Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Hariduspoliitika ja haridusõigus - sarnased materjalid

haridus, pilase, pilaste, petaja, ppes, direktor, ukogu, koolikohustus, alluvadusasutuse, pilane, imegausasutused, simine, toetamine, pilasele, etten, otsusel, ppimise, ppet, huviharidus, juhtimiseks, pingetaluvus, vastutustunne, imed, petajal, nele, lihth, muutustega, saamiseni, oodatavad, ppeaasta, kantud, uuringuid, asutanud, toetavat
thumbnail
11
ppt

Norra haridusssüsteem presentatsioon

Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutamine, inglise keel Hin

Pedagoogika alused
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kooliõppenõukogu ülesanded ja töökord kodune töö

Kooliõppenõukogu ülesanded ja töökord Kes peavad osalema õppenõukogu tegevuses? Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälte-enamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor. Siin oli veel vaja § 5 lõige 5 ja 6 ja 3; § 1 lõige 3; §7 lõige 3.

Pedagoogika alused
7 allalaadimist
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu

Eelkoolipedagoogika
164 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides:  enesearendamine  aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine  sotsiaalse tõrjutuse vähendamine  konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid:  õppimise väärtustamine  informatsioon, juhendamine ja nõustamine  aja ja raha investeerimine õppimisse  õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine  uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled  innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri

Pedagoogika
55 allalaadimist
thumbnail
7
doc

2. praktiline töö - Haridusseadusandlus

·Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava · 3. Põhikooli lõpetamine (1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt ,,rahuldavad" ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks. Analüüs: Põhikooli riiklikus õppekavas on kirjas 3 põhikooli lõpetamise tingimust: Et kõik hinded oleksid rahuldavad, et oleksid vähemalt sooritatud vähemalt rahuldava tulemusega kolm eksamit (eesti keele, matemaatika ning üks vabalt valitud) ja oleks kirjutatud loovtöö. Põhikooli lihtsustatud õppekava järgi õppides ei pea sooritama loovtööd ja ise

Eripedagoogika -...
69 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.

Pedagoogika alused
162 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tasakaalu leidmine hariduses

Halduspiirkonna hariduse arengukavade koostamiseks ja elluviimiseks moodustatakse kohaliku omavalitsuse haridusosakond või määratakse ametisse vastav ametnik. Tegutsevad kohaliku omavalitsuse, riigi või eraisiku õppeasutused. Koolides ning kutseõppeasutustes toimib kooli pedagooge ühendav õppenõukogu, kelle ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. Õppenõukogu liikmed on kõik kooli pedagoogid, esimees on kooli direktor (juhataja), aseesimees direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal. Kooli õppenõukogu töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister ning kutseõppeasutuse puhul sätestatakse see kooli põhimääruses. Mina pooldan üldse Waldorf koolide süsteeme- Waldorf-koolides on õpetus tunduvalt isiksusekesksem kui süsteemis, millega harjunud oleme. Loova lähenemisega õppetööle ning tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele arenevad lapses need isiksuseomadused,

Õigus
1 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rousseau

Kogu kasvatuskunsti aluseks on loodus. Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult-mitte midagi teha! Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. Keha- ja vaimne tegevus peavad toimuma mitte teineteise järel või kõrval, vaid teineteise sees ja teineteise läbi. Esimene metoodiline käsk on vaatlus. Teine on isetegevus ja kolmas terviklikus. Kasvatussüsteeme on Rousseau arvates 7. Nendeks olid intellektuaalne haridus, tahtekasvatus, seksuaalpedagoogika, tundekasvatus, esteetiline kasvatus, usuline kasvatus ja naise kasvatus. Varane lapseiga Rousseau soovitab kaitsta oma lapse hinge juba varakult kõrge müüriga. Kasvatus pole midagi muud kui harjumus, ütleb Rousseau. Ja et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks. Inimese kavatus on ainuke, mille suhtes oleme täielikud peremehed. Et inimest kujundada, tuleb teda takistada, et ta midagi ei teeks.

Pedagoogika alused
92 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused:  Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus  Koolide juhtimisprobleemid  Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine  Väljalangevus koolidest  Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine  Ratsionaalse mõtlemise arenemine  Lõimitud aktiivõpe vs. passiivsed õppemeetodid  Konkurentsivõime (riiklik tellimus)  Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid.

Haridus
53 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Sotsiaalpedagoogika II osa loeng

3. Puudujäägid psühho-sotsiaalses arengus: antisotsiaalne käitumine, hirmud, õnnetu olek.. 4. Ebatervislik eluviis: söömisprobleemid, alkohol, tubakatooted.. SP koolis: 1. Hoolitsus ja heaolu (tervis, sotsiaalne hoolitsus, ohutus, turvalisus) 2. Kaasamine (seotud kooliga, isoleeritus, tõrjutus) 3. Sotsialiseerumine (väärtused, hoiakud, reeglid, normid, ootused) 4. Akadeemiline toetus 5. Sotsiaalne haridus Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika Sotsiaalpedagoogika teooriast praktikasse? VÕI Sotsiaalpedagoogika praktikast teooriasse? Kuidas teooria ja praktika seostub? Teooria: seadused, administreerimine, juhtumitöö, hariduspoliitika... Praktika on muutustele orienteeritud: ennetus ja sekkumine. Selged meetodid, normid?? ­ palju on laenatud teistest teadustest, seega meetodid pole nii selged kui nt psühholoogias. Ka arusaam erinevata

Sotsiaalpedagoogika
63 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO ­ sissepühitsemine)

Pedagoogika alused
102 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Asjaajamine eesti keeles. Terminid

uurimine ja õpetamine. Paradigma on uskumuste, vaadete, tõekspidamiste süsteem, millest inimene ei pruugi ise teadlik ollagi, kuid selle alusel võtab ta vastu, tõlgendab, hindab õigeks- valeks, võimalikuks-võimatuks informatsiooni, fakte, sündmusi jne. Paradigmat ei valita. Paradigma vahetus on äärmiselt vaevaline kui üldse võimalik. Paradigma vahetub revolutsiooniliselt või lihtsalt sureb eelmine põlvkond oma maailmanägemusega välja. Pedagoogid - direktor, õppealajuhataja, õpetaja, õpetaja abi ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ning käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline ja ainealane ettevalmistus. Portfoolio - eneseanalüüsi vorm. Kursuse vm algul sõnastatakse eesmärgid ja ootused, portfoolio sisuks on materjalid, mis kajastavad üliõpilase tegevust ja selle tulemusi vastava õppekava või

Arhiivihaldus
7 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Haridussüsteem Suurbritannias

Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe.

Inglise keel
80 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Jaapani hariduse areng

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Jaapani hariduse areng referaat Juhendaja: 2008 Jaapani hariduse areng Jaapani hariduse areng. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e ­ õppimine kuulmise abil · 2

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kooli ajalugu: kordamisküsimuste vastused

rahvusvahelise tunnustuse, oli esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas. J. Dewey hinnangul oli Hilda Taba Ameerika Ühendriikide kõige säravam naispedagoogikateadlane. 4.Aleksander Elango ­ Eesti pedagoogika teadlane. Osales Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi rajamisel. 2) Antiik-Kreeka hariduskorraldus ja eesmärgid Hariduse eesmärk täiuslikuse ja harmoonia saavutamine. Ateena-Eesmärk ilu ja headus. Haridus kättesaadav ainult vabadele poistele. Koolid tegutsesid õpetaja algatusel ja olid õppemaksuga.Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, muusikat ja võimlemist. 1-7 aastastele lastele oli kodune kasvatus. 7-16 aastastele muusade kool/palestra seal õpiti lugema/kirjutama (grammatist), muusikat (kitarrist), võimlemist (palestras õpetas paidotribes) 16-18 aastased gümnasionis kõrgem üldharidus.Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt

Pedagoogika alused
145 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused
158 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahandus- ja hariduspoliitika

1)Majanduspoliitika üldised eesmärgid Riigi sekkumine on olnud pikka aega küsimus. Riik kehtestab seadused, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub neile. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi , alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Eesmärgid: *Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega *Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga. *Kõrge ja püsiv majanduskasv *Õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoida madalat inflat

Ühiskonnaõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

* enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
139 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kasvatus Jaapani traditsioonis

Jaapani hariduse areng Lugemine ja kirjutamine algasid Jaapanis sedamööda, kuidas tungisid Jaapanisse Hiina hieroglüüfid ­ 6. sajandi paiku. Nara ja heiani perioodil õpetati aristokraatiat budistlikus ja konfutsiaanlikus laadis, esimesed õpetajad olid budistlikud preestrid. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt keskvõimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks

Pedagoogika alused
23 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Kutseharidus

SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad:.............................................................................................................. 10

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kutseharidus Eestis ja Euroopas

TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud KUTSEHARIDUS Koostanud: Juhendaja: ASUKOHT 2010 Mis on kutseharidus? Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist. Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat. Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenädalat,

Sissejuatus õpingutesse
47 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul

sotsiaalpoliitika
179 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kultuur ja haridus

TeosräägibKenderielustjaeestikultuurist1990.aastatel. Kender on töötanudkakultuurilehe "Sirp"toimetajana, kuidlahkussealtaastal 2013, tuuespõhjuseksajalehesilmnenudautoriõigusterikkumise. Ühekspeamisekskultuuritegelaseks on Andrus Kivirähk, kes on eestilaste- janäitekirjanik, lisaks on ta kirjutanudkaerinevaidnäidendeid. Ta on lõpetanudülikooliajakirjanduseerialal, 2008. aastalvalitiKivirähk 2000. aastatemenukaimakseestikirjanikuks. Haridus Hariduspoliitika on riiklikupoliitikaüksosa, mistegelebhariduselukorraldamisejajuhtimisega. Selle roll ühiskonnas on vägaoluline, sestvastavaltriigiharidutasemestjaoskustesttoimibkariik. Edukas hariduspoliitika vähendab riigi sotsiaalset koormat. Eesti haridusetegelasteks võib lugeda Tartu Ülikooli rektorit Toomas Asser, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen

Keel ja ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

probleem ja tänapäeva teadlased on veendunud, et niisugust majanduslikku võrdsust ei saa kunagi olema. Jätkub endiselt inimeste jagamine kihtidesse, kusjuures kihistumiseks võetakse peamiseks aluseks inimeste sissetulek ning selle alusel jagatakse inimesed alam-, kesk- ja kõrgklassi. Kusjuures on välja kujunenud nii, et igale kihile on omased omad käitumisreeglid ja väärtushinnangud. Omapärase kihistumise näitajaks on ka haridus. Üldiselt on nii, et madala haridusega inimesed kuuluvad ka alamklassi ja kõrgharidusega inimesed kuuluvad kõrgklassi, kusjuures keskklassi kuulub mõlemaid. Selline hariduse järgi jaotamine ei pea olema aga absoluutne N: väga hea haridusega inimene töötab madalapalgalisel töökohal, sest tal puudub läbilöögivõime. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on veendumus, et on või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sellega

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused

Euroopa tsivilisatsiooni...
435 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Heaoluriigi mudelid konspekt/kokkuvõte

Välja kontraktimine- restrechment. Tõhusus ja konkurents (riigihanked). HR kulude kärped, sh. kvalif. kriteeriumide karmistamine (retrenchment). Suurimad kärped elamumajanduses ja kõrghariduses. Reguleerimine maksude abil (mitte ainult kärped!). Iseloomulik ka reaganoomikale. Kolmas tee kui ideoloogia ANTHONY GIDDENS (1938): Väidetavalt tuntuim Briti ühiskonna teadlane Keynes’i järel; Igal aastal uus raamat (ca. 40 kokku). Tony Blairi “vaimne isa” ja nõuandja. LSE direktor, nüüd emeritus; seotud Cambridge’ga; Polity Pressi asutaja. Kaasaegse vasakpoolsuse ja eriti uus-leiborismi põhiteoreetik 4 “kolmanda tee” mõiste autor: al. 2004 paruni tiitel, leiborite esindaja Lordide kojas. Kolmas tee ei ole vasak- ja parempoolsuse vahepeal. Moodne vasakpoolsus (Giddens,1998. The Third way: the Renewal of Social democracy) Vana sots

Heaoluriigi mudelid
108 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

last üksinda jätta ei tohi!). § 124. Isikuhooldusõiguse sisu (1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool). § 125. Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult (lapsevanemad peavad aru saama oma lapse erivajadusest!!) . LASTEKAITSE SEADUS (1992) : varsti „laste heaolu kaitse seadus“ §10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest

Psühholoogia
147 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Pedagoogika aluste KT konspekt

1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. - Perioodiline pedagoogika - Haridusseadlusandlus - õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid - Kunst, kirjandus, kultuurilised materjalid 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. - Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine Ateenas: 6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus). Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid. Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes ­ elegantne kehahoid, kõnnak, tantsimine, ujumine, kreeka viievõistlus) Paidagogosed - lapsesaatjad (kooliealiste poiste jaoks peredesse)

Pedagoogika alused
99 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh

Pedagoogika
102 allalaadimist
thumbnail
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).

Eelkoolipedagoogika
27 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Soome haridussüsteem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................

Võrdlev koolikorraldus
117 allalaadimist
thumbnail
36
docx

PERSONALIJUHTIMINE

Mis tüüpi andmeid analüüsi käigus kogutakse? 1) Mida inimene töö ajal teeb. 2) Töötajale orienteeritud tegevus ­ töönõuded inimesele. 3) Mida inimene töö tegemiseks vajab, masinast pliiatsini. 4) Tulemused, katsutavad ja katsumatud. 5) Töö sooritus 6) Töö kontekst. Vaadatakse ressursse, ajakava, töö füüsilist keskkonda ja nõudeid. 7) Personalile suunatud nõuded. Haridus, töökogemus jne. Tööanalüüsi viime läbi kolmel juhul: 1) Organisatsiooni loomisel ­ mis tööd seal on vaja teha, 2) Uue ametikoha loomisel ­ võtame appi ,,partnerametikohtade" analüüsid 3) Töö tehnoloogia, meetodite ja protseduuride muutumisel Töö analüüsi meetodid: Vaatlus. Jälgime, mida inimene tööl teeb. Ei sobi nt direktori, tegevjuhi puhul. Sobiks näiteks baleriini, poemüüja puhul

Psühholoogia
46 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus.................................................................................

Turundus
211 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun