ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku surudes liikumisvõimetuks Kalasportlastele elussööt Viidikas Loobu jõgi, Joaveski Kalatoidulised linnud ja loomad Kaurilised, pütilised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised, haukalised, pistrikulised, kurelised, kurvitsalised
mustjasroheline kuni rohekashall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. (http://et.wikipedia.org/...; http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Hariliku kogre selg on tavaliselt tumepruun, roheka helgiga, küljed tumekuldsed mõnikord vaskpunase helgiga; paarisuimed on kergelt punakad. Kogre pronksikarva küljed on kuldse helgiga ning kõhu alt on kala kollakashall. (http://www.miksike.ee/...) Seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel ja pikal peal, mis on lapergune, on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. (http://et.wikipedia.org/...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes. Kogred erinevad poisete puudumise ja üherealiste neeluhammaste poolest. Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga,
Haug ehk havi ( Esox lucius ) . Haugil on noolias keha, mis on natuke külgedel lamenend. Haugi seljauim on keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Tema suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekassinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on tal valge. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, mõni kord võib ulatuda tema suurus isegi kuni 150 cm ja kaal kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka ...
Koha on ahvenaliste sugukonda kuuluv kala. Pikkus 40-50 cm -1,5 m, kaal 19 kg, elab 10-20 aastaseks. Tal on pikk süstjas keha, seljalt rohekashall, külgedel kollakate triipudega. Elab jõgedes, järvedes. Toitub ka väiksematest kaladest. Kasutamine: hea maitsega valge liha, vähe väikseid luid. Rasva on kohas vähe ( 0,5 -2%) kalorid 80-100 küpestamine,praadimine (paneeritult, parim) Haug (Esox lucius) Haug on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haugil nooljas keha, mis külgedelt lamendunud, pardinokka meenutav suu. Pikkus 50 150 cm, 35 kg, elab kuni 30 aastat. Paikneb jõgedes, järvedes, rannikumeres, toitub kaladest, konnadest, pardipoegadest, vesikirpudest, zooplanktonist. Kasutatakse: Haugi liha on rasvavaene 1- 1,5%, kalorsus 80-90 kcal 100g kohta. Liha on eripärase lõhna ja maitsega, natuke kuiv ja tuim. Keskpärane söögikala. Keedetult/ hautatult (supid, road) soolatatult, kuivatatult. Angerjas ( Anguilla anguilla)
Tornimäe Põhikool Haug Referaat Sven Aruvee 2010 Tornimäe Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis. Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. Seljauim on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge. Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust
Havi ehk haug Robin Merelaid Havi Haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus Click to edit Master text styles elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis. Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. Seljauim on keha Second level tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on Third level tahapoole kaldu olevad hambad. H...
sisse löödud, siis peab näkk kaks korda seda inimest tahtma ää neelda. Pühalepa teisendi järgi ei saavat näkk end muuta haugi lõualuuks. Huvipakkuv on ühe Simuna päritoluga katkumuistendi lõpukommentaar: Kõigiks on ka katk ennast muutnud, aga mitte augikalaks, sest et temal rist pea peal on. Võnnu tekst seletab Iisraeli rahva suhtumist haugi söömisesse. Juudamaa vetes haugi ei esine. Kuigi haugil soomused ei puudu, aitavad nähtavasti keeldumist põhjendada, nagu angerjagi puhul, Piibli käsusõnad, mille järgi soomusteta (siin: näivalt soomusteta) kalu tuleb pidada roojaseks. Havi pealuu sees on rist. Vaata, juut ei söö sellepärast haviliha, et rist on sees. See teadmine oli meil, et juut ei söö haviliha. Havi peas olevat ka veel vasar, naelu, nuga, mõõk, oda. Kristuse ristisurma juurde kuuluvad rist, vasar ja naelad (Tartu)
pea savi sehesta; purikad pugalad külled. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav - mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, -külgi vm, nii nagu lõhe lõualuust kandlele kaared või karp. Tegemist on poeetilise võrdluspildiga. Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud. Haugil on hästi välja kujunenud jahitaktika, tugev haaramisrefleks, saagi haaramiseks ning kinnihoidmiseks kohastunud suur suu ja teravad hambad. Need omadused on andnud põhjust tema võrdlemiseks hundi või mõrtsukaga. Seda väljendavad mõned eufemismide lahtiseletused: Aug on mereunt. Seda, mis unt metsas, on aug meres (Reigi); Aug on mere mõrtsukas. See sai [püüdis] suure meremõrtsuka (Pöide).
Nende vahele jääb neutraalkanal, kus paikeb seljaaju. Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad külgedel roided. Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel kaladel nagu haug, väiksem.
Hariliku haugi keha on suhteliselt pikk ja läbilõikes ümara kujuga. Kõhuuimed asetsevad kõhu keskel, ainus seljauim on tahapoole nihkunud, paiknedes pärakuuime kohal. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ette poole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on haugil saaki neelata kerge, saagil põgenema pääseda aga raske. Havi on väga hästi kohastunud erakliku eluviisiga röövkala, kes veedab aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele (i1), seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Ta on paikne ja väga taimestiku lembene, taimede vahel saagi varitsemisel on tema kaitsevärvusest palju kasu. Eriti hea kaitsevärvus on noortel haugidel. Maimud toituvad
Haugi alalõua kihvad vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Iga kihva juurde kuuluvad 2-4 asendushammast, mis koos kihvaga moodustavad ühtse rühma (perekonna). Kui kihv välja langeb, siis täidab tema koha lähim sama perekonna asendushammas. Algul see logiseb, edaspidi aga tugevneb ning kasvab tihedalt alloleva luu külge. Hambad ei vahetu haugil kõik ühekorraga. Ühel ja samal ajal on lõualuul vanu lagunevaid, tugevaid töökorras olevaid ning noori alles ,,tööpaigale" asunud hambaid. Selline on haugi hammaste seisund kogu aasta vältel, mis aga ei välista võimalust, et mõnel sesoonil võib hammaste vahetus toimuda samaaegselt suuremas arvus hamba perekondades kui tavaliselt ning siis väldib haug suure saagi haaramist. (Spanovskaja, 1979)
lastud ühte Heilbronni lähedal (praeguse Saksamaa LV lõunaosas) paiknevasse järve ja selt püütud 1497. a., s. o. 267 aastat hiljem. Selle haugi pikkus oli (praeguse mõõdustikus) 5,7m ja kaal 140 kg. Kuigi enamik loogiliselt mõtlevaid inimesi kahtleb niisuguse haugi olemasolu, leidub siiski ka uskujaid. Ometi tarvitseb tõe jaluleseadmiseks vaid välja arvutada mainitud haugimüraka tüsedusindeks. See on 0,075, mis on üle kümne korra väiksem kui normaalse kehaehitusega haugil ja jääb kahekordselt alla isegi angerja tüsedusindeksile. Niisiis ei tuletanud Heilbronni haug väliselt meelde mitte kala, vaid keskmist telefoniposti, ta keha läbimõõt pidi olema kõige enam 20 cm. Leedu kalateadlased kinnitavad, et käesoleva sajandi suurim haug kaaluga 76 kg lasti Leedu idaosas asuvas Drivetose järves 1904. a. püssiga maha. Tõsi küll, teatud kahtlust toimunu tõepärasuses tekitab see, et vastav kirjalik teade ilmus kohalikus
Vee aereerimisel arvestatakse kaubakala hapnikutarvet rusikareeglina järgmiselt: 10 °C juures vikerforellile 0,25 liitrit ja karpkalale 0,08 liitrit hapnikku 1 kg kala kohta tunnis. 18 °C juures on vastavad näitajad 0,7 ja 0,25 liitrit. Kui karpkala hapnikutarve 10 °C juures võtta võrdseks ühega, siis vikerforellil on see ligikaudu 3 korda ja kohal 1,8 korda suurem, haugil peaaegu sama (1,1), angerjal ja linaskil aga väiksem (0,8). Kindlustamaks kalale piisava koguse vees lahustunud hapniku olemasolu, on vaja teada, mitu protsenti vette juhitavast hapnikust seal iga konkreetse pihusti kasutamisel lahustub. Kala transpordil püütakse vee hapnikusisaldust hoida 70100% küllastatu sest, soojas vees (1520 °C) 80 (90)100%. Madalamatel temperatuuridel piisab ka märksa
hapnikujoobumust. Kalad teevad siis lühikesi sööste veepinnale ja on närvilised ning suremus suureneb.Vee aereerimisel arvestatakse kaubakala hapnikutarvet rusikareeglina järgmiselt: 10 °C juures vikerforellile 0,25 liitrit ja karpkalale 0,08 liitrit hapnikku 1 kg kala kohta tunnis. 18 °C juures on vastavad näitajad 0,7 ja 0,25 liitrit. Kui karpkala hapnikutarve 10 °C juures võtta võrdseks ühega, siis vikerforellil on see ligikaudu 3 korda ja kohal 1,8 korda suurem, haugil peaaegu sama (1,1), angerjal ja linaskil aga väiksem (0,8). Kindlustamaks kalale piisava koguse vees lahustunud hapniku olemasolu, on vaja teada, mitu protsenti vette juhitavast hapnikust seal iga konkreetse pihusti kasutamisel lahustub. Kala transpordil püütakse vee hapnikusisaldust hoida 70100% küllastatu sest, soojas vees (1520 °C) 80 (90)100%. Madalamatel temperatuuridel piisab ka märksa väiksemast sisaldusest, näiteks forellile 5 °C juures 40% (6mg/l)
Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. g. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. h. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. i. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. j. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt k. sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t l. jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, m. eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste n
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
