Kõne Eesti Vabariigi aastapäevaks (0)

Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval! Täna me kõik mõtleme ja räägime Eestimaast. Kuid aga iga inimene teeb seda nii palju ja sel viisil, kuidas tunneb või soovib.
Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli . Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning alles hiljuti toimunud rahavahetus. Pole tähtis sõja pikkus või aasta, aga mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme.
Paljud rahvad ja tähtsad isikud olid kindlad, et nii väike ja abitu Eesti kauaks püsima ei jää. Aga me oleme jäänud ja jääme ka edasi. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. On hea tunne minna poodi, kui Sind teretatakse või jäädakse natukeseks juttu rääkima. Seda peaksime me säilitama, et mitte kaugeneda üksteisest. Ka praegu võid sa naeratada oma sõbrale või õpetajale, et anda teada, et teda märgatakse.
Oli aegu, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp . Meie lipp sümboliseerib meie kodumaad . Sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus , must kodumaa mullapind ja kuub , mis Eesti rinda vanast juba varjanud ning valge – meie püüd õnne ja valguse poole. Seda õnne oleme me kogenud juba 93 aastat ja loodetavasti veel sama palju ja rohkemgi veel. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei tohi võtta vastu otsuseid ja teha tegusid , mis võivad meie kõigi elu muuta või lausa riigile ohtlikuks saada. Iga inimene, olgu ta poiss või tüdruk, laps või täiskasvanu, isa või ema, peab austama meie riiki ja tunnustama seda, mida meie eelkäijad on teinud, et me saaksime selles riigis elada.
Meie riik on arenenud, me oleme juba majanduskriisist väljumas ja ees on helge tee. Me rajasime selle riigi selleks, et saaksime ise otsustada mida või kuidas teha. Kahju oleks seda kasutamata jätta.
Täna peaks olema iga eestlane uhke oma kodumaa üle ja lubama endale kas puhkepausi, piduliku söömaaja või kutsuma külla kas pere, tuttavad või sõbrad ja koos vaatama presidendi vastuvõttu, sest meil on põhjust olla uhke!
Soovin veel kord õnne kõigile Eesti Vabariigi aastapäeval!
ELAGU EESTI!