Veeldatud heeliumi kasutatakse meditsiinilistes uuringutes (TMR) ning erinevates analüütilistes- ja tootmisprotsessides. Heeliumi ja selle segusid kasutatakse kaitsegaasina TIG- ja MIG-keevitusel, samuti lõikamisel ja laserrakenduste juures. Heeliumi-argooni segu sobib paksude alumiiniumpindade keevitamiseks. Samuti on heelium oma eriliste omaduste tõttu õhupallides. Mõnikord vahetatakse tuukrite kapslis vee all lämmastik heeliumiga ära ,et mitte tuukrit rõhu all olemisega tappa. Heeliumit kasutatakse ka inertse soojust juhtiva keskkonna metallide töötlemisel tuumaenergeetikas ja keemilises süsteemis kasuliku õhu koostisena kessoontõve vältimiseks, vedelat heeliumi madalate temperatuuride saamiseks. Heelium jahutab ka tuumareaktoreid. Heeliumi kasutatakse ka pooljuhtide jahutamiseks ning see gaas aitab kaasa sulamisprotsessidele, suurendades sulami voolavust. Heeliumi ohtlikkus Vedel heelium tekitab nahale põletushaavu
muutumisel ei teki veres gaasimulle). Heelium hakkab otsa lõppema? Nobeli auhinna saanud USA füüsiku Robert Richardsoni sõnul hakkavad heeliumivarud otsa saama. Teadlane hoiatas, et seda väärisgaasi müüakse liiga odavalt ning selle varud ammenduvad 25 30 aastaga, kirjutab The Independent. Heelium tekib maakoores uraani ja radioaktiivse tooriumi lagunemisel. See kerge element liigub ülespoole ning murrab lõpuks maapinnale. Samuti saadakse heeliumit loodusliku gaasi kõrvalproduktina. Umbes 80 protsenti maailma heeliumireservist asub USAs Texases. Cornelli ülikooli füüsik Richardson arvab, et heeliumi hinda tuleks tõsta 20 50 korda, et selle gaasi kogumine ja uuesti kasutamine end ära tasuks. Teadlase arvates ei peaks heeliumit kulutama õhupallide täitmiseks. kuid heelium on tähtis aine teaduses, kus teda kasutatakse mitmel erineval otstarbel. Kuidas mõjub heelium?
Heelium Kristiina Kesküla 10. klass Orissaare Gümnaasium Füüsikalised omadused lõhnata ja värvuseta üheaatomiline gaas; natuke kergem õhust; st -270ºC; kt -269ºC . Keemilised omadused keemiliselt väärisgaas; ei põle. Leidumine leidub vähesel määral Maa atmosfääris; heelium on universumis levikult teine element. Heeliumit eraldatakse tavaliselt maagaasist ja radooni raadiumi radioaktiivse lagunemise produktidest. Kasutamine meditsiinis; õhupallides; süvasukeldumisel; keevitamisel, lõikamisel; jahutab tuumareaktoreid. Heelium üldiselt heelium avastati Päikeselt; kõige ebatavalisem gaas(ei moodusta ühtegi keemilist ühendit) vedel heelium on kõige külmem vedelik; heelium on ülivoolav. Lisamaterjal Kasutatud kirjandus Heelium. (2012). Miksike. [www] http://www.miksike
Kaugus Maast:150 milj. Km Läbimõõt:1,4 milj. Km Mass:1,99*1030 kg Temperatuur:5800k Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W Kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad Vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat Päikese siseehitus Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Päikeses toimub põlemine, mis kestab veel umbes 5 miljardit aastat Keemiline koostis * vesinikku 92, 1% * heeliumit 7, 8% * hapnikku 0, 061% * süsinikku 0, 03% * lämmastikku 0, 0084% * neooni 0, 0076% * rauda 0, 0037% * räni 0, 0031% * magneesiumi 0, 0024% ja teisi 0.03% Päikeseloide Kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesesse
Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkes olekus, siis pöörleb ta diferentsiaalselt ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel,(ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga).
ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. 2. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust - 70%, heeliumist - 28% ja
Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist) Mis toimub Päikeses? Toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit Prootonid -> heeliumi tuumadeks Pärast kümneid, sadu tuhandeid aastaid Valguse footonid jõuavad Maale Sarnased protsessid vesinikupommides ning termotuumareaktorites Päikese omadused Plasmaolekus Pöörleb diferentsiaalselt Eri laiuskraadidel erinev Magnetvälja jõujooned põimuvad Päikeselaigud ja protuberantsid Tumedad laigud Ümbritsevatest aladest jahedamad Ilmuvad rühmadena Suured säilivad kauem
rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 4. Tähtede koostis ja liigitus. - Spektraalanalüüs ja tähe atmosfääri mudelid on näidanud, et üldjoontes on Päikese kaasaegsetel sarnane koostis – nende massi järgi koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskematest elementidest. Tähtede liigid: kääbused, hiiud ja ülihiiud Kõige lühema elueaga on hiiud ja ülihiiud. Kääbustähtede eluiga on üle 10 miljardi aasta. 5. Supernoova - Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt, energiahulk on võrreldav
(4) Looduslikelt radioaktiivsetelt elementidelt pärit radioaktiivse kiirguse hulk on nii väike, et see inimese tervist ei kahjusta. Lisaks süsiniku radioaktiivsetele aatomitele on meie looduslikus keskkonnas veel teisigi radioaktiivseid elemente.(9) Kõik radioaktiivsed elemendid tekitavad lagunemisel heeliumi. Kui selline lagunemine leiaks aset miljonite aastate jooksul, peaks olema Maa atmosfääris oluliselt rohkem heeliumit. Heeliumi lahkumine maa atmosfäärist maailmaruumi on väike ja mõõdetav kogus. Maa atmosfääris on täna ainult 0.05 % heeliumit, mis kuidagi ei klapi 5 mrd aastase Maa vanusega. See tähendab et atmosfäär on oluliselt noorem kui arvatud. Geofüüsika Uuringute Ajakiri kirjutas selle kohta, et heelium on tekkinud sügaval kaljude sees ja ta pole jõudnud sealt veel aurustuda. Kuigi kaljude vanuseks peetakse 1 mrd aastat, võimaldab siiski nende suur heeliumi koguse säilumine anda
Päikese pinna temperatuur on 6000 C, keskmes on 15 miljonit C. Päikese pind on teraline, sest tõusva gaasi voolu tipp on kõrgema temperatuuriga kui langeva gaasi voolu tipp. Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas-valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C. Päike on kollane ja läheb järjest punasemaks, mida rohkem tema koostisse tekib heeliumit. Päikese vanus on 5,5 miljardit aastat ja ta elab veel sama kaua. 5 miljardi aasta pärast on ta punane ja paisunud hiiuks. Kõikidel tähtedel on 3 elufaasi.1. proto täht e. Kiiresti pöörlev gaasi pööris, mis tõmbub järjest väiksemaks ja siis toimub plahvatus ja süttib täht. 2. on tähe eluiga on seda lühem, mida suurem on tähemass. 3. kõdutäht, toimub tähe jahtumine, kuni ta näeb välja nagu pruun suur planeet. Tähed liigitatakse suuruse järgi kääbusteks ja
mõista neid ja saada veelgi kogemata aistinguid ehk eksperimenteerida. Minu üks suurimaid lemmikmänguasju lapsepõlves olid heeliumiga täidetud õhupallid. Need tundusid nii huvitavad. Tõid selle koju ja see tõusiski lakke ning võis seal olla piisavalt kaua. Kunagi ei mõelnud ma, miks see üldse nii on. Alles hiljem koolis füüsikat õppides sain teada, et nähtus toimus seepärast, et heeliumi tihedus on palju väiksem kui õhu tihedus. Sellepärast võib heeliumit täis õhupall olla kergem kui õhk. Sellisel juhul on üleslükkejõud suurem kui raskusjõud ja pall tõusebki üles. Lihtne ja loogiline, ent vaevalt ma 6-aastase lapsena seda mõistnud oleks. Füüsika on üks loogilisemaid asju siin maailmas. Füüsika nähtused on need, mis meid päevast päeva ümbritsevad ja millega me igapäev kokku puutume, ise sellest arugi saamata või mõtlemata, et mõnel tegevusel või nähtusel võiks midagi füüsikaga pistmist olla. Nt iga
kaugusele. 4. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva ning pooluste lähedal kuni 10 päeva võrra pikem 5. Päike toodab soojus- ja valgusenergiat, muutes gaasi teiseks. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Kaks vesiniku aatomit surutakse kokku, et moodustada heeliumi. Kui see juhtub, jääb üle energiaosake, mis liigub edasi Päikese välispinnale ja vabaneb seal valguse ning soojusena. Päike kaotab küll niimoodi palju oma massist, kuid ta on nii suur, et peab veel väga kaua aega vastu. 6. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese
mõeldud. Väljas trepi peal on suitsukonide jaoks pandud anum kuhu konid visata saab, nii et iga inimene saab väljas suitsetamas käia siis kui tahab ja seda värskes õhus. Toimumis aeg: pidu toimub õhtupoolikul, umbes kella seitsme ja kaheksa vahel. Stiil: mingisugust erilist stiili sellel peol pole, kõik tulevad endale meelepäraste riietega, millega nad tunnevad ennast mugavalt. Kaunistused: ruumi kaunistamiseks lasen ma sadakond õhupalli heeliumit täis, külalistele annan sünnipäeva mütsid, et sünnipäeva algus oleks natukene lustakam, kui tavaliselt. Sünnipäev algabki sünnipäevalauluga. Laulma hakatakse siis kui sünnipäeva laps ruumi astub.
Keevitaja kvalifikatsioon Lühike väljaõpe. Lühike väljaõpe. Kuna on vaja keevitada Al-Mg sulamist I-tala paksusega 5 mm, siis valituks osutus TIG- keevitus(141). Keevitusviisi määramisel sai otsustavaks see, et on vaja toota ainult üks detail Al-Mg sulamist. 3. TIG-keevituse tehnoloogia Keevituskaar põleb W-elektroodi otsa ja detaili vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva gaasijoaga. Kaitsegaasina kasutatakse Argooni, harvem ka Heeliumit, mis kaitseb elektroodi ja keevsvanni ümbritseva õhu eest, ning ühtlasi ka jahutab see keevituspõletit. Õhemate materjalide korral ei lisata lisamaterjali, paksemate materjalide korral kasutatakse lisamaterjali vardaid. TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille toiteallikaks on inverter. 4. Keevitus parameetrite ja lisamaterjalide valik Keevitus parameetrid TIG keevitusel
Kaaslased: Phobos ja Deimos Vesi: Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Jupiter Gravitatsioon: 24.79 m/s² 2.528 g Aastaajad: Puuduvad Päeva pikkus: ~10h Temp: -140 kuni -85 K Atmosfäär: Jupiteri 1000km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli: Olemas, päikesesüsteemi planeetide tugevaim Pind: Gaasiline 90% vesinikku ja 10% heeliumit Kaaslased: 63 - suurimad on Io, Europa, Ganymede ja Callisto Vesi: Väikesed veehulgad atmosfääri ülemistes kihtides Saturn Gravitatsioon: 10.44 m/s² 1.065 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 10h 32min Temp: Kesk. temp on -180 C Atmosfäär: Vesinik 96%, heelium 3% Magnetväli: Olemas Pind: Gaasiline Kaaslased: Vähemalt 62 Vesi: Alumiste kihtide pilved võivad koosneda veest Uraan Gravitatsioon: 8.69 m/s² 0.886 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 17h 8min
väiksemasse ruumiossa. 2) Tekkisid kvargid, kui T= 1028K ja t=10-32s. Esimesed aineosakased, mis kiirgusest tekkisid. 3) Universum oli jahtunud 1012K, t=10-5s - siis hakkasid kvargid ühinema, moodustades prootoneid ja neutroneid. 4) Universum oli jahtunud 10 000 K tekkisid prootonitest neutronitest ja elektronidest esimesed neutraalsed aatomid. Enne seda oli ainejaotus universumis ühtlane plasma. Tekkisid vesinikuaatomid, natukene ka heeliumit. 5) T= 3500 K tekivad esimesed tähed vesinikust ja kujunevad välja universumi tühimikud. 6) T= 27 K hakkavad tekkima galaktikad tähed moodustavad tähesüsteeme. Selleks oli kulunud 200 miljonit aastat. Päike tekkis 4.5 mld aastat tagasi, esimesed elumärgid maal 3.8 mld aastat tagasi, inimese eelased 7 milj aastat tagasi. 7) Praegu on universumi T= 2.7 K so -270,4 C. Esialgsest kiirgusest on alles jäänud
päeva; vesinik difundeerub kõikidest gaasidest kiiremini ning juhib kõige paremini soojust (vesiniku soojusjuhtivus on 7 korda suurem õhu soojusjuhtivusest); vesiniku kergusel põhines tema esimene kasutusala; Arvestades vesiniku (0,09kg/m3 ) ja õhu tihedust (1,29kg/m3)ning tuginedes Archimedese seadusele saab arvutada 1m3 vesiniku tõstejõu: 1,29- 0,09= 1,20 kg. Et vesinik on tuleohtlik, hakati kasutama vesiniku asemel heeliumit, kuigi heeliumi tõstejõud on veidike väiksem 1,11 kg kui vesinikul. Vesinikku kasutatakse: · ilmajaamades - aerostaatides ja sondides; · vanasti kasutati suurtes õhulaevades ehk aerostaatides dirizaablites ja tsepeliinides, kuulsamad olid "Hindeburg" ja "Graft Zeppelin" · margariini tootmisel taimne rasv ehk õli muudetakse gaasilise vesiniku abil tahkeks rasvaks margariiniks, selle tuelmusel küllastatakse vesinike aatomite poolt taimses
väiksemasse ruumiossa. 2) Tekkisid kvargid, kui T= 1028K ja t=10-32s. Esimesed aineosakased, mis kiirgusest tekkisid. 3) Universum oli jahtunud 1012K, t=10-5s - siis hakkasid kvargid ühinema, moodustades prootoneid ja neutroneid. 4) Universum oli jahtunud 10 000 K tekkisid prootonitest neutronitest ja elektronidest esimesed neutraalsed aatomid. Enne seda oli ainejaotus universumis ühtlane plasma. Tekkisid vesinikuaatomid, natukene ka heeliumit. 5) T= 3500 K tekivad esimesed tähed vesinikust ja kujunevad välja universumi tühimikud. 6) T= 27 K hakkavad tekkima galaktikad tähed moodustavad tähesüsteeme. Selleks oli kulunud 200 miljonit aastat. Päike tekkis 4.5 mld aastat tagasi, esimesed elumärgid maal 3.8 mld aastat tagasi, inimese eelased 7 milj aastat tagasi. 7) Praegu on universumi T= 2.7 K so -270,4 C. Esialgsest kiirgusest on alles jäänud
Sõltuvalt keevitatavast materjalist valitakse kaitsegaasi liik. Ehk sulatatakse kaks metalli omavahel kokku kasutades keevitusseadeldist protsessis mig-mag keevitust. 4 MIG-MAG Keevitus Traatkeevitus inetgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Vähem kasutatakse heeliumit, He. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas e MAG – metal-arc activ gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on täistraatkeevitus 135 ja täidistraatkeevitus 136. Kõige levinum keevitusel kasutatav aktiivgaas on süsihappegaas, CO2. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. Kuna mõlemad keevitusprotsessid erinevad vähe ja kasutatakse ühtesid
Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses). Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat.
on ainult 5560 mln km. raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust); mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi); keskmine tihedus: 3, 95 g/cm3 (0, 72 Maa tihedust); raskuskiirendus: 3, 7 m/s2 (0, 45 Maa raskuskiirendust); paokiirus: 5, 0 km/s (0, 45 Maa paokiirust) Jupiter Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiteri 3-s kihis pilvedes leidub 90% vesinikku ja 10% heeliumit. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedi välimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks; tumedaid vöödeks. Jupiteri Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on tavaliselt omistatud Cassini'le või Robert Hooke'le 17.ndal sajandil). SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad
MIG/MAG keevituseade terves koosseisus 9 MIG-MAG keevitusprotsessi kirjeldus MIG-MAG keevitus jaguneb kasutatava kaitsegaasi järgi kahte gruppi: 5. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Vähem kasutatakse heeliumit. 6. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas e MAG – metal-arc activ gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on täistraatkeevitus 135 ja täidistraatkeevitus 136. Kõige levinum keevitusel kasutatav aktiivgaas on süsihappegaas, CO2. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%.
keskmest. /2, lk 259/ Neptuuni kuud: Triton, Nereid, Proteus, Larissa, Despina, Galatea, Thalassa, Naiad. /2, lk 202/ Erinevused ja sarnasused Hiidplaneedid on kõik üpris sarnased. Nende keskmine tihedus on natukene suurem vee tihedusest. Sellest tulenebki, et planeedid koosnevad peamiselt gaasist. Nii atmosfäärid kui planeedid ise koosnevad peamiselt vesinikust. Ülejäänud gaasidest võib leida heeliumit ja vähesel määral ka metaani ja ammoniaaki. Suure kauguse tõttu Päikesest on hiidplaneetidel väga madal temperatuur. /3/ 6 Kõik hiidplaneedid pöörlevad ümber telje üsna kiiresti, mistõttu nad on võrdlemisi lapikud. Kõiki hiidplaneete ümbritseb võimas ja ulatuslik atmosfäär. Kuna hiidplaneedid asuvad Päikesest väga kaugel, on nende temperatuur eriti
molekulid nii aeglaselt, et põrke tagajärjel võivadki kokku jääda toimub gaasi veeldumine. · Lihtsaim viis gaasi veeldada on nende jahutamise kaudu, nt tahke CO2 ja atsetooni seguga. Saavutatav temperatuur -78 °C. · Gaase saab veeldada, kasutades ka nendevahelisi tõmbejõude (Joule'i-Thomsoni efekt). Gaas surutakse kokku ja lastakse seejärel paisuda läbi väikese avause tänu molekulidevahelistele tõmbejõududele toimub nende aeglustumine ja gaas jahtub. Vesinikku ja heeliumit ei saa nii veeldada nende molekulidevaheliste tugevate tõukejõudude tõttu. · Kui veeldatud gaas on gaaside segu, siis on võimalik saadud vedelikku destilleerida ja saada segu komponendid eraldi kätte (fraktsioneeriv destillatsioon). · Selliselt eraldatakse atmosfäärist (toodetakse) lämmastikku, hapnikku, neooni, krüptooni ja ksenooni. Kasutatud materjalid: http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK/L6.pdf http://www.staff.ttu.ee/~/janek/EMH5020/EMH5020_sissejuhatus2011.pdf http://et
taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Jupiter pöörleb päris kiiresti. Jupiteri neli peamist kuud on IO, EUROPA, GANYMEDES, CALLISTO, neid iseloomustab kosmiline külm, kosmiline vaakum, Jupiteri lähedus ja jää. Avastas Galilei 1610. aastal. Jupiteri atmosfääri moodustab vesinik 86%. Ülejäänust on enamus heeliumit ja teisi keemilisi ühendeid (ammoniaak, metaan ). Saturnil on läbipaistmatu pilvkate, ta on lapikum kui Jupiter ning teda ümbritsevad rõngad. Saturni rõngas koosneb sadadest võikestest rõngadest, mille koostisesse kuulub jääd, metaani ja ammoniaaki. Saturni kaaslaslane Titan on ümbritsetud lämmastikuga ning seetõttu on tema tihedus võrreldav hiidplaneetide tihedusega. Uraani pöörlemistelje tasand asub enam-vähem tema orbiidi tasandil.
klaas, tellis). 45. Kuidas määratakse kristallide kõvadust? Kuna kõige kõvem kristall on teemant, siis tõmmatakse kriips üle teise kristalli või surutakse teemantkoonud teise kristalli, selle järgi näeb, kui kõva kristall on. Mohs'i skaala järgi määratakse kristallide tugevust. 46. Kui keha saavutab kiiruse 8 km/s, siis soodsate tingimuste korral keha lahkub Maa gravitatsiooniväljast. Milline tuntud gaasidest on Maalt lahkunud? Maal ei ole heeliumit ja vesinikku. 47. Kuu gravitatsiooniväli on Maa omast ligikaudu kuus korda nõrgem. Miks Kuul puudub atmosfäär? Kuul puudub atmosfäär, kuna kuu gravitatsiooniväli on liiga nõrk. Kui osake on kuust juba liiga palju eemaldunud, siis osake on jõudnud maa gravitatsioonvälja. Maa aitab palju kaasa. Osakesed liiguvad väga erineva kiirusega. 48. Miks Kuul, Merkuuril puudub atmosfäär? Millisel planeedil on atmosfäär hõre?
madalaim ehk siis 268,934 kraadi. Heeliumi tihedus on 0,0001787 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 272,2 kraadi. Heelium on värvusetu ning väga kerge (kergem kui õhk). Kuna Maa atmosfäär praktiliselt heeliumi ei sisalda, siis võetakse kogu meile vajalik heelium heeliumi sisaldavatest looduslikest gaasidest. Laialdased heeliumivarud USAs, PõhjaAafrikas ja Venemaal katavad kogu maailma vajadused. Heeliumit kasutatakse: 1) õhupallide täitmiseks kuna heelium on õhust kergem, siis heeliumiga täidetud õhupallid püsivad kõrgel õhus. Heelium püsib õhupalli sees maksimaalselt 1012 tundi 2) tuumareaktsioonide jahutajana 3) segus Nega gaasilahendus ja signaallampide täiteks 4) erinevate uuringute abigaasina 5) keevituskaitsegaasina 6) lasergaasina Heeliumi avastas 1868. aastal J. Jaanssen.
Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135% · Komeedid: 0.01% · Satelliidid: 0.00005% · Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses) Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja
ning tore on läbi antud referaadi tegemise saada ka ise iga planeedi olemuselt natuke targemaks. 1. MIS ON PÄIKESESÜSTEEM? Päikesesüsteem koosneb päikesest ning tema ümber tiirlevatest objektidest. Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsioonijõu tõttu (1). Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente (need olid tekkinud tähtede plahvatuses) (2). Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline
Hiidplaneedid Jupiter Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim.Uuritud kõige rohkem. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Jupiteri 3-s kihis pilvedes leidubki 90% vesinikku ja 10% heeliumit. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedi välimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks; tumedaid vöödeks. Jupiteri Suurt Punast Laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat. SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad. Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt
Viiendas peatükis on välja toodud gaaside konsentratsiooni uurimise meetod. 1. Õhu saaste 1.1 Õhu koostis Õhu põhilised koostisosad on lämmastik, hapnik ja argon. Lämmastiku moodustab troposfääris olevatest ainetest 78%, hapnik 20,9% ja argoon 0,9%. Süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi kontsentratsioon on juba kõvasti madalam, aga siiski on see oluline elu ja soojusreziimi jaoks Maal. (Anttila jt, 1996) Õhus leidub veel vähesel määral neooni, heeliumit, metaani, krüptooni, vesinikku, lämmastikoksiidi, süsinikoksiidi, ksenooni, osooni, lämmastikdioksiidi, joodi ja ammoniaaki. Kuigi nende gaaside kontsentratsioon õhus on väike, mängivad need siiski olulist rolli mõjutades elustikku, inimese tervist ja Maa kiirgusbilanssi. Kuna need kõik on teatud piirist alates elukeskkonnale või inimesele ohtlikud, nimetatakse neid tavaliselt saasteaineteks. (Turkson, 2005; Kiili, 2002) 1.2Peamised saasteained
referaat valgustab mind nii mõnestki kohast. Selle teema käsitlemisel kasutasin rohkesti tänapäeva tehnoloogia võimalusi arvutit, kuid ka mõningaid raamatuid (k.a. füüsika õpikut). 3 Päikesesüsteem Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Arvatakse, et sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest.
väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Joonis 3. TIG keevitus keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas (TIG tungsten inert gas, euronormidele vastav tunnusnumber on 141) TIG keevituses kasutatakse inertgaasina tavaliselt puhast argooni või argooni segu vähese lämmastikoksiidiga (AGA MISON) Harvemini kasutatakse heeliumit (He) (Vt joonis 3) TIG keevitus on elekterkaarkeevitusprotsess, kus kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja keevitatava materjali vahel. TIG protsessiga võib keevitada kas lisaainega või ilma. Lisaaine viiakse kaarleegi toimepiirkonda tavaliselt käsitsi. Kaarleegi piirkonnas lisaaine sulab ning moodustub keevisõmblus. Gaasisuudme kaudu juhitakse kaarleegi juurde kaitsegaas, mis kaitseb keevisõmblust välisõhu kahjuliku mõju eest. TIG keevitus sarnaneb oma tehnoloogia
kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Üksteise järel avastati radioaktiivsuseid elemente.a) toorium,b)raadium. Alfaosakeste olemus määrati 1908. Radefordi juhendamisel. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.(see kiirgus on inimesele ohutu)Katse: õhutphja anumasse lasti mitme päeva jooksul alfaosakesi, hiljem analüüs näitas, et anumasse oli tekkinud heeliumit. Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne aine, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest ( )elektronidest või + positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest ( ) positronidest. 5.Radioaktiivse lagunemise seadus
väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Joonis 3. TIG keevitus keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas (TIG tungsten inert gas, euronormidele vastav tunnusnumber on 141) TIG keevituses kasutatakse inertgaasina tavaliselt puhast argooni või argooni segu vähese lämmastikoksiidiga (AGA MISON) Harvemini kasutatakse heeliumit (He) (Vt joonis 3) TIG keevitus on elekterkaarkeevitusprotsess, kus kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja keevitatava materjali vahel. TIG protsessiga võib keevitada kas lisaainega või ilma. Lisaaine viiakse kaarleegi toimepiirkonda tavaliselt käsitsi. Kaarleegi piirkonnas lisaaine sulab ning moodustub keevisõmblus. Gaasisuudme kaudu juhitakse kaarleegi juurde kaitsegaas, mis kaitseb keevisõmblust välisõhu kahjuliku mõju eest. TIG
ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas TIG keevitus keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas (TIG – tungsten inert gas, euronormidele vastav tunnusnumber on 141) TIG keevituses kasutatakse inertgaasina tavaliselt puhast argooni või argooni segu vähese lämmastikoksiidiga (AGA MISON) Harvemini kasutatakse heeliumit (He) (Vt joonis 3) TIG keevitus on elekterkaarkeevitusprotsess, kus kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja keevitatava materjali vahel. TIG protsessiga võib keevitada kas lisaainega või ilma. Lisaaine viiakse kaarleegi toimepiirkonda tavaliselt käsitsi. Kaarleegi piirkonnas lisaaine sulab ning moodustub keevisõmblus. Gaasisuudme kaudu juhitakse kaarleegi juurde kaitsegaas, mis kaitseb keevisõmblust välisõhu kahjuliku mõju eest. TIG
Mõõdetakse filamendi läbivat voolutugevust, mis sõltub eelkõige tema temperatuurist. Temperatuur sõltub omakorda filamendi ümbritsevast soojusjuhtivustegurist ja detektoriploki temperatuurist. Kui kandegaasi vooga jõuab plokki proovi komponent, siis filamendi temperatuur kasvab, kuna komponendi soojusjuhtivus on tavaliselt väiksem kui kandegaasi oma (tavaliselt kasutatakse kandegaasina heeliumit). Filamendi temperatuuri kasvuga tõuseb selle materjali elektriline takistus, mida saab fikseerida vastuvõetava elektrisignaalina. Puuduseks madal tundlikkus.Parandamiseks saab ühendada 4 filamenti kokku. Teiseks detektoriks on leekionisatsioonidetektor, mis reageerib ainult põlevatele (valdavalt orgaanilistele) ühenditele. Kolonnist väljunud kandegaas suunatakse vesiniku leeki (joonis 9). Leegi kohal on metallsilinder, mida nimetatakse kollektoriks
Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid.Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega,
Päikesesüsteem Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet,
Asteroide 2. Komeete(kohustuslik ka joonis) 3. Meteoore, meteoriite PÄIKE Massilt on Maast 330 000 x suurem. Kogu Päikesesüsteemi taevakehade massist on ta 750x suurem. Läbimõõt on 109x suurem. Tohutu energiaallikas. Maani jõuab sellest 1/2miljardik. Astronoomias on Päikene keskmine täht (massilt, läbimõõdult ja temperatuurilt). Tegelikult on ta hüüguv gaaskera(plasma), kus toimub pidevalt termotuumareaktsioon. Päike koosneb põhiliselt vesinikust, 10% on heeliumit, lagunemiste tulemustena ka raske metalle on väga vähe. Reaktsioon on toimunud 4-5 miljardit aastat, samapalju toimub veel. Massilt u pool vesinikku on reageerinud. Päikese keskmine tihedus on suhteliselt väike. 1400 kg/kuupmeetri kohta. Tsentris aga kuskil 100x suurem. Gravitatsiooni jõud on Päikesel umbes 280x suurem. Kõigi selle tulemusena termotuumareaktsioon ei plahvata. Sisemuse rõhk on kuskil 2000 miljardit atmosfääri. Tsentri temp on kuskil 15 milj kelvinit.
õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga), 35. Milliseid kaitsegaase kasutatakse kaarkeevitamisel kaitsegaaside keskkonnas? MAG- inertgaasi (süsihappegaasi), segugaase (80% Ar + 20% CO), TIG- argooni, heeliumit 36. Milliste termiliste (sulatamisega) keevitusmeetodite puhul leiavad kasutamist keevitusräbustid? Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, vastakkaarkeevitus 37. Milliseid ülesandeid täidab keevituselektroodide kate? Elektroodikate sisaldab räbutekitajaid, desoksüdeerijaid, gaasitekitajaid, legeerelemente, kaare ioniseerijaid ja sideaineid.. Elektroodkate on keevitusprotsessi oluline tegur, mis mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 38
kui maismaal (nt. sinivaalad). (2) 10 2. HIIDPLANEEDID Hiidplaneedid on kõik üpris sarnased. Nende keskmine tihedus on natuke suurem vee tihedusest. See tuleneb sellest, et planeedid koosenvad peamiselt gaasist. Nii atmosfäärid, kui planeedid ise koosnevad peamiselt vesinikust. Ülejäänud gaasidest võib leida heeliumit ja vähesel määral ka metaani ja ammoniaaki. Suure kauguse tõttu Päikesest on hiidplaneetidel väga madal temperatuur. (6) 2.1 Jupiter Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Tähistaevas on ta Veenuse järel kõige heledam "täht" ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass
Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135% · Komeedid: 0.01% · Satelliidid: 0.00005% · Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses) Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi
Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale
Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset
tõestada. 1893 Mach sõnastab Machi printsiibi - esimene konstruktiivne rünnak Newtoni absoluutse ruumi vastu. 1894 Ramsay ja Raleigh avastavad argooni. 1895 Wilhelm Conrad Röntgen avastab x-kiired (röntgenkiired), mida tekitab katoodkiirte toru. 1895 George Fitzgerald arvab, et asjad tõmbuvad liikumise suunas kokku. 1895 William Ramsay avastab uraani sisaldavatest kivimitest heeliumit. 1895 Pierre Curie avastab, et matejalid kaotavad teatud kriitilistel temperatuuridel magneetilised omadused. 1896 Sureb Alfred Nobel, kes pärandab oma varanduse, andmaks välja iga-aastaseid rahu-, kirjandus-, meditsiini-, keemia- ja füüsikapreemiaid. 1896 Henri Becquerel avastab radioaktiivsuse. 1896 Elmer Ambrose Sperry leiutab güroskoopilise kompassi. 1897 Karl Ferdinand Braun leiutab ostsilloskoobi.
väiksemaid objekte. (2:26) Joonis 1. Päikesesüsteem 5 2.2 Kuidas Päikesesüsteem tekkis Umbes 4,6 miljardit aastat tagasi hakkas üks gaasipilv kosmoses kokku tõmbuma. Pilve kokkukukkumise võis vallandada läheduses plahvatanud täht. Pilv muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks ja selles tekkisid tihendid. (1:8) See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. (7) Miljonite aastate möödudes süttis ketta keskel täht- Päike. Päikest ümbritsevas tolmu-gaasirõngas (vt joonis 2) oleva aine kogunemine planeetideks toimub kahes etapis:
(332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud
ja liigub taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. ≈ Jupiter pöörleb päris kiiresti. Jupiteri neli peamist kuud on IO, EUROPA, GANYMEDES, CALLISTO, neid iseloomustab kosmiline külm, kosmiline vaakum, Jupiteri lähedus ja jää. Avastas Galilei 1610. aastal. Jupiteri atmosfääri moodustab vesinik 86%. Ülejäänust on enamus heeliumit ja teisi keemilisi ühendeid (ammoniaak, metaan ). ≈ Saturnil on läbipaistmatu pilvkate, ta on lapikum kui Jupiter ning teda ümbritsevad rõngad. Saturni rõngas koosneb sadadest võikestest rõngadest, mille koostisesse kuulub jääd, metaani ja ammoniaaki. Saturni kaaslaslane Titan on ümbritsetud lämmastikuga ning seetõttu on tema tihedus võrreldav hiidplaneetide tihedusega. ≈ Uraani pöörlemistelje tasand asub enam-vähem tema orbiidi tasandil.
Temperatuur on 15.6 miljonit kelvinit ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt, kui vesi. (Allikad 1, 2, 9) Andmeid Päikesest: · läbimõõt on 1, 4 miljonit kilomeetrit · kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad · vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat · välispinna temperatuur on umbes 6000 °C Keemiline koostis: · vesinikku 92, 1% · heeliumit 7, 8% · hapnikku 0, 061% · süsinikku 0, 03% · lämmastikku 0, 0084% 5 · neooni 0, 0076% · rauda 0, 0037% · räni 0, 0031% · magneesiumi 0, 0024% ja teisi 0.03% (Allikas 9) 3. MAA RÜHMA PLANEEDID Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja
annaabi.ee 
