Suurus: 35-40 (65) m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: Noortel puudel koonusjas, vanadel tipust ümardunud. Oksad paiknevad horisontaalselt ja selgelt märgatavates männastes. Laasub alt varakult Koor, võrsed: tüvekoor sile, helehall, sageli vaigumuhkudega, vanemas eas tumeneb ja muutub plaatjaks. Noored võrsed hallikaspruunid, kaetud pruunikate kar vadega. Pungad helepruunid , vaiguta. Okkad: 1,5-2,5 cm pikad, jäigad, pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhu-lõheribad. Okkatipp pügaldunud. Valguse käes paiknevad okkad püstiselt, varjus kamja asetusega, ühes tasapinnas. Käbid: Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised, valminult
Kunstiteose analüüs Regina Joosep, 12a Andmed: Autor: Peter Paul Rubens Pealkiri: Lapse pea Tehnika: õlimaal Valmimise aasta: 1616 Mõõtmed: - Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on
Siberi nulg Richard-Sven Rivik Siberi nulg (Abies sibirica) Männiliste sugukond, nulu perekond Igihaljas ja ühekojaline Elab kuni 200 aasta vanuseks Eestis ei kasva looduslikult Kuuse sarnane Talub hästi külma Kasvab ka varjus Tundlik saastunud õhu suhtes Käbi Isakäbid kollased, ovaalsed Emaskäbid noorelt rohelised või violetsed Puu tipuosas Valmivad septembris ja oktoobris Seemned helepruunid Tuullevija Toiduks paljudele lindudele Leht Okkad lamedad, kitsad, pehmed Pikkus 1-3 cm laius 0,1 cm Kinnituvad võrsele ühekaupa Püsivad puul 8-11 aastat Tüvi Enamasti sirge Koor tumehall, nõrgalt krobeline Vaigupõiekesed Pungad väikesed, kerajad, paksu vaigukihiga kaetud Läbimõõt kuni 0,8 meetrit Kõrgus kuni 40 meetrit Maa-alune osa Hästi arenenud Pikk sammasjuur Juurekarvad on vähe arenenud Esineb mükoriisa Kasvukoht
Raudkull on haugaste alarühma tüüpiline esindaja.Ta üldpikkus on umbes 30-40 cm, tiiva pikkus 18-26 cm ja kaal 120-280 g. Emaslind on isaslinnust tunduvalt suurem. Täiskasvanud isaslind on ülapoolelt mitmesuguse varjundiga sinihall, kiird mustjas ja kulmutriip valge, kuklal on valged tähnid. Sabaalune on nii isasel kui ka emasel valge. Noorlinnul on esimeses sulestikus ülalpool pruun ookerjate ja roostjate suleääristega;kuklal on valged laigud;hoo-ja tüürsuled on helepruunid tumepruunide põikvöötidega;alapool on ookerjas, roostjas või pruunikas, pruuni või tumeruske vöödilise põikmustriga,pugualal ja rinnal on tihti südajaid või tilktähne. Raudkullipaar pesitseb aastaid järjest ühes ja samas piirkonnas, kuid ehitab igal aastal uue pesa vana pesa lähedusse. Pesad paiknevad peamiselt okaspuudel, eriti mändidel. Raudkull muneb maikuul 4-6 muna. Emalind haub mune 35-36 päeva, isalind toob talle ja poegadele toitu.
ja aseta vähemalt 30 minutiks külmkappi. Rulli tainas u.0,3 mm paksuseks ja lõika klaasi või vormiga muffinipanni aukudest veidi suuremad ringid. Vajuta taignakettad muffinipanni süvenditesse ja aseta keskele fooliumitükid ning midagi raskuseks (herned, oad, riis vms). Niimoodi toimides ei vaju korvikeste ääred küpsemise ajal alla. Küpseta 200 kraadises ahjus 8 minutit, eemalda fooliumid koos raskusega ja küpseta korvikesi veel 5 minutit või kuni need on ilusasti helepruunid. Lase korvikestel 10 minutit vormis jahtuda ning kummuta siis vorm tagurpidi lauale, et korvikesed välja tuleksid. Sulata sokolaad veevannil ja määri pintsliga korvikeste sisse. Jäta mõned maasikad kaunistamiseks, ülejäänud lõika väikesteks kuubikuteks. Vahusta vahukoor. Lisa mascarponele suhkur, laimimahl jakoor, maasikatükid ning lisa vahukoor (vastavalt oma eelistusele kas 1 või 2 dl). Tõsta täidis tordi pritskotti ja pritsi igasse korvikesse täidist
peanaha imeb. Kuidas peatäid levivad Nakatuda võib otsesel peakontaktil või kasutades haigestunud inimese kammi, harja, mütsi või salli. Sagedamini esineb neid 3-10 aastastel lastel, eriti tüdrukutel, kes laenavad üksteise kamme ja juuksekumme. Täid ei levi loomade kaudu, ei uurista nahas käike, samuti ei hüppa ega lenda. Kõige kiiremini levivad täid lastekollektiivis Kuidas täisid ära tunda Täiskasvanud emased peatäid on helepruunid Täimunad on juuksekarva küljes tihedalt kinni ja asuvad tavaliselt peanaha lähedal 8 päeva möödudes kooruvad munadest nööpnõelapeasuurused uued täid Täi elutsükkel kestab 15-35 päeva ja üks täi jõuab muneda ligi 100 muna. Ilma toiduta ei suuda täi elada kauem kui 24 tundi. Tingud võivad kammis või riietes vastu pidada kuu aega. Täid põhjustavad sügelust, eriti kuklas juustepiiril ja kõrvadetaguses piirkonnas.
veel vaadata üle oma meilid ja käia ka facebook'is ning twitteris. Äkitselt kuulis ta eemalt kaunist viiulimängu. Ta otustas minna uurima, kes oskab nii kaunilt viiulit mängida. Mees liikus tasakesi viiulimängule järjest lähemale ja lähemale kuni lõpuks märkas imekaunist neidu viiulit mängimas. Ta võttis julguse kokku ning läks tütarlapsega juttu ajama. Selgus, et tüdruku nimi oli Sofia. Tal olid imekaunid meresinised silmad ja pikad helepruunid juuksed, mis olid ilusasti soengusse sätitud. Noored armusid üksteisesse esimesel silmapilgul. Nad naersid ja sahistasid hiliste õhtutundideni kuni lõpuks uinusid üksteise kaisus. Hommikul ärkasid nad linnulaulu peale ning õue tuli ka Sofia isa. Näinud õuepeal külalist, tuli neiu isa Keviniga jutu ajama. Kui Kevin ütles, et ta ema Linda rööviti ning ta peab minema Soome, sai Sofia suurest shokist südamerabanduse. Kevin tõttas kohe tütarlast elustama, kuid tulutult
soodsates tingimustes isegi kuni 50 - 60 m. Kuuse tüvi on sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor on noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvuselt hallikaspruun. Kuusk on igihaljas okaspuu. Tema vanus on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Kuusel kasvavad käbid. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Kuuseokkad on 1,3 - 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Okkad püsivad puul 6 - 7 (10) a. Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud (näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka oravad, hiired jt. Noored kasvud on heaks vitamiin C allikaks. Koort kahjustavad kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte
tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad), ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu
TÄHNIKHIRV Tähnikhirv on võõr Tunnused. Suvel on selja mõlemal küljel valged tähniread ning loom on ise kastanipruun. Talvel on isased hallid või mustjad ning emased helepruunid või hallid ja täpid on mõlemal loomal ebaselged või puuduvad üldse. Sarved on kuni 8 haruga kummalgi sarvel üks ettepoole ulatuv haru. Elupaik. Eelistab niiskeid tiheda alustaimestikuga leht- või segametsasid, mille läheduses on põlde. Võib liikuda ka okaspuunoorendikes. Eluviis. Enamjaolt hämarikuloom, kes liigub nii hommikul kui ka õhtul. Varem oli ta aktiivne ööpäev läbi, kuid inimtegevuse tõttu liigub rohkem hämarikus. Pullide liikumispiirkond võib
· pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel 25-50 kaupa kimpudes · käbi natuke väiksem kui euroopa lehisel · käbisoomused suuremad kui euroopa lehise käbil · soomused lusikakujulised ja karvased · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punakasvioletjad või kahvaturohelised · valminud käbid 3-5 cm pikad, pruunid · kattesoomuste tipud välja ei paista Pinus sylvestris - harilik mänd · noored võrsed helepruunid · pungad munajad, pruunid, heledad (kollakas oranzid) ja vaigused · okkad pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, okas keerdus · okkad sinakas-rohelised · käbi munaja kujuga, hallikaspruuni värvi · seemnesoomuste tipul rombjas laik (apofüüs) Pinus contorta - keerdmänd · noored võrsed rohekas- või punakaspruunid · pungad tume- või punakaspruunid, suured
Pealt tumerohelised, enne leheserva jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed tipust cm pikkune. Sulgroodne. kolmehõlmised. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid. Noored võrsed jämedad, looklevad, Pungad munajaskoonilised, kollakaspruunid, mustjaspruunid, tihedalt tumekarvased. tumedamate kattesoomuste servadega. Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi karvadega. Võra iseloomustus Võra iseloomustus Laiuv, ovaalne, kumera tipuga. Tihe, lai, silinderjas või laiuv. Noorelt kooniline
Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu linnatingimusi ja seepärast jäägu maakohtade haljastamiseks. Sobib kokku sihvakate ehitistega. Palsamnulg (Abies balsámea (L.) Mill.) Balsamea lõhnav. Palsamnulg kasvab kuni 25 m kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega
.. 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist
laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga (hästi pikad ja pehmed okkad, võrse on karvane, taga on 3 rohelist ja 2 valget triipu, eest on suhteliselt hariliku kuuse värvi , erksam roheline, pungad on küljes, käbil on kattesoomused, käbi on piklik ja heledam pruun ) Tsuga canadensis kanada tsuuga (väga õhuke meenutab sõnajalga, eest roheline tagant paks valge triip, lame, käbi on mingi 1cm pikkune) Praktikum2 Nulud
Päeval seisab puhketundidel sageli mätta varju peitunult, pea õlgade vahel. Toitumise ajal on tikutaja väga elav (jookseb, haarab putukaid). Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesapaiga valikul on tikutaja vähenõudlik. Talle sobivad mitut tüüpi sood ja niisked niidud, sageli metsaharvudki. Pesa asub enamasti mõnel mättal, see on kuivade rohukõrtega vooderdatud lame süvend. Täiskurnas on neli muna, mõnikord kolm või viis. Munad on pirnikujulised, oliivrohelised või helepruunid hallikaspruunide laikudega. Toitumine Tikutaja toitub ussidest, nälkjatest, kahetiivalistest, mardikatest ja nende vastsetest, mõnikord nokib ka taimeseemneid. Veel olulist Monogaamne, kevadel moodustuvad paarid, ent isalind ei võta ei pesa rajamisest ega munade haudumisest osa. Nende toimetustega tegeleb emalind. Vaenlased Tikutaja vaenlasteks on kõik kullilised, samuti kärp. Tikutaja on jahilind, keda kütitakse tunduvalt vähem, kui varasematel aastatel. Jaht on lubatud 21
valmivad sama-aasta sügisel. Hariliku elupuu soomused pealt mattrohelised, alt kollakasrohelised, külgmiste soomuste tipud on võrsetele liibunud ja katavad osaliselt keskmisi soomuseid. Keskmiste soomuste peaküljel piklik õlinääre, mida katki hõõrudes on tunda meeldivat palsamilõhna. Noorelt isas- ja emasõisikud rohekaskollased. Isaskäbid paiknevad rohkem võra alaosas, emasõied tipuosas. Emaskäbid umbes 1 cm pikkused, valminult helepruunid. Käbisoomused nahkjad ja väljapoole kumerad. Seemned valmivad õitsemise aasta septembri lõpuks ja varisevad kohe. Käbid varisevad järgmisel sügisel. 3 Kasvutingimused: Eestis on osutunud liik täiesti külmakindlaks ja seetõttu on leidnud väga laialdaselt kasutamist haljastuses. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Kuivuse all kannatavates kohtades kipub kevadtalvine päike elupuid kahjustama
rohelisemad. 1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud Kuuse isasõisikud on 1,02,5 cm pikkused, moodustuvad eelmise aasta võrsete okaste vahele, on alguses ümarad ja punased, pärast tolmlemist ruljad ja kollakad, alusel ümbritsetud heleroheliste soomusjate kattelehtedega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul, on silinderjad, püstised, helepunased või rohekad. 1.1.6Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 1016 cm, läbimõõt 34 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var. acuminata) on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Käbide kattesoomused on väga väikesed (lühemad kui seemnesoomused) ja piklikud. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, väljaulatuv osa on kolmnurkne või
Platanoides- h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistutes Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane
Jennifer Lopezi elulugu Artistinimi - Jennifer Lopez Nimi - Jennifer Lynn Lopez Elukoht - Bronx, New York, USA Sündis - 24. juuli 1970 Juuksed - helepruunid Silmad - pruunid Vanemad - Guadalope Rodriguez ja David Lopez Õed - Lynda ja Leslie I album - "On The 6" (Ilmus 01. juunil, 1999) I singel - "If you had my love" Jennifer Lopez on kõige tunnustatum Ladina-Ameerika näitleja-lauljatar läbi ajaloo. Ta sündis 24. juulil 1970. aastal USA's New Yorgis Bronx'i linnaosas. Ta on alati soovinud olla esineja ja eelkõige näitleja. Seda teed alustas ta muusikalidega, kust edasi liikus seriaali "South Central" kaasosatäitjaks.
Oksad: tugevad, hele või kollakaspruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad, tugevate okkanäsadega. Pungad: suured, 6...12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6...3cm pikad, nõelja tipuga, tugevad, jäigad, kaetud vaha kihiga, kinnituvad oksale harjasjalt ( radiaalselt). Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, misstõttu okkad näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...11cm pikad, seemnesoomused õhukesed, elastsed, piklirombjad ja saagjaservalised.Registreeritud sorte maailmas 2004. Aasta seisuga 178. Enamus meil praegu parkides kasvavatest suurtest hõbekuuskedest valitud külvatud seemikute seast, misstõttu esineb haljasaladel varjeeruva okkavärviga taimi. Mõned isendid on sinakamad, teised hõbedasemad jne. Sortidest kasutatakse haljastuses alljärgnevaid: Picea pungens 'Bioalobok '- leitud 1992. Aastal Poolast. Kevadel on noorte võrsete
Criollo kakaopuid on juba ammu Kesk-Ameerikas ja Mehhikos kultiveeritud, selle tüübi kujunemisalaks peetakse Mehhikot ja ala sellest lõuna poole kuni Panama maakitsuseni. Crollo viljad on pikad ja välja veninud tipuga, kümne selgesti nähtava pikiribiga. Vilja kest on õhuke, pealt enamasti punane või kollane. Kasvutingimuste suhtes nõudlik ja haigustele vastuvõtlik, tema aroomi hinnatakse aga eriti kõrgelt. Seemnes asuvad idulehed on valkja või helevioletsed. Fermenditud kakaooad on helepruunid, kaneelivärvi. Calabacillo kakaopuud on kujunenud lõuna pool Panama maakitsust, piirkonnas Orinoco ja Magdalena (Kolumbias) jõeni. Neid on kõige rohkem kultiveeritud Lääne-Aafrikas, nad on vastupidavad. Viljad on kujult täidlasemad ja otsast ümaramad kui criollo viljad. Vilja kest on paks, seemned eelmistest vähem kvalitetsed. Seemeneid saab eelmisest tüübist eristada nende idulehtede nõrga punakaspruuni värvuse järgi.
Vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris. o Kasutamine: väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Kasvatatakse mitmeid vorme. Magesõstar. Ribes alpinum o Kasvutingimused: külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. o Suurus: 1,5-2,5 m kõrguseks o Koor, võrsed: vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad. o Lehtede: sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega. o Õied: kahekojaline. Õitseb mais, õied väikesed, rohekad, koondunud väikestesse püstistesse õisikutesse
kogu laias servaosas aga tumedam pruunikas, alati niiske või nõrgalt limane. Värvipiir kuiva ja märja kübaraosa vahel on väga järsk. Jalg, mis on 4 8 cm kõrge ja 0,5 0,8 cm läbimõõdus, on peenike ning sitke, võruga, võrust allpool pruunide soomustega kaetud. Ülalpool rõngast on helepruunikas, allpool rõngast tume- kuni mustpruun. Eoslehekesed on algul helepruunid, hiljem kaneel- kuni roostepruunid, õhukesed, tihedalt asetsevad, jalale hambaga külge kasvanud või veidi laskuvad. Seeneliha on kübaras valkjas ning jalas roostepruun, õhuke. 3.3 Kasutamine Kännumampel on kännul kasvavatest seentest parim söögiseen. Söödavad on ainult kübarad, mis hariliult on seeneussidest vabad. Ei vaja eeltöötlust, sobib värskelt praadimiseks, suppides ja kergelt sügavkülmas säilitamiseks. Eriti sobilik on
Leht/okkad: 1,3¼2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised, oksale kinnituvad okkad ühekaupa http://bio.edu.ee/tai med/okaspuu/image s/kuusk.jpg Õis: puudub Käbi: Isaskäbid on 1¼2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8¼16 cm pikad ja läbimõõdus 3¼4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid Paljunemisviis: peamiselt seemnetega, harva paljuneb ka vegetatiivselt, Tunnus: okaspuu, okkad ühekaupa kinnitunult, käbid piklikud, aastaringselt haljas, tihedate okstega. Nimetus: Suur läätspuu Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda õistaimed Juur: hästi arenenud, plastiline Vars: hallikaspruun, võrsed soonelised, noorelt
eelistab liivsavimulda muld puiesteepuuna, pargipuuna Kasutamine ´Baumannii´ - valgete täidisõitega, vilju ei moodusta Sordid juurestik hästi arenenud, sügav. Juurtel esinevad mügarbakterid, mis seovad lämmastikku. Eluiga kuni 300 aastat Märkused HARILIK LUMIMARI Põhja-Ameerika idaosa Päritolu 1-2 m Kõrgus tihe püstine põõsas Kasvukuju helepruunid, seest õõnsad, ilma säsita Võrsed pungad võrsest eemalehoiduvad, helepruunid, ripsmelised Pungad vastakud lühirootsulised lihtlehed. Munajad või ümmargused, terve servaga, noortel kasvudel hõlmised, 3-5 cm Lehed pikad, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased õied kellukjad, roosakad, 1-5 kaupa võrsete tippudes lehtede kaenlas Õied
kahekaupa 10...30-õielisesse tipmisesse kobarasse. Kobara pikkus on 2,5...3 cm. Õitseb mai lõpust juulini. Vili: Viljadeks on 5...8 mm suurused kerajad või neerjad marjad, mis on noorelt hallid, rohekaspunakate täppidega ja valminult kirsipunased. Seemned on veidi lapikult kerajad, helepruunid ning 3...5 mm suured. Valmivad augustis või septembris. Leht: Piklikmunajad südaja alusega helerohelised kaarroodsed lihtlehed. Asuvad vahelduvalt varre ülemisel kolmandikul lühikesel rootsul. Õitsevatel vartel on kaks, teistel üks leht, rudimendina võib esineda ka kolmas leht. Lehe pikkus on 3...10 cm ning laius 1,5...5,5 cm. Leherood ja -roots on veidi karvased. Paljunemine: Paljuneb peamiselt risoomi abil, harvem seemnetega.
obovata, Pinus cembra ssp. sibirica ja Larix sibirica -ga. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, IX-X. Suuri puid on Eesti mõisaparkides palju, olgu nimetatud siin Järvseljat [h = 26 m, d = 50 cm (Kasesalu,1999)], Põlvamaal Kioma parki [h = 26,5 m, d = 73 cm (Elliku jt., 2000)] Põlvamaal Räpinas, Sillapää lossi parki jne., samuti on aja jooksul siberi n. istutatud metsakultuure Sangaste, Õisu, Heimtali, Vinni jm. piirkondadesse.
Punavöötaud • Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella (Scirrhia) pini. • Peamisteks peremeestaimedeks on perekonna mänd Pinus liigid. • Haigust on leitud ka harilikul ebatsuugal Pseudotsuga menziesii, euroopa lehisel Larix decidua ja harilikul kuusel Picea abies. Sümptomid • Esmalt on sümptomid näha võra alusel vanematel okastel. • Nakatunud okastele tekivad algul kollased, siis helepruunid laigud ja ristvöödid, mis muutuvad hiljem punaseks. • Kõige paremini on okastel sümptomid nähtavad juunis – juulis. Rohkem infot okaste haiguste kohta • http://ph.emu.ee/~ drenkhan/okas/manni_okkahaiguste_l yhimaaraja.pdf Okste ja võrsete haigused Saaresurm • Esimesed märgid uuest haigusest Eesti saarikutes ja saartel 2003 aastal. Kesk- ja Kagu-Eestisse jõudis haigus alles 2005-2007. • Viljakehad mai-sept leherootsudel
hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat. Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Harilik kuusk on ühekojaline taim ja paljuneb peamiselt seemnetega. Kuusk suudab paljuneda ka nii,
hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat. Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Harilik kuusk on ühekojaline taim ja paljuneb peamiselt seemnetega. Kuusk suudab paljuneda ka nii,
endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. 4 PALJUNEMINE Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. 5 KASUTAMINE Eestlased on alati raiunud väga palju kuuske, sest see on üsna hea ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina on tal võrreldes männipuiduga nii puuduseid kui ka eeliseid. Kuusepuidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kergemini kui männipuit. Samas pole ta nii vaigune ja ei lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid
Võrse värvus ja käbid! Suvehaljad. Okkad muutuvad kollasteks enne langemist 14) Larix gmelinii var. Japonica kuriili lehis *Võrse kergelt/tihedalt karvased, õrna hallika vahakihiga kaetud, tumepunakas-pruun. Lehistest kõige tumedama võrsega. *Okas(1-2) pealt roheline, all kummalgi pool 2-3 realised õhulõhevööd. 20-40 kaupa kimpus. Lühivõrsel asuvad okkad kiirjalt (pung hästi nähtav). *Pung osaliselt hallika kirmega kaetud. *Käbi(1-2) väike. Seemnesoomused helepruunid, pügaldunud tipuga (väike sisselõige). Tumedad kattesoomused näha käbi all. 15) Larix sibirica siberi lehis *Võrse kollakas (talvine võib olla läikiv). *Okas lehistest pikim, pikkus suureneb võrse tipust selle aluse poole, lühivõrsel 25-50 kaupa kimbus. *Käbi seemnesoomused hästi laialihoidvad, lusikjad. Kattseoomused pole nähtavad. 16) Larix decidua euroopa lehis *Võrse hallikashelekollane. *Okas(1,5-3), lühivõrsel 40-70 kaupa kimpus. *Käbi(valminud 2-4)
asetsevad radiaalselt, hästi jälgitavate õhulõheridadega. Pungad vaiguta. Harilik kuusk tolmleb mai teisel poolel. Kuni 2 cm pikkused alul ümarad ja punased, peale tolmlemist ruljad ja kollakad isaskäbid (õisikud) moodustuvad eelmise aasta võrsetel okaste vahel. Violetjad või rohelised püstised emasõisikud asuvad eelmise aasta võrsete tipul. Noored käbid on tumepunased (violetsed) või helerohelised, valminud käbid on kas punakas- või helepruunid, rippuvad (5) 8...13 (16) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, (nähtav) väljaulatuv osa on pika kitsa tipuga, kolmnurkne või kaarjas, lainja või täkilise, mõnikord ka sileda servaga või pügaldunud tipuga. Käbide järgi eristatavad kuusevormid: P. abies var. acuminata seemnesoomused sihvakad, piklikrombjad, soomuse tipp pikk, kitsas, lõpeb järsult nagu lõigatult, selle laius on 2...3 mm, serv peensaagjas. Käbi pikkus keskmiselt 9,4 cm
Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb kõige paremini ära tema heleda saba järgi, mille kotkas lennates lehvikjalt laiali sirutab. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Merikotka noorlind on tunduvalt heledam vanalinnust, sulestikus on palju valgeid toone, mis vahelduvad tumedatega. Noore merikotka nokk on must, hiljem muutub järjest heledamaks, vahanahk ja jalad aga kollased. Toitumine: Merikotkas toitub veekogudel elavaist loomadest. Kuna ta on suur lind, siis alates
Haridust in Aleksandril 9 klassi. Praegu on Sass vallaline, kuna eelmisel aastal lahutasid oma naisega. Nendel on üks kahe aastane laps. Vahepeal töötas ta ehitustöölisena Eestis kui ka välismaal (Soomes ja Siiberis). Isikukirjeldus Aleksander on heledanahaline europiid. Ta on keskmise kasvu - kasv 180 sentimeetrit. 2 Kehaehitus on tal keskmine. Pea on Sassil keskmise suurusega, nägu ovaalne. Juuksed lühikesed, helepruunid. Natuke turris. Laup on kõrge, nina kitsas ja terav. Suu kitsas, huuled õhukesed. Lõug tugev ja natukene ettepooleulatuv. Kõrvad on mehel väiksed, terava kujuga. Käed on pikad ja keskmise käelabaga. Jalad pikad ja peenikesed. Sassil kehahoiak on ettepoole vimmas. Kõndides taarub natuke külgedele. Riietub Sass tavaliselt ja riided on alati puhtad. Enamasti kannab ta dressipükse ja dressipluusi. Vahel ka T-särki või tavalist särki. Üleriietena kannab ta tumedat jopet
igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis. Laudis valge, fassaadikiviks Aseri tellis ,,Antiik" (punane). Katusekattematerjal: Kivi pruun. 3 Räästalauad ja tuulekastide pinnad beezikad. Aknad: Puitalumiinium klaaspakett, tehaseviimistlusega, pruunid. Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega. Laed: Kaetud 2 kordse kipsplaadiga, pahteldatud ja värvitud sisetöödevärviga. Pesuruumides paigaldatud ripplagi. Põrandad: Elutoas, köögis, kabinetis parkett; pesemisruumides ja esikus keraamilised plaadid; katusekorruse põrand laudis (tamm); garaazis betoonpõrand. 4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
4. Asetatakse plaadile kerkima. Kerkeaeg ~40-50 min. 4.3. Viimistlus ja küpsetamine: 4.3.1. Koostis: Muna 2tk/0,1kg 4.3.2. Kirjeldus: Enne ahju asetamist viimistleda munamäärdega. Ahi kuumutada 200-220 kraadini ja ahjus hoida 10-12 min. Valminud toodang jahutatakse. Valmis kapsapirukas. 5. PORGANDIPIRUKAS Kirjeldus: Retsept on arvestatud 100 tk-le. Piklik-ovaalsed või poolkuu kujulised. Värvuselt kollased või helepruunid, porgandi täidisega. Ühe tüki mass on 70g (+/- 5g). 5.1. Taigen: 5.1.1. Koostis: Nisujahu 5,0kg Pärm 0,15kg Suhkur 0,2kg Margariin 0,3kg Sool 0,05kg Vesi ~2,5kg 5.1.2. Valmistamine: Toorained segatakse omavahel seni kuni saadakse ühtlane taigen. Jäetakse käärima 40- 50 minutiks 30-40 kraadi juures. 5.2. Vormimine: 5.2.1. Täidise koostis: Porgand 3,5kg
reovesi voolab languse suunas.Isevoolsed trassid paigaldatakse reopuhastist kuni tarbijani,kui tarbia asub allpool isevoolset trassi kasutada ei saa sellisel juhul nende tarbijate vesi voolab mõõda isevoolset kogumiskaevu,kogumiskaevu paigaldatakse pump koos kõrgus anduriga,kui reovee tase tõuseb ülemise piirini hakkab pump tööle niikaua kuni alumise nivooni.Selleks ehitatakse kogumiskaevust isevoolse trassini survetrass. Uponal PVC-plast toru,toru on pealt ja seest sile,torud helepruunid,mõeldud nii reovee kui sademevee kanaliseerimiseks.Suuremlubatud soojuskoormus 200mm torudel 50°.Suurema läbimõõduga torudel +40°.Selliseid kanalisatsiooni torusid kasutatakse tööstusettevõtetes nii kanalisatsiooni kui ka jäätjvete ärajooksmiseks. Uponal PVC toodetakse 160,200,250,315 ja 400mm. Uporen-PP plast torud on kahekordse seinaga,sile sisepind,hea voolamisomadus,isepuhastatavus.Lainestatud välisümbrus,Välispind must,Kahe
on nudipäisus. Nende liha maitseomadusi peetakse parimateks, eriti tema marmorsuse pärast, mistõttu seda tõugu kasutatakse nii teiste liha-kui ka piimaveiste ristamiseks, et parandada saadava liha maitseomadusi. Limusiin Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche´l mägialadelt ja juba 17. sajandil kasutati neid nii veo-kui ka lihaloomadena. Limusiin on valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid tõuge, loomad on värvuselt kuld- või helepruunid. Tõu üheks tunnuseks on väga lihaseline keha, rasva rümpades vähe. Loomad ei kaldu rasvumisele ja on tapaküpsed igas vanuses. Hereford Pärineb Lõuna-Inglismaalt Hetefordi krahvkonnast. Tõug on levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550-700 kg, pullid 800- 1000 kg, kuid on suuremaid. Leidub nii sarvedega kuid ka nudisid. Herefordid on head karjamaa- ja söödakasutajad, lehmadel head emaomadused, kohanevad erinevates kliimatingimustes, pikaealised, hea
c) Oma isikuvarjamine kasulik või mitte? d) Usundid on erinevad, kas kokkupõrkeid nende vahel saab peatada? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Rüütel, sir Kenneth, on kaks aastat Palestiinas sõjaretkest osa võtnud. Ta on tugev ja vastupidav, ta on võimeline suurteks pingutusteks. Teda kutsutakse Leopardi rüütliks ning ta on tuntud, kui osav võitleja ning ta on vapralt tegutsenud lahingutes. Rüütlil on helepruunid lokkis juuksed, sinised silmad, päevitunud nahk, heledad vuntsid, hoolikalt aetud habe, kreeka nina ja laiavõitu suu valgete hammastega. Ta on umbes kolmekümne aastane. Ta on aus, erinevalt teistest ristisõdijatest, ei pressinud ta altkäemaksu vaestelt pärismaalastelt, kui raha oli otsakorral. Rüütel oli inimlik, kuna ta tegi vigu. Kui sõnumitooja kutsus teda endaga kaasa, rüütel valis kohustuse asemel leedi
See oranzi viljakehaga seen on suurepärane söögiseen. Kuuse jaoks on oluline tähtsus veel ka teistlaadi seentel. Need ei too kuusele kasu, vaid kahjustavad teda, neid seeni nimetatakse parasiit seenteks. Nad kasvavad kuusepuul ja mädandavad seda. Üks niisuguseid on juurepess. Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. Noored käbid ilmuvad kuusele tavaliselt juunikuu alguses. Punased või rohelised emaskäbid hoiduvad algul püsti ja on vaid poole pöidla pikkused. Vähem kui aasta pärast on käbid küpsed. Kevadpäikeses käbisoomused avanevad ja nende vahelt pudenevad alla läbipaistva tiivaga seemned. Tiib toimib nagu puri, tuul kannab õhus ja kevadisel kõval lumekoorikul seemet edasi. Nõnda rändavad kuuseseemned uutesse kasvukohtadesse.
12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsas. Koor,võrsed:Tüve ülemises osas koor oranzikas pruun ja kestendav,vanemas eas tekib hallikas pruun korp.Noored võrsed helepruunid,pungad munajad pruunid ja vaigused. Okkad:Pikkavõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa,lühivõrsed 2 kaupa kimpudes,3- 7cm pikad,ristlõikes poolrinajad,nõrgalt keerdunud ,püsivad puul 3-4aastat. Käbid:Isakäbid munajad,koodunud noore pikkvõrse alusel,kahvatutipus,algul violetjad hiljem muutuvad roheliseks ja valmivad pärast tolmemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadel.Seejärel varisevad ka tühjad käbid.
Krimmis, Lääne-Kaukaasias ning harva ka kultuurtaimena Briti saartel. Krimmi musta männi võra on tihe laimunaja kujuga ning lamedaladvaline. Puu tüvi hargneb 2-10 meetri kõrgusel mitmeks peenemaks tüvaks ning tüve kõrgus võib ulatuda kuni 40 meetrini. Krimmi musta männi jämedad oksad on tõusvad või horisontaalsed. Puu koor sarnaneb korsika musta männi koorega. Hallikad- tumerohelised jäigad okkad kinnituvad võrsele tihedalt. Krimmi musta männi käbid on helepruunid ning läigivad. 7 Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii) Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii) on musta männi (Pinus nigra) teisend, mille levilaks on Lõuna-Prantsusmaa, Kesk- ja Ida Hispaania (Ibeeria mäed) ning mida kasvatatakse harva ka Briti saartel kultuurtaimena.
iseloomulikuks Recklinghauseni tõbe. kohvipiimalaikude, neurofibroomide teke. Teiseks iseloomulikuks neurofibroomide Neurofibroom koosneb ilminguks on kohvi- või Lischi sõlmede närvi- (neuro-) ja side piimalaigud (Café-au- olemasolu, (fibro-) koest ning lait; pr.k) ehk Diagnoosi kujutab endast väikest helepruunid kinnitamiseks on sõlmjat kasvajalist pigmentlaigud nahal. on vaja silmaarsti, moodustist, iseloomulikud ka Lischi närviarsti ning sõlmed ehk väikesed geneetiku arvamusi pigmendikogumikud ning erinevaid silma värvilisel osal, uuringuid, mis
Juurestik Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides,Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var. acuminata) on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Käbide kattesoomused on väga väikesed (lühemad kui seemnesoomused) ja piklikud. Seemnesoomused on rombjad Page 6 of 14
toodangust kodumaal ära tarbib. Kardemoni korjatakse käsitsi ning seega on tegemist üsna kalli vürtsiga. Enamus kardemonist on nn ‘roheline kardemon’ – retseptides nõutud ‘kardemon’ tähistab just seda. ‘Must kardemon’ on vähem levinud ning maitselt robustsem. Viimast kasutatakse vaid teatud india roogades. Kuigi kardemoni müüakse jahvatatult, siis terved kuprad on oluliselt parema maitse ja lõhnaga. Purusta kardemon kergelt või nopi seemned välja. Seemned on helepruunid kuni mustad ning kuivpraadides e. kuival pannil röstides nende maitseomadused paranevad veelgi. Muide – kardemoni peetakse afrodisiaagiks. Sarnaselt köömnete ja aniisiga parandab kardemon hingeõhku ning aitab eemaldada küüslaugu- ja alkoholilõhnu. Safran Safrani näol on tegemist maailma kalleima maitseainega, mis annab toidule erilise maitse ja ereda kuldkollase värvuse. Ehkki siinmail leiame safranit enamasti pagaritoodetes,
Idanemistemperatuur 1-2 °C. Hernele sobivad hästi madala lämmastikusisaldusega väetised. Väetised võiksid sisaldada mikroelemente. Herne kahjurid on hernekärsakas, hernemähkur, lehetäi ja herneripslased. Haigused on jahukaste, hahkhallitus ja närbumistõbi. Põlduba – Püstine kuni 2m kõrgune taim, mille juured ulatuvad 90cm sügavuseni. Taim 30-40% ulatuses risttolmleb. Põlduba võib stressi mõjul kaotada 70-80% õitest ja kauntest. Seemned on helerohelised-helepruunid. Uba on niiskusetundlik ning talle ei sobi kuivakartlikud mullad. Kuivuse suhtes on taim tundlik. Põldoa seemnete vahekaugus võiks olla 20-45cm ning soovitatav on sügiskünd. Kultiveerida 6-8cm sühavusele. Orgaanilised väetised pikendavad kasvuiga. Sobivad väetised mis on madala lämmastikusisaldusega. Kahjurid on lehetäi, hernekärsakas, laikpõletik ja šokolaadilaiksus. Kartul – Kuulub maavitsaliste sugukonda ja perekonda. Mitmeaastane rohtne taim. Elutsükkel
Nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Väga varjutaluv. Eestis võib kasvatada saartel. Kõrgus 30...60 (65) m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. · Okkad kammitud kahele poole, tipus vähe ahenevad, sisselõikega, pealmised alumistest sageli poole lühemad, läikivad, tumerohelised, alt rohekasvalged. · Võrsed on hallikaspruunid, kaetud tihedalt ruugete karvadega. · Pungad on munajad, helepruunid, vaiguta · Käbid on tömpsilinderjad 10...15 (20) cm pikad, diameeter 3...5 cm, punakaspruunid (noorelt rohelised). Nõelja tipuga kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja ning on tagasipööratud. · Puitu kasutatakse sae- ja paberitööstuses, saadakse ka resonantspuitu muusikariistade valmistamiseks. Koorest saadavast vaigust valmistatakse strassbouri tärpentini (palsamit), mis sisaldab ~1/3 tärpentini. Lääne-Euroopas rajatud ka
ja liigid peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siberi Lääne- ja Kesk-Euroopa lõunaosa, Väike-Aasia Kõrgus, m 30-35 m -40m Võrsed ja pungad sile, tumehall, vanas eas tekib noorelt valkjashall, hiljem hallikaspruun, mustjashall rõmeline korp. Noored sügavarõmeline. Noored võrsed helepruunid, võrsed varjus kollakasrohekad, valguse valkjate karvadega. Pungad suured, käes pruunikaspunased. Pungad munajasümmargused. ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid. Lehe kuju (joonista või vahelduvad lihtlehed. Lehed õhukesed, vahelduvad lihtlehed. Peaaegu ümmargused, 6-
annaabi.ee 
