hetkeemotsioonide kujutamine; värv pintslilöögid 3. - 4. alguses tumedad, hiljem heledad dekoratiivne, puhtad, säravad, kirjud tumedad, jõulised, tume pastoosne, hiljem helged 5. lõtv, tundlik pintslitöö tasapindne; lihtsustatud äge, rahutu, tugevad pikad ja peenikesed pintslitõmbed, pastoosne pintslitõmbed; mittetäielik 6. - mütoloogia, religioon, eksootika - teater, kõrts, peod 7
mis oma põhjalikkusega on võrreldav isegi fotorealismiga. Üldjuhul ei tundu nö. "kunstiteadmatule" rahvale igasugune impressionism ja sürrealism kunstina, sest tihti on neil kujutatu väga abstraktne, ning raskesti mõistetav. Mis ma siin ikka räägin? Mul endalgi on raskusi nende tööde väärtuse tabamisega. Nüüd tulebki mängu Navitrolla, kes on oma üsnagi "huvitavad" ideed visualiseerinud laiale publikule vastuvõetavas formaadis. Tema pildid on rõõmsameelsed, ning helged, mis loob karge, ning ratsionaalse mõtlemisega põhjamaade kunstihuvilise peas positiivseid mõtteid, eeldatavasti ka huvi teiste tema teoste vastu, mis ei jää konkreetsele teosele sugugi alla. Sellega võikski kokku võtta põhjused, miks mulle meeldib Navitrolla. Tema tööd on väga omamoodi, lustlikud, aga samas siiski detailirohked! Navitrolla Pilves 06.04.2010
• Luule oli väga sümbolistlik • Imekaunis Daam – puhtuse sümbol, puhastustuli meenutas noorust • Uut mõtteainet sai Blok Venemaal toimuvatest muutustest (Vene-Jaapani sõda, mässud, revolutsioon, sotsiaalne ebaõiglus, vägivald) • Luuletas kodumaast • Piiblimotiivid, vaene, kannatav kodumaa luuletsüklid • 1904 – 1908 – “Linn” • 1907 – “Lumemask” • 1906 – 1908 – “Faina” • Luuletus “Surmatantsud” • Rõõmsus, helged meeleolud asendusid sünguse ja hämarusega, masendusega, paheline maailm • Revolutsiooni aeg: • Blok uskus selle puhastavasse jõusse • “Intelligents ja revolutsioon” Aleksandr Blok suri 7. augustil 1921. aastal Petrogradis
- lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia - libretto Mati Unt ,,Poiss ja liblik" - stsenaarium Nimed marmortahvlil - kuuldemäng Vedurijuht kes ajas tüdruku alla
• MIKS PRITSIDA PUBLIKUT VEREGA? LAPSE VAHEL”? • MIKS SITTUDA PURKI? • KUNST PEAB SUUTMA KÄSITLEDA MITTE AINULT ILU, VAID KA INETUST, MITTE AINULT KÕRGET, VAID KA MADALAT, MITTE AINULT ÜLLAST JA HEAD, VAID KA ALATUT JA KURJA, MITTE AINULT PÜHA, VAID KA PROFAANSET, MITTE AINULT SULNIST, VAID KA RÕVEDAT, MITTE AINULT LUBATUT, VAID KA LUBAMATUT. • KÕIKIDE NENDE PAARIDE TUMEDAMAD POOLED ON SAMAVÕRD INIMLIKUD EMOTSIOONID KUI HELGED – NING NAGU KAASAEGSE KUNSTI AJALUGU ON NÄIDANUD, ON NAD MITMES MÕTTES VAST ISEGI TUGEVAMAD JA OLULISEMAD. KASUTAUD KIRJANDUS • HTTP://WWW.EETIKA.EE/ET/KUNST • HTTP:// ARVAMUS.POSTIMEES.EE/V2/3691477/TARMO-JUERISTO-MIKS-INIMESED-RAISKAVAD-OMA-ELU-AERA-PI IRIDE-UELETAMISELE • HTTPS://WWW.GOOGLE.EE/
Vidrik ei soovinud tulla enda mugavustsoonist välja ega näind selleks vajadustki. Nii saigi Leeni haiget. Õpetussõnana võib võtta – nagu meie idanaabritel kombeks öelda – „Думать надо не прыгать“ ehk enne tegutsemist on kasulik mõelda, kas ja kuidas teha. Pealkirja ja Leeni tunnete vahel võib tõmmata võrdusmärgi. Leeni loodab, et poiss tunneb tema vastu samu tundeid, mis neiul südames kogunevad, mis justkui nagu heledad toomehelbed kõrgel okstel on nii helged ja ülendavad. Juhtub aga nii, et Vidrikul tüdruku vastu kiindumust ei teki ning koheselt langevad toomingaõied koos leeni tuju ja lootustega. Analoogne on Aadama ja Eeva lugu piiblist, kus Eeva hammustab keelatud õuna ning sulgeb seeläbi enda ja Aadama jaoks paradiisiaia uksed ja peab edasi elama tavamaailmas.
magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna. 1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse. 1671 alustas ta sõprade õhutusel tööd oma peateose "Essee inimmõistusest" kallal. Teda innustasid tolle aja helged pead, kelle eest ta prahist teed puhastas, milles prahi all mõtles ta kiriklikke ideid , mis olid tollaegse inimese maailmapildiks. Kuna Locke elas kodusõja ja kirikuvõimu ajal ja et ta oli seotud oma isandaga (lord Ashley) poliitilise karjääri osas, pidi ta peale 1672 - 1675 aastatel kestnud kõrgetes riigiametites olemist riigist põgenema (1675 - 1679 Prantsusmaal, 1683 Hollandisse, kus Ashley suri). See andis talle võimaluse näha maailma ja tutvuda kuulsustega väljaspool Inglismaad
Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne'i laadi tõlgendust. Ekspressionistlikud tendentsid tulid veelkord esile Obersdorfi motiivides, kus kunstnik peatus tagasiteel. K. Mäe viimane loomeperiood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Tormiline elu oli murdnud kunstniku tervise. Ta suri 1925. aastal Tartus.
Ilus ja inetu romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis." Prantsuse kirjaniku romaan räägib elust 15. sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo.
majapidamistööd, kõik mis tema tegi oli baarileti taga istumine. Tal oli võimalus muuta oma perekonna elu, kuid ta uputas selle võimaluse pudelisse. Semjoni joomakirg tappis tema ning osa tema perest. Marmeladovi põhjal saab väita, et alkoholism on julm haigus, mis tapab enda ja ta lähedased. Marmeladov on ehe näide ihast mürgi vastu - võimetus talitseda elu ilma alkoholi mõjuta. Sonja Sejonovna Marmeladova oli malbe 18aastane Semjoni tütar, kel olid peas ainult helged mõtted. Habras ja allasurutud preili ei suutnud ausa tööga oma peret aidata, kasuema sunnil läks ta tänavale tööle, prostituudiks, ohverdades oma au ja väärikuse. Lõbutüdrukuna ei teeninud palju raha ning enamus rahast läks isa kõrist alla. Sonja Marmeladova oli tagasihoidlik, heade kommetega ning kõige ilusama hingega neiu. Sonja oli sügavalt usklik, ta armastas lugeda piiblit. See lohutas teda, andis talle lootust, et kõik hea pole veel ilmast kadunud
nad ei kanna sambaid füüsiliselt, vaid vaimselt. Sellest võib ka järeldada, miks sambad hõljuvad. Max Ernst" The Nymph Echo" Nimi: Pilt on süngetes toonides. Pildil on eristatavaid inimese jäsemeid, kuid inimest pole täielikult näha. Pildil oleks nagu kujutatud hea ja halva kooskõla, mis on läinud nihkesse ning tänu sellele muutub kogu maailm. Eemal paistab mingi ehitis ning tundub, et tegevus toimub müüri ääres, linnast väljas. Taeva värvid on helged ning see tekitab tunde nagu see oleks märk, mis tähendaks vaikust enne tormi.
Kuulsaim skulptor oli Donatello ("Püha Jüri"). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi värav -> võimsad pronksuksed) Loodi ratsamonumente (Colleoni ratsamonument Roomas) Maalikunst Hakati lähtuma loodusest ning õpiti kujutama ruumilisust, varjutamist, perspektiivi, tunnete edasi andmist. Tähelepanu hakati pöörama inimese proportsioonidele -> inimesed muutusid reaalsemateks. Maalikunsti iseloomulikud jooned: pühaliku, helged meeleolud, küllaltki heledad ja värvilised koloriit. Kuulsaim maalikunstnik sellest ajast oli Botticelli ("Kevad", "Veenuse sünd"). Kõrgrenessanss MICHELANGELO (Bucnarroti) Itaalia skulptor, maalikunstnik ning arhitekt. Tema kuulsamad skulptuurid on: "Taavet" ja "Mooses". Maalikunstnikuna on tema suurteoseks Sixtuse kabeli seina- ning laemaalid. Arhitektina juhendas ta Rooma Peetri kiriku ehitamist. Maalis teose "Pietá", mis asub Rooma Peetri kirikus.
Oma mõtestes peab inimene jääma alati nooreks. Noorena on ju igal inimisel olnud suured ja kaugeleküündivad unistused. Kõik on tahtnud saada maailma parimaks: maailmakuulsaks näiteljaks, üle maailma tuntud füüsikuks, uusi seadusi avastada bioloogias, sportlaseks, kes võidab olümpiakulla. Miks siis nüüd on unistused niivõrd mandunud, et paljud meist ei julge enam ülikoolilegi mõelda? On siis tõesti kunagised elu ideaalid tunnistatud puhtaks lapsikuseks? Miks on kõik helged mõtted lootusetult maha maetud? Kas me tõesti hakkame vananema juba enne, kui meie kohta lakatakse ütlemast ,, lapsed" ? Ainult lapsed teavad, mida nad ostivad. Nagu väiksel printsil oli oma imetilluke plaanet, on ka lastel oma pisike maailm, millest väljaspool laiutab tundmatus. Lapsepõlve meenutades tundus kõik nii lihtne ja selge. Polnud vajadust lanegtada raskeid otsuseid, kuna elus polnud veel keerulisi valikuid. Mitu kuud enne sünnipäeva tekkis mul alati suur
4. Milline on sinu arvates maavanaemade põlvkonna tähtsus? (10 punkti) 1. Lapsepõlvest. Igaühel on meeles milline oli elu, kui kõik ei olnud veel interneti abil nii jagatav – kui kõik oli igaühele oma ja ainus. Sealt ajast on ka kõige ilusamad ja armsamad mälestused – võib-olla inimestega keda pole enam meie seas, kohtades mida enam ei eksisteeri või mis on tundmatuseni muutunud. Üldjuhul on ka nii, et inimestele jäävad eredamalt meelde kõik ilusad ja helged hetked, eriti armsad on alati just lapsepõlvemälestused. Praegusele põlvkonnale on omane, et pea igaühel on kusagil alles veel maavanaema. Sinna on alati hea minna ja põgeneda. Seal ei ole oma elu igapäevaseid probleeme, seal on justkui õhku mida hingata. See on koht mis on kõige ligemal nendele ilusatele mälestustele. Igal eestlasel on mälestustes loodus. See on ka koht kus saab oma unistustesse ja helgetesse aegadesse eksida. 2
· "Kes meist on Napoleon?" Luulekogu "Laulud vanaemaga" Kõnekujundid 1. Personifikatsioon: Luuletus "Murtud rukkililles": "Nii kestid küla selle õudse aja. Ja järgmised. Ja tuksub praegu veel." 2. Võrdlus: "Kuulata, muusika": "...ta on nagu ta on nagu loom elab nagu lill õitseb nagu leht langeb..." 3. Metafoor: Luuletus "Kuulsusest": "...Helged ajud lahkuvad ja hallid jäävad maha..." 4. Epiteet: Luuletus "See hetk": "...Ainult juhuslik laine pritsis edevat vahtu..." 5. Sõnakeeld ehk tabu: Luuletus "Hingedepäeva poees": "...iga homne varjuhing me keskel on ju täna!" 5. Litootes: Luuletus "Kuulata, muusika" "Igaühel on oma muusika. Igaühel on oma sõnad.
Mälestused võivad tuua esile nii naeru kui ka pisaraid. Üldjuhul mälestused lapsepõlvest ja sellega seonduvast on kui midagi ülimalt idüllilist ja puhast. Just nagu mälestused lapsepõlvekoolist on kõige kaunimad. Samas võivad ka mälestused koolist olla kui millegist jubedast ja vaenulikust ning need mälestused võivad edasist elu tugevalt mõjutada. Nagu on öelnud kirjanik Arvo Valton: "Lapsepõlvest on pärit mitte üksi sinu helged mälestused vaid ka pimedad eelarvamused. " Kool õpetab meile oskust mõelda kuid mõnes olukorras jätab meile õpetamata oskuse kasutada omaenda pead. Halvemal juhul kool matab noorte andeid, õpetades neile, mis on õige. Kool suunab meid tegema otsuseid tuleviku planeerimiseks. Vahel võib tunduda, et kool piirab meie vabadust, aga sellisel juhul tuleks mõelda sellele, et mida õieti vabadus tähendab kuna iga inimese jaoks on vabadus midagi erinevat. Pärast
kõige kaunimad ja isikupärasemad värsid. · Imekauni Daami sümbolist ei raatsinud Blok ka hiljem loobuda, see meenutas talle noorust. · Muutused Venemaal (Vene-Jaapani sõda, revolutsioon, rahutused), sotsiaalne ebaõiglus ja vägivald tõid Bloki luulesse uued teemad ja muutsid tema luulekeele lihtsamaks. o Luuletsüklid: ,,Linn" (1904-08) o ,,Lumemask" (1907) o ,,Faina" (1906-08) · Helged meeleolud asendusid sünguse ja hämarusega. Tema kujutatud linn on kannatuste ja valede paik, kus võidutsevad toores jõud ja raha, kus kõike on võimalik osta ja müüa. Peterburi oli kurbade ja kaamete põiktänavate nign tagahoovide linn, kus surnud kolavad mööda samu radu, mida nad on käinud elavatena. · Kaunis Daam puhtuse sümbol/puhastustuli püüab läbi tema kirgastuda, varjates meeleheitlikult enda saatanlikku poolt
elektrienergia tootmis allikas. Seejuures on Eesti Energia nii juhtiv energiafirma Balti riikides kui ka suurim põlevkivi töötlev ettevõte maailmas, kasutades energia tootmiseks aastas umbes 15 miljonit tonni põlevkivi. Nii kurb kui see ka poleks, on kasutatavat põlevkivi alles umbes 12 miljardit tonni. (1 miljard tonni on juba kokku kaevandatud). Tuleviku plaanid elektrienergia suhtes ei näi kuigi helged. Meil on võimalus lootma jääda kas isetaastuvate energiaallikatele nagu on päikese, tuule- ja vee-energia jm, tuumajaama rajamisele, mis on jäädavalt pingelise küsimusena aruteluks või hoopistükkis importimisele naaberriigist? Seniks jääb see suureks müsteeriumiks. Eesti on rikas inimeste ja keele osas. Meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Lisaks ilusale ja
,,Eelõitsengus" ütleb luuletaja: ,, Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö: ta on aastate hool ja valude töö"- Õnne ootel. Ent samas on luuletus ,, Tujud" milles käsitleb Under naiselikust veetlust ja igatsust võita vastaspoole tähelepanu. ,,Sonette" kandvat armastusele avanemist ja pühendumist iseloomustab ,,Ekstaas" ,, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Sarjadesse ,, Helged sonetid", ,, Ehtides" ja ,, Sina ütled ,, on koondunud Underi kõige väljendusjulgem ning moralistlikku võltshäbi vahest õrritavatki hülgav armastusluule. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923 ) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist.
Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju. (,,Pühajärv" (1918-1920), ,,Otepää maastik" (1918-1920).) Mägi võluvaimad maalid valmisid Itaalias. Looduspiltide kõrval maalis ka lilli ja portreid. 1920.aastatest väljendub portreedel tõsine meeleolu (,,Madonna" (1923-1924).). esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Mäe loome viimane periood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli ,,Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. (Konrad Mäe maalid on kallid. Näiteks maal ,,Capri" müüdi 1 006 000 krooni eest, ,,Pargimotiiv fontääniga" 965 000 krooniga, ,,Rannamaastik" 615 000 krooniga.) Pargimotiiv fontääniga Rannamaastik HAIGUS Tormiline elu murdis kunstniku. Mäel oli pidev külmakartus,
nii on hea." Ma arvan, et seetõttu elasid Paradiisi inimesed ka rahu südames. Võib-olla ongi tegu pimesi usaldamisega, kuid selline see lugu juba usaldusega on. See ongi pime, kuid õnnis, sest seda saadab lootus. Samuti mõistsid nad, et see maa on meile Jumalalt rendiks. Paradiis ei kuulunud neile. Pole midagi, mis on meie oma ega mis saaks meie omaks. Nii on lihtsam elada. Tundub nagu see raamat on kirjutud ehtsalt ning siiralt teeskluseta. Helged ja elavad kirjeldused tekitasid usalduse selle loo vastu, nende inimeste vastu. Paradiisi inimesed ja see maa ongi parimad õpetamaks lihtsust ning selle ilu. Nad ei mõelnud midagi suuremaks kui see on ja nad hindasid kõike südamest. See on parim, mis üks raamat saab kaasa anda.
,,Nõnda kõneles Zahathustra" ( Nietzsche samanimelise peotese põhjal) *14 ooperit (tragöödia ,,Salome". Selle aluseks O.Wilde näidend) Esietendus 1905 Dresdenis ja rahvas oli sokeeritud IMPRESSIONISM *Alguse 19. saj lõpul, maalikunstist. *1874.a toimus Pariisis näitus, kus Monet maaliga ,,Tõusev päike. Impressioon" andis aluse selle nime tekkimisele *Impressionistid püüdsid jaadvustada hetkeolu. *Pastelsed värvi, valguse ja varju mäng. Maalidel helged ja rõõmsad toonid. *Imp. Muusika pööras erilist tähelepanu orkestri ja instrumentide tämbrile *Süvenes tähelepanu peenetele nüanssidele.(sillerdav koloriit) *Hakati kasutama mitmeid helilaade (pentatoonika, täistoonlaad) Claude Debussy (1862-1918) *Esimene impressionistlik teos , milleks oli ,,Fauni pärastlõuna" *Teos inspireeritud luulekuju Mallarne samanimelisest teosest *Sümfooniline triptühhon ,,Nokturn" *Klaverimuusika
,,Inimlik komöödia" oli jõgiromaan, mis jagunes 3ks: 1. filosoofilised etüüdid 2. analüütilised etüüdid 3. kommete etüüdid. Balzac püüdis käsitleda kõiki ühiskonna nähtusi ,,Inimlikus kömoodias". Jõgiromaaniks on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. 4. Dostojevski. Lapsepõlve kultuurimuljed vastandlikud: helged vene muinasjutud - salapärased, sünged lood suguvõsast põhjalik piibli tundmine. Dost. Sokk, kuna isa surm saladuslik (jutt, et pärisorjad tapsid). Saab närvisoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi. Dostojevski arreteeritakse levitades valitsusevastast kirjandust, mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle.
laual); Kohvikulaulja(Must laulev naine); Pühapäevane jalutuskäik(mees, 2 last); Henri Degas ja vennatütar Lucie; Belelli perek(naine, mees seljaga, 2last); Dsokid; Ratsavõistlused(esiplaanis kaarik); Juukseid kammivad naised(3 pikajuukselist); Vannis(naine kausis); Kuivatav naine(põlviti rätikuga A.Renoir 1941-1919 sünd Limoges vaene*13a portselanimaalija*19 Pariisi*Päikesevalguse ja hetke tabamine*väga elurõõmsad ja helged pildid---Akt päikesepaistes(alasti naine, valgus läbi lehtede); Moulin de la Galette; Vihmavarjud; Lõuna paadiretkel; Peale suplust(alasti naine kuivatab); Monet piibuga; Lugev Monet(piip suus); Blond supleja; Härra Sysley abikaasaga(mees pintsaku N pun kleidis); Aline büst-skulp A. Rodin 1840-1917 pärit keskk jõukas*hea haridus*raske isel*eeskuj antiik ja Mich loomingust*tunnustatud*ei meeldinud
12. Kes oli Raffael? Miks on ta renessansile nii oluline? Teosed? Raffael oli kunstnik, kes oli renessansile nii oluline, kuna tema viis kõige täiuslikumalt ellu renessansi ideaalid. Tema teosteks on näiteks ,,Sixtuse madonna", ,,Paavst Leo X", ,,Dispuut", ,,Ateena kool". Ta elas ja töötas Vatikanis paavsti heaks. 13. Kirjelda Raffaeli kunsti! Raffaeli lemmikmotiiviks oli Madonna, teosed olid harmoonilised, rahulikud ja helged. Teoste taustaks oli suurejooneline arhitektuur.
Nietzsche teos. Jaguneb 10neks episoodiks Lavamuusika kokku 14 ooperit 1902 nägi Strauss O.Wilde’i näidendit „Salome“ 1905 tuli Dresdenis lavale samanimeline ühevaatuseline ooper ooperi tegevustik viib kristluse tekkimise aega IMPRESSIONISM Mõiste pärineb Prants. 19.saj maalikunstist C.Monet- ‘’Impressioon. Tõusev päike’’ ‘’impression’’- mulje tugevad, intensiivsed värvid helged toonid IMPRESSIONISTLIK MUUSIKA eriline tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidel süvenes tähelepanu peenetele nüansidele- iseloomulik nn ‘’sillerdav koloriit’’ hakati kasutama täistoonlaadi ja pentatoonikat Mõjukaim helilooja- C. Debussy( Debüssii) Claude Debussy helilooja, pianist, dirigent Pärit Pariisi äärelinnast Üldhariduskoolis ei käinud, lõpetas Pariisi konservatooriumi LOOMING
reas, tundsin nende ärevust ja pinget enne esinemist. Publikut oli vähe, kuid see-eest elasid nad kaasa ja lõpus jagati komme ja tänati tulemast. 1.U.Meriläinen (1930-2004) Neli hetkemeeleolu: Masendus, Rõõm, Kahtlus, Viha Masendus väljendus sünges alatoonis ja kuigi kõlas vahepeal mažoorseid meloodiaid, oli selle taustaks siiski minoorne. Rõõm oli aeglane, piano, dünaamika kasvab, kuid siis räägib järsku aeglane ja rahulik toon, kõlavad helged toonid. Kahtluses kõlab palju dissonantse ja ebakõlasi, muusika tundub veider. Viha kõlab väga robustselt ja tabavalt, heli on vali ja haldab üle klaveri. 2. F. Chopin (1810-1849) Briljantsed variatsioonid B-duur op 12 – algas võimsate akordidega, edasi sujus lendlevalt. Kõrged heliredeli käigud jäid kõlama. Meeleolu oli enamasti rõõmus. Keskel oli palju staccatos mängimist, kuid siis muutus jälle voolavaks ja kohati ka nukraks.
keerukas muusika. On kasutanud ka mustlasmuusikat. Orkestrile on kirjutanud 2 sümfooniat ja 13 sümfoonilist poeemi. ,,Prelüüdid" teose aluseks on 3 st noodist koosnev lühike muusikaline teema. Teose võib jagada 5 eks lõiguks. 1) sissejuhatus inimese kujunemise prelüüd 2) kõrvalpartii lüüriliste tunnete prelüüd 3) töötlus eluvõitlus, saatuse trotsimine 4) töötluse teine pool puhkus ja helged meeleolud 5) kangelaslikkuse prelüüd müüsika jõuline ja kange. Nt ka soololaul ,, Unistus" Giuseppe Verdi 1813- 1901 Sündis Itaalias. Isa oli kõrtsmik ja pudukaupleja. 8. aastaselt saadeti ta kooli. 12. aastaselt mängis hästi orelit ja oli külakirikus orelimängija. Kaupmees, kelle juures ta elas, andis talle raha, et ta saaks minna Milanosse edasi õppima, kuid teda ei võetud seal vastu. 1835 abiellus Verdi kaupmees Barezzi tütrega
Viimasest teosest sai alguse Pärdi muusika rahvusvaheline levik (sh ettekanne festivalil "Varssavi sügis" 1965). Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged tonaalharmoonilised tsitaadid või stilisatsioon. Pärast kolmeaastast loomepausi, mil helilooja uuris vana sakraalmuusikat, valmis 1971. aastal keskaegsest vokaalmeloodikast inspireeritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976. aastaks kujunes Arvo Pärdi loomingus välja gregooriuse koraalist ja Madalmaade vokaalpolüfooniast mõjutatud rahumeelne ja heakõlaline tintinnabuli-stiil (tintinnabuli lad. k. kellukesed)
rinnus. 1 Maniakaalne faas Maniakaalse seisundi puhul on kliinilise pildi kesksel kohal meeleolu kõrgenemine. See võib olla erineva intensiivsusega ning esineb püsiva enese ja maailmaga rahuloluna, rõõmsameelsusena, õnnetundena vms. Haige näeb kõike heas valguses, temas endas on pidu ja kustumatu õnnetunne. Kujutlused ja mõtted on samuti positiivsed, optimistlikud, helged, enesekindlad, julged ning lennukad. Eneseusk ja kindlus on äärmiselt tugevad ning tajutakse endal olevat kõikidel elualadel suuri võimeid. Maania raskema vormi puhul kujuneb välja võimekus-, võimu-, rikkus- või suurusluul. Kõige sagedasem maaniatüüp on lõbus maania, mille puhul lisandub põhisümptomitele mõttekäigu elavnemine ja tahteaktiivsuse tõus. Haige jutt on elav ning võrdlused ja seosed värvikad. Ta räägib spontaanselt, juttu on raske
Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali, näiteks „Holsti“ (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu. Hästi väljendub see meelelaad maalil "Madonna" (1923–1924). Konrad Mägi’ esimene teadaolev portree on Norra tütarlapsest. K. Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Mis tõendasid taaskord tema erilist annet ning julgust erineda kaasaegsetest, luues erakordseid ning hinnatud teoseid. Olles niisugne maalija, kes järjekindlamalt kui mõni teine kunstnik jälgis internatsionaalseid kunstinorme, kes vaimustus ebatavalisest ja eksootilisest, leidis Mägi oma tunnetele ja maailmamõistmisele koondkujutusi lõpuks siiski kodumaa tagasihoidlikes ja lihtsates loodusepiltides
Kurbus, masendus Mõistetakse kaotuse pöördumatus. Elatakse oma kurbus välja, algab lein. Leppimine Peale emotsioonide väljaelamist saabub rahu. Läbitud staadiumid võivad korduda, nad võivad esineda üheaegselt või mõnevõrra erinevas järjekorras. Leinajärgne aeg Pärast leinaaega tekib enamikel inimestel spontaanne soov rõõmustada ja veidi meelt lahutada. Naermine on tuntud tervise taastamise viis. Hingelise kriisi haardes inimene otsekui keelaks endale kõik helged tunded; selle läbimisest annab aga tunnistust loomulik püüd kogeda jälle midagi rõõmustavat, ülevat, kaunist. Õnnetusjuhtumis kannatanule oleks toeks seegi, kui ta kutsuda kinno või kontserdile, reisile või lihtslat jalutuskäigule. Psühholoogiline esmaabi Psühholoogiline esmaabi on toetus, mida igaüks võib kannatanule anda, et leevendada tema emotsionaalseid kannatusi ning taastada eneseusk ja kindlustunde eesmärgiga vältida
Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on 6 norra tütarlapsest. K. Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Tormiline elu oli murdnud kunstniku tervise. Ta suri 1925. aastal Tartus. 7 3. TEOSED Joonis 2. Itaalia maastik, 1921 1922. Õli, lõuend. 8 Joonis 3. Maastik kellatorniga, 1913 - 1914. Õli, lõuend. Joonis 4. Rannamaastik, 1913-1914. Õli, papp. 9 Joonis 5. Alvine Käppa portree, 1919. Õli, lõuend. Joonis 6. Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp. 10 Joonis 7. Veneetsia, 1921 1922.
suuri loodusvorme jälgiva, modelleeriva laadiga. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920.aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (1923-2924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Konrad Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Aastast 1979 antakse Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali poolt välja auhinda Konrad Mäe medalit. Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1.novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Medali on kujundanud Enn Johannes.
haletsust (kuidas ma hakkama saan, lapsi toidan vms).) · Eemaldumine ja alla andmine (Mul on ükskõik! Enesehaletsus. Kui teie mind ei taha, siis ei taha mina teid ka. Ma ei soovi mingit nõustamist. Ega midagi muud teilt. Eluisu on kadunud. Te võtate mult kõik, mis mulle tähtis. Ma ei ole midagi väärt.) · Aktsepteerimine (Lepib olukorraga. On valmis tegutsema edasiliikumise huvides. Meenutab viimast töökohta positiivsetes värvides (helged momendid vms). Näeb tulevikus võimalusi enda jaoks.) 18. Karjäärinõustamine ja karjääriõpetus üldhariduskoolis. Kuidas nimetatakse vastavat õppekava läbivat teemat? Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. 19. Karjääriteemadega tegelemine vanuseastmeti (Ginzberg). · Fantaasia staadium (3-10) · Proovistaadium (11-17) · Realistlik staadium (17+) 20. Enda tundmine mida peaks enda kohta karjääri planeerimisel teadma?
Näiteks räsitud raamatut iseloomustab harfi ja trombooni kooslus. Viimasteks suurvormideks jäid tal kaks klaverikontserti, mille ka komponeeris peaaegu ühel ajal. Nad on nii oma sisult kui ka kujunditemaailmalt üsna vastandlikud teosed. Klaverikontserdi D-duur vasakule käele kirjutas ta pianist Paul Wittgensteinile, kes oli Esimeses maailmasõjas kaotanud parema käe. Klaverikontsert G-duur on pühendatud oma aja ühele säravamale pianistile Marguerite Longile. Kontserdil valitsevad helged ja valgusküllased värvid. 8 Kokkuvõte Impressionist Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini. Impressionismiaegne muusika tundub minu jaoks huvitav. Referaati koostades kuulasin ka
Pärast 1965. aastal festivalil "Varssavi sügis" toimunud "Perpetuum mobile" ettekannet algas Pärdi muusika rahvusvaheline levik. Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged tonaalharmoonilised tsitaadid või stilisatsioon. Pärast kolmeaastast loomepausi, mil helilooja uuris vana sakraalmuusikat, valmis 1971. aastal keskaegsest vokaalmeloodikast inspireeritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976. aastaks kujunes Arvo Pärdi loomingus välja gregooriuse koraalist ja Madalmaade vokaalpolüfooniast mõjutatud rahumeelne ja heakõlaline tintinnabuli-stiil (tintinnabuli lad. k. kellukesed)
Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908 1909), "Norra maastik männiga" (1910). Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi
ratsaväkke. Huvitava faktina: Churchilli palk leitnandina 4. Hussar'is oli 300 naela. Ta arvas, et ta vajab vähemalt 500 naela rahastamaks elustiili, mis oleks võrdne teiste ohvitseridega. Ta ema maksis talle veel 400 naela aastas, kuid ka see ei olnud piisav. Aastal 1895 Churchill rändas Kuubasse, et jälgida hispaanlaste sõda Kuuba guerilladega. Tema ülesanne oli kirjutada konflikti kohta Daily Graphic'usse. Churchillile jäid helged mälestused Kuubast kui ,,suurest, rikkast, ilusast saarest". Seal olles avastas ta Havana sigarid, mida ta suitsetas elu lõpuni. Oktoobris 1896. aastal saadeti Winston Churchill Bombay'sse Indias. Aastal 1897 üritas Churchill rännata, kajastada ja kui vajalik, siis ka võidelda Greco-Türgi sõjas, kuid see konflikt lõppes enne kui ta kohale jõudis. Hiljem, kui Churchill valmistus juba Inglismaale tagasiminekuks, kuulis ta, et
Gunnar hakkas teda sealt koju saatma. Ita maja vastas elas saatuse tahtel teatri elektrik, kes neid aknast nägi ja seejärel läks Ilmar Tammuri juurde kaebama. Tuli suur pahandus, kuna Ital oli tol ajal Draamateatri peanäitejuhi Tammuriga lähedased suhted. Aga kokku nad Gunnariga jäid ja olid koos lõpuni. Ita ja Gunnar puhkasid palju ja reisid mööda Eestit samuti palju. Nende suved Pärispeal, Gunnari suvekodus, olid helged. Nad võisid kahekesi tundide kaupa mööda metsi konnata. Mõnikord olid nad isegi pikemalt kahekesi Hiiumaal ja lihtsalt puhkasid. (4) Ita nendib, et tegi Gunnarile elu jooksul palju liiga, kuigi nad tülitsesid üldiselt harva. Ta on palju mõelnud, miks Gunnar ei tulnud tema juubelitele, vaid võttis kodus napsi. Talle hakkas tunduma, et võibolla olid need korrad, kus Gunnar tunnetas, et Ita on tugev näitleja ja on ikka veel tööl, kuid
Sunnitult romantiline Psühholoog Helle Niidu sõnul võib soov puhkusega suhteid parandada osutuda roosaks soovunelmaks, kuna juhtub hoopis vastupidine. "Reisil võivad põrkuda suurenenud romantilised ootused partneri suhtes ja moodustada terava kontrasti reaalsusega," märgib ta. "Üks või teine pool võib tunda end nurka surutuna, teades, et temalt oodatakse lähedust, mida ta on võimetu andma. Leppimiseks on vaja aega." Puhkus võib elustada ka mineviku helged mälestused, mida hakatakse alateadlikult kõrvutama praeguse kurva seisuga. Selle taustal võib olukord tunduda veelgi mustem. Lisaks viitab Helle Niit populaarsele prantsuspärasele arusaamale, et voodis saab iga suhte korda. "Mehed võivad puhkusel loota, et naine avaneb voodis. Kuid naistel on seks tunnetega seotud ning nad ei suuda kehva suhte puhul samaga vastata," tõdeb Helle Niit. Osa inimesi valib pingelise suhte puhul vastupidise tee ja püüab hoopis eraldi puhata.
Keskajal tekkis: eeposed, rüütliromaan, novell, ronett, ballaadid, madrigal, romanss, müsteerium, farss. Vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraamad. Eeposed- sisu jutustav, maailma loomine, kangelasteod, müstil sündm. *klassik E- tegelane 1heeros. *mütoloog E- rahvausul, tegel üleloomulikud. Tekkinud-rahvae. suuliselt. Iga e sisald oma maailma. Müüt- maagiline maailm. Eur 2 liiki: pimedad,sünged- germaani m; helged, optimistl- kreeka,rooma,iiri m. Vanem Edda (pole terviklik eepos) on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius (taasleiti1643) "Beowulf" on anglosaksi eepos I ATe viimasest veerandist, räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Keskaegsed kangelasE rahva kujunem,
riikide kohta. 16. Mis on outplacement? Koondamise või vallandamise korral organisatsioonipoolne tegevus lahkuva töötaja heaks, et lahkuja saaks firmast positiivselt välja juhatatud. 17. Töö kaotanu emotsionaalsed reaktsioonid. AKSEPTEERIMINE Lepib olukorraga. On valmis tegutsema edasiliikumise huvides. Meenutab viimast töökohta positiivsetes värvides (helged momendid vms). Näeb tulevikus võimalusi enda jaoks. EEMALDUMINE Mul on ükskõik! Enesehaletsus. Kui teie mind ei taha, siis ei taha mina teid ka. Ma ei soovi mingit nõustamist. Ega midagi muud teilt. Eluisu on kadunud. Te võtate mult kõik, mis mulle tähtis. Ma ei ole midagi väärt. KAUPLEMINE Palub võimalust edasi jääda. Lubab ennast kokku võtta, parandada.
aastal asutati Peterburis Vaganova Balleti Akadeemia ning 30 aasta pärast ka Moskvasse Suure Teatri Balletikool. 1789. aastal esietendus ballett ,,Asjatu ettevaatus", mis jutustab Lise armuseiklustest. 19. sajandil sai alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. See oli vastukaaluks kõigele sellele, mis reaalses maailmas toimus. Tööstusrevolutsiooni käigus ehitatud tehased ja vabrikud panid ballettmeistreid looma lavastusi, mis olid helged, õhulised ja ebareaalsed. Romantilised balletid jutustasid haldjatest, vaimudest ja inimolenditest, kes olid tegelikust maailmast kõrgemal. Naisi kujutati õrnade olevustena, kes vajasid kaitset ja hella kohtlemist. Baleriinid kandsid sel ajal hästi istuvat pihikut pehme allapoole põlvi ulatuva tüllseelikuga ning juuksed olid keskelt lahku ja kõrvade taha kammitud ning seatud madalaks juuksepalmikuks. Etenduse sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks
maksab vähem kui viissada krooni / sest su ema on selle ära teeninud". Autori irooniline paatos on võimas. Õnneks on Elo Viidingu iroonia piisavalt osav (samas siiski natuke ühekülgselt paljastav ja piitsutav), et olla üksnes vesiveski feminismi paisul. Sekka on raamatus ka isiklikumat, endast ja isast ja luuletajate ("Nende varjud valvasid meeleheitele aetute und") elust. Päris palju on mälestuslikkugi. Ega need tekstid just helged pole, pigem painavad, võitlus vaheldub resignatsiooniga. Elu on "vastupidavuse pidevus": "Maa peal peab sadama lund su isa ja ema peale, / su õdede su vendade peale, / su kodu su keha peale, su verejälgede peale, sinu hingearmidele, / ja ise pead tulema koju kulla ja karraga kaetud, / laetud lahtise käega." Aja külge aheldatud elu on ränk, sellele ei tohi oma inimlikku nõrkust näidata: "Tean, kui olen hooletu, inimeselik, iga ilm / võib võtta mu nägemise." "On sõnatus kasvama
2) ,,Laps ja võlumaailm" ooper, kus on viirastuslik nägemus, uni: laps ei olnud enda mänguasju hästi hoidnud ja märkab äkki, et asjad tema ümber on ellu ärganud ning mõnitavad teda. Orkestritämbrite kasutamine, pillidega piltide edasi andmine. *Klaverikontsertid: 1) D-duur Paul Wittgensteinile (pianist, kes kaotas sõjas ühe käe). Suhtleliselt kerge teema, et saaks ainult ühe käega mängida. 2) G-duur pühendus Marguerite Long'ile. Iseloomulikud helged ja rõõmsad värvid. *Kontsertrapsoodia viiulile ja orkestrile ,,Mustlanna". Ravel viibis Ungaris Budabestis ja kuulis mustlasmuusikat ja võttis nende matetrjali. Viisi eeskuju, kuidas seda teost üles ehitada. *"Öine Caspard" inspireeritud romantismi ajastu kirjaniku proosapoeemidestvalis välja 3 ja pealkirjastas need. *" Couperini haud" barokiaegsete teoste juurde tagasi (Bach, Hädel). Hilisromantism
Elektri tootmine on seotud soojusmasinatega. Soojusmasinad on ka põhilised keskkonnasaastajad. Kütuse põletamisel eraldub palju kahjulikke ühendeid. Kuid siiski kasutavad inimesed soojusmasinaid üha rohkem, sest ilma nendeta on elu raske ette kujutada. Nad teevad inimeste eest ära märkimisväärselt palju tööd. 2. Igiliikur Jumalamauiduenergiat kasutav igiliikur perpetuum mobile on füüsikaseadusi eirav utoopia. Ometi on ammustest aegadest loendamatud helged ja vähemhelged pead nuputanud igiliikuri loomise kallal ja ehitanud 10 vastavaid seadmeid puhuti üsna primitiivseid, siis jällegi üpris keerukaid. Kuid kõigi nende ühisomadusteks oli ja jäi see, et nad ei liikunud. Vähemalt mitte igavesti. Perpetuum mobile oli ja jääbki kättesaamatuks luuluks. Euroopasse saabus niisuguse masina idee 12. sajandiks Indiast Araabia kaudu
linn ning ka Väätsa alevik ja selle ümbrus. Praksi Vabafarmi põhiliseks klientuuriks olen arvestanud ümber talu kuni 5km raadiuses elavad inimesed,(Paide linn ja Väätsa alevik). Asukoha tõttu on neil mugav käia kohapeal farmist toodangut ostmas. Kodustes tingimustes kanakasvatus on peaaegu hääbunud, kuid siiski enamus inimesi eelistab talukaupa niinimetatud vabriku toodetele. Tuleviku väljavaated on helged, kuna inimesed teadustavad endale üha rohkem mahetoidundust. Samuti üha kiirenevas elutempos ei hakka linnainimesed, kes on harjunud teatud mugavustega, ise kanu kasvatama. . 9.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine). Hetkel on Eestis kokku ametlikult registreeritud 18 üle 350 kanaga munatootjat. Neist 8 on suurimad, kelle tootlikus võimaldab neil müüa mune ka suurtes jaekaubandus kettides,
Ta jättis ülikooli pooleli, ent kõigist takistustest hoolimata teostas oma tehnoloogilised ja disainialased unistused. Ta lõi maailma midagi, mis tegi sellest parema paiga kui enne. Jobs oli iseenda loodud Apple'i impeeriumi valgustatud monarh. Tema ideoloogia seisnes tehnoloogia ja disaini veatus ühendamises.Ta puudutas tuhandeid kordi uusi tooteid, et veenduda iga viimase kui detaili täiuslikkuses. Tooted pidid olema inimsõbralikud ja intuitiivsed, puhtad, helged, täiuslikkuseni viimistletud nii väljast kui seest. Jobs nõudis isegi arvuti trükiplaadil ideaalset korrapära ka siis, kui keegi teine sellele veel mõeldagi ei osanud. Samuti oli ta turundusgeenius, sest paremini kui Jobs ei osanud keegi tooteid müüa. Ta võlus ära isegi saalitäied tehnikamaailma bosse, kuid oli nutu äärel, kui mõni Apple'i uus toode ei sattunud ajakirja Time esikaanele.
My mule is white My face is black I sell my coal Two bits a sack Teemad millest lauldi: Söögist, ohutustehnikast, hea palk, Alan Lomax- säilitas töölaulude kultuuri. Järgmised muusikastiilid mis tekkisid oli Spirituaal ja Gospel. Spirituaal on Ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika, mille tekst on võetud piiblist. Muusikaliselt on saanud mõjutusi protestantide muusikast+ Euroopa ja Aafrika folkloor. Spirituaalide tekstid on tulevikku suunatud ja helged. Jumal ei ole keegi keda peab kartma , nende jaoks oli ta heatahtlik vanamees, kellega suheldi võrdle võrdsega. · Iseloomulikud jooned: · Tekst on pärit piiblist · Koori ja eeslaulja vahetumine (antifoonia) · Kasutatakse melismaatika ( impro. Meloodia kaunistus.) · Rütmi nihe- off beat, rõhutatakse 2. ja 4. lööki. · Pentatoonika- heliredel mis koosneb 5 noodist · Hingestatud esituslaad