Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hernhuutlased Eestis, Teoloogiline ratsionalism ja valgustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vennaste, pastor, estofiilid, hernhuutlased, ratsionalism, faehlmann, 1730, siinne, talurahvas, pidasid, vennasteliikumine, eneseteadvuse, koguduste, seisukord, pakkudes, hernhuutlus, vennastekogudused, tõuke, valgustus, jutlused, pietistid, nägid, esmajoones, torma, eisen, kavandas, propageeris, literaat, liivimaast, põhjamaa, õppeasutus, toomkool1.slaid: • 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“
sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hernhuutid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile jutlustaja. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad
ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering.Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas ta välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi.Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse,mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liiked.17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest ,et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. 19. Vaimuelu Vene aja alguses Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel.
· 1626. Aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. · 1699. Aastal viidi Eestis täide viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus. · 1642. Aastal leidis aset Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Rahva hariduse algus: · 1684. Aastal leidis aset Tartus õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. · Detsemberis 1686 käis Forselius Stocholmis kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, kelle teadmistega kuningas igati rahule jäi. · 1697
Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hiljem jõudsid pietistlikud ideed rahva sekka vennasteehk hernhuutlaste liikumise kaudu, 18. sajandil oli vennasteliikumine talurahva jaoks erakordselt suure tähtsusega. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kogunemisi peeti väljas, suuremad kogudused ehitasid endale palvemajad. Mitmes kohas väljus liikumine kontrolli alt, hävitati ehteid ja riideid, vahest mindi lausa äärmustesse. Hernhuutlus aitas päris palju kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, päevikute ja kirjavahetuste pidamine pakkus indu kirjutamisoskuse
Seal õpetati lugemist, kirikulaul, usuõpetust, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Mõisnikud ei olnud huvitatud maarahva haridusest ja hakkasid nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Alguse sai ka vaimuliku kirjanduse eesti keelde tõlkimine. Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. aastal lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkijateks olid Kambja pastor ning tema poeg. Eesti hariduselu edendas Johann Skytte, kelle ettevõttel loodi aastal 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Gustav II Adolfi nõusolekul muudeti gümnaasium Tartu Ülikooliks (1632). Põhiliselt olid õppuriteks sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks alustati rahvakoolide süsteemiga (1696). Hariduse eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku.
a 6. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. 1632-1656 ülikool Tartus 1656-1665 ülikool Tallinnas 1665-1690 suletud 1690-1699 taasavati ülikool Tartus 1699-1710 ülikool Pärnus Teaduskonnad: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis 1710. aastal vallutasid venelased Pärnu ja sellega koos ülikooli 7. Pietism, hernhuutlus ja ratsionalism. Pietism Hernhuutlus · Levis eelkõige haritud teoloogide seas · Levis lihtrahva hulgas · Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, · Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne kes ei ela kõlbelist elu ebavõrdsus ja vajaka jäämised hõlbluses · Jumalateenistused toimusid kirikutes, · Moodustasid omaette kogudusi, mis
RATSIONALISM 1. 18.saj. Teisel poolel 1.1. Eesmärk rahva harimine ja valgustamine 1.1.1. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 1.1.2. esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust 2. Johann Georg EISEN v. SCHWARZENBERG 2.1. töötas välja mitmeid agraarprojekte 2.2. kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumis 2.3. tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega 2.4. rõugete vastase kaitsepookimise alustamine Eestis 3. Põltsamaa pastor August Wilhelm HUPEL(1737-1804) 3.1. literaat 3.2. ,,Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi" 3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." RAHVAHARIDUS 1. Halvenenud tingimused edendamiseks 1.1 napilt koole, õpetajaks kiriku köster, õpetas kiriku palveid koos veerides 2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1
võrdõiguslikkust ning vendlust. Nad moodutasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja. Koguneti lageda taeva alla, ehitati ise palvemaju. Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti Lõuna-Eestis ja Saaremaal), loobuti kõrtsist, kuritgevus vähenes. Vennasteliikumine tõi rahva religioonile lähemale, andsid tõuke koorilaulu levikule (ühislaulmise traditsioon). Ratsionalism- filosoofia suund, mis hakkas levima valgustussajandil Johann Georg Eisen- Torma pastor, töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust Georg Friedrich Parrot- 1802. a. avati Tartu Ülikool, tema auks on Tartus pühendatud Ingli sild, taasavatud ülikooli esimene rektor, Katariina 2 pojapoeg Anthon Thor Helle- Jüri kirikuõpetaja, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelle 1739.a. Johann Gottfried Herder- saksa suurim valgustaja, eesti rahvaluule esmatutvustamine
Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas 1711 detsembris, 1714 jaanuaris veebruaris, 1715 juulis ja augustis, 1717 oktoobris, 1718 juulis augustis, 1719 juunis juulis, 1721 mais juunis, 1723 juulis. Balti erikord: Vene võimu kehtestamisega sai siinne aadel tagasi 1680. aasta restitutsiooniga riigistatud mõisad, mis tagas nende lojaalsuse riigiaparaadile. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Balti erikord ühelt poolt vähendas eestlaste kui siinse põlisrahva õigusi, kuid teisalt aitas säilitada etnilist omapära ja tugevdada sidemeid saksa kultuuriruumiga. Valitsemine: Balti aadlil ja linnadel säilis Vene riigi koosseisus laialdane omavalitsus, mida kinnitati 1721. aasta rahuga
4. Superintendent Hermann Samson 2.2.3.4.1. Andis hoogu juurde nõiaprotsessidele 2.2.3.5. Luteri usk siiski eestlastele kauge 17. sajandil 2.2.3.5.1. Muinasusund segunenud katoliiklike tavadega 2.2.3.5.2. Pühajõe mäss 1642 2.2.3.5.2.1. Talupojad hävitasid Võhandu jõel mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks 2.2.4. Rahvahariduse algus 2.2.4.1. Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide perioodil Johann Fischer 2.2.4.2. Andmed esimeste talurahvakoolide kohta 17. sajandist (mille tegevus ei olnud siiski püsiv) 2.2.4.2.1
esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest. Kehtestati ühtne pearahamaks. Tehti samuti perioodilisi hingeloendusi. 9. Positiivsed määrused Georg Eisen von Schwarzenberg propageeris pärisorjuse kaotamist ning tõi alternatiiviks turumajanduslikke elemente ehk tema arvamust mööda pidid talupojad oma töö eest palka saama. 1765.a võeti vastu positiivsed määrused, millega sätestati: o Talurahvas sai õiguse vallasvarale; o Ülejääki võis turustada; o Kindlad piirid mõisakoormistel; o Ülempiir karistusel 30 vitsa või kepihoopi; o Võisid kaevata mõisnikud kohtusse. 10. Pearaharahutused Ulatuslikud talurahvarahutused puhkesid 1784.a. Ajend: Asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist ning enam teotööle ei mindud.
püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Löhedasid luteri usu lähendamist rahvale. Panid rahva nutma, öhetama. Seletasid ühiskonna hädasid kölblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamisest. Kui pietism oli rohkem kirikuöpetajate pärusmaaks, siis rahv a sekka jöudsid pietistlikud ideed vennaste-ehk hernuutlaste liikumise kaudu. Hernuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kölblust, sots vördsust ja vendlust. (ptk 19), see aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise löpuleviimisle. Pakkusid indu estlastele kirjutamisoskuse omandamiseks, andis töuke koorilaulu, puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. II poolel levis ratsionalism. Jutlused muutusid öpetlikumaks. Andsoind häid näpunöiteid vöi elutarkust, kritiseerisid ühiskonna sots korraldustt, eriti pärisorjust
õigus kaevata, mõisnik ei tohi makse tõsta, igasse mõisa tuli rajada kool · 1784 pearaharahutused nn. Puuaiasõda · Eisen von Schwarzenberg (Torma kirkuõpetaja 1717-1779) pidas vajalikuks pärisorjuse kaotamist ja raharendile üleminekut · Kubermangude asemel asehalduskonnad (Tallinna ja Riia asehaldur) III VAIMNE KULTUUR 18.SAJANDIL · Seotud Saksamaaga rohkem kui Venemaaga · Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist - Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale - Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõd
· üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine Ratsionalism: 18.saj II pool · valgustus · eesmärk-rahva harimine ja valgustamine · rahvale jagati kasulikke teadmisi ja nõudeid · kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, eeskätt pärisorjus · Peter Ernst Wilde- 1766.a. hakkas andma Põltsamaal välja esimest ajalehte ,,Lühhike Õppetus", moodustas lugemisseltse 9. Kes on kes · Anton Thor-Helle- Piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja, Jüri pastor · Johann Georg Eisen- agraarprojektid, kavandas vabade Saksa tp. koloniseerimist baltikumi, puuviljakasvandus, juurviljade kuivatamine, rõugete vastane kaitsepookimine · August Willem Hupel- ,,Topograafilised teated Eesti-ja Liivimaast" raamatute levitamine · Johann Wilhelm Krause- arhitekt (ülikoolihoone) · Garlieb Merkel- ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", püüdis pärisorjust kaotada
Istung oli kinnine ja kestis kuni neli nädalat. Need pered, kes aadli matriklisse ei saanud jäid nn maiskonda. Neil puudus õigus kandideerida maapäeval valitavatele ametikohtadele ja osaleda oluliste poliitiliste küsimuste otsustamisel. Maa jaotus kaheks kubermanguks, säilis. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindral kubernerid Tallinnas ja Riias. Neid aitasid valitsusnõunikud, kes valiti kohaliku aadli hulgast. Põllumajandus ja talurahvas: Aadlile avanesid teenimiseks muud võimalused. 1) vene armee varustamine viimaga. 2) Peterburi varustamine teraviljadega leiva jaoks. Pea kõikidesse mõisatesse rajati viina köögid, talupoja kohustustele lisandus viina vedu tellijatele ja turule. Viina põletuse jääkide (praaga) toel nuumati härgi müügiks Peterburi lihunikele. Sõnniku hulga suurenemine omakorda tõstis saagikust.
Rootsi ajal hakkas levima pärisorjastamine. KarlXI võitles talupoegade õiguste eest tahtis pärisorjuse kaotada, maapäev lükkas tagasi, mõisarentnike kodukariõigus piirati, taluperemeeste karistamine keelati, keelati ka talupoegade võõrandamine maast lahus, fikseeriti koormised, anti päritav talude kasutamisõigus.Peale Põhjasõda anti kroonu- mõisaid omanikele tagasi. Oli palju talupoegade pagemist. Pearahamaks tekitas suurt segadust talurahvas.Tekkis mäss.1796.a ilmus Garlieb Helwig Merkeli raamat "Lätla- sed,eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul", milles oli otsekohene käsitlus talurah- va olukorrast ja see avaldas Euroopale sügavat mõju. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva.1563 sai linnaõiguse Kuressaare ning 1584 a Valga. Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas õigused.17.saj.kaotasid veel linnaõigused
· Talurahva hulgas võtsid maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud J. Jheringu teened: · Andis välja esimese eesti keelse aabitsa · Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi Herman Samsoni teened: · Avaldas juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja kuidas temaga käituda. Pühajõe mäss: · 1642. a. Osulas aset leidnud sündmus · Sele käigus talupojad hävitasid Võhanud jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks Bengt Gottfried Forselius 1684. a. aastal Tartu lähedal Piiskopimõisasse rajatud õpetajate seminri tööde korraldaja. Õpetas kasvandikke lugema, õpendas rehkendamist religiooni, saksa keelt, raamatuköitmist. Heinrich Stahl Esimese eesti keele grammatika koostaja Johann Hornung Tegi ladinakeelse eesti keelse grammatika. Johan Skytte kindralkuberner, kes tegi ära ülikooli asutamise töö
· populaarne oli ka vennasteliikumine demokraatlik, talurahva seas levinud Seltsiliikumine muutus populaarsemaks teadus, üliõpilaskorporatsioonid, klubid jne. Tegutses üle 50 seltsi. Arhitektuuris valitses klassitsism, eriti tuli välja mõisaarhitektuuris. Estofiilide liikumine baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, ajalehti ja õpikuid. 1838 Õpetatud Eesti Selts. Lõi Faehlmann ja seadis eesmärgiks edendada eesti ajaloo, keele ja geograafia tundmist. 1842 Eesti Kirjanduslik Ühing MAJANDUS 19. SAJANDIL MÕIS JA TALUD 19. sajandil algul peamine majandusüksus mõis. · Edenemise aluseks viljatootmine · peamiseks viinaköökides valmistatud viin · väljaminekud hakkasid suurenema paremad toidud, mõisahäärberid jne · oluliseks tooraineks sai kartul
reliikviad. Liivimaa meistrile Plettenbergile pakuti orgu laiali saatmist, aga ta jäi oma ordule truuks ja lükkas kõik sarnased ettepanekud tagasi-katolik usk jäi püsima. Kui ta oleks laiali saatnud oleks tulnud luterik usk võimule. Reformatsiooni järel hakati rohkem jutlusi pidama. Luterliku põhimõte oli see et iga kristlane peab kuulma ja lugema jumala sõna oma emakeeles. Pilet nr7 *maarahvas ja talurahvas. Sotsiaalne liigendus. Talupojad jagunesid õiguslikult erinevateks rühmadeks. Adratalupojad moodustasid kõige arvukama kihi-nad pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teakoormisi. Nende teokoormisi mõõdeti adramaades. Üksjalad said metsamaad talulähedale. Nende talud oli tavaliselt kehvematel talumaadel. Neid võis kõige rohkem leidida lääne-eestis. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid kes asusui uusi maid üles harima. Nad olid adratalupoegade
sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust. Rõhutati seda, et inimesed peavad töötama alandlikult, ei tohi lõbutseda ning uhkeldada, mistõttu hävitati ehteid,paremaid riideid, uhkuseasju,torupille ja viiuleid+suleti mitmed kõrtsid. 18.saj keskpaigas jõudis Baltikumisse (teoloogiline) ratsionalism. Levis peamiselt kirikuõpetajate seas. Kui pietistlikud pastorid suutsid panna kirikutäie rahvast nutma või ohkama,(ehk emotsionaalne pool oli ülekaalus) , siis
Neli teaduskonda: usu--, õigus-, arst- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Õpilasi sadakond, kümmekond professorit. 1687- rajati igasse kihelkonda talurahvakool, ametisse koolmeister Kes oli Käsu Hans? Eesti luuletaja ja kooliõpetaja, ta oli Puhjas köster. Käsu Hansu nutulaul 1714. Vaimuelu Vene aja alguses 18.saj levinud usuliste voolude võrdlused pietism hernhuutlus ratsionalism kelle hulgas levis? kirikuõpetajad rahvas tähtsamad põhimõtted, * vastu luteri kiriku * usuvagadus, * jutlused õpetlikud sh suhtumine süvendavale alandlikkus ja kõlblus, * kritiseerisid ühiskondliku korda konservatismile sotsiaalne võrdsus ühiskonna sotsiaalset
See ei tähendanud aga sugugi vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist, majanduslikku ja poliitlist domineerimist. Pealegi elasid Venemaa kõrgkihid, kirik välja arvatud, tollal läbi Peeter I algatatud euroopastumist, nii et pigem võib rääkida balti aadli mõjust Venemaa valitsevatele ringkondadele, eriti vastloodud lähedases pealinnas Peterburis. See kehtib iseäranis 1730. aastate kohta. Ehkki vene aristokraatia esimeseks võõrkeeleks sai aja jooksul prantsuse keel ja paleuseks Prantsusmaa, jäid kultuurisidemed Saksamaaga tegelikult vähemalt sama tugevaks ja näiteks Romanovite dünastilistes sidemetes domineeris Saksamaa täielikult. Venemaa oli saanud endale mitu suhteliselt heal järjel provintsi koos hinnaliste sadamatega ning balti aadlikena hulga lojaalseid ja harituid alamaid. Viimased taastasid
Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23
tulla. · Pietistid lähendasid rahva luteri usuga. · Pietistid püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. · Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. · Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Hernhuutlased moodustasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja(koguneti lageda taeva alla või ehitati endile palvemajad). · Asuti võitlema vanade kommete vastu(hävitati ohvrikohti jne). · Suurt rõhku pandi kõlblusele(loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes).
Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus)
elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni. Kirikuelus jäi üldjoontes püsima Rootsi aja lõpul sisseviidud kord. 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus oli hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast. Ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat. Vennaste kogudus nõuab rangelt vagadust ja kõlblust. Mehed ja naised istuvad ka kooris eraldi. Vennaste kogudus suhtub halvustavalt folkloori, rahvariietesse, ehetesse, rahvalauludesse, - pillidesse. Kõik need olid nö. jumalavallatu elu märgid. Vennaste kogudus hakkab looma laule. Laulukultuuri arenguga tulevad saatepillid. Tulevad partituurid Euroopa muusikast. Orel on ka Vennaste koguduse poolt toodud pill Eestisse. Eestlased hakkasid viljast piiritust ajama, oli vaja ellu jääda. Eesti talupoeg hakkas jooma. Tekkis kõrtside võrk
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Isiklike õiguste piiramine – sunnismaisus. 18. Saj I poolel oli talupoegade pagemine oluline küsimus seoses talude tühjaks jäämisega. Kubermangu sisesele pagemisele mindi Soome, Venemaale. Küsimusega tegeleti ning karistused läksid järjest karmimaks. Talupoegade abiellumine: tavaliselt läks tüdruk elama siis oma mehe juurde ning kui mees elas teises mõisas siis jäigi üks mõis ühe elaniku võrra vaesemaks. Mõisnik ei tohtinud abielu takistada, kuid seda siiski tehti. Pastor ei tohtinud ilma mõisniku loata laulatada – mõisnik pidi nõustuma, kuid tuli ette, et ei nõustunud. Esimesed suuremad muudatused: 1765.a. positiivsed määrused Liivimaa kubermangus. Torma pastor Johann Georg Eisen oli keisrinna Katariina II tuttav/mõttekaaslane. Nad mõtlesid teha näitemõisad – kuidas peaks sealne elu korraldatud olema. Tahtsid tuua vabasid talupoegi Saksamaalt, kuid selleni siiski ei jõutud.
Garnison asus püsivalt kohal ja seda täiendasid suviti Saksamaalt. Dominiiklased 1215. aastal saabus Eestisse tsistertslaste järel dominiiklaste mungaordu (mungarüü värvi järgi ,,mustad vennad"). Dominiiklased olid haridussõbralikud ja nende munkadelt nõuti aastal 1236 ka kohaliku keele oskamist. Maal ringi rännates ja rahvaga kohtudes võisid nad rahvast õpetada ja jutlustega esineda, mille tõttu neid kutsuti ka ,,jutlustajavendadeks" (fratres predicatores). Dominiiklaste pidasid oluliseks haridust. Dominiiklaste ordu põhiülesandeks oli misjonitöö allutatud maade põlisrahvaste seas ja võitlus ketserlusega. Nende mungakoolides koolitati kohaliku rahva keelt oskavaid munkpreestreid, ja nende hulgas oli Tallinnas 15. sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva. Kuna dominiiklased tundsid hästi eesti keelt olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed
omanikele). Mõisatega koos sai mõisnik tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjajamine ja tollipiir. 1730.-40 aastatel koostati aadlimatriklid (rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad). Üksnes immatikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eestis- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Baltisaksa aadli piiramatu võim kohalikes küsimustes sai teostatud vaid põlisrahva allasurumisega. Teisalt aitas Balti erikord
Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka Eestimaal loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust. Siinne luteri kirik püüdis vastu seista ka erinevatele usuvooludele, eriti aga pietismile. Võideldi ka teiste väärusunditega. Hävitati muinasusu ohverdamispaiku ja hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kindralsuperintendent Samson avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda oma nõia välimäärajas. Üheks näiteks oli veeproov, milles inimene seoti kinni ja visati vette, süütu inimene pidi põhja vajuma. Karistuseks oli tavaliselt tuleriidal
annaabi.ee 
