Eeldus 2 Jalgratas peab olema H valduses Eeldus 3 H peab valdama jalgratast ilma õigusliku aluseta Eeldus nr 1 kontroll: Selleks, et selgitada välja, kas AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 1 on täidetud peame kontrollima, kas P on jalgratta omanik. Tulenevalt asjaolust, et P oli O ainupärija, siis P sai jalgratta omanikuks hetkest, kui pärandvara avanes ehk kui O ära suri. Kuid on võimalik, et O kaotas oma omandi H-le, kuna H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Heauskne omandamine AÕS § 95 kohaselt eeldab, et: Eeldus 1 - tegemist peab olema vallasasjaga. Antud juhul on tegemist vallasasjaga (jalgratas). Eeldus 2 - vallasasja käsutus (omandi üleandmine) peab toimuma selleks mitteõigustatud isiku poolt. Käsutus toimus mitteõigustatud isikute M-i poolt. M-l
Eeldus 2 – Jalgratas peab olema H valduses Eeldus 3 – H peab valdama jalgratast ilma õigusliku aluseta Eeldus nr 1 kontroll: Selleks, et selgitada välja, kas AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 1 on täidetud peame kontrollima, kas P on jalgratta omanik. Tulenevalt asjaolust, et P oli O ainupärija, siis P sai jalgratta omanikuks hetkest, kui pärandvara avanes ehk kui O ära suri. Kuid on võimalik, et O kaotas oma omandi H-le, kuna H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Heauskne omandamine AÕS § 95 kohaselt eeldab, et: Eeldus 1 - tegemist peab olema vallasasjaga. Antud juhul on tegemist vallasasjaga (jalgratas). Eeldus 2 - vallasasja käsutus (omandi üleandmine) peab toimuma selleks mitteõigustatud isiku poolt. Käsutus toimus mitteõigustatud isikute M-i poolt. M-l
teinud kolmas isik ei tea ega peagi teadma teise abikaasa nõusoleku puudumisest. Kaasuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt oli E teadlik M-i nõusoleku puudumisest, seega ei saa teda pidada heauskseks ning tal ei ole võimalik PkS § 29 lg 1 lauses 2 esitatud eeldusele toetuda. Tehing on vastavalt PkS § 31 lg 1 tühine ega ole toonud kaasa omandi muudatust. Tehingu tühisuse korral ei ole võimalik omandada vallasasja ka § 95 lõige 1 kohaselt, sest heauskse omandamise vältimatuks koosseisuelemendiks on üleandmine, mis eeldab muuhulgas kehtiva asjaõiguskokkuleppe olemasolu (§ 92 lg 1). Teise koosseisu elemendina nähtub kaasuse asjaoludest nähtuvalt on E saanud televiisori valduse. E ei ole saanud televiisori omanikuks ja kaasuse asjaoludest ei nähtu, et tema valdusel oleks muu õiguslik alus. Seega on täidetud kolmas koosseisuelement. Samas ei ole kaasusest nähtuvalt ühisvaraga seotud õigusvaidluse
Asja õigusliku staatuse muutmine - asja käsutamine. M ei olnud omanikuks saanud! e) Asjaõiguskokkulepe - 1.2 Kas H on saanud omanikuks AÕS § 95 kohaselt ? f) Vallasasi ? + g) Valduse üleminek ? + h) Kehtiv kokkulepe ? (üks pooltest ei tohi olla piiratud teovõimega) + i) Võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda ? + j) Heausksus ? Ei pidanud teadma, et H ei ole valduse endasiandmise õigust + k) Heauskse omandamise välistatavad asjaolud § 95 (3). Kas ratas läks omaniku tahtevastaselt omandist välja. Kuna O oli surnud siis valduse omanik oli P (tema pärija). AÕS § 38. - Ratas läks tahtevastaselt omandist ära. 2) Kas H on valdja ? 3) Õigusliku aluse puudumine ? V. P saab H jalgratta välja nõuda vindikatsioonist lähtudes.
reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et kinnistusraamatusse kantud isik, kellelt ta oma õiguse omandab, on õige õigustatud isik ja et selle isiku kinnistusraamatust nähtuv õigus on olemas. Selline kaitse puudub siis, kui
2. võõrandajal on käsutusõigus (REEGLINA on käsutusõigus omanikul, aga vahel EI OLE ) Käsutusõigus võib olla ka mitu omanikul. Pandiõiguse olemasolul on ka käsutusõigus olemas sõltumata sellest, et inimene omanik ei ole. 3. valdus ( AÕS § 92 lg 1 + lg 2) + ( ) AÕS § 93 AÕS § 95 - heauskse omandamise eeldused. 1. kehtiv asjaõigusleping 2. valdus 3. võõrandaja käsutusõiguse puudumine 4. omandaja peab olema heauskne 5. heauskset omandamist välistavate asjaolude puudumine Kinnisomandi üleminek (AÕS § 56 ): Käsutus- asja suhtes asjaõigusliku õiguse muudatuse kaasatoomine. Käsutustehing- kokkuleppe, milles lepitakse kokku mingisuguse käsutuse tagajärjes. VIII loeng Pr
etappe. Esimeses astmes oli kande funktsioon tõendada väljaspool registrit tekkinud õiguse olemasolu. Teises astmes omas kanne väljaspool registrit tekkinud õiguste kindlustamise toimet kolmandate isikute õiguste vastu, pandiraamatute puhul piiratud konstitutiivset mõju pandiõiguste tekkimisele. Kolmandas astmes on kõigi asjaõiguste omandamine ka inter parties sõltuv kandest ja avalikku usaldusväärsust omav kinnistusraamat tagab heauskse omandamise. Euroopas on viimase astmeni jõudnud vaid Kesk-Euroopa kinnistusraamatud. Euroopa õiguskorrad tunnevad erinevaid asjaõigussüsteeme, kus kinnistusregistri ülesehitus pakub õiguskäibele kaitset erinevalt. Registri ülesehitus ja tähendus sõltub sellest, millal materiaalõiguse järgi tekib kinnisomand ja milliste materiaalõiguslikke eeldusi seadusandja soovib realiseerida registri abil. Kinnisomandi tekkimise
Tahte vastaselt välja läinud? Pigem mitte. Kelle omandis see asi oli sel hetkel, kui P selle võõrandas. P valdust tuleks pidada omavoliliseks. Ta ei pruugi olla teadlik, et asjad on S valduses, aga seaduse järgi see nii on. Pärandvarale tekib omandiõigus tagasiulatuvalt. Pärandvara ei ole peremehetu, ta on ikkagi pärija omandis sellest momendist alates, kui pärandaja sureb. S omanikuna jäänud valdusest ilma tahtevastaselt selle aktiga ja sellest tulenevalt heauskse omandamise võimalust § 95 järgi on välistatud. Sl on võimalik Elt need asjad välja nõuda. Valduse kaitse hagi on teatud juhtudel lihtsam, omandit on raskem tõendada. Mõlemat kasutatakse siiski: kui omandi komponent on olemas, siis läheb omandikaitse vaidluseks üle. Võib olla nii valdusekaitse kui vindikatsioonihagi! M>S=§38 S>P=§40lg2 P>E=§36lg1 S>E=§45lg1? vinditseerimine (§ 80) või § 45 lg 1. Y andis Mle vabatahtlikult valduse üle (§ 36 lg1),
Eesti Pangast rin glusesse lastud praakpangatähed on seaduslikud maksevahendid. Sellegi poolesr tuleb tootmisveaga rahatähed ringlusest kõrvaldada ja neid käsitletakse kui rikutud rahatähti. Võltsitud raha Võltsimine on raha järeletegemine või ümbertegemine selleks riigi kui rahamonopoli poolt mittevolitatud isiku poolt ja selleks mittenähtud korras ning sellisel viisil, et valmistatud raha on sobiv esinema tavalises ringluses, heauskse isiku jaoks ehtsa rahana. Võltsinguga on tegemist ka siis, kui raha valmistatakse selleks ettenähtud kohas ja viisil kuid ilma riigi poolt antud loata. Eesti Vabariigis puudub krooni emiteerimise ainuõigus Eesti Pangale e raha on võltsitud juhul, kui selle on ringlusesse lasknud keegi teine, peale Eesti Panga. Raha võltsimine ja võltsitud raha tahtlik kasutamine on kuritegu. Raha võltsimises või võltsitu raha kasutamises süüdi tunnistatud inimest võib karistada ka rahatrahvi või
reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et kinnistusraamatusse kantud isik, kellelt ta oma õiguse omandab, on õige õigustatud isik ja et selle isiku kinnistusraamatust nähtuv õigus on olemas. Selline kaitse puudub siis, kui
IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35) (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (2) Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (3) Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ,Omab tähtsust omandi kaitse nõuete osas ja heauskse omandamise juures. KOHTULAHEND:3-2-1-127-04 V. Täis- ja osavaldus (Mõiste tuleneb AÕS §49) Sõltuvalt sellest kas vallatakse tervet asja (täisvaldus) või piirdub valdus asja teatud reaalosaga (osavaldus) Nt AÕS § 49 lubab osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel. VI. Ainu- ja kaasvaldus (AÕS § 50) Sõltuvalt sellest, kas asja vallatakse ühe isiku poolt või ühiselt mitme isiku poolt
2) piiratud - alla 18.a. või kestvalt vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud või psüühikahäire all kannatavad. Juriidilise isiku koht isikute süsteemis Teovõime piiramise eesmärk - isiku enda kaitse, kuna ta ei mõista adekvaatselt oma tegusid. Piiratud teovõimega isiku huve eelistatakse Juriidiline isik kui õiguse instituut on õiguse poolt loodud abstraktsioon, milles peegeldub konkreetsele kooslusele omistatud õiguslik heauskse isiku huvidele. Piiratud teovõime omab erinevalt otsusevõimetusest kestvat iseloomu. Oluline on faktiline seisund (tõendamise seisund. Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma küsimus). Kohtunik määrab isiku, kes seisab piiratud teovõimega isiku heaolu eest hooldaja. Teovõime piiratust eeldatakse, kui isiku substraadilt
Omandi üleminekul jäävad omand ja valdus reeglina kokku (omandaja saab ka valdajas). Sellest tegeliku ja õigusliku võimu seosest on tuletatud vallasasja omandi eeldus: valdaja on ühtlasi ka omanik. Seostades omandi ülemineku valduse vahetusega saab tagada omandi ülemineku silmnähtavuse. Ühtlasi pannakse valdus nii teenima võõrandaja legitiimsust õiguskäibes: valdus loob õigusnäivuse, millele omandaja võib toetuda. Võõrandaja valdus on seega heauskse omandamise aluseks ka siis, kui võõrandaja ei olnud omanik. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine täidab siin publitsiteedifunktsiooni. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti ülekandmine loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omani ülemineku kohta. Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat.
kaotamise. Mööduvat takistust või katkestust tegeliku võimu teostamisel seadus valduse lõpetamise aluseks ei loe. Valdus lõppemine võib olla vabatahtlik või tahtevastane. Vabatahtlik lõppemine seisneb valduse loobumises. Loobumine nõuab tahte kõrval ka selle kinnitusena välist tegevust. Tahtevastase valduse kaotusega on tegemist siis kui asjad valdaja jaoks kaduma lähevad. Kaotsiminekul tähtis roll heauskse omandamise välistamiseks. Kaudne valdus lõppeb otsese valduse kaotusega, otsese valduse vastuhakkamisega kaudsele valdajale seega suhte tunnustamise lõpetamisega. Valduse kaitseks on olemas omaabi ja kohtulike nõuete esitamine. Valdust kaitstakse õigusrahu tagamise pärast ja ka seetõttu et valdaja on tavaliselt ka omanik. Seadus annab valdajale kaitse omavoli vastu. Omavoliks on seaduse kohaselt valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse
asjaõigus AÕS § 56¹ alusel heauskselt omandada. Erisuseks on PKS § 31 lg 1, mille 23 järgi on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. See välistab käsutustehingu alusel kinnisomandi või piiratud asjaõiguse heauskse omandamise. Ühisvaraga tehtud tehingu tühisus: 03.02.2012 3-2-1-157-11 Vt abielu kestel omandatud osaühingu osa eelduslikult abikaasade ühisvara hulka kuulumise kohta Riigikohtu 29. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08, p 16. 1. juulist 2010 jõustunud PKS § 31 lg-t 1 rikkuv tehing on tühine (vt TsÜS § 87). Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 17 lg 2 rikkumine ei too kaasa abikaasade ühisvara hulka kuuluva õiguse kohta tehtud käsutustehingu tühisust
tagajärgedest. · Teovõime kriteeriumid: vanus ja vaimne seisund (tervis). · Teovõime liigid: 1) täielik - 18.a. ja vaimselt terve; 2) piiratud ehk osaline- alla 18.a. või kestvalt vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud või muu psüühikahäire all kannatavad. Teovõime piiratuse eesmärk - isiku enda kaitse, kuna ta ei mõista adekvaatselt oma tegusid. Piiratud teovõimega isiku huve eelistatakse heauskse isiku huvidele. · Piiratud teovõime (lähtuvalt vaimsest tervisest) omab erinevalt otsusevõimetusest kestvat iseloomu. Oluline on faktiline seisund (tõendamise küsimus), mida kohus saab tuvatada. Teovõime piiratust eeldatakse, kui isiku üle on seatud eestkoste (kohtu korras). Võimalik tõendada vastupidist. Teovõimet kohtu korras ei piirata (faktiline seisund), vaid tuvastatakse piiratus (ni
isiku kasutusse. Käesoleval hetkel Mari p müüs aga raamatud edasi Kaidole. Seega rikkus Mari poolte vahelist hoiulepingut (leping ei pea olema kirjalikus vormis, kui seadus seda ei nõua hoiulepingu puhul ei ole sellist nõuet). Kuna tegemist ei ole asendatava asjaga raamatutes oli autori autogramm siis peaks Mari hüvitama Maiele tekkinud kahju. Samas võib tekkida küsimus, kas Maie võiks raamatud välja nõuda Kaidolt, sest vallasasjade puhul ei kehti heauskse omandamise eeldust. Seega võib Maie otsustada, kas ta nõuab Marilt hüvitist või Kaidolt raamatud tagasi, sest need on Maie omand. Kaidol seevastu tekib õigus nõuda Marilt tekkinud kahju hüvitamist. 4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja
saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitaja väärtpabereid ega ka avalikul enampakkumisel müüdud vallasasju. Kinnisasja ei saa välja nõuda heauskselt omandajalt, kes on kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna, ka siis kui eelmine kanne, mille alusel omand üle anti, oli tehtud õigusliku aluseta. Heauskse omandaja õigused on seadusega kaitstud ja lõplikud kuna ta toetus kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse ja õigsuse põhimõttele. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest (AÕS § 84) (21) Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse (kahju õigusvastase tekitamise sätetele.
ML. Erandid: leping tühine saaja piiratud teovõime tõttu; leping tühist ähvarduse või vägivalla tõttu. § 1034 lg 2, kus saaja ei pea hüvitama, kui saadu hävineb ja lepingu kehtivuse korral vastutanuks saadu hävimise eest üleandja. 71. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud esemest saadud kasu (kasu mõiste): 1) juhul kui ta on sooritus saades heauskne; 2) ta on sooritust saades pahauskne? Heauskse soorituse saaja puhul kasu väljaandmine § 1032 lg 1 lausest 1. Heauskse saaja puhul kasu väljaandmise kohustus juhul, kui päriselt kasu sai. Kasuks sageli on kasutuseelis. A müüs B-le sõiduki, leping tühine, tuleb tagasi täitma. B terve aja sõitnud, kasutuseelis, mille peab samuti tagasi andma. Kui B suudab ära tõendada, et ta seda ei kasutanud, siis ei pea kasu A-le hüvitama. Pahauskne soorituse saaja peab ka kasu välja andma § 1035 lg 3 p 1 järgi
Neid eristab soorituse olemasolu. SK-d saame kohaldada siis, kui üks isik on rikastanud teist soorituse tegemise kaudu. MSK-d käivad kõigi muude juhtumite kohta, kus rikastumine on toimunud muul viisil kui soorituse tegemise teel. Millises omavahelises suhtes on KAA õigus ja AR õigus? Kas ja mis liiki KAA puhul on võimalik kohaldata AR õigust ja millal mitte? - ÕKAA puhul AR õigust ei kohaldata. - MÕKAA puhul § 1024 lg 4: pahauskse puhul ei ole AR õigust, heauskse puhul on. - Ekslik asjaajamine – soorituskonditsiooni olla ei saa, aga mittesoorituskonditsioon võib olla. - Lubamatu asjaajamine – MSK on võimalik, aga praktikas selleni üldiselt ei jõuta. Kaasust tuleb alustada ÕKAA kontrollimisest. Kulutuste hüvitamise nõuet on võimalik kvalifitseerida viiel võimalikul alusel. 51. Millised on soorituskondiktsiooni eeldused? Mida tähendab võlgniku rikastumine kui
Vallasasja heauskne omandamine on võimalik alates omandaja poolt otsese valduse saamise ajast. Seega peab vallasasja omandaja olema heauskne, kuni omandamise teised eeldused on täidetud. Seega ka AÕS §-des 93 ja 94 toodud asjaoludel saab heauskne omandamine toimuda vaid siis, kui omandaja on heauskne nii asjaõiguskokkuleppe sõlmimise ajal, kui ka otsese valduse saamise ajal. Heauskse omandamise eelduste olemasolul peab hageja tõendama omandaja pahausksust. Riigikohtu otsus 3-2-1-94-13, pöörata eelkõige tähelepanu p 12-17 AÕS § 80 alusel ei ole võimalik rahuldada hagi asjade kaudse valdaja vastu. Hagi rahuldamine otsese valdaja vastu sõltub sellest, kas asja kaudse valdaja valdus on seaduslik. (p 13) Juhul, kui hageja nõuab AÕS § 80 alusel asja välja otseselt valdajalt ning kostja (otsene
Nt VÕS 1038 kommentaarides on selline näide toodud, samas seadus ütleb ju otse, et 1038 kohaldub ainult 1037 lg 1 ja lg 4 korral!! Seega ilmselt tegelikult ei kohaldu!) Kinkelepingu puhul kehtivad samad reeglid: * kinge pahauskse rikkuja poolt => hüvitada tuleb kogu asja väärtus (vaatamata sellele, et rikkuja kinkest ise midagi ei saanud) * kinge heauskse rikkuja poolt => hüvitama peab eseme hariliku väärtuse (eeldusel, et leiame, et 1038 siin ei rakendu!) Kõnealusel juhul esitatakse hüvitisnõue rikkuja vastu, s.o isiku vastu, kes tegi õigustamatu ja kehtetu käsutuse. VÕS 1037 lg 2 alusel tuleb vastavalt VÕS 1037 lõikele 3 hüvitada lubamatu, kuid hiljem heaks kiidetud käsutusega saadud hüve harilik väärtus käsutuse tegemise aja seisuga.
61 Kuna selle hagi eesmärgiks on kasutamis- ja käsutamisõiguse kaitsmine, siis Asjaõigusseaduse kohaselt reguleerib seda § 89, millega omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. 3) actio Publiciana tegemist on bonitaarse ehk preetorliku omandi kaitse hagiga. See oli mõeldud heauskse omandaja kaitseks, kuid ka sellise omandaja kaitseks, kellel formaalsete vigade tõttu ei tekkinud kviriitlikku omandit.62 Ulpianus libro 16 ad edictum: Iulianus libro septimo digestorum scripsit traditionem rei emptate oportere bona fide fieri: ideoque si sciens alienam possessionem adprehendit, publiciana eum experiri non posse, quia usucapere nin poterit. Nec quisquam putet hoc
piraatkaupade (jm) impordi (ekspordi) tõkestamist (52) Nõue p.o täpne ja põhjendatud (53) Garantii kuritarvituse puhuks (54) Teade importijale ja nõude esitajale (55) Kui 10 p jooksul teatest ei ole esitatud hagi (resp) või tõkendit pikendatud, see lõpeb (56) Tekkinud kahju hüvitamine (57) Inspection and information (58) Ex officio Teabenõue õiguste omajale Teade importijale ja õiguste omajale Haldus heauskse tegevuse puhul ei vastuta (59) Hävitamine lisaks muudele meetmetele (60) De minimis import Kriminaalvastutus tahtliku ja kaubandusliku kaubamärgi võltsimise piraatluse eest Konfiskeerimine ja hävitamine Kohaldub ka sisseseadele Muul juhul optsiooniline
Renessanssteatris õppisid näitlejad noorena rollid ära ning mängisid igaüks üht maski. Näitlejad improviseerisid vastavalt kultuuritunnustele: polnud teada, kuidas lugu tegelikult kulgeb. Palju trikitamist, situatsiooni- ja sõnakoomikat. Maskid olid naljakad tegelaskujud, mängulised ja improvisatsioonilised. Commedia dell'arte maskid renessansiaegne itaalia improvisatsiooniteater, mis põhines koomilistel süzeedel. - Pierrot meeldiv ja sõbralik teener, kes heauskse loomu tõttu petta sai alati. - Colombina teenijanna. Algselt lihtsameelne talutüdruk, hiljem peen linnasubrett. - Arlekiin kosmiline teener, zanni - Doktor satiiriline vanamehekuju. Dogmaatik, pedant, tüütu. - Hooplev kapten suurustaja, argpüks · Ampluaa devalveerunud mask, kindlakskujunenud tegelaskuju. Individualiseeritud. Igal tegelasel eri lugu. · Tüüp lihtsakoeline, mitte kompleksselt välja arendatud. Kannab kindlat funktsiooni.
juhatuse liikme esindusõigus lõppeb kui isik lahkub juhatuse liike kohalt) Lõppenud esindusõiguse edasikehtivus: seaduses sätestatud juhtudel võib esindusõigus edasi kehtida kolmandate isikute suhtes, kellega esindaja teeb tehingu pärast esindusõiguse lõppemist ja kes heauskselt tuginevad esindusõiguse olemasolule ning edasikehtivusele. Volituse edasikehtivus tuleb kõne alla eelkõige välise volituse puhul, ning see loetakse heauskse kolmanda isiku suhtes kehtivaks kuni ajani mil esindatav pole volituse lõppemisest teatanud komandale isikule. Esindusõiguseta esindus: esindaja teeb esindatava nimel tehinguid kuid ei oma esindusõigust või ületab talle seatud piire 1. Mitmepoolen tehing- tehing ei hakka kehtima ning on seega tühine, samas võib esindaja selle heaks kiita, sellisel juhul on tegemist esindaja poolt tehtud mitmepoolse tehnigu hõljuva kehtetusega. 2
teadlikud, st kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena (lg 2 ls 1) Kolmanda isiku kaitse: Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist (lg 2 ls 2), kui kolmas isik tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma kande sisu. Kuidas on võimalik tõendada? Päringu andmed väljavõte. Erand: Kande positiivne avalik usaldatavus kanne kehtib õigena üksnes heauskse (ei teadnud ega pidanudki teadma, et kanne on vale) isiku suhtes (v.a kui teadis või pidi teadma, et kanne on vale või muudetud) isegi siis, kui see on tegelikult ebaõige. NB! Tõendamiskoormis ÄS § 34 ls 2 ja 3 erinev Ls 2: kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige Tõendamiskoormus on isikul, kes väidab, et kolmas isik oli pahauskne. Ls 3: kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki
äriregistriga samade põhimõtete alusel. Analoogiliselt eespooltooduga toimus ka selle registri töölerakendamine, seda küll hiljem vastavate seaduste jõustumisel. Äriregistri pidamise põhimõtted tulenevad EÜ 1. äriühinguõiguse direktiivist ja on alljärgnevad: 1. äriregistri kannete ja äriühingu dokumentide (asutamisleping, põhikiri, majandusaasta aruanne) avalikkus 2. äriregistri kannete avalik usaldatavus (kannete kehtivus õigena heauskse kolmanda isiku suhtes) 3. äriregistri kannete avalikustamine. Äriregistri avalikkus on reguleeritud äriseadustiku §-s 28. Äriregistri avalikkus väljendub eelkõige selles, et igaühel on õigus tutvuda registrikaartide ja äritoimikutes asuvate dokumentidega ning saada neist ka väljatrükke või ärakirju (tõestatud või tõestamata- vt registriosakonna kodukorra § 40, 41). Registritoimikuga saavad tutvuda vaid isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, nt
IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35) (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (2) Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (3) Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ,Omab tähtsust omandi kaitse nõuete osas ja heauskse omandamise juures. KOHTULAHEND:3-2-1-127-04 V. Täis- ja osavaldus (Mõiste tuleneb AÕS §49) Sõltuvalt sellest kas vallatakse tervet asja (täisvaldus) või piirdub valdus asja teatud reaalosaga (osavaldus) Nt AÕS § 49 lubab osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel. VI. Ainu- ja kaasvaldus (AÕS § 50) Sõltuvalt sellest, kas asja vallatakse ühe isiku poolt või ühiselt mitme isiku poolt
Õiguste teostamisel peab arvestama ka teise poole huve ega tohi teha midagi sellist, mis oleks teisele poolele kahjulik. Vt ka VÕS § 6 lg 2 kui miski on vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb lähtuda hea usu põhimõttest mitte seaduses sätestatust. 2) õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ega ka nii, et eesmärgiks on teisele kahju tekitamine - TsÜS § 38 lg 1,2. Juhul kui seaduses on antud otsetähendusega hea usu põhimõte, siis eeldatakse, et tegemist on heauskse käitumisega. Kui aga ei ole seaduses antud hea usu põhimõtet, siis heausksust ei eeldata õiguslikust tagajärjest. 5.6.2 Subjektiivse õiguse kaitse mõiste ja viisid Subjektiivse õiguse kaitse all tuleb mõista õiguskaitsevahendite kohaldamist juhul, kui mingit subjektiivset tsiviilõigust on rikutud. Kaitsevahendid: 1) täitmisele sundimine 2) kahju hüvitamine 3) asja väljanõudmine 4) lepingu lõpetamine taganemise või ülesütlemise teel
(v.a. juhul, kui rikkumine on vabandatav ehk lepingupool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu). 4. VÕS § 108 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolu on olemas ehk kohustuse täitmine on nüüd võimatu, kuna auto sai nüüd A omandiks ning enam Indrekule ei kuulu. O saaks siiski auto üleandmist nõuda juhul, kui A oleks auto pahauskne omandaja. Kuid aga antud juhul on tegemist heauskse omandamisega AÕS § 95 lg 1 tähenduses. Selle paragrahvi järgi isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valduse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. JÄRELDUS: O ei saa auto üleandmist ei Indreku ega A käest nõuda VÕS 108 lg 2 alusel. Kaasus nr 2.3 AS Haljaspuu tegeleb viljapuude ja marjapõõsaste istikute kasvatamise ja müügiga. Taimede
situatsioon. Omanikul on õigus tagasi nõuda (norm asjaõigusseadusest situatsiooni kohta). 2) Tuleb selgitada kas on olemas selle normi koosseisu tunnused, kas see norm on kohaldatav? Tuleb selgitada vastavalt asjaoludele ja koostöös teiste normidega. Kas on koosseisutunnused? Põhimõte kui vallasasi on omaniku käest tema tahte vastaselt ära võetud, sellisel juhul on õigus tal nõuda asi tagasi, isegi kui see on heauskse valdaja käes (st. varastatud asja pole võimalik omandada). Nüüd tuleb selgitada kas tüüp 2 ostis ratta turult ja kas see on varastatud (äkki andis sõbrale ja sõber müüs ratta maha). Juhul kui sõber on ära müünud, kaitseb seadus heauskset omandajat; kui tüüp 2 on varas, kaitseb seadus esialgset omanikku. Võib jõuda ka järeldusele, et esialgsed normid pole kohaldatavad, siis tuleb hakata otsast peale esimesest staadiumist.
Omanikul on õigus tagasi nõuda (norm asjaõigusseadusest situatsiooni kohta). 2) Tuleb selgitada kas on olemas selle normi koosseisu tunnused, kas see norm on kohaldatav? Tuleb selgitada vastavalt asjaoludele ja koostöös teiste normidega. Kas on koosseisutunnused? Põhimõte – kui vallasasi on omaniku käest tema tahte vastaselt ära võetud, sellisel juhul on õigus tal nõuda asi tagasi, isegi kui see on heauskse valdaja käes (st. varastatud asja pole võimalik omandada). Nüüd tuleb selgitada kas tüüp 2 ostis ratta turult ja kas see on varastatud (äkki andis sõbrale ja sõber müüs ratta maha). Juhul kui sõber on ära müünud, kaitseb seadus heauskset omandajat; kui tüüp 2 on varas, kaitseb seadus esialgset omanikku. Võib jõuda ka järeldusele, et esialgsed normid pole kohaldatavad, siis tuleb hakata otsast peale esimesest staadiumist.
annaabi.ee 
