Suur Hiina müür (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Suur Hiina müür
Referaat
Kätriin Vossi
11. D klass
Juhendaja : Rainer Vilumaa
Tallinn 2011
Sisukord:
Suur Hiina müür 3
Ajalugu 3
Tööjõu hankimine 5
Müüri efektiivsus 5
Suur Hiina müür kosmosest 5
Nähtavus Kuult 5
Nähtavus Maa-lähedaselt orbiidilt 6
Kasutatud kirjandus: 7

Suur Hiina müür

Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mis on ehitatud 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni selleks, et kaitsta Hiina dünastiaid põhjapoolsete rahvaste ( mongolid , türklased jt) sissetungi eest. Umbes 6000 km müür on kõigi aegade suurim inimkätega loodud rajatis. Alates 3. sajandist ehitati üksikuid müürilõike, aastatel 220-200 lasi esimene Hiina keiser Ain Sihi Huangdi müürilõigud omavahel ühendada.
Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Turistid külastavad enamasti Pekingi lähedal asuvaid müürilõike, kuid Suurt Hiina müüri võib vaadata ka mujal.
Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (Hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000).

Ajalugu

Umbes 500 aastat eKr ehitasid väikeste Põhja-Hiina kuningriikide valitsejad kindlustusi kaitseks mongoli-tatari rändhõimude vastu, kes toitu otsides lakkamatult ringi liikusid. Nad olid osavad ratsanikud , kes regulaarselt Hiina külasid rüüstasid ja hävitasid. 221. aastal eKr ühendas Qin Shi Huangdi(tõlkes Esimene Keiser) väikeriigid ja pani aluse Hiina riigile nime andnud Qini dünastiale. Kohe otsustas ta ühendada kõik seni rajatud kaitseehitised ühtseks piki kogu riigipiiri kulgevaks müüriks.
Kindluse müüride ja tornide täiteks kasutati igasugust materjali, mida koha peal saada oli. Olenevalt piirkonnast võis täiteks olla nii savi, munakivid, kruus, pilliroog, haokubud ja palmilehed. Täitematerjal koguti laudadest kastidesse ja pressiti raskete puust nuiadega tihedalt kokku. Kolme meetri kõrgused müürid on alumises osas umbes nelja meetri ja tipus kahe ja poole meetri laiused . Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägede sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks kaitseliiniks. Sellel ajahetkel ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid.
Keiserliku sõjaväe ülemjuhataja kindral Meng Tiani alluvuses töötas väidetavalt isegi mitu miljonit inimest, kellest paljud raske töö ja kehvade elamistingimuste tõttu surid. Müürirajajateks olid valdavalt tavaliselt sõdurid, lihttöölistest ehitajad ning kuritegudes süüdi mõistetud vangid.
Töö oli väga vaevanõudev. Mägedes oli vaja tõusta äärmiselt järskudele nõlvadele ja talvel taluda erakordselt karmi külma. Kõrbes tuli vaevelda kuuma käes. Töölised kannatasid toidupuudust. Arvatakse, et vähemalt 10 000 töölist suri töökohal. Pealegi pidid hiinlased selle uskumatult suure ehitise rahastamiseks maksma ränki makse. Talupoegi ähvardas nälg ja vaesus.
Hukkunud oli tõenäoliselt tohutult ja legendi kohaselt maeti ehitusel hukkunud müüri (et seda tugevamaks muuta). Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus paikapidamises, kuna juhul kui kõik ehitusel surnud oleksid müüri maetud oleks müür võinud liiga nõrgaks muutuda ja kokku kukkuda .
Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr–220 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed , sealhulgas ka Siiditeed.Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja kaasajastatud.
1211 .aastal õnnestus mongolite valitsejal Tšingis-khaanil teha müüri valvuritest kaassüüdlased ja tuua sisse 200 000 sõjameest, kes purustasid Hiina armee . Tšingis- khaan anastas võimu. 1368 . aastal kihutas uus, Mingide dünastia mongolid maalt välja ja asus müüri tugevdama. Müüri pikendati 6700 kilomeetrini, tugevdati vahitorne ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest.
Hiina müür jagati Mingi ajastul üheksaks kaitsetsooniks, millest igaühe kaitsmise eest vastutas kohalik garnisoniülem. Et müüri ehk tollast riigipiiri efektiivselt kaitsta, rajati müüri lähedusse hulgaliselt sõjaväelinnakuid, kus oli vajadusel võimalik kiiresti abijõudusid tuua. Sõjaväelinnakute lähedusse kerkisid ajapikku aga uued asulad ja linnad, seetõttu aitas Hiina müür kaasa ka hiinlastega asustatud maa-ala laienemisele.
Uuesti mobiliseeriti tuhandeid inimesi. Seekord ehitati müürid kividest ja põletatud tellistest ning need kerkisid kuni üheksa meetrini. Sisemus täideti munakivide ja mullaga, mis seejärel kiviplaatidega kaeti. See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise. Eriti hästi kindlustati müüris olevad läbipääsud. Neid sai tugevalt sulgeda ja nende kaitsmiseks ehitati keerulisi kaitsetornide ja müüristike süsteeme. Läbipääsud olid mõeldud kaupmeeste ja teiste tsiviilisikute tarbeks, kuid ka selleks, et oma sõdureid vasturünnakule või luurele saata. Läbi müüri suudeti tungida vaid kahel korral.
Kallaletungijate eest kaitsesid sõdureid kahe meetri kõrgused müüri sakid. Müür on nii lai, et selle peale mahub kõrvuti viis ratsanikku. Ehitati rohkem kui 30 000 torni, seega üks torn umbes kahesaja meetri tagant. Kõige raskemini kaitstavates kohtades, nagu orud ja jõekaldad, tugevdas müüri teine või isegi kolmas paralleelne müüriosa. Tööd kestsid rohkem kui kolm sajandit.
Tänapäeval näha olev müür on valdavalt Mingi keisrite käsul toimunud 200-aastase ehitustöö tagajärg. Siiski on müüri lagunemisele tugevasti kaasa aidanud hiina talupojad, kes mahajäetud osi lammutades endale ehitusmaterjali hankisid. Turismi edendamise eesmärgil on viimastel aastakümnetel taas alustatud müüri kaitsmise ja taastamisega. Hiina müür võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1987. aastal.

Tööjõu hankimine

Ehitustegevus nõudis hulgaliselt töölisi. Qin Shi Huangdi, kelle mausoleum Xiani lähedal koos terrakotasõdalaste armeega avastati, lahendas selle  talle omase lihtsuse ja laia haardega. Keiser saatis ehitama 300 00 sõdurit. Värvati tuhandeid talupoegi ja tööle pandi ka vangid. Sellise arvu inimeste kokkusaamiseks olid abiks nii sõjad, kust saadi vange, kui ka riigis kehtestatud "wu" ja "shi" süsteem.
Viis perekonda moodustasid ühe "wu", kümme perekonda "shi". Rikkus seadust üks inimene, sattus orjusesse 10 perekonda, kes kõik saadeti ehitama. Ehitustel aga pigistati välja kõik, mis võimalik. Mausoleum, paleed, kanalid ja eelkõige Hiina müür on püstitatud sõna otseses mõttes inimluudele. Iga päev hukkusid tuhanded ja kümned tuhanded ning nende asemele asusid jälle uued.

Müüri efektiivsus

Hiina müür täitis mitme tuhande aasta vältel oma ülesannet igati hästi. Siiski on selle üle tuliseid vaidlusi peetud ja mõned on vastupidisel arvamusel. Seda põhjendatakse seaduspärasusega – kui riik on tugev, pole tal vallutamatute kindluste järele vajadust, sest naabrid ei julge talle kallale tungida; kui aga riik nõrgaks jääb, ei aita mitte mingisugused kindlused teda kaua püsti hoida.
Üksnes kahel korral õnnestus vallutajatel Hiinasse pikemaks ajaks tungida. Esimesteks vallutajateks olid mongolid, kes rajasid Yuani dünastia (1271–1368), teisteks vallutajateks mandžud, kes rajasid Qingi dünastia (1644–1912). Neilgi kordadel polnud põhjuseks mitte müüri, vaid võimul olnud valitsuse nõrkus. Mongolid ja mandÎud kasutasid ära seda, et sisevastuoludest ja mässudest nõrgestatud Hiina ei suutnud enam korralikult piiri ehk müüri valvata.

Suur Hiina müür kosmosest

Nähtavus Kuult

On korduvalt väidetud, et Suur Hiina müür on nähtav isegi Kuult. Siiski on tegemist ainult laialt levinud linnalegendiga, mille päritolu ei ole päris selge. Näiteks Artur Waldron, kes on uurinud Suure Hiina müüri ajalugu, pidas tõenäoliseks, et selle legendi tekkepõhjuseks on kanalid, mida 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul elanud inimeste poolt arvati Marsil eksiseerivat. Nimelt võidi pidada loogiliseks, et kui inimesed Maalt näevad Marsil kanaleid , siis Marsilt võib paista ka Suur Hiina müür. Kuu on aga Maale tunduvalt lähemal.
Samas on Suur Hiina müür maksimaalselt 9,1 meetrit lai ja peaaegu sama värvi, mis ümbritsev maastik . Seega vastavalt optika reeglitele ei oleks seda kuidagi võimalik Kuult näha (Kuna Kuu on Maast keskmiselt 380 393 km kaugusel, oleks see sama kui 10 kilomeetri kauguselt eristada taustaga sarnast värvi 0,24 mm jämedust niidijuppi). Samuti ei ole kunagi ükski Kuul käinud astronaut väitnud, et ta on Suurt Hiina müüri näinud.

Nähtavus Maa-lähedaselt orbiidilt

Siiski jääb küsimus, kas Suur Hiina müür oleks nähtav Maa-lähedaselt orbiidilt (see tähendab kõrguselt, mis jääb alla 500 km ja on umbes 0,1 % Kuu kaugusest). Selles küsimuses on aga jõutud üksmeelele, et Suur Hiina müür on peaaegu täiuslike ilmastikutingimuste juures vaevu nähtav aga juhul kui täpselt teada, kust otsida. Samas olevat aga paljud teised inimkäte poolt loodud objektid samalt kauguselt palju paremini nähtavad.
Näiteks Hiina esimene astronaut (taikonaut) Yang Liwei väitis, et kosmosest tal müüri näha ei õnnestunud. USA veteranastronaut Eugene Cernan on aga väitnud, et Maa-lähedasel orbiidil 160 kuni 320 kilomeetri kõrguselt olevat Suur Hiina müür nähtav.

Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Hiina_m%C3%BC%C3%BCr (16.11.2011)
  
• http://www.seljakotirandur.com/Hiina_m%C3%BC%C3%BCr (16.11.2011)
  
• Maailmaimed“, Emilie Beaumont, Kirjastus Sinisukk, 2006 (lk 44-45)
  

7