturul Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Question 10 Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet. Reaalpalga väärtuse leidmiseks jagatakse nominaalväärtus hinnaindeksiga.
SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga-keskmine hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga : 1) tarbijahinnaindeks (THI)-iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste muutust 2)tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI)-iseloomustab Eestis toodetud tööstustoodete hindade muutust ,hinnad ilma käibemaksuta. Ekspordihinnaindeks (EXHI)-iseloomustab Eestist välja veetavate kaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisse veetave kaupade hindade aregut. Inflatsiooni mõju tarbijale :Mõne majapidamise heaolu kasvab/kahaneb , tarbitakse vähem
kus Q SKP, W töötasud ja palgad, rt üürid, r intressid, p - kasumid B) Kulutuste meetodil E = C + I + G + (X-Z), kus E - Lõpptoodetele ja -teenustele tegelikult tehtud kulutused, C Tegelikud kulutused tarbimisele, I Tegelikud kulutused investeeringuteks, G Tegelikud riigiostud, (X-Z) tegelik netoeksport Reaalne SKP - arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Nominaalne SKP - arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. SKP Inflatsioon Tööjõu produktiivsus Töötuse probleemid Eelarve tasakaal Kaubavahetus Intressimäärad
a. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 28. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a. 0,1 b. 1,0 c. 10 d. 20 29. Kuidas arvutatakse reaalpalk? a. ebareaalne palk jagatakse tegeliku töötusega b. ümbrikupalk jagatakse hinnaindeksiga c. nominaalpalk jagatakse hinnahindeksiga d. nominaalpalk korrutatakse hinnaindeksiga 30. Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub: a. Eesti valitsusele b. Riigikogule c. Eesti Pangale d. Eesti presidendile 31. Kas paberraha on kaupraha? a. loomulikult on kõik rahad kauprahad b. ei ole c. eritingimustel, kui sinna on kantud ka mingit kiiret rikastumist võimaldavat informatsiooni d. ainult siis kui on rahale kantud turvaelemendid 32
ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga Tabel 13.3. Eesti nominaalne ja reaalne SKP Aasta Hinna muutus Nominaalne SKP Reaalne SKP (tuh kr) (tuh kr) 1995 100 40 869,8 40 896,8 1996 233 95 275,1 55 192,1 SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostuvõime pariteet (OVP)
Depressioon, surutis sügav ning kestev kahanemine Majanduskasv reaalse SKP tõusmine võrreldes eelmise ajaperioodiga, mõõdetakse SKP juurdekasvutempoga või per capita kogutoodangu juurdekasvutempoga Inflatsioonimäär - üldise hinnataseme muutus võrreldes mingi eelmise ajaperioodiga Inflatsioon üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. Mõõdetakse hinnaindeksitega, esmajoones tarbijahinnaindeksiga THI ja koguprodukti deflaatoriga ehk üldise hinnaindeksiga Deflatsioon üldise hinnataseme langus ja raha ostujõu suurenemine Töötuse määr - töötute inimeste protsentuaalne osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus Tööjõud majanduslikult aktiivne rahvastik SNA süsteem - on kokku lepitud, kuidas makronäitajaid arvutada; rahvamajanduse arvepidamise näitajad baseeruvad sellel Rahvamajanduse arvepidamise süsteem (SNA(national), ESA(euroopa)) on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille
Vahendaja Jalgratas 500 350 150 Poemüüja Jalgratas 600 500 100 KOKKU 1550 950 600 Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet Puhas majanduslik heaolu (PUMAH)-lai môiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoodangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest
rahalises väljenduses, sõltumata kes on sellise toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. RKP- tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse e residentide poolt riigi majandusterritooriumile ja ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. SKP arvutamise meetodid: *Nominaalne SKP(inflatsiooniga korrigeerimata)- arvutatakse, kasutades antud jooksva aasta hüviste ja teenuste turuhindasid *Reaalne SKP- korrigeeritakse hinnaindeksiga, sõltub arvutuse aluseks võetud baasaastast SKP ja ka RKP arvutamiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit : *tootmise meetod e lisandväärtuse meetod- Arvepidamine mille aluseks kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk,
vahel nimetatakse SKP lõheks. DeltaQ=Q-Q*. Potentsiaalne SKP (Q*) on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud. Juhul kui lähteandmed on kättesaadavad, saab potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost: Q* =F(toodang; tunnid; töötajad; elanikkond) Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P <-> Y = PQ , kus, Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Töötaoleku määr U leitakse: U = Tööotsijad / (Töötajad + Tööotsijad) Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun'i valemi abil: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kus, Q* - potentsiaalne SKP, Q - tegelik SKP, U - töötaoleku määr, U* - töötus täielike tööhõive korral e. loomulik töötaoleku määr. SKP, inflatsiooni ja töötaoleku omavaheline seos:
e. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi Kuidas leitakse SKP deflaator? a. tarbijate ostukorvi alusel b. tootjate ostukorvi alusel c. SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse reaalne SKP? a. arvutatakse reaalsete turuhindade alusel b. reaalset SKP-d ei saagi arvutada, kuna reaalset lähteinormatsiooni pole olemas c. reaalne hinnaindeks leitakse nominaalse SKP jagamisel hinnaindeksiga d. kõige lihtsamalt saaks nominaalset SKP ümber arvutada reaalseks hinnaindeksiga läbikorrutamise teel Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: a. hulgihindu b. jooksvaid turuhindu c. hinnaindeksiga korrigeeritud turuhindu d. arvutatakse spetsiaalse meetodi abil ilma, et hindu üldse kasutakse Mis ametkond tegeleb Eestis SKP arvutamisega? a. Eestis arvutab SKP-d konjuktuuriinstituut b. Eestis arvutab SKP Majandusministeerium c. Eestis arvutab SKP-d Statistikaamet
piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki. SKP mõõtmine: · Tulude meetod · Kulutuste meetod · Lisandunud väärtuse meetod Nominaalne SKP(GDP)- on aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste kogusumma jooksvates hindades. Reaalne SKP- on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma, mida korrigeeritakse baasaasta hinnaindeksiga. Makroökonoomilised seosed: reaalsektor, avatud sektor, välissektor, rahandussektor. Maksebilanss- statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. · kirjeldab välismajandustegevusest saadava SKP, RKP ning majanduses kasutada oleva tulu kujunemist · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri
Reaalne ja nominaalne SKP SKP arvutatakse kõigi turul müüdud kaupade ja SKP suureneb: teenuste summeerimise teel. 1. Tänu tootmismahu suurenemisele (majanduslik kasv) 2. Tänu hinnatõusule (määramatus) Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Kasutatakse tarbija- ja tootjahinna indeksit ning SKP deflaatorit. SKP deflaator konstrueeritakse kõigi majanduses ostetud kaupade alusel. 15 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP 4000 Reaalne SKP, 1982 a. hindades 3500 3000
o tootmismeetod: o SKP=kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa = harude kogutoodang-vahetoodang= kõigi harude lõpptoodang o Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator o Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides SKPno min aa ln e deflaator = 100% SKPreaaln e o Varimajanduse mõjurid: o majanduse arengutase: kodumajanduse osakaal o majanduse struktuur : era-ja väikeettevõtjad ning tööjõumahukad elualad kui peamised illegaalse tegevuse harud
a. tööjõu koosseisu b. töötute hulka c. heidutatud töötajate kategooriasse d. * väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. põrandaaluste töötajate hulka Question 73 (1 point) Mida kujutab endast efektiivne palgateooria? a. töötajatele makstav palk arvutatakse väga täpselt välja üleüldise efektiivsuse teooria alusel b. * töötajatele makstakse kõrgemat palka kui konkurentide juures c. töötajate palka korrigeeritakse hinnaindeksiga d. töötajad maksavad vähem tulumaksu Question 74 (1 point) Aastane inflatsioon oli 4,8 %. Kui suur peaks olema järgmisel aastal makstav indekseeritud pension, kui jooksval aastal oli see1500 krooni? a. 1431 krooni b. 1548 krooni c. * 1572 krooni d. 1612 krooni Question 75 (1 point) Millised on kapitalikonto allkontod? *ei tea a. otseinvesteeringud, kaudsed investeeringud ja kavandatavad investeeringud b. otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud ja muud investeeringud c
kaubanduspiiranguid, teenuste ja finantsvarade iseärasusi. Et kehtiks PPP absoluutne versioon vajalikuks eelduseks peab olema see, et võrreldavate riikide majandustes oleks kõikide toodete ja teenuste osakaalud võrdsed. Vastasel juhul seda versiooni ei saa absoluutsena käsitleda. Suhteline versioon on tänapäeval enimlevinud. Selle järgi valuutakurss peab peegeldama erinevusi kahe riigi hinnatasemes. Inflatsiooni mõõdetakse hinnaindeksiga. PPP suhteline versioon väljendub järgmiselt: Pt+1 ( St +1 ) ( P* t +1 ) ----- = ---------- · ------------- Pt ( St ) P* t P hinnaindeks koduriigis ajal t ja t +1 P* - hinnaindeks välisriigis ajal t ja t +1 S spot-kurss vastavalt ajal t j t +1. Väljendame hinnaindeksid inflatsioonimääradena:
Raha saab pakkuda siis kui teda on palju (hoiused ja laenud kommertspankades). Hoiustele intresside väljamaksmiseks tuleb raha panna raha välja laenata. Reaalne (MS) ja nominaalne (M0) rahapakkumine. Reaalne (r) ja nominaalne (i) intress. Nominaalne rahapakkumine ei arvesta hinnaindeksit hinnaindeksit. Reaalne rahapakkumine on nominaalne rahapakkumine korrigeeritud hinnaindeksiga, seega: MS = M0 / P Kuii aga eeldada, K ld d ett raha h pakkumine kk i Eksogeenne raha pakkumine on eksogeenne, e. ei sõltu
amortisatsioonikulutused ja puhaseksport rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga realiseerimise printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku momenti ostjale rebatt - väljateenimata intress, mis tagastatakse laenuvõtjale laenu ennetähtaegsel maksmisel regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse
investeerimise mõjurid: tulud, ootused, pankade intressimäärad, maksu- seadused 3.5) 3.5) Nominaaltulu, nominal income kodumajapidamise tulu jooksvates 3.6) hindades . , . 3.6) Reaaltulu, real income nominaaltu korrigeeritud hinnaindeksiga. Kaupade ja teenuste hulk, mida saad nominaaltulu eest. 4) : 4) Kulutused: Tarbimiskulud, consumption tarbe-, investeerimiskaupade ja teenuste ostmine Siirdekulutused, transfer costs kohustuslikud maksud ja 5)
elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. Deflaatori näol on sisuliselt tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides: Kui deflaatori väärtus on suurem kui baasaasta hinnaindeks 100, on tegemist hinnatõusuga, kui aga sellest väiksem, siis on keskmine hinnatase baasperioodiga võrreldes langenud. Hinnamuutuse suuruse protsentides (inflatsiooni määra) 3 saame, kui lahutame deflaatori väärtusest 100: inflatsiooni määr = deflaator 100.
Kuna uurime kodumaist toodangut, siis ei arvesta teistes riikides toodetud kaupu ja lahutatakse. Nüüd saame kuludest lähtuvalt RKP: RKP = T + I + V + (E - I )= T + I + V + Ep 6.5 Mida mõõdab ja mida ei mõõda RKP RKP mõõdab: majandustegevuse ulatust väärtuseliselt. Eristatakse: nominaalset RKP-d aasta jooksul toodetud kaubad ja teenused jooksvates hindades; reaalset RKP-d näitab RKP-d püsivates hindades, s.t nominaalne RKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. Nominaalne RKP X 100 = RKP DEFLAATOR Reaalne RKP Vastus annab meile hinnatõusu ja seda kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel. lõpptoodangut soovides teada saada majanduse kogu tootmismahtu, tuleb hoiduda korduvarvestustest. Ühiskonna tootmismahtu kindlal ajavahemikul tavaliselt 1 aasta. RKP ühe elaniku kohta, kui jagame loodud RKP antud riigi rahvaarvuga. RKP ei mõõda: 1) negatiivseid välismõjusid. N.: keskkonna reostus (me ei tea millise ,,hinnaga" järjekordne
Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm). Netokuupalk - ei sisalda kohustuslikke makseid (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse). Reaalpalk - kaupade ja teenuste hulk, mida saab tinglikult osta hinnaindeksiga korrigeeritud rahalise palga eest. Miinimumpalk, alampalk - Eestis kasutatakse mõistet palga alammäär. Palga alammäär lepitakse kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (AÜ ja Töötandjate Liit). SLAID 50 EI SAA ARU Personali planeerimise etapid: 9 1. Olemasoleva meeskonna ja viimaste suundade analüüs. Töötajaid puudutavate põhifaktide tundmine:
ootused, mis tekkivad kogemustest ja õppimisest. · reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel · reaalinvesteering investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne · reaalkurss koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes · reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga · regionaalne fond investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse · regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel · reguleeritult ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks · reiganoomika Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani järgi nime saanud suund
4.1.1.1Teede hooldamine Teede hooldamine jaguneb tava- ja perioodiliseks hooldeks. Tavahoole jaguneb omakorda suviseks ning talviseks hooldeks. Teede hooldamine ning teede seisundinõuete 9 tagamine on korraldatud hooldelepingutega. Hooldelepingute üldpõhimõtted: Komplekshind tavahooldele seisunditasemete lõikes Ühikuhinnad perioodilisele hooldele Hindasid korrigeeritakse kord aastas maanteede hooldustööde hinnaindeksiga, Hetkel lepingute pikkused 7-9 aastat, alates 2012 maksimaalselt 5 aastat Lepingu eesmärk on tagada nõutud seisunditasemed, v.a loomulikust kulumisest tingitud olukorra taastamine Tavahoolde kooseis Talihoole Sildade, viaduktide ja truupide hooldus Väiksemahulised katte parandustööd ja defektide remont Kraavide ja drenaazisüsteemide hooldus
aga ka seoses poliitika ja seadusloomega. Sel juhul vajatakse tavaliselt enam täpsemaid uuringuid ja suuremahulisemat algandmete läbitöötamist. Kogu maksumusteabe kasutamine võib olla jaotatud nelja põhivaldkonda: 1.Maksumuse prognoosimine Need andmed (erinevate hoonetüüpide ruutmeetri maksumus, konstruktiivelemendi ühikmaksumus jm.) saadakse varasemate projektide maksumuse analüüsil. Andmed kohandatakse hinnaindeksiga nüüdismomendile või mingiks ajahetkeks tulevikus (eeldatav pakkumine). Juba lõpetatud projektide maksumusega seotud probleemid on innustanud uurijaid ja praktikuid välja töötama selliseid meetodeid, mis uute projektide maksumuse prognoosimisel arvestaksid ressursside (tööjõud, masinad ja materjalid) hetkemaksumust. Selliste andmete olemasolu aitab lepingu läbirääkimistel ja tõstab ehitusprotsessi modelleerimise usaldatavust
vaatluse alla ka ootused, mis tekkivad kogemustest ja õppimisest. reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne reaalkurss - koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse regulaarse investeerimise strateegia - väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel reguleeritult ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks reiganoomika - Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani järgi nime saanud
piirid 4)Alusdok. informatsioon. Nimekihi eri töövõttude pakkumisdok-st, nimetatakse ära kasutatavad töövõtudokumendid. Andmed tellija töömahtude loetelu kohta. 5)Töövõtu aeg . Alguskuupäev, koguehitus, vahetähtajad. Andmed viivistrahvide kohta. Kohustused ajagraafikute koostamise kohta. Lk. 5 esimene pool 6)Töövõtja garantiid. Garantiperioodi määratlus ja vastutuse piirid 7)Tellija maksekohustus. Andmed maksmise seotuse kohta hinnaindeksiga. Lisatööde käsitlemise põhimõtted, maksegraafiku põhimõtted. 8) tellija muud kohustused. Load ja projektdokumentatsiooni. 9)Järelvalve küsimused. Ehitus- ja projekteerimisjärelvalve 10)Ehitusplatsi organisatsioon. Millised on erinevate osapoolte esindajad, millised koosolekud ja päevikud? 11)Tööjõud kasut. reguleerivad piirangud 12)Tööde vastuvõtmine. Ülevaatused ja katsetused 13)Erimeelsuste lahendamise kord 14)Hinnapakkumise info
30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust baasperioodi suhtes 32. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi (baasperioodi) hinnatasemega. Õige 33. Reaalpalk näitab nominaalse ehk rahapalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. VALE, nominaalpalk jagatud hinnaindeksiga. 34. Nõudlusinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustuse (näiteks toorainehindade tõus maailmaturul) või palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on tootmiskulude kasvust ....... 35
X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb) M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) netoeksport. SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks Majanduskasv= reaalne SKPt reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100% SKP elaniku kohta Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta.
Lõpptoodang-lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused. Eksport. Vahetoodang-kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP suurus mõjutab hinnataset!!! Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust norminaalne SKP-kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP (näitab SKPd püsivates hindades, st norminaalset SKP’d on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga; norminaalne SKP – inflatsioon)- hind0 * kogus1 (25+18+56=99) Deflaator= SKP norm/ SKP real VT tabelit slaidilt Näitab mitu % on üldine hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud. SKP näitab hindade muutuste mõju SKP erinevate komponentide väärtuse muutusel. Musta ja sinise joone vahe näitab palju läheb õhku SKP SKP ja heaolu Hüviste tarbimise maht ja SKP rahaline väärtus ei lange kokku .
otstarbekas toota mitte liialt suurte mõõtmetega ja universaalseid detaile. Maksumuse seisukohalt on oluline tähele panna, et taoliste tüüpdetailide tootmine kiirendab tööde programmi täitmist, kuna nende konstruktsioonide tootmist saab korraldada paralleelselt töödega platsil. Detailid ise tulevad aga tõenäoliselt kallimad kui platsil tehtuna, kokkuhoiu annab aga just ehituskestuse lühendamine. 62. Pakkumishinnaindeksi eelised tellija seisukohalt võrreldes tavalise hinnaindeksiga 1. Arvestades turu mõju ja töövõtja kulude muutusi, näitab see indeks konkreetse projekti puhul tellija kulude muutusi mingi ajavahemiku jooksul. 2. Indeksi arvutamine on suhteliselt lihtne siis, kui baasiloend on eelnevalt juba koostatud. 3. Indeks võimaldab võrrelda ka eriprojektide pakkumushindu, arvestades regionaalseid ehitushinna muutusi. 4. Saadud indeks võimaldab uurida seoseid ehitusturu tendentside ja regionaal-tingimuste vahel. 5
lahutatakse. Nüüd saame kuludest lähtuvalt RKP: RKP = T + I + V + (E - I )= T + I + V + Ep 6.5 MIDA RKP MÕÕDAB; MIDA EI MÕÕDA? RKP mõõdab: 1) majandustegevuse ulatust väärtuseliselt. 22 Eristatakse: · nominaalset RKP-d aasta jooksul toodetud kaubad ja teenused jooksvates hindades; · reaalset RKP-d näitab RKP-d püsivates hindades, s.t nominaalne RKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. Nomin. RKP/ Reaalne RKP* 100 = RKP DEFLAATOR Vastus annab meile hinnatõusu ja seda kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel. 2) lõpptoodangut soovides teada saada majanduse kogu tootmismahtu, tuleb hoiduda korduvarvestustest. 3) Ühiskonna tootmismahtu kindlal ajavahemikul tavaliselt 1 aasta. 4) RKP ühe elaniku kohta, kui jagame loodud RKP antud riigi rahvaarvuga. RKP ei mõõda: 1) negatiivseid välismõjusid. N
Arvesse võetakse vaid lõpptarbimisse läinud maksumust mida ei kasutata ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. RKP (Rahvamajanduse koguprodukt) - antud riigi residentide poolt toodetud kaupade ja teenuste väärtus (ka välismaal). Nominaalne SKP - aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste kogusumma jooksvates hindades. Reaalne SKP - aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma, mida on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. Välismajanduspoliitika Valitsuse eesmärgiks on väliskaubandust reguleerides toetada rahvusvahelise konkurentsuvõime kasvu ning aidata seeläbi kaasa riigi majandusliku usaldusväärsuse kasvule rahvusvaheliste ettevõtete ja organisatsioonide silmis. Ühtlasi püütakse vältida olukorda, kus muutused rahvusvahelise kaubanduse mahtudes mõjutaks hävitavalt siseriiklikule tootmisele ja suurendaksid tööpuudust. Välismajanduspoliitilised vahendid
toimub ostu- müügitehing. SKP mõõtmise kolm meetodit : SKP SISSETULEKUTE MEETOD SKP TOOTMISE MEETOD SKP TARBIMISE MEETOD Sisemajanduse koguprodukti prognoosimine Valitsus (Rahandusministeerium) alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest. Nominaalne SKP jooksvates hindades Reaalne SKP püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase. Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks. SKP elaniku kohta (per capita) Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta. SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostujõu pariteet ehk purchasing power parity (PPP)võtab arvesse kaupade ja teenuste
annaabi.ee 
