Kallid
kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti
Vabariigi 93. aastapäeval! Täna me kõik mõtleme ja räägime
Eestimaast. Kuid aga iga inimene teeb seda nii palju ja sel viisil,
kuidas tunneb või soovib.
Eesti
rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on
küll väike, aga tubli . Koos oleme elanud palju üle. Headeks
näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse
organisatsioonidesse ning alles hiljuti toimunud rahavahetus. Pole
tähtis sõja pikkus või aasta, aga mitte ükski eestlane ei tohiks
unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ingrid27
Õppematerjali autor
Eesti vabariigi aastapäeva kõne Tere, Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Mari Mets ja kõnelen täna teemal Eesti vabariigi aastapäev. Tänavu aasta tähistame kogu Eesti rahvaga Eesti 97.ndat sünnipäeva. Sel päeval mõtleme kõik oma riigi peale, kuid iga inimene teeb seda nii nagu tunneb ja soovib. Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli. Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning hiljuti toimunud rahavahetus. Mitte
Kõne Eesti Vabariigi 93 aastapäevaks. Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval. Meist, õpilastest, enamikud on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma. Eesti Vabariigi sünnist möödub homme 93 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Eesti. 93 aastat tagasi astus Eesti maailma noore ja nõrgana. Uue riigi
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema
Mis on Eesti eesmärk? Tere kallid klassiõed ja vennad, lugupeetud õpetaja. Juba Jakob Hurt omal ajal ütles: ,,Olgem eestlased ent saagem ka eurooplasteks." Sel ajal ei teatud EL-st, kui sellisest, mis meil tänapäeval eksisteerib, veel mitte kui midagi, kuid Hurt juba siis teadis mille nimel tasub püüelda. Teatavasti loodi EL 1952a kui terase- ja söe ühendusena, Eesti ühines EL-ga alles 2004a. Tervelt sajand hiljem kui Hurt seda pakkus. Tihtipeale heade mõtete ja õigete sammude teostamiseks kulubki aastaid ennem kui neist asja saab. Vahepeal võib veel sada muud asja juhtuda, kuid jonni jätta ei või. Nüüd on Eesti EL-i liikmesriik. Kas meie suur unistus ja eesmärk on täitunud, kõik mured on lahendatud? Vaevalt. Siit need mured alles algavad. Uus organisatsioon, uued probleemid. Kuhu siit edasi püüelda? Mis on Eesti eesmärk kaugemas tulevikus
unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand
tagastad. KURBUS/VALU: Ärge valage värskeid pisaraid vanade kurvastuste peale! Elu ilma valuta ja kurbuseta, pole see õige elu. Parim kättemaks vihale, on naer! Ma pole pika vihaga - maksan kätte ja unustan! Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks läpipaistvaiks pisaraiks, peegeldades oma sisimat saladust ilma ühegi sõnata. Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. Mitmekordse haiget saamise tulemuseks on usalduvuse kadumine Kunagi ära ole oma valuga üksi, sest kui kellegile räägid, on valutum. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Kui sa pole kunagi kurb, siis sa pead end muutma, sest inimene, kes pole kunagi kurb, sel pole ka süda. See võltsnaeratus varjab pisaraid, mis mu südames jõgedena voolavad. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad, mis säravad kas naerust, pisaratest või alkoholist.
HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid