Kildu Põhikool Wimberg Luulemapp Herman Karu Juhendaja õp. Pille Saar Kildu 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.Eluloost.................................................................................................................................... 3 2.Millest nimi Wimberg tuli?......................................................................................................3 3.Wimbergi loomingust.............................................................................................................. 4 4.Wimbergi keeleuuendustest......................
Tagasiside ekskursiooni kohta Ekskurioon oli väga tore ja huvitav sellesmõttes, et paljud polnud Tallinna vanalinnas käinud ja mina ise, kes olen praktiliselt terve oma elu linnas veetnud, polnud veel osades kohtades käinud mida me külastasime. Ise tegin väikse ülevaate Toompeal asuvast Pika Hermani tornist. Esitlus polnud küll väga pikk kui tähtsamad punktid ja faktid tõin välja. Pika Hermani torn on mulle juba lapsest saadik tuttav kuna tihtipeale käisime lasteaiaga seda uudistamas ning ükskord käisime isegi kooliga lipu heiskamist vaatamas. Teiste esitlused olid kõik meeldejäävad ning huvitavad, eriti meeldisid mulle need ettekanded või kohad kuhu sai sisse minna, nt Hanna esitlus kus sai minna Toomkirikusse. Mulle meeldis veel Mairiti ning Suzy ettekanded kuna olid küllaltki põhjalikud ja sujuvad.
Laulab Helgi Sallo", 1983; ,,Teatrivara. Stuudios Helgi Sallo ja Sulev Nõmmik", 1987; ,,Ma vajan lavastajat. Helgi Sallo", 1991; ,,Siin ja praegu. Helgi Sallo", 2001; ,,Tuleb tuttav ette. Helgi Sallo", 2005; kõik ETV-s). Temast on videosalvestis Olav Ehala muusikalis ,,Nukitsamees" (Digibox, 2003). Ka ETV-s on temast opereti- ja muusikalisalvestisi (sh. Kálmáni ,,Mariza", 1991; Porteri ,,Suudle mind, Kate", 1992; Bocki ,,Viiuldaja katusel", 1990; Raadiku ,,Puhh", 1995; Hermani ,,Hallo Dolly!", 1996). https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Sallo#Elulugu http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/ http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2917/fotod Rollid Helgi Sallo on loonud arvukalt armastatud rolle nii muusikalides, sõnalavastustes kui ooperites. Nendest olulisemad on Maria (Bernsteini ,,West Side Story"), Loe Lane/Bianca (Porteri ,,Suudle mind, Kate"), Pipi (Vinteri/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk"), Aldonza/Dulcinea
1988 süg Eesti uus poliitiline maastik Rahvuslikud jõud(EMS,ERSP) Liidulepingupooldajad(EKP rah.jõud) Impeeriumimeelsed 1988 nov Suveräänsusdeklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes 1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse 1989 veeb Sinimustvalge Pika Hermani torni rõhutada Eesti sümboolikat 1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel kodanike registr. 1989 aug Balti kett juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele 1990 veeb Eesti Kongressi valimised Eesti Kongressi Komitee esmiees Tunne Kelam 1990 mär EKP lõhenemine EKP kaheks rahvuskommunistid ja
tõi mari keelde Ö-tähe eesti keelde võttis ta aga mari keelest sõna "nulg" Surm Mihkel Veske suri ootamatult 4. mail 1890 südamerabandusse. Surm tabas teda Kaasanis oma õpilasele pooleliolevat teadustööd kirjeldades. Kahtlustati, kas tema surm oli ikka loomulik. Lahkamine näitas siiski, et süda oli tugevasti kahjustunud. Veske maeti Kaasanisse luteri kalmistule, kuid tema põrm toodi hiljem Eesti Kirjameeste Seltsi esimehe Karl August Hermani palvekirja alusel Tartusse. Aitäh kuulamast! Maardu 2012
tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sinimustvalgega, et anda poliitiliselt korrektne ilme Eesti ,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i
August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa Rahvarinde I kongress. 16. november 1988- Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algas NSV Liidu lagunemine. 1989 Jaanuar 1989- võeti vastu keeleseadus. 24. veebruar 1989- 1)24 veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, 2)Pika Hermani torni heisatakse sinimustvalge lipp. 3) Algatatakse kodanike komiteede liikumine. 23. august 1989- Balti kett 1990 Jaanuar 1990- taasavati Eesti Pank Veebruar 1990- Eesti Kongressi valimised. 30 märts 1990-kuulutatakse välja üleminekuperiood. 8. mai 1990- taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite ( hümn, lipp, vapp) kasutamine 1991 3.märts 1991- Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses. 17
o Rahvuslikud jõud o Impeeriumimeelsed jõud o RR + rahvuskommunistid EKP-st EKPs 110000 inimest neist 50% eestlased - 16 november 1988 Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni o Ükski Moskva seadus ei jõustu enne, kui Eesti ei ole seda kinnitanud - 23 august 19888 Balti kett -> juhtida maailma tähelepanu Baltikumi okupeerumisele - Jaanuar 1989 eesti keel on riigikeel - 24 veebruar on Eesti iseseisvuspäev > Pika Hermani torni sini-must-valge - Algas kodanike komiteede loomine registreeriti EV aegsete kodanike järeltulijad -> Et taastada Eesti riik järjepidevuse alusel - Kodanike komiteede esindusorgan Eesti Kongress tuli kokku märtsis 1990 -> valiti Eesti Komitee (Tunne Kelam - Märts 1990 valiti Eesti NSV Ülemnõukogu -> juhatajaks sai Arnold Rüütel - 30 märts 1990 kuulutati välja üleminekuperiood eesmärk omariikluse taastamine - 15 mai 1990 intrite katse vallutada Toompea loss
ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised. Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30. märts 1990 - ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega koostöös Eesti Kongressiga. Ülemnõukogu pani ametisse uue valitsuse eesotsas Edgar Savisaarega. 8
lossist. 3 Toompea loss Toompea loss on üks Eesti vanimaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse. Loss ehitati 13.-14. sajandil, See asub järsu pankranniku ääres 50meetri kõrgusel merepinnast. 14.sajandi lõpul rajati Toompea linnuse edalanurka torn nimega Pikk Herman. 48- meetrise Pika Hermani torni tipus lehvib sini-must-valge Eesti lipp. Lossi ajalugu Ajalugu Toompea lossist on Eestimaa valitsejate lugu. Iga valiteja ehitas ning kindlustas seda hoonet oma vajasute järgi. Vahetusid ajad ja velitsejad, muutusi võim. Lossile endale pole aga aeg midagi halba teinud. Turvaliselt kindlustatud hoone on olnud põhimõtteliselt vallutamatu. Teda pole laastanud tulekahjud. Toompea lossil on alati olnud oma peremees.
Kõne Eesti Vabariigi 93 aastapäevaks. Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval. Meist, õpilastest, enamikud on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma. Eesti Vabariigi sünnist möödub homme 93 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Eesti. 93 aastat tagasi astus Eesti maailma noore ja nõrgana. Uue riigi esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestati oma elujõudu. 1921
*4 nov 1956 alustas NSVL sissetungi Budabesti(mäss lõpetati; paljud surid, põgenesid;Nagy poodi) BALTI RIIGID:*Ülestõusud Leedus *Sakslased hõivasid Baltimaad(loodeti vabadust)*okupatsioonireziim *holokaust*soomepoisid(eraldi rügimendid, kes polnud ei vene/saksa poolel)*1944 suudeti punaarmee Narvas tagasi hoida*2 sept 1944 astus sõjast välja Soome+taganesid saksa väed*prooviti taastada iseseisvus eestis*18 sept 1944 Otto Tiefi valitsus( eesti lipp aga 22 sept Hermani tornist alla)*mittetunnustamispoliitika(loeti õigusvastaseks et Balti NSVL liitus; Balti kodanikke ei loetud NSVL kodanikeks; Atlandi harta kohaselt lubati taastada iseseisvus) *Kersteni komisjon(USA andis mõista et ei tunusta Balti riikide liitumist NSVL-a) Muudatused:*territoriaalsed muutused*kujundati liidu vabariikideks*kohalikud kommunistlikud parteid Moskvale alluvad *juunikommunistid:Karotamm(est), Kalnberzins(ltv), Snieckus(leedu)
jää. Aga me oleme jäänud ja jääme ka edasi. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. On hea tunne minna poodi, kui Sind teretatakse või jäädakse natukeseks juttu rääkima. Seda peaksime me säilitama, et mitte kaugeneda üksteisest. Ka praegu võid sa naeratada oma sõbrale või õpetajale, et anda teada, et teda märgatakse. Oli aegu, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp. Meie lipp sümboliseerib meie kodumaad. Sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, must kodumaa mullapind ja kuub, mis Eesti rinda vanast juba varjanud ning valge meie püüd õnne ja valguse poole. Seda õnne oleme me kogenud juba 93 aastat ja loodetavasti veel sama palju ja rohkemgi veel. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei tohi võtta vastu otsuseid ja teha tegusid, mis võivad meie kõigi elu
Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks! Lugupeetud kooli direktor ja õpetajad, head õpilased ja külalised, Mul on suur au osaleda Vabariigi Aastapäeva pidulikul aktusel Vastseliina Gümnaasiumis. Teie seas on neid õpilasi, kes on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma. On sündmused, mis toimusid enne meid ja sündmused, mis toimusid sellel ajal, kui me olemas olime. President Lennart Meri on öelnud, et me võime andestada, aga me ei või unustada. Tulevikku vaatav Eesti on andestamas seda poolt sajandit, mil olime võõrvõimu all. Oluline on, et tulevikku vaatav Eesti ei unustaks seda aega. Eesti
aasta suveks oli Punaarmee tunginud juba Eesti pinnale ja jäid toppama Sinimägedes, kus suudeti taas vastu astuda neile. Augusti keskel tungisid Punaarmee kaugemale Lõuna-Eestis ja ründasid Tartut. 25. Augustil saadi see enda kätte. Samal ajal oli Punaarmee ka tunginud edasi ida poolt ja 22. septembril sisenesid punaväed Tallinnasse. Prooviti ka taastada iseseisvust, aga see jäi ainult kaitseks, kuna polnud sidet rinnetega ja Tallinnas ei olnud piisavalt sõjamehi. Korra heisati ka Pika Hermani torni sini-must-valge lipp. Kauri Vaab
raamatu vahele 5 rublase igaks juhuks. Ütlevad veel ,et raudteesõit viis ühe, laev teise, kolmas peab siis lennuteed minema. Pühitsevad oma kuldpulma. Enam ei mõtle oma majast kusagil maal, kõik on nii kalliks läinud. Säästavad küll raha, aga tulutult. Herman saadab kirja, et tervis halb ja tuleb koju, on 16.a. Tal on seljal sinikad ja suured sügavad haavad jne. kahjustused, kuid perele räägib, et arst oli keelanud vanni võtta, süda ja kops haige. Eeva näeb magava Hermani haavu. Ei räägi midagi. Aasta on 1915. Suured rahutused vabrikus, Jüri pannakse etteotsa rääkima, ta loobub. Vabrik läheb venemaale. Jüri töötu. Viiakse jälle sõdureid. Ka Uulbergi poeg viiakse, teisigi tuttavaid. Vene võidukad väed koos eesti noortega taganevad, on kaotamas. Ilmar ütleb tähtsalt, et ea see sõda enne ei lõpe ,kui mina seda ei lõpeta. Hermas läheb tööle õmblustöökotta. Kaastöölised on Sibul ja Hakkaja, kes näevad välja nagu kaxikud
18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner 22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse) 5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse. 12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp 16 detsember eesti mereväe ülemjuhatajaks nim johann pitka( lahkub 28 nov 1919) 19 dets langeb valga 21 dets tartu 24 dets tapa soomest saabuvaid vabatahtlike juhib martin ekström neist moodustatakse ,,põhja poegade rügement" mida asub juhtima hans kalm 20 dets luukase kalevlaste malev( spordiklubi kalev liikmetest) 23 dets määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks johann laidoner kes kutsub staabiülemaks polkovnik jaan sootsi.
Mausoleume – tähtsateke isikutele hauakambreid Rooma oli juba antiikajal milijonilinn. Suurejoonelised avalikud lõbustusasutused: 1. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. 2. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater. Samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. 3. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas – seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185X165m. 4. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusemälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid
9. Mis on foorum ? Foorum oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Eriti tuntud on Rooma foorum. 10. Mis on amfiteater? Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. 11. Kirjelda Colosseumit. Colosseum mahutas 50 000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridadega amfiteater. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165 cm. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. 12. Mis on termid? Termid on Rooma saunad, omamoodi ajaviitekohad. Nad sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jm. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. 13. Millised olid roomlaste suursaavutused ehituses?
hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. • Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus Keiser Tituse triumfikaar Colosseum Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele.
-Sündis 26. veebruaril 1802 -Suri 22. mail 1885 -Pärast Napoleoni kukutamist 1870. aastal võeti teda vastu rahvuskangelasena -1841. aastal määrati Victor parlamendi ülemkotta aadliseisusse -Pärast 1848. aasta revolutsiooni valitit ta Teise Vabariigi Seadusandliku Assambleesse 5 fakti loomingust: -Victor oli tähtsaim Prantsuse romantik -Victori näidendit ,,Cromwell" peetakse prantsuse romantismi manifestiks -Victor on teinud 10 luulekogu, 7 näidendit ja 6 romaani -Näidend ,,Hermani" on üks kuulsamaid näidendeid tal -Vabal ajal joonistas Victor hästi palju Walter Scott 5 fakti elust: -Sündis 15. augustil 1771 -Suri 21. septembril 1832 - Walter oli Soti kirjanik -Walter kirjutas luuletusi ja näidendeid ning romaane - Walteri teostest on tuntuimad ajaloolised romaanid 5 fakti loomingust: -Ta tuntuimad teosed on ,,Ivanhoe", ,,Rob Roy" ja ,,Waverley" -Walter oli Inglise kirjanduse suurimaid esindajaid 19. sajandi algul
See laul on pühendatud Koidulale. Põhiline iseloomujoon tema laulude kohta on lüüriline tundelaad. Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, dirigent, organist. Ta on muusikaelu edendaja ja organisaator. Karl August Hermann oli esimene muusikaõpetaja. Õppis Peterburis. Pärast lõpetamist ta oli kõige esimene Eesti interpret, kes esines välimaal. Ta esines Soomes, Peterburis, Inglismaal ja Saksamaal oreliga. Tagasi tuli Tartusse. Asutas 1894 Miina Hermani segakoori. Üritas selle kooriga propageerida Eesti muusikat. Laulsid rahvalaulu seadeid. Teda tunnustati üsna pea. Ta oli laulupidude kui laulupäevade dirigent. Töötas paljudes koolides muusikaõpetajana. Looming Peamiselt koorilaule. Karakterilt jaguneb kolmeks: 1. Isamaalised laulud kõige nõudlikumad, NT: ,,Meeste laul" 2. Lüürilised laulud NT: ,,Ei saa mitte vaiki olla", 6 soololaulu ,,Kui sa tuled" 3. Rahvalaulu seaded, NT: ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak"
ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl(Tõrju vaenlast). 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. 17.sajandil kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib Toompea lossiks. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. Pikk Hermann Pikk Hermann on kõrgeim Tallinna kaitsetorn(45,6m). Torni esimene osa ehitati aastatel 13601370. Pika Hermani läbimõõduks on 9,5 meetrit. Pika Hermanni tippu viib 215 astmega kitsas kivitrepp. Torni alumises osas olid laod, keskel köetavad eluruumid või laske- ja laoruumid ning üleval lahtine vaateplatvorm. Torn on oma nime saanud kunagise germaani sõjapealiku järgi. Pikk Hermann on üks tuntumaid Tallinna sümboleid. Selles tornis lehvib ka Eesti Vabariigi lipp. Suur Rannavärav Suur Rannavärav oli üks olulisemaid linnaväravaid. Suurest rannaväravast viis tee sadamasse. 14
presidendi kohustused, kandes seega EV juriidilise järjepidevuse ideed. 1944. A suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui komitee esimeheks sai Otti Tief koondus kogu rahvuslik opositsioon komitee ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18. Sep, mil saksamaa taandus määras J.U. ametisse Vabariigi Valitsuse. 20 sept pärastlõunal heisati Pika Hermani torni sinimustvalge lipp. Rahva seas tekitas see vaimustustormi. 21. Sept otsustas valitsus Eestist lahkuda et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Õhtul ründasid Tallinnat NSVL pommitajad ja hommikul sisenesid tangid. II ms vähenes rahvastik ligi veerandi võrra Täielikult hävis Narva, ülisuured purustused Tallinnas, Tartus ja mitmes väiksemas linnas, tööstustes, põlevkivirajoonis, sadamates, raud- ja maanteedel, põllumajanduses ( põllud)
Keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21.juuni 1940 toimusid Eesti vastased meeleavaldused, kus nõuti NSVL meelset valitsust. Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja. Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused. Venestamispoliitika.
Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused. Suveräänsusdeklaratsioon Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. Sisepoliitilises elus aga tähistas 1989.aasta erinevate poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist. Iseloomulikuks jooneks oli rahvuslike jõudude tugevnemine. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima, et valida hiljem esindusorgan - Eesti Kongress. Valimised toimusid
reaalsus (sündmused nii nagu meedia neid vahendab) 5. Millised on meedia 5 funktsiooni ideaalsetes demokraatlikes ühiskondades? (McNair 16-28) 1) Info edastamine 2) Harida (seletada asju lihtsalt lahti) 3) Tagada rahvale foorumi võimalus 4) Uurida, et ajakirjandus toimiks selle riigi ,,mängureeglite" järgi 5) Teadvustada inimesi sellest, mida valitsus teeb 6. 5 "filtrit.", mis mõjutavad ajakirjandusliku teksti sisu ja vormi Hermani ja Chomsky järgi (loengumaterjal) meediainstitutsiooni suurus, omandus, kasulõikamise orientatsioon sõltuvus reklaamist kui peamisest sissetulekuallikast sõltuvus valitsusest või ärikorporatsioonidest informatsiooni kättesaamisel Meedia distsiplineerimine, tsensuur "anti-kommunism" kui poliitilis-ideoloogiline kontrollimehaanism (nüüd asendunud uue "vaenlase imidzhiga") (Herman and Chomsky) 7
Keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21.juuni 1940 toimusid Eesti vastased meeleavaldused, kus nõuti NSVL meelset valitsust. Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja. Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused. Venestamispoliitika.
Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud
püstitatud auväravad, mis püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena ( 1 - 3 läbikäiku ) ja kaunistati asjaomast sündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tituse triumfikaar 6) Roomlased said kuulsaks oma avalike lõbustusasutuste poolest. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum (pildil) mahutas 50 000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater. Colosseumi välismüür oli veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas. ROOMA MAALIKUNST Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Kuid portreed paistsid silma tõepärasusega. Eeskätt võib selle eelduseks pidada roomlaste austust esivanemate vastu. 6
Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. (Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. ) See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater(samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel.) (Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas). Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Keiser Hadrianuse mausoleum Keiser Tituse triumfikaar Colosseum Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid.( Need sisaldasid peale pesemis ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. ) Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele
Seda nimetati Balti Kettiks(660km ja 2miljonit inimest). Balti kett aitas teadvustad Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. · 1989. a lõpul tunnistati Moskvas salaprotokollide olemasolu. Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress · 1989. aasta jaanuaris anti eesti keelele riigikeele staatus · Natuke hiljem nimetati 24.veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermani tronis heisati sinimustvalge lipp · 1989.aasta nimetati sisepoliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist , aga ka rahvusliku jõudude tugevnemine. · Taastatud iseseisvumispäeval pandi alus Kodanike Komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti juriidiline iseseisvuse taastamine. · Eesti Kongressi valimised toimusid 1990.aasta veebruaris , nendel osalesid ka
Ehkki iluvõimlejana on Irina Kikkas esinenud küll ja küll, pole ta teatri ega muusikalilaval varem üles astunud. Kaire Vilgats: Kaire laulukarjäär sai alguse 1999.aastal ETV noorte lauljate konkursil ,,Kaks takti ette," kus ta saavutas Tanel Padari ja EdaInes Etti järel tubli kolmanda koha. Kaire on löönud kaasa ka erinevates projektides ning ilmselt neist tuntum on ansambel Family. Hiljem hakkas Kaire kaasa lööma ka muusikalides. Kaire debüüt muusikalilaval oli 1999. aastal Hermani ja Fiersteini muusikalis ,,La Cage aux Folles", kus ta osales kooriansamblis.Juba kandvam roll oli Kairel 2000.aastal muusikalis ,,Vampiiride tants" ning alates sellest ajast mööduvad vaid vähesed muusikalid ilma Kaireta. Kaire võib enda nn.muusikalide kontosse kanda ka rollid muusikalides: No, No Nanette, Miss Saigon,Viiuldaja Katusel, Hull Sinu Järele, Mees La Manchast, Evita, Väike õuduste pood, Georg. Samuti lugematutel kordadel on ta kaasa löönud *Öölaps* kontserditel.
Kuigi eesti sõdurite vastupanu oli lootusetu, andsid need lahingud aega inimestel põgeneda üle mere. 1944 aasta septembris kulmineerus Suur põgenemine, milles kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Viimasena, pärast ohvriterohkeid lahinguid, vallutati punaste poolt Sõrve poolsaar. Kuigi 1944 veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mille abil prooviti teha katse taasiseseisvumiseks, ei suudetud peale 20. septembril Pika Hermani torni sinimustvalge lipu heiskamise midagi suuremat korda saata. Nimelt pidas Saksa väejuhatus Tallinnas toimuvat iseseisvuskatset mässuks ja surus selle tulevahetuse käigus alla. 21. septembril sisenesid Tallinnasse juba aga punaarmee tankid. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi- 280 000 inimese- võrra. Täielikult hävitati Narva, ülisuuri purustusi oli Tallinnas, Tartus ja mitmes väiksemas linnas.
Gustav Ernesaks on Miina Härma loomingu kohta öelnud: ,,Härma andis rahvale tagasi rahvalaulu. Andis jõukohase ja suurepärase kooriloomingu kaudu." Lisaks on kirjutanud kantaadi ,,Kalev ja Linda ja laulumängu ,,Murueide tütar", mille esiettekanne toimus 1902. a ning mida võib pidada Eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks. Miina Härma on olnud aktiivne muusikaelu edendaja: 1915-1931. a juhatas Tartus Miina Hermani Seltsi koori (aastani 1935 oli helilooja ametlik nimekuju Miina Hermann), õpetas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikat, aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele, oli Tartu Helikunsti Seltsi ja Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna üks asutajaid ja tegusamaid liikmeid. 1.2. Kultuurielu tõus 20. sajandi algul Muusikute uus põlvkond seadis oma peaeesmärgiks muusikalise tegevuse taseme tõstmise.
Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus.
pealinna kaitset. Puudus vaid üks relvastatud jõud ning selle puudumise tõttu tuli loobuda. Mõni tund enne punaarmee saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Suur osa valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte. Otto Tief Jüri Uluots Sinimustvalge lipp Pika Hermani tornis 6 Eesti mehed teise maailmasõja rinnetel Punaarmee Seal võitlesid eestlased sunniviisiliselt, mobiliseerituna. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast aru saamist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Erandid olid 1941
augustil tõmbuvad punaväed tagasi · 25. August hõivab punaarmee Tartu · 22.september siseneb punaarmee Tallinnasse, järgneb mandri Eesti okupeerimine, sakslaste väed taanduvad · Samal ajal püüab Eesti noorem elanikkond tuginedes Atlandi Hatale iseseisvust taastada · 18. September tekkis ainulaadne võimalus iseseisvuse taastamiseks, kui sakslaste väed taandusid, venelased tungisid peale (sakslased ei tahtnud midagi iseseisvast Eestist kuulda) · 20. September heisati Pika-Hermani torni Eesti lipp, mida saksa väed pidasid mässuks ---toimusid tulevahetused, Eesti väeüksused võtsid Tallinnas strateegilised objektid oma kontrolli alla · 21. September lahkusid Tallinnast valitsusliikmed, et riiki eksiilist riiki edasi juhtida, järgmisel päeval sisenesid punaarmee tankid Tallinna · Valitsusliikmete plaan Rootsi põgeneda kukkus aga läbi ja nad arreteeriti ---- Eesti kaotas II maailmasõjas ligi veerandi oma elanikkonnast ~ 280 000 inimest
Seepeale loobus Einstein kosmoloogilisest konstandist. · 1948 George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust. Fred Hoyle töötas välja alternatiivse teooria (statsionaarseisundi teooria), mille järgi Universumi paisumisega kaasneb kõikjal uue aine pidev tekkimine, nii et Universumi tihedus ja struktuur jäävad muutumatuks. Järgnevatel aastatel lõi läbi Gamowi ja Hermani teooria. · 1965 Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid kogemata taustkiirguse. · 1980 Alan Guth püstitas mõningate kosmoloogiaprobleemide lahendamiseks hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. · 1990. aastad teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng
Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid
sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989 23. august moodustati Balti kett. 1989 Moskvas tunnistati MRP salaprotokollide olemasolu ja need mõisteti õigustühisteks. 1989 jaanuar Võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keelest riigikeel. 1989 pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. 1989 24. veebruar Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. 1990 veebruar toimusid Eesti kongressi valimised. 1990 märts toimus esimene Eesti Kongressi istung. 1990 kevad EKP lõhenes kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ja kaotas lõplikult juhirolli ühiskonnas. 1990 märts Esimesed demokraatlikud valimised ENSV Ülemnõukogusse. 1990 30. märts Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest.
14.detsember Linnahallis toimub Eesti Muinsuskaitse Seltsi konverents ,,Kodu kaitseks". 1989 Terve 1989 aasta on esimene aasta, mil Eesti on avatud välismaailmale ja eestlased omavad ka ise ligipääsu välismaailmale. Iga 10 eestlane käis välismaal. 18.jaanuar Ametlik keeleseadus eesti keelest kui riigikeelest. 17.veebruar ENSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutab 24.veebruari Iseseisvuspäevaks. 24.veebruar Pika Hermani torni heisatakse RRi ja valitsuse algatusel sini-must- valge lipp. Algatatakse EV kodanike liikumine. IL kogub protestivaimus jõudu. 14.märts ILi meeleavaldused Tartus, Tallinnas ja Kohtla-Järvel. 25.märts mälestatakse küüditatuid ja asutatakse Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit ,,Memento" 26.märts RR toetust omavad kandidaadid on ootamatult edukad NSVLi rahvasaadikute valimistel
Märtsirevolutsiooni ajal 1917. aastal vangla süüdati ja poliitvangid vabastati.1918-1922 aastatel oli suurtükitorn Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi, 1922- 1923 oli Haridusministeeriumi ja 1923-1932 oli Teedeministeeriumi valdustes. Aastatel 1978-1980 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks ning Paksus Margareetas paiknevad Eesti Meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid. [2] 3)Pikk Hermann Pika Hermani esimene osa ehitati aastatel 1360-1370.[2] Kui seda 16. sajandil uuendati sai selle kõrguseks umbes 45 meetrit. Torni nimi tuleneb saksakeelsest väljendist "Langer Hermann" ehk "pikk sõjamees, pealik". ,,Hermanni" nimi anti sageli kõige tugevamatele tornidele. Hermann ei tähenda siin ainult mehenime, vaid seostub legendaarse germaani sõjapealiku Hermanniga, kes võitis pealetungivaid rooma leegione Teutenborgi lahingus 1. sajandil. Hermann tähendab saksa
Seepeale loobus Einstein kosmoloogilisest konstandist. · 1948 George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust. Fred Hoyle töötas välja alternatiivse teooria (statsionaarseisundi teooria), mille järgi Universumi paisumisega kaasneb kõikjal uue aine pidev tekkimine, nii et Universumi tihedus ja struktuur jäävad muutumatuks. Järgnevatel aastatel lõi läbi Gamowi ja Hermani teooria. · 1965 Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid kogemata taustkiirguse. · 1980 Alan Guth püstitas mõningate kosmoloogiaprobleemide lahendamiseks hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. · 1990. aastad teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng
Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Colosseum Amfiteater Arles's Caracalla termide Lõuna- Prantsusmaal sisevaate rekonstruktsioon Tsirkused Termid Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale
Moskva reageeris sellele otsuste tühistamisega 10 päeva hiljem. Kremlis kaalutleti ka juhtkonna väljavahetamise üle, kuid sellest loobuti. Eesti NSV Ülemnõukogu jätkas kindlakäeliselt tegutsemist Eesti iseseisvumise suunas. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega muudeti eesti keel riigikeeleks. Ei läinud palju aega, kuni kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Selle rahvusliku tähtpäeva eelõhtul langetati Pika Hermani tornis Eesti NSV lipp ning koidikul heisati sinimustvalge lipp2. Keeleseaduse peale aktiviseerusid eriti kriitilisel moel impeeriumimeelsed, kes nõudsid Kirde-Eesti muutmist ,,autonoomseks oblastiks", moodustasid streigikomiteed ning valmistuti kaitsma nõukogude võimu. 2 Lisa 3 5 Eesti NSV Ülemnõukogu 18. mail 1989. aastal vastu võetud otsusega
- nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse - Eesti kuulutati sõjas neutraalseks (= ei ole ühes leeris ei sakslaste ega venelastega) - Püüti organiseerida pealinna kaitset (=aja võitmine; et luua arusaam, et venelased mitte ei vabasta Eestit sakslaste käest, vaid okupeerivad) - 21. september valitsus püüdis põgeneda, jätkata eksiilis (Uluots sai minema, paljud teised jäid nõukogude võimu kätte) - 22. september 1944 punaarmee Tallinnasse (Pika Hermani tipust võeti venelaste poolt maha Eesti lipp, mitte haakristiga lipp!) · Intervjuu Karl Kivastikuga - Kuidas sattus NL armeesse? Sai mobilisatsioonikutse, sest oli oma ea tõttu kutsealune ning oleks pidanud ka ilma sõjata sõjaväkke teenima pidanud minema. Määravaks sai juhus planeeritud oli mandlilõikus, ent just hiljuti selle läbi elanud sõber oli kehvas seisus ning mees lõi araks. - Kas see oli vabatahtlik valik/paratamatus? See oli paratamatus, milles oli
seda kui Notre Dame`i ajastut (1150-1230) ja ars antiqua ajastut (1230-1325), kunstis nimetatakse seda aga gooti stiiliks, mis Prantsusmaalt edasi teistesse Lääne-Euroopa riikidesse levis. Gootika kestis umbes 5 sajandit, 12.-16. sajandini. Nime sai gootika germaani hõimu gootide järgi, kuigi sisulist seost nende vahel pole. Gootika oli esimene ulatuslikult levinud stiil, mis jõudis ka Eestisse - Tallinna Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud; Toompea linnus Pika Hermani torniga, Suurrannavärav, linnamüür ja Kiek in de Kök, elamurühm Kolm Õde Pikal tänaval. Ka Püha Nikolause kiriku peaaltar (Hermen Rode) ja Pühavaimu peaaltar (Bernt Notke). Notre Dame`i ajastul mainitakse esimest korda heliloojaid nimeliselt, mis märgib uue ajastu sündi, kus luuakse isikupäraseid teoseid. Need olid Leoninus (12. saj teine pool) ja Perotinus (12.-13. saj. vahetus). Leoninus kirjutas 2-
kaitseliinist -- eestlastest punaväelaste abil -- läbi murda. Sealt algas vaenlase edasitung Põhja-Eesti suunas. Samaaegselt alustasid sakslased Eestist kiir-lahkumist. Põgenes ka Hjalmar Mäe ja tema nukuvalitsus seega tekkis võimuvaakum teatud määral analoogne sellega, mis toimus aastal 1918. Peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots kuulutas 18. septembril Tallinnas välja uue vabariigi valitsuse, eesotsas peaministri asetäitja Otto Tief'iga. Pika Hermani tornis asendati Saksa lipp Eesti Vabariigi sini-must-valgega ja paljud lootsid, et kordubki 1918! Kahjuks jäid aga need ootused- lootused asjatuks. Tehniliste takistuste tõttu vaenlase põmmirünnakute läbi katkenud elektri- ühendus trükikojas -- ei jõutud isegi "uut" Eesti Vabariiki ametlikult välja kuulutada, ja mõne päeva pärast olid punaväed juba Tallinnas ja Eesti riigilipu asemele Pika-Hermanil heisati punalipp sirbi ja vasaraga
● Rahvarinne; ○ E. Savisaar, M.Lauristin. ● Rahvuslipp; ● 16. juuni– EKP KK I sekretäriks V. Väljas; ● 17. juuni– meeleavaldus lauluväljakul; ● Suvi– IL (Interliikumine); ● September– Eestimaa laul; ○ “Ükskord me võidame niikuinii!” (H. Valk). ● 16. november - suveräänsusdeklaratsioon. Üleminekuperiood: ● 1989. aasta jaanuar– keeleseadus; ● 24. veebruar– sini-must-valge Pika Hermani tippu; ● 23. august– Balti kett; ● 1990 aasta märts– Eesti Kongress; ○ T. Kelam. ● ENSV ÜN valimised; ○ presiidiumi esimees A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar. ● 30. märts– üleminekuperiood; ● 15. mai– Interliikumise streik; ○ “Toompead rünnatakse!” Taasiseseisvumine: ● 1991. aasta jaanuar– Moskva jõudemonstratsioonid Vilniuses ja Riias; ● Märts– iseseisvusreferendum; ● 19.-21
annaabi.ee 
