ERICH MARIA REMARQUE 1898-1970 ¤ sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal ¤ nime Paul vahetas Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu ¤ perekond oli üsna vaene, isa töö tõttu tuli sageli kolida ning taskuraha teenimiseks andis Remarque juba varakult klaveritunde. ¤ kollektsioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu ning kirjutas. ¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest. ¤ Sõja järel suundus Remarque tagasi õpetajate seminari külakoolmeiseter lühi...
Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) ...
Elusäde Laagri kirjeldus: lk 4, 6, 53. 99-100 Krematoorium: lk 173, 175, 124 Väike laager: 13 Tegelaste kirjeldus: · 509- lk 306 · Karel- lk 14, 299-300 · Ahasveerus- lk 14 · Berger- lk 14, 15, · Leo Lebenthal- lk 15 · Bucher- lk 18, 75 · Neubauer- oli Obersturmbannführer. Tal oli all linnas maja, kus elasid ta naine Selma ning tütar Freya. Lõpuks nad põgenesid, sest Neubauer ei võtnud neid üles laagrisse, kus oleks olnud ohutum ning Neubauer ei põgenenud koos nendega ja sõja lõppedes leiti ta üles ning viidi samasse laagrisse tööd tegema. Kuidas vangid surid: lk 9 Moslemid: lk 54 Sõda: lk 57 Linna pommitati mitu korda. selle käigus hävisid ka mitmed Neubaueri ettevõtted. Vangid tahtsid vastu hakata ja kogusid selle jaoks relvi, et kui tuleb õige aeg, siis rünnata. Lk 133-134 Vahepeal tuli uus transport. Neid oli liiga palju ja paljud tuli sp tappa. Rivistuse...
Erich Maria Remarque Saksa kirjanik Sündis 22.06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsuse peaaegu üleöö Kuid aastal 1933 ta raamatud keelati ja põletati ning 1938 jäeti ta saksa kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis N...
Kadunud põlvkonna kirjanikud Nele Roosi Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass 2010 Erich Maria Remarque 1898-1970 teose pealkiri- "Elusäde" ilmumisaeg- 1952. aasta Teise maailmasõja lõpp Saksamaa koonduslaager Mellern Nälg, haigused, peks, piinamine ja mõnitamine SS-laste poolt Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele romaan käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma jäämise tõttu Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor pidas tähtsaks teiste aitamist see väljendus ka tema teostes Teineteist aidates võidi riskida ka oma eluga Igaüks sai teenitud karistuse teoses "Elusäde" lasi vang 509 koonduslaa...
Erich Maria Remarque ''Läänerindel muutuseta'' 1929 • Ajatelg Sünd 22.07 1898, 1916 läks sõdurina rindele, 1920 ''Unistuste tuba'', 1924 ''Gam'', 1927 ''Jaam silmapiiril'', 1929 ilmus ''Läänerindel muutuseta, 1931 ilmus teine romaan ''Tagasitee'', 1931 lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952 ''Elusäde'', 1954 ''Aeg antud elada, aeg antud surra'', 1956 ''Obelis'', 25.02.1958 abilellus filminäitleja Paulette Goddardiga, 1961 ''Taeval ei ole soosikuid'', 1962 ''Lissaboni öö'', 1970 Das gelopte Land'', Surm 22.09.1970, 1971 ilmus ''Varjud paradiisis'' Minu arvates on selle romaani sünniga seotud kõige rohkem Erichi sõdurina rindele minek 1916. aastal...
Estetism Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale. Arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kõrgem tegelikkus Eetika asemel on tähtis esteetika. Ilus on parem kui hea. Eesmärk on taltsutamata meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree." Ernest Hemingway (1889-1961) 20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal. Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis. Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele Suhtumine ellu- humaanne, eetiline. Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates...
1. Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas ...
KURESSAARE AMETIKOOL ETTEVÕTLUSERIALADE OSAKOND NIMI Klass/Rühm Erich Maria Remarque Referaat Juhendaja: NIMI LINN 2009 Elulugu Erich Maria Remarque (1898- 1970) Erich Maria Remarque, kelle kodankunimi oli tegelikult Erich Paul Remark. Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning teg...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja-3 Eva Pulver MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolle...
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas Remarque palju ringi, käis Itaalias, Sveitsis, Balkanimaades, Türgis. Töö kõrvalt kirjutas ta oma esimesed jutud, luuletused, romaanid. Kriitikud ütlesid tema teoste kohta ,,Palj...
Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ebbe-Diisa Põld Ave Hiiemäe Xb klass Kirjanikust Kodanikunimi:Erich Paul Remark Kirjanikunimi:Erich Maria Remarque 22. juuni 1898 Osnabrück, Saksamaa 25. september 1970 Locarno, Sveits Saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna 1916 läks sõdurina rindele 1931 lahkus Saksamaalt 1938 võeti temalt saksa kodakondsus Looming 1929. aastal ilmus ,,Läänerindel muutuseta", mis oli küllaltki autobiograafiline teos. 1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee" 1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de Triomphe" 1961. aastal ilmus ,,Taeval ei ole soosikuid" 1971 aastal (postuumselt) ilmus ,,Varjud paradiisis". "Unistuste tuba" (1920, "Die Traumbude"; eesti keeles 1993; tõlkija Uno Liivaku) "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003; tõlkija Un...
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grup...
Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque elust... Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta (Jeanne) Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning rezissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film. Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt...
Ernest Hemingway 1899-1961 Ta oli USA kodanik. Sõdades - kiirabiauto juht I MS-s Itaalia rindel; sõjakorrespondant Hispaania kodusõjas. Kirjanikest mõjutasid teda S.Anderson, G.Stein, E.Pound, S.Fitzgerald. Teoste ainestikku ammutas Pariisi, Aafrika ja Hispaania reisidelt. Nobeli preemia sai "Vanamees ja meri" eest Ta elu lõppes Kuubas hingelise kriisi tõttu vabasurma minnes. Teoste autobiograafilisus väljendub selles, et "Hüvasti relvad" ja "Päike tõuseb" raamatute peategelasi saab samastada ka H endaga. Biheivioristlik meetod - fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelasta käitumist ja kõnet, väliselt nähtavat - kuuldavat täpselt jäädvustades edasi anda hingeelu. Jäämäeteooria - nähtavat-kuuldavat on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest Jäämäe teooria seotud tekstistiiliga - ei püüa päevavalgele tuua nähtuste juuri, algeid, põhjuseid ja neid "ära seletada", vaid...
9. Hemingway elu ja looming + „Kellele lüüakse hingekella?“ analüüs Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Suviti oli palju vanavanemate juures. Saab suureks loodusehuviliseks. See on ka loomingus sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega- sealt saab olulised tarkused. Lisaks tegeles nooruk aktiivselt ka boksiga. Selle käigus vigastas silma. Kuulutati sõjaväekõlbmatuks. Sai töö ajalehes reporterina I MS vabatahtlike armees. Lõpuks sai siiski Punase Risti kaudu Euroopasse ning pääses ka rindele. Saab Itaalia rindel haavata. Tema mõtted sõjast tulles muutusid võrreldes varasemaga. Saab aru, et sõda on mõttetu tegevus. Pärast sõda uuesti Euroopasse. Peatub Pariisis, väljasõidud Itaaliasse ja Hispaaniasse. Oli ajalehereporter. Tema teosed võidavad suure populaarsuse ja ta kolib Floridasse, kus kütib ja kalastab. Käib korduvalt ka Hispaanias härjavõistlustel ja Aafrika...
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust ...
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7 Kokkuvõte........................
MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tun...
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda s...
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pöör...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...