Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav
Haug HAUGI ELUPAIK JA-VIIS http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale.
Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. Vee temperatuur Eesti kliimaga kohastunud kalad taluvad, vähemalt lühiajaliselt, temperatuuri vahemikus +1°...+30°C. Karpkalale on see temperatuurivahemik sobiv, olenevalt aastajast. Madalal temperatuuril aeglustub kalade füsioloogiline talitus, häiritud on närvisüsteemi talitus, hingamine ja vereringe. Temperatuuril alla +1° võivad karpkalad hukkuda. Lõpused on sel juhul turses, mustjaspunased, lõpusekaaned osaliselt avatud. Lõpuse kapilaarides on vereklombid, seinapaksendid, kapillaarid võivad ka lõhkeda
Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb filometroidoos mõne nädala vanustel kaladel, kelle organismis migreerivad filometroideste vastsed vigastavad maksa, ujupõit, neere jt organeid. Haigestunud kalad ujuvad koordineerimatult, hiljem nad laskuvad veekogu põhja ja hukkuvad. Haigus kestab 23 päeva. Filometroidoosi krooniline vorm esineb kahesuvistel ja vanematel kaladel. Haiged kalad kõhnuvad, parasiitidega soomuse taskud punduvad, esineb soomuste erosiooni ja verevalumeid. Naha vigastustes hakkavad arenema saproleegniad ja sekundaarne mikrofloora. Kala kaotab kaubandusliku välimuse. Haiguse kroonilist vormi
Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud: ~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised
See aeg lõppeb kukelauluga. Ööpäeva sees on veel üks tähtis aeg ning selleks on keskpäev. See küll kajastub küll vähem, kuid siiski. Täpselt keskpäeval ei soovitata kuskile minna, muidu ei lähe asjad hästi. Maailm ja loodus Valge ja pimeduse vaheldumine, elu käib pimeda ja valge rütmis. Pime on ebamäärane, on seotud loodusega, seotud teatud ebakindlusega. Pimedal ajal on parem olla kodus, kui kuskil väljas metsas või surnuaias kalmete lähedal viibida. Taevas kui hingesatud olend / jumalus, kuid see teadmine on kuidagi varjatud. Eelkristlik: taevas kui taevane üliolend, muistne looja, kellega inimesel puudub side. Deus otiosus – puhkav jumal, kõrvalejäänud jumal, ei sekku inimeste ellu, vaatab ja jälgib. Eestis on äikesejumala nime all tuntud Uku. Äike, pikne Arvatakse, et kõu on püha seepärast, et ta toob vihma esile. 1428: Pikne on jumal 1597:Talupojad usuvad, et pikne on jumala kõige kõrgem teener, kui teda ei teenida,
Võimust võtab tativetikas. Biomass langeb - läbipaistvus suureneb (vesi katsudes libe, limane). Levib kergelt pruunides vetes, happelises ja org aine rikkas. · Kaovad vesikirbulised (ei suuda koorikut moodustada, see on kala põhitoit) · Kõrgem taimestik (luga - Juncus) ja turbasamblad pääsevad võimule 5 · Kaovad vähid jt. vähilaadsed, limused, kalad (angerjas kõige taluvam nii soolsuse kui happe suhtes) paljud putukavastsed · Väga vastupidavad on klaasiksääse Chaoborus vastsed · Suurenenud Al ja teiste metallide sisaldus mõjutab paljunemist ja suremust (ka muldades kahju taimedele) Kaltsiumi kui mikroelementi vajavad oma ainevahetuses kõrgemad taimed ja rohevetikad. Teistel vetikarühmadel ei ole kaltsiumivajadus otseselt tõestatud. Loomade hulgas on
auvalve (Järve 2007:21). Eesti vanade tavade järgi sõitsid kõige eest kaks meest, kes istusid kirstul, 19. sajandist kehtestatud kirikliku keelu tõttu jäi surnusõitjaks vaid üks inimene. Kirst asetati vankrile nii, et sõites oleksid lahkunu jalad eespool. Surnuvanker pidi sõitma matuserongis kõige ees. Leinarong tegi peatuse tee ääres asuvas metsatukas, kus söödi-joodi. Kohati, eriti Lõuna-Eestis, lõigati teeäärse puu sisse rist võimaliku kodukäimise tõrjeks. (Torp-Kõivupuu 2003: 107). Vana vene matuserong oli järgmine: tuttavad, sõbrad, sugulased kandsid kirstu, teised kohalviibijad hoidsid kätel küünlaid ning laulsid. Matuserong peatus palvetamiseks teel seisvate kabelite, pühakodade ja surnule tähtsate paikade ees ( 2004: 209). Ristilõikamise traditsioon oli venelastele võõras, kuid kodukäija tõrjumise paganausulised rituaalid olid neile tuttavad küll
madu. Samuti üks esinemiskujusid on puu. Metsahaldjas on perekondlik. Metsahaldjas tegeleb: metsloomade karjane; valvab karja (mitte igaühe karja) – kristlikul ajal teeb seda Püha Jüri; leheema (Liivimaal) Urb-Eit (Eestimaal); sooema – peab vaatama, et marjad kasvaks ja loodus ilus oleks. Eksitajateks metsas on metsa surnud või metsa uputatud inimesed. Metshaldja nime ei võinud mainida = otsene väljakutsumine. Kui metsa mindi tehti tõiv (side või pärg). NÄKK – näki kuju sõltub sellest, keda ta vette püüab meelitada. Näkk kunagi ei või esineda haugina, lambana ja piiblina. Lapsed – näkk kui hobune (tõrjena – laps ütleb näkihobune), näkk kui valge sai. Mehed – näkk kui ilus naine. Naised – näkk kui ilus kamm. Näkk on meelitanud ka ilusa lauluga. Võib esineda ka prahina vee peal. Näkil on mustad hambad, ta näitab ennast harva. Kaks kõige sagedamini esinevat esinemisvormi on hall hobune ja vana mees
silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude-haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata ,,mereema"). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka
Imekalad võivad olla ka vetevaimude- haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata „mereema”). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk – kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele
Esineb kolm žanri käsitlust: tekstipõhine või esitluspõhine, analüütiline (teaduslik) või rahvapärane ja liigitatav e tunnetuslik. žanrid on omavahelistes suhetes e žanrisüsteemis ja nad muutuvad pidevalt. Folkloorile on omane žanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erihoiakuid. (kas tegemist on tõe või väljamõeldisega). Folklooris avaldub žanrilisus kolme kategooriana: müüt, muistend ja muinasjutt. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Folkloor seostub alati selle keskkonnaga, kus teda esitletakse. Müüt ja muistend on sarnased, sest puudub ajale viitav viide, jutustamise aeg ei ole piiratud need on usutavad, sest ülesandeks ongi anda edasi kas teavet maailmaloomise kohta või kogemuse ja toimuvad mingis kohas mingil ajahetkel.
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
Karusloomad on olnud väärtuslikud ennekõike kaubavahetuse seisukohast. Küttimisel on põhilisteks jahiriistaks püss, aga kasutatakse ka ostetud metalllõkse ja omatehtuid püüniseid. Varasematel aegadel kütiti vibu ja nooltega. Kalapüügis on levinud mitut tüüpi kalatõkete ja võrkude ning mõrdade kasutamine. Naftatööstuse pealetungiga on kalastamist tänaseks vähemaks jäänud, kuivõrd suur osa jõgesid ja järvesid on reostunud ja kalad on kadunud või haiged (Balzer 1999: 25). Veoloomana on hantidel olnud kasutusel põhjapõdrad, ka koerad ja lõuna pool hobused. 1990. aastatel hakati hantidele andma nn ,,esivanemate maid", kus põlisrahvad on elanud traditsioonilist elu. Alustati hantide ümberasustamist nendele maadele, kus nad tegelevad traditsiooniliste elatusaladega ja kus on paremad tingimused traditsioonilise kultuuri säilimiseks. Elamine seal on aga seotud majanduslike raskustega.
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
vastsündinute juurde, et nende saatust ette ennustada. /.../ nad on erakordselt kaunid ja rõõmsameelsed, nad on eatud ning toovad inimestele õnne; nende olemuses kehastub headuse printsiip.”(Petzoldt 2003:61) Oma jaotuse, mis määratleb sõnad fay (ehk fairy) ja elf, teeb ka Thomas Keightley mahukas uurimuses “The Fairy Mythology”. Ta kirjutab, et fay (ehk “Fairy of romance”) kuulub küll inimrassi, kuid tal on üleinimlikud võimed ning elf (ehk “Popular Fairy”) on väike olend, kes pärineb skandinaavia mütoloogiast ning on seotud sealse usuga2 (Keightley 1850:13). Kusjuures sõna fay (fairy) päritolu otsimisel läheb Keightley palju kaugemale romaani maade folkloorist, viidates siinkohal Pärsia sõnale peri, mis märkis Pärsia legendides head kangelasrahvast, kellele omistati ka mõningaid üleloomulikke võimeid ning mis tänu p-tähe puudumisele araabia keeles muutus nende suus feri’ks. See vorm kandus ristiretkede vahendusel
sinna katusele, kus pesalõhkuja elab, panevat tare põlema. 2. Toonekurg ei hakka pesitsema pesaalusel, mis sisaldab rauda (kardab, et pikne lööb sisse). 19 TOONEKURG Vanasõnu kurest: 1. Kured toovad minnes öökülmad, haned päevakülmad, luiged toovad lund. 2. Kui jüripäeval on kurg kuhjapesas, siis on ka haug jõesuus. Mõistatusi toonekurest: 1. Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob. 2. Pikk on mul nokk ja pikad jalad, maiuspalaks konn ja kalad. Mu pesas tihti külas tuuled, sa harva minu laulu kuuled. Kluu-kluu-kluu, kluu-kluu-kluu. q Küpsuseksam Venda Sõelsepp Siis kui sina esimesi koolipäevi kokku loed, küpsuseksamile lendab, üle maa ja mere rändab pikajalgne kurepoeg. Eksam on geograafias. Teemaks leida Aafrika. On need ikka õiged linnad
Ülejäänud õhtu süüakse põdra praadi. Metsas elu kulges nagu ikka, liha praed ja rädamine, koos emaga koliti tagasi nende endisesse onni kus ema üksi ei olnud tahtnud olla ja sellepärast oli rästikute juurde elama läinud. Kuid see oli vaid rahu enne tormi. Ints tõttas Leemeti juurde ja teatas, et mingid külainimesed on Leemeti jälgede järgi tulnud metsa ringi luusima. Kui Leemet ja Ints neid vaatama minnes üles leitsid nägid nad ja kuulsid, et neil on kaasas relvad ja rist mis nende arust kaitseb ja peletab ära vaenlase ning plaan saada endale ussikuniga krooni. See oli küllalt, et mõista Katariina, Andreas ja Jakop on siin halbadel eesmärkidel. Usside ja külaliste vahel puhkes lühike võitlus, sest Katariina ja Andreas murti kergelt ja Jakopil lasti padama, et ta räägiks ja hoiataks teise külas mitte enam selliste kavatsustega nende kuningriiki tulla. Ussikuningas lausa imestas kas neil muud enam külas süüa ei olegi, et tema krooni järele lähevad.
,,Mulle jäi ähmaseks, täpsemalt öeldes kahtlaseks asjaolu, et Jumal oli loomuliku maailma täitnud oma headusega. Ilmselt oli see jällegi üks neid punkte, mille üle ei tohtinud mõtelda, vaid mida pidi uskuma. Kui Jumal kehastab endas kõrgeimat ilu, miks siis Tema maailm, Tema loodu, on nii ebatäiuslik, nii rikutud, nii haletsusväärne? Ilmselt on Kurat sellesse sekkunud ja kõik segamini pööranud, mõtlesin ma. Kuid ka Kurat on samuti Jumala loodud olend. Järelikult pidin ma Kuradi kohta järele vaatama. See näis siiski väga tähtis olevat. Ma lõin jälle oma dogmaatikaraamatu lahti ja otsisin vastust neile põletavatele küsimustele kannatuse põhjuste, ebatäiuslikkuse ja kurjuse kohta. Ent ma ei suutnud mingeid vastuseid leida. See läks juba üle igasuguse piiri. Ma ei leidnud midagi muud peale ilukõnelise lobisemise, ja mis veelgi halvem, kogu see rumalus teenis vaid ühtainust eesmärki - ähmastada tõde. Ma olin pettunud ja veel
Kogu Lõuna-Eesti alalt on teateid jõuluaegsest mõistatamistavast. Nende tavadega seondub põhiliselt kaks maagilist taotlust: 1) siis sünnib palju noorloomi või tulevad tähnilised talled ~ kirjud vasikad; 2) lusikad ei kao ära. Teisalt on kirja pandud ka mõistatamiskeelde ajal, mil majas on noorloomi, samuti kirikupühade aegu. Nädalapäevadest on mõistatamist seotud neljapäevaga, kuid siin on läbisegi käske kui ka keelde. Väga tunnuslikult mõistatamisteemaline on muistend, kus mõistatamistoa lakke ilmub verine rusikas, punane käsi või must jäme sõrm, või siis vaatab ukse vahelt sisse punase lauguga hobune, pistetakse sisse verine hobusenahk, parsilt hüppab alla tahmane mees, sealt visatakse mõistatajate sekka verine vasikas, tuppa ilmub sarvik või must mees või juhtub muid koledusi. Igal juhul saadab aga võigast sündmust hääl, mis ütleb vormeli: "Mõista, mõista, mis SEE on!" Tihti esitatakse seda
sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised. Müüt – kirjeldab maailma loomist (jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Argi keeles tähendab ta mingeid uskumisi, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Narratiivid või rahvalaulud, mis annavad pildi kuidas maailm loodi. Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte
Nagu eespool viidatud, viiakse tänapäeval tihti metsloomadele ja -lindudele pühadetoitu. Maagilisi tavasid jõulude ajal Saaremaal suitsutati jõuluõlgedega põldusid. Jõuluööks toodi viljavakk tuppa laua alla ja viidi linnuvihk aiateibasse või katusele, puistati viljateri käsikivile. Hommikul viidi tuppatoodud vakast vilja hobustele ja puistati õlgi lauda-, aida-, kaevuteele. Tõrjeks kurja vastu pandi raudesemeid lauta või talli, tõmmati rist laudauksele, suitsutati kariloomi. (Nõiad omakorda käisid võõraid lambaid niitmas.) Rist tehti peaaegu kõigile esemetele, leivale, toitudele, loomadele ja viljale, samuti tööriistadele - seda kaitseks kurja vastu. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale,
5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku. Müüt kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
ripatseid, mis ühekaupa kantuina polnud ilmselt mitte lihtsalt ehteiks, vaid sümboliseerisid kandja kuulumist kristlaste sekka. Ristripatsi sümboolsesse tähendusesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikult. Nii Eesti mandriosast kui ka näiteks Lätist on naiste haudadest leitud mõnikord mitmeid, vahel isegi üle kümne ristripatsi,mis sellisel kujul omasid tõenäoliselt siiski üksnes ehte funktsiooni. On ju rist iseenesest vana sümbol, mis mingil kujul esineb pea kõigis paganlikes kultuurides. Ristiusustamise-eelses Skandinaavias ja Soomes leitakse ristripatseid alati ühekaupa ning enamasti jõukamatest matustest, mis viitab kirjalikeski allikates kajastuvale nähtusele, et kristlus levis esmalt ühiskonna eliidi seas. Sarnasel viisil, s. o. jõukamates haudades ühekaupa, esinevad ristripatsid ka Saaremaa 12. sajandi matustes.
teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud. Liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine.
Haigestus verisesse düsenteeriasse vms. Kusinagaras hakkas mediteerima, süvenes sellesse, jätis õpilastega hüvasti ja läkski nirvaanasse(suri ära). Devadatta, tema sugulane, üritas Buddha kogudust kätte saada. Üritas 3 x teda isegi mõrvata: 1)veeretas kivi kaela, jalg olevat viga saanud 2)saatis metsiku elevandi kallale 3) kaks salamõrvarit tungisid Buddha onni, kuid väljusid sealt munkadena xD Legend: Devadatta peab olema viimane olend, kes kunagi kirgastub. Buddha õpetus: See meenutab meditsiinilist teksti, aga sisaldab nelja tõde: · Kogu eksistents on kannatus (ükski nauding pole igavene) · Kannatusel on konkreetne põhjus trisna (janu) elujanu; freudistlik tung; ehk kannatame, kuna soovime midagi. · Kui enam trisnat pole, lakkab ka kannatus. · See vaibumine saab toimuda vaid nirvaanas. Nirvaana -sanskriti k küünla ärapuhumine; selles olekus meid lihtsalt enam ei ole; totaalne
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
