Paraku see nii ei ole, kuna igalühel on õigus end välja elada just sellisel moel nagu ta ise soovib. Kasvatuse aspektist pole see hea, kuna poisid võivad hakata oma tundeelu sissepoole elama ning lahendama probleeme näiteks vägivallaga. Samas kui tegemist pole vaimsete asjadega, vaid nt lihtsalt kerge kukkumisega, siis pole selles minu arvates midagi halba, kui poissi sellega lohutada, kuna tavaliselt nad nutavad pigem ehmatusest, kui valust. Head lapsed kasvavad vitsata Kui reeglid on kehtestatud, tuleb neid ka täita  vastasel juhul saab rikkuja karistada. Selle mõistmist peaks juba lapsele süvendama. Ka Laps on täisväärtuslik ühiskonna liige, seega kohustatud õppima vastutust. Iseasi on aga see, mis on kellegi jaoks karistus  moraalne või füüsiline etteheide. Olen sellega nõus, et head lapsed kasvavad pigem vitsata, kuna paraku on nii, et vägivaldsus peres kandub edasi ka lapsele  nii vaimses, kui füüsilises mõttes.
Head lapsed kasvavad vitsaga või vitsata? ,,Kui üks laps lööb teist, siis me peame teda kiusajaks. Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui seesama nooruk võtab naise ja avaldab talle ,,armastust" teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks." ( Mari-Liis, 2017). Lugedes lastekaitseseadust, siis on paragraafina välja toodud järgmine lõik: § 24. Lapse väärkohtlemise keeld, mis keelab kasutada füüsilist vägivalda lapse karistamise eesmärgil (Riigiteataja, 2016). See paragraaf või keeld on paljudele vastuoluline, kuna minu arvates paljud arvavad, et kuna neid kasvatati vitsaga siis oleks õige seda teha ka tänapäeval. Paraku on tänapäeva ühiskond teine.
mõnitamine, terroriseerimine, manipuleerimine jne. Kõik need võivad lapsele nii palju haiget teha, et vahest tahab laps isegi omalt elu võtta. Selliseid juhtumeid on küll ja küll. Kui inimesed ei oska last kasvatada õigete meetoditega, siis miks üldse tahta last? Vähesed ei ole ka kriminaaljuhtumid, kus politsei või lastekaitse peab lihtsalt lapse(d) vanemate juurest ära viima, sest vägivald kodus on üle piiri läinud. Mina arvan, et head lapsed tõesti kasvavad ilma vitsata. On ju ammu teada, et mõistust ei saa kellelegi lihtsalt pähe taguda, vaid inimene peab ise oma vigadest õppima, et teada saada. Vahest võib koduvägivalla põhjuseks olla ka see, et lapsevanemal endal on olnud samasugused vanemad, kes teda peksid. Sellisel juhul võib inimesel olla selline lastekasvatusmeetod juba psüühikas ning ta ei oskagi muud teha kui lüüa. Viisakad, korralikud ja intelligentsed lapsed aga kasvavad
vanematega. Hiljemas eas väljendub see konfliksuse ja agressiivsusega. 2. KASVATUSE ABINÕUD Kasvatusabinõud aitavad meil saavutada kontrolli nii enese kui ka perekonna suhtes. Abinõusid kasutusele võttes saame muuta üht või teist olukorda ja seda siis positiivses suunas. Räägin mõningatest abinõudest ka lähemalt. 1.5 Distsipliin Dissipliinist rääkides võib seda sõna kasutada erinevates tähendutes. Enamlevinum tähendus on kontroll pealesurutud allumise abil ja karistamine. Vähemlevinud tähendus on enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus (Lindgren 1994). Eesti Entsüklopeedia selgitab distsipliini kui kindlaksmääratud korrast kinnipidamist, olgu see kas vabatahtlik või sundusega saavutatav (ENE 1987: 136). Enamasti mõistetakse distsipliini kui allumist teatud reeglitele, mis on kohustuslikud kõigile, kes kuuluvad antud ühiskonda või teatud gruppi. Näiteks kui me lasemeloomaaias kasvanud looma vabasse loodusesse öeldes oled vaba, siis ta
lapsevanematele. Raamatus on palju näiteid nii autori kui ka tema tuttavate lastest. Raamatus analüüsib autor, kuidas peab õigesti last kasvatama, mis on distsipliin, millised on õige ja ebaõige armastus. 3. KAS OLED NÕUS AUTORI SEISUKOHTADEGA? Selles raamatus on palju õpetussõnu lapsevanematele, kellel on probleeme laste kasvatamisega. Raamatus on toodud palju näiteid, mida on ka korralikult analüüsitud. Paljud lapsevanemad arvavad, et laste kasvatuse juures on väga oluline karistamine. See võib põhjustada lastes arvamuse, et nende vanemad ei armasta neid piisavalt. Kuigi see ei ole nii tegelikult. Samas põhjustab füüsiline karistamine lastes viha ja vimma ning nad ei unusta seda juhtumit ega andesta oma vanematele. Raamatud, artiklid, seminarid ja kursused annavad kasvatusalast teavet. Üks soovitab last vajaduse korral käsivarrest sakutada, teine kutsub üles premeerima maiustusega
vaid hoopis hoolitsust. Kui Melanie oleks arenenud sama kii- Melanie ei heitnud pilkugi teda lasteaeda toonud vanaemale ega resti kui teised temaealised lapsed, oleks ta suutnud korteris pannud tähele tema juurde tulnud sõbralikku kasvatajat. Ilmselt ka osavamalt ringi liikuda. Ent enneaegse sünni tõttu oli tema jätkus tal silmi ainult mänguasjade jaoks, sest ta tormas Püüdes õrn närvisüsteem saanud kannatada hapnikuvaeguse ja stres- rühmatuppa ning lõhkus otsusekindlalt pisut vanemate laste tähelepanu saavutada, sitekitavate faktorite all, aeglustades tema arengut. Melanie pooltsuure hoolega kokkupandud kõrge klotsidest torni. Kas- süveneb vanemad ei osanud sellele ilmselt tähelepanu pöörata. Pika- Esimesed vataja küsiva pilgu peale vastas vanaema, et Melanie ongi
ta ei ole võimeline loovalt oma aega sisustama ja seetõttu on tal hirm pideva igavuse ja tegevusetuse ees. Nartsissismi raskem juhus on psühhopaatia, sest sellele lisandub veel hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 8 – 15). Nartsissistlikud inimesed ei arvesta teistega ja on minakesksed. Nad eeldavad, et terve maailm pöörleb ümber nende. Nad arvavad, et neil on alati õigus ning nendega vastuolus olevaid inimesi peavad nad kadedateks, pahatahtlikeks nende suhtes ning kättemaksuhimulisteks. „Minakesksus avaldub enesearmastusena ning jätab tugeva eneseväärikustunde mulje, tegelikult puudub eneseväärikustunne aga hoopis ning kogu enesekindluse demonstratsioon peab seda varjama.“ Nõrga eneseväärikustundega inimene solvub kergesti, ei talu vähimatki kriitikat enda pihta ning
Kaheaastane peaks, mõningase teiepoolse abiga, ise sööma. Kuid mingisuguseid lõbustusi söömise ajal ei tohiks olla. Ja ei tohi ära unustada, kes on vastutav. Kui te 12 mööda maja oma last pudrukausiga taga ajate, siis kes on keele ümber oma väikese sõrme keeranud? Õige ei ole pidada toidutaldrikut päev otsa laual: see on ebahügieeniline ja annab lapsele vale signaali- ta arvab, et võib süüa, millal iganes ja mida iganes. Söögikorrad peaksid olema rõõmsameelsed, regulaarsed ja rahulikud. Oluline on, et uusi sõnu kogu aeg juurde tuleks, sõnad peaksid häälduma suhteliselt selgelt ja umbes pool tema jutust peaks olema mõistetav ka teistele inimestele, mitte ainult teile. Küsimused ja valikud peavad olema lihtsad. Formuleerige küsimused selgesti, siis on muutused lihtsamad nii lapsele kui ka teile endale.
Raskused piiride määramisega tekivad olikordades, kus lapsed asendavad partnerit, kus nad on muudetud tunnete kaisukaruks, kus nad kannatavad selle all, et peavad olema elu mõtteks või tundetusse perekliimasse tundeid ja õhkkonda looma, või kus lapsi kurjasti kasutatakse vanemate hariduse-ja karjääriunistuste tagantjärele- elluviiatena (Rogge 2002: 32-33). 6 2. Piiridest ja vastastikusest austusest Mitmed raskused laste kasvatamisel põhinevad puudulikul piiride määramisel. Jutuajamisel eriti just vanemate lastega tuleb ilmsiks, et nad tunnevad endid täiskasvanute poolt hooletusse jäetuina. Nii peituvad väljakutsuva käitumise ning ärritavate tegude taga ( kas siis lasteaias, koolis või kodus)laste püüdlused tulla toime nende jaoks üha ähmasemaks muutuvas maailmas, milles puuduvad kindlad orientiirid. Aeg ajalt on märgata kuidas lapsed teevad
muude ohtude eest. Lisaks kaitsele peavad vanemad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda. Põhiseadus (PS) kehtestab vanemate õiguse ja kohustuse oma lapsi kasvatada ning nende eest hoolitseda. Lapse õiguste konventsioon (LÕK) ütleb, et vanemad vastutavad lapse eest ühiselt 6 ning et esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel lasub vanematel. Vanema ja lapse vahelised õigused ning kohustused tekivad ka lapsendamisega. Kui vanem ei kasvata oma last ega hoolitse tema eest, võidakse vanema õigusi piirata, kuna ta ei täida vanema kohustusi. ast ei või eraldada vanematest vastu tema tahtmist, välja arvatud juhul, kui pädevad ametivõimud otsustavad kooskõlas seadusega, et eraldamine on lapse huvides. Huvisid kaaludes omistab
Kes näevad vanemaid ainult karjumas ja tülitsemas, õpivadki probleeme sel viisil lahendama. Anna lapsele selgeid ja eakohaseid instruktsioone. Viisist, kuidas vanemad lastele käske või instruktsioone annavad, sõltub, kas lapsed seda täidavad või mitte. Kui laps ei tee, mida vanem ootab, on mõistlik põhjusi otsida esmalt instruktsioonist või selle ütlemise viisist. Otsi abi, kui tunned, et oled nõutu. Igaüks vajab vahel laste kasvatamisel abi. Tänapäeval võib abi leida paljudest allikatest: tuttavatelt, kellel on samaealised lapsed, vanematelt, foorumitest, tarkad est raamatutest, aga ka vastava ala spetsialistidelt. Enne tegutsemist on mõistlik mõelda, millise soovituse järgi käituda. Kui need põhinevad vaid isiklikul kogemusel, ei pruugi see tulemust anda. Mis sobib ühes peres, ei pruugi sobida teise pere sama probleemi puhul, keskkond on teine.
......4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE .............................................................................................. 9 3.1
Head lapsed kasvavad vitsata? Aga mis saab siis, kui laste kasvatamisel ei olegi enam mingeid reegleid ja isegi lasteaiaealised jõmpsikad võivad teha ja öelda, mida ise tahavad? Mis saab siis, kui lapsevanemad arvavad, et lastest hoolimine tähendab olla neile paks rahakott, millega omakorda võimaldatakse enda lastele head elu? Rohkem mänguasju, komme ja vähem karistamist ning pahandamist. Mõeldes enda lapsepõlvele, tulevad mulle meelde toredad mälestused, mis on seotud nii perekonna kui ka sõpradega. Minu naabriteks olid sugulased, kelle peres kasvas ka kaks minuealist last- mängukaaslased olid mul alati olemas. Siiamaani on tore meenutada ja naerda, et mida kõike me korda oleme saatnud
Õigus mõlema vanema hoolitsusele. Essee Peresid, kus lapsi kasvatavad lapsi mõlemad vanemad, jääb üha vähemaks. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus lapse kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on tema vanematel. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.Vanemad, kas on lahutatud või töötab üks vanematest välismaal. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.
Artikli analüüs 12A 1.10.2012 Artikli pealkiri: Kas lapse karistamine kerge laksuga on lubatud Autor: Ene Talvist Allikas: Postimees 01.10.2012 11:12 Probleem, millele artikli autor keskendub: Küsitluses osalenutest 85% pooldab lapse peal vägivalla kasutamist tema õpetamiseks ja 15% on selle vastu. Kas eestlased ongi nii vägivaldsed laste vastu, et ei suuda neid õpetada ilma vägivallata? Autori põhiseisukohad, näited: Autor ütleb, et vanemad ei oska lapsi vägivallata kasvatada.
ilusasti,et siis premeerite teda mõne väikse asjaga. Ei pea olema midagi suurt ega kallist. Kui aga hakkab poes olles laps jonnima, siis oleks hea, kui suunata ta teise keskkonda. ATH LAPS JA LASTEAED Neid lapsi ei oodata rühma ja kui ta tuleb rühma, siis laps tajub selle ära. Väga hea oleks, kui vanem teavitaks rühma personali, et tema laps on ATH  enamjaolt seda ei tehta. Isegi, kui pole veel määratud ATH aga vanem arvab, et võib olla tema lapse selline, siis võiks ka ikkagi teavitada, et on kahtlusi. Hea oleks, et kui rühmas võtab hommikuti sama inimene ATH lapse vastu.Talle meeldib kokku panna puzlet. On hea tervisega. Kui ATH lapsega tegeleda, siis induvuaalselt Neil esineb raskusi uinumisega, uni on rahutu ja katkendlik, on sageli rahutud, kergesti häiritavad, enese rahustamiseks võivad nad intensiivselt pöialt imeda, end küljelt küljele kõigutada, oma pead kiigutada või vastu voodit prõmmida.
Need lapsed ei usu eriti tulevikku, nad ei usu iseendasse, oma tunnetesse. Nad on õppinud üksnes kohanema. Tugevad on nad ka talumises ja loobumises. Ka rõõmustada nad ei oska. Võib öelda, et see toimetulematuse tagajärg on sageli see, et lapsel tekib tunne, et nad ei väärigi armastust. Laps ei saa sellest aru, et tema vanem ei olegi võimeline armastama. Tema tunnetab ainult seda, et teda ei armastata. Ja ta arvab, et see põhjus on temas endas. See ongi see sama situatsioon, kui võib tekkida tunne, et ma olen juba selles süüdi, et ma olemas olen. Mõlemal juhul võivad tekkida depresiivse isiksusetüübi joones. Vahe on ainult vanuses. See, kes on ärahellitatud lapsed, tulevad need depressiivsed jooned välja hiljem. See, kelle vanemad ei pööra talle piisavalt tähelepanu, tekivad need jooned juba lastena. 18. PILET SUNDUSTEGA ISIKSUS
Nii nagu seemnes, peitub ka lapses võime areneda. Seejuures on heakskiit alus, mis võimaldab tal oma võimeid kasutada. Miks on vanemapoolne heakskiit lapsele nii tähtis? Seda vanemad tavaliselt ei mõista. Enamikku inimestest on kasvatatud uskuma, et kui nad hindavad last niisugusena nagu ta on, jääbki ta selliseks; et parim võimalus aidata lapsel tulevikus kellekski saada on öelda talle, millega tema juurs rahul ei olda. Enamik vanemaid kasutab laste kasvatamisel mitteheakskiitvat keelt, uskudes, et nii aitavad last kõige enam. Lisaks tekitavad negatiivsed sõnumid lastes tõrksust. Nad lõpetavad vanematega rääkimise ning mõistavad et on tunduvalt mugavam hoida oma tunded ja probleemid endale. Heakskiitev keel seevastu muudab lasped avatuks, annab neile vabaduse oma tundeid ja probleeme jagada. Õppinud sõnade abil oma heakskiitu väljendama, on vanemad omandanud töövehndi, millel võib olla tohutu mõju. Nad saavad olla lapsele toeks, kui too
Karistamine  vajalik kasvatusmeetod või vägivald? Ei ole vist olemas rohkem vaieldud teemat kui laste karistamine löömise teel. Karistamine ei tohiks olla lapse füüsiline peks, vaid hoopis distsiplineerimine ehk õpetamine ja kasvatamine. Ma olen täiesti veendunud, et seda saab teha ka ilma vägivallata. Kui lapsele on juba väiksest peale mõistlikult ja sõnadega selgeks tehtud, mis on õige ja mis vale, siis ei ole vaja enam mingit karistamist. Igaüks võib eksida, seega võib juhtuda, et laps teeb vahel valesid asju. Kui aga temaga on algusest peale õigesti
Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab.
Hüperaktiivsed lapsed. Hüperaktiivsuse esimesi tunnuseid võib märgata väga varastel eluaastatel. Sellised sümptomitega lapsed on väga impulsiivsed ja see võib tekitada eluaegseid komplikatsioone, sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all
sinilind.edu.ee/Kuidas_aidata_last_lasteaiaga_kohaneda.pdf Laste kohanemine lasteaiaga Lasteaed.net, 3.04.2011 13:16 , Lapsevanematele | 1 kommentaar » Emale, kes on kaua lasteaiakohta oodanud, on see päev rõõmupäev, kui talle teatatakse, et avaneb võimalus laps lasteaeda panna. Kohe on aga uus mure platsis  kuidas laps lasteaia, teiste laste ja õpetajatega harjub ... Lasteaednikud on vaielnud selle üle, kuidas on parem last lasteaiaga harjutada. Ãœhed arvavad, et lapsel on kergem kohaneda, kui esialgu käia mõne tunni kaupa koos ema  isaga lasteaias mängimas ja hiljem, kui laps on kohanenud, jätta ta üksi. Teised ei pea vanema kohalolekut vajalikuks, leides, et siis laps arvabki lasteaia sellise koha olevat, kus emaga koos mängimas käiakse ja hiljem on üksi jätmine stressirohkem. Ega lasteaiaõpetajalegi pole uute lastega alustamine kerge. Kui alustasin 1,5 aastat tagasi järjekordse sõimerühmaga, oli minulgi väike kõhedus sees Â
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste
Leppige kokku igapäevase arvutikasutamise aeg; sea sisse regulaarsed kohtumised õpetajaga ning leidke viise, kuidas teineteist aidata. Teise poole süüdistamine ei aita koostööle kaasa, edu korral proovige pigem teineteist tunnustada; küsi lapselt, kuidas tal on kõige parem õppida. Laps on ekspert ja teab ise kõige paremini; lapsevanematel on soovitatav mitte karistada last hüperaktiivsuse häirest tingitud käitumise ja tähelepanuhäirete pärast; vanemad peaksid püüdma olla võimalikult tihedas kontaktis kooliga, et vajaduse korral pakkuda lapsele tuge tema raskuste puhul. Mõnikord peetakse otstarbekaks, kus see on võimalik, lühendada hüperaktiivse häirega õpilastel tunni, õppepäeva ja Ânädala kestvust, asendades selle väikesteks ülesanneteks jaotatud koduse tööga.
(Tulva 2001: 53) Väga palju tülisid tekib seetõttu, et vanemal on olnud tööl raske ja ta on oma päevased mured koju kaasa toonud. Sellises seisundis on väga kerge lapsele midagi halba öelda või nähvata. Laps võtab seda aga kohe südamesse, kuna ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla  nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus........
Selle teema valisin ma seetõttu, et see on mulle väga südamelähedane. Nimelt olen kõrvalt näinud mitmeid lapsi, kelle vanemad on lahutanud ning elasin ka ise eelkooli eas vanemate lahutuse üle ning leian, et see mõjutas mu edasist elu väga palju. Paraku leidub tänapäeval aina rohkem lapsi, kelle vanemad on lahutatud ning kes elavad kas ainult ühe bioloogilise vanemaga või koos bioloogilise vanema ja tema uue elukaaslase ehk kasuvanemaga. Enamjaolt arvavad vanemad, et lahutus on ainult ema ja isa vaheline suhte muutus, kuid tegelikult mõjutab vanemate lahutus väga suurel määral ka lapsi. Antud referaadis räägingi ma sellest, kuidas vanemate lahutus lapsi mõjutab ning kuidas lahutust lastele võimaikult kergeks teha. 2 1. Mis on lahutus? Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui tema vanemate elus
mõtetesse ja tegevusse. Käte osavus areneb. Laps oskab õigesti pliiatsit hoida. Kuueaastane. Laps suudab juba hüpata ühel jalal ja harjutab sõitmist kaherattalisel jalgrattal. Kuueaastane suusatab ning ujub. Käed ja silmad on endisest paremas koostöös. Tähtede kirjutamine ja erinevad toimetused hakkavad paremini edenema. Kõigil lapse arenguetappidel on olulisim õppida ja õpetada tegevuse kaudu. Ega asjata öelda, et lapse töö on mäng. Lapse arengut takistab pidev müra, mille loob televiisor või raadio, mis pidevalt taustal mängib. Samuti ei tohiks liialdada arvuti kasutamisega. Tähtis on keskenduda tegevusele, mis last arendab. Lapse kasvatamine peaks olema eesmärgipärane  nii on tulevikus lapsele toeks ka kindlad reeglid. Loomingulisust kasvatate lapsega koos mängides ja tema individuaalseid oskusi arendades. Õpetage lapsele kõike, tehke õppimisest elu loomulik osa
Jaan Sild Lapsed, keda on kasvatatud sõnadega, ei pruugi tulla nendest häid lapsi, sest nad ei ole karistada saanud valesti tehtud asjade eest (valesti tehtud asjade all pean silmas lõhkumine, laamendamine ja muu selline). Kui lapsi kasvatada ainult sõnadega, siis on see sama hea kui last üldse mitte kasvatada, sest laps ei pruugi alati kõike kuulata, mida vanemad räägivad ning võivad teha samuti ka öeldule vastupidist. Vanemal ajal oli füüsiliseks karistuseks karistamine vitsaga. Muidugi oli ka olemas palju karmimaid viise kuidas karistada (näiteks lüüa pead vastu pliidi rauda), aga need karmina meetodid on minu arvates juba liiga karmid. Kui aga võrrelda vanemaid karistusmeetodeid praegustega, siis võiks öelda, et nüüd on mindud palju heldemaks. Kui lapsevanemad ütlevad, et neil on ka oma elu, siis mina ütleks selle peale, et nende elu ongi laste kasvatamine ja tööl käimine, et lapsi kasvatada. Kui inimesed on otsustanud, et
elutingimustele. Seda mõjutavad eriti kodus valitsevad tülid ja riiud ning vanemate alkoholi tarvitamine. See mõjutab last sügavuti kuna alkoholi tarvitanud inimene ei kontrolli oma käitumist. Väga halba mõju avaldab ka vanemate tihe kodust ära olek, kus laps jätetakse üksinda hoolimata sellest kuidas ta hakkama saab. Oma jäle jätab lapse ka kodune kohtlemisviis, milleks võib olla pilkamine ja halvustamine eriti kui see toimub teiste inimeste ees. Kehaline karistamine iga pisemagi asja eest, mis tundub lapsele ebaõiglane ning kohmetust, sest ta ei tea mida või kuidas ta käituma peab, sest vanematele ei meeldi see niikuinii. Ta ei suuda oma vanematele meele järele olla ning see kutsub lapsel esile alalhoiu ning ennast haletseva instinkti. 2. PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS Kujunev välja inimese maailmapilt, mis põhineb meie läbielatud kogemustele. Sigmund Freud on loonud hingeelu ülesehituse , kus kolmnurga kõige tippu jääb
5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks  seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
