Nicolaus. 2.Balti erikord Balti provintsides 17.saj ja 18. Välja kujunenud õigusliku eristaatuse ja elukorralduse üldine nimetus. Pilet nr.3 1.Eestlaste kristianiseerimine 11. – 13. sajand oli suur ristisõdade ajastu. Paganlus oli vaja välja juurida Läänemere maadest. Mängus olid Saksa kaupmeeste ja rüütelkonna huvid ja Põhja-Euroopa kiriklike keskuste huvid. Eestaste ristiusustamisega oli seotud tugevalt 4 meest – Albert, Meinhard, Bertold, Fulco. Eestlased küll võitlesid vastu kuid lõpuks jäid ikkagi vaenlastele alla. Eestlastel oli väike võimalus selleks , et sõjalike ülekaal oli vastaste poolel neid oli rohkem ja neil oli parem sõjatehnika ja relvastus. Eesti polnud siis veel ühtne riik ka ja ei oskanud koos tegutseda. Kuid sellest tuli ka palju positiivset. 2.Eesti kolme kuninga valduses. *1582 Jam Zapolski vaherahu – Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa
kergekäeline üleminek vaenlase poolele. Sõjameeste varandus pandi kiriku kaitse ala ning neile tõotati, et ristisõjas hukkunud saavad otse paradiisi. Enamik ristisõdijaist tuli peamiselt Bremenist ja Lübeckist (nim. ministeriaalideks). 1 3. Piiskoppide Meinhardi ja Bertholdi tegevus Baltikumis. Baltimaade vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest.1186. a. pühitseti nende seas misjonitööd teinud munk Meinhard esimeseks Liivimaa peapiiskopiks. Tema tööd kergendas Toreida liivlaste vanema Kaupo toetus. Vaatamata rahulikule tegevusele ei usaldanud liivlased sealseid misjonäre. Enamik nägi ristiusus ohtu oma vabadusele. Meinhardi olukord muutus järjest ohtlikumaks ja ta palus paavstilt abi. Viimane kuulutas Liivimaale ristisõja. Meinhard suri enne vägede kohale jõudmist. MEINHARDI TEGEVUS: Meinhard lubas, et kui liivlased ristiusu vastu võtavad, ehitab ta neile linnuse
*Arhelooge allikate leidmisel abistavad ka teised teadlased nagu näiteks loodusteadlased, antropoloogid (uurivad luid), etnoloogid jm. *Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast. Tänapäeval arvatakse üldiselt, et see on esimene märk sellest, et Eestis olid asuald ja käis elu. See on esimene teadanne sellest, et Eestis olid asulad. *Vanim säilinud Eesti kirjalik mälestis on paavsti Modena Wilhelmi poolt Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. *Üks peamisi kirjalikke allikaid on Läti Henriku kroonika. Too kroonika annab kõige rohkem aimu Eesti elust tol ajal. Läti Henriku kroonika sisaldab arvukalt koha- ja isikunimesid ning esmakordselt kirjapanduna ka eestikeelseid sõnu ja lauseid. Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. *Antropogenees- inimese kujunemise lugu
aastal. Selle perioodi muutused keeles on olnud väikesed. Selle perioodi olulisemad muutused on kaasaütlev, olev, i-ülivõrre ja maks-vorm. Uuseesti periood on kestnud viimased kolm sajandit. Periooodid täpsemalt: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_keele_sotsioperioodid.h tm 2. Esimesed kirjalikud tekstid (teada aastaid ja seda, mida tekst endast kujutab; missugust keeleainestikku sisaldab) 1224 – 1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 1241 – LCD - Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. 1524 – 1532 Kullamaa käsikiri - vanim säilinud pikem eestikeelne tekst, sisaldab kaks
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi.
Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga noorem rauaaeg 800 1200 pKr : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine 2. Keskaeg 1200 1550 SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate
Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Teda on peetud sakslaseks või lätlaseks, aga ka eestlaseks või liivlaseks. Viimastel arvamustel küll alus puudub. Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu kasuks. Kroonika tegelased jagab ta jumala- ja kuradiriigi esindajateks,
kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse perioodi kui eraldi perioodi
elu küsimustele andis. Analüüsides kontseptiooni, tuleb hinnata, milline oli antud kontseotsiooni osa tema kaasaja ühiskondlik-poliitilises elus ja millie oli kontseptsiooni tähtsus teaduse enda arengu seisukohalt. 4 II Balti ajalookirjutus A – Keskaegne (13.-16.saj. keskpaik) I Piiskopimeelne Läti Henrik – Henriku Liivimaa kroonika. Käsitleb ajavahemikku 1180-1227. Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. Keskaegsel Liivimaal tema kirjutist küll tunti, kuid seda kuigivõrd ei kasutatud. Kroonika tähtsus kasvas 18. sajandil, mil see Arndti poolt saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. II Ordumeelne Anonüümne autor - Liivima vanem riimkroonika, käsitleb aega 1143-1290, on kesk-
riikide konglomeraadiga, mis küll üksteisest kuulda ei tahtnud, mis aga oma geograafilise läheduse tõttu, moodustasid nad ühise poliitilise toimimisruumi. Sarnane sotsiaalajalugu, majandusajalugu ja sotsiaaletniliste protsesside ajalugu. Nende ajalugu ei saa eraldi käsitleda. See on siis geograafiline pool. Kui me räägime keskajast, siis keskajana käsitletakse perioodi, mis ulatub hilisantiigist Lääne-Rooma lõpust kuni Suurte maadeavastuste alguseni. Eesti ajaloo kontekstis on 500 puhas arheoloogiline rauaaeg. Perioodi Eesti keskaeg alustatakse aastaga 1200 ja lõpetatakse Liivi sõjaga, ehk siis perioodiga, kui need keskaegsed riigid Eestis likvideeriti (1550). Pole sünkroonis Euroopa keskajaga. Tuleb meeles pidada, et Liivimaa keskaeg pole sünkroonis Lääne- Euroopa keskajaga. Nimedest. Tervikuna seda maad, mis vastab tänapäeva Eestile ja Lätile, nimetati Liivimaaks. Kui me räägime rahva
· Kaanon on võrk suhteid. · Laiem mõiste kui kirjandus. · Seotud pedagoogika muutumisega. · Kesksed ja marginaalsed teosed/autorid/voolud. Eesti kirjanduskaanon hakkas kujunema ajaloo tugevas mõjuväljas, olles tugevasti seotud rahvusliku identiteediga. Kirjeldada eestlaste ja Eestimaa kuvandit vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", Bartholomaeus Anglicuse ,,De proprietatibus rerum", Henriku Liivimaa kroonika). Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. · Roomlasest ajaloolane Tacitus nimetas Läänemere piirkonnas elanud hõime aestii või aestui. Ilmselt pidas ta silmas siiski muinaspreisi hõime. · Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. · Soosiv suhtumine eestlastesse, põlglik soomlastesse. · Skandinaavlaste saagad. Nt Guta saaga: Eistlanz, Eistland. · Vene kroonikad Peipsi järve järgi (Tsuskoje ozero): tsuudid
Käsitööstuskotta, mis valiti 1936. aastal. ·Muusika: vaimulik ja ilmalik, gregooriuse koraal- Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Tekkis missa. Hakkas levima noodikiri. Ilmalikust muusikast olid nt rüütlulaulud (armastusest ja kangelastest). ·Kirjasõna: vaimulik ja ilmalik, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika- Keskaja raamatukogudest moodustas kõige mahukama osa teoloogilised teosed. Katoliku vaimulikkond oli keskaja ühiskonna intellektuaalne kese ning nende kirjanduslik toodang oli kõige ulatuslikum. Ilmalikust kirjandusest reisikirjad jms. Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses
kuidagi vastu võtta ristimise sakramenti. Piibli kujud jumal, Neitsi Maarja ja Jeesus Kristus esinevad kroonikas lausa otseste tegelastena ja võtavad osa paganlike hõimude ristiusku pööramisest. Kroonik kirjeldab ka eestlaste kombeid, toob teateid ohverdamiste ja ohvriloomade, haldjate ja jumalate kohta. Olulist keelelist materjali pakub "Liber Census Daniae" (u 1240) oma 500 Põhja-Eesti kohanimega (Arhukylae), millest saame ettekujutuse eestlaste territoriaalsest paiknemisest. 13. saj lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" annab teatud läbilõike selle sajandi sündmustest, kusjuures keskseks on läti hõimude alistamisega seotu. 12 13 saj, saksa ordu esimene suurem üleskirjutis. Kirjeldatakse saksa Liivimaa ordu võitlust. Kaheksas murdes, 12 000 värsirida, poeetiline stiil, Autor teadmata, arvatavasti saksa ordu rüütlivend. Ristiusk tuuakse tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algab jumalasõna kuulutamisega, läheb üle põhilooks. Faktoloogia
allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme, geograafilisi nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse esitamine on seotud kristliku mõtteviisiga – jumal on maa looja, mh Liivimaa on jumala loodud, loodud kristlaste maaks. Liivimaa kroonikast saavad alguse kohalikud lood, st seal mainitakse ja
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste
sajandil algas sakslaste tung itta · Eesti polnud ühtne riik · Balti riikide omavahelise koostöö vältimiseks rünnati ,,keskelt" Liivimaa oli seega juba ristiusutatud (juht Kaupo) · Innocentius III läbi aegade auahneim, sõjakaim paavst; Liivimaa piiskop Albert
Hiltinus - munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. Meinhard - augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. Kaupo - liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna u 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21
.........33 Eesti muinasaeg * Muinasaeg on Eesti ajaloo kõige pikem ajajärk, mis sai alguse esimeste inimeste saabumisega ja lõppes muistse vabaduse kaotusega. -) Muinasaega on võimalik uurida: *) Esemeliste ajalooallikate kaudu (vanust saab kindlaks teha raadiosüsiniku 14C või kalibreeritud raadiosüsinuku meetodil või puude aastarõngaste järgi ehk dendokronoloogia abil). *) Teiste rahvaste ajalooallikate kaudu (Nt Läti Hendriku kroonika/Hendriku liivimaa kroonika, üksikutest vana-Vene kroonikatest, vana-Rooma kirjalikest allikatest ja Skandinaavia kroonikatest). *) Suulisi ajaloo allikaid on võimalik kasutada vaid viimase paarisaja aasta uurimisel. * Eesti kõige varasem periood on keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum, mis kestis aastast 9000 kuni 5000 eKr. -) Soomes ühest koopast leiti mingi artifakt, mis oli 120000 aastat vana, kuid tänu teisele
eestlaste kombestikust, tegevusaladest. Eesti keele ajaloo seisukohalt on olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe) ning laused. Olulist keelelist materjali pakub ka "Liber Census Daniae" oma 500 Põhja-Eesti kohanimega, saades ettekujutust eestlaste territoriaalsest paiknemisest. Taani hindamisraamat Kiriku ja feodaalide survest hoolimata suutsid eestlased säilitada oma kultuuri, rahvausundi struktuuri, rahvaluule ja maailmanägemise. 13. sajandi lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" - läti hõimude alistamisega seotu kirjeldused. Liivi ordus kirjutatud, ordu juhtkonna seisukohad. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) - käsitleb 14. sajandi algupoole sündmusi, kaalukas 1343. aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hilisemad kirjanikud toetunud Hoeneke EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 2 kirjedusele.
Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa),
kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus. *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne. *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid. 2. Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 (kiviaeg: mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg) Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr)
Alates 9. sajandist on peale hõbeehete peidetud rohkesti ka münte. Eesti keel on eestlaste rahvuskeel, soome-ugri keeli, mis koos liivi ja vadja keelega kuulub läänemeresoome keelte lõunarühma. I a.t. lõpul eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones
o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust.
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivimaal kuni aastani 1378.
(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr Noorem pronksiaeg 1100- 500 a.eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg Eel-Rooma rauaaeg 500 a.eKr-50 a.pKr Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr
(tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa). -Mõiste ,,balti riigid" tuli kasutusele alles pärast I maailmasõda. Aga ka siis üsna laialivalguv mõiste (Soome kui Balti riik). (NSV Liitu kuulutes kasutati nimetust PRIBALTIKA). -Balti ajalugu tähendas algselt Balti kubermangude valitseva eliidi baltisakslaste ajalugu. (von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka. I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad
G. Arndt. Valgustuslik-kontseptuaalne suund, nt J. G. Eisen, rõhutas kogumist. Arndt antikvaarsele suunale. Kuressaare kooli juhendaja, Halle kooli (pietism) kasvandik. Liivimaale tulles alguses koduõpetaja. Tullaksegi Saksast pooliku haridusega, lootuses et aadel paneb vakantsi tekkides kirikuõpetajaks. Ka ametniku-, õiguse jne karjäärimudel. Ka kooliõpetajaid. Seejärel Riias lütseumi koht. 1740. aastatel ,,Der Liefländische Chronik". See uut teavet Liivimaa ajaloo kohta. Et mõista paremini olevikku, tuntakse huvi mineviku vastu. Tõlkis Liivimaa kroonika ladina keelest saksa keelde. Arndt valgustusaegse ajalookirjuise algus Baltikumis. Torma pastor Eisen pärisorjuse kohta 1750. aastail kirjutanud, 1764 trükitud ,,.. Beschreibung der Liebeigenschaft". Halles biograafiat, meditsiini ja kameralistikat (majanduse- ja riigiteadus) õppinud. 1741 tuleb Liivimaale koduõpetajaks, 1745 pastoriks Tormas ja seal 30 aastat
nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko). Tarapitha ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing - inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool arvati, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nt. mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne
5 · NOOREM RAUAAEG (IX saj. XIII saj. algus) Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika). Peamiseks elatusalaks oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Künnipõllunduse arengule aitas kaasa rauast teradega adra kasutusele võtmine VII-VIII saj. paiku. Kasutati juba kolmeväljasüsteemi. Põllumaa suurust arvestati adramaades (8 - 12 ha). Eriti hästi arenes ka käsitöö, milles toimus spetsialiseerumine. Omaette käsitööaladeks olid kujunenud eelkõige raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus eestlaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
