põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,
maailmavaateline). Ajalugu uuritakse kultuurist lähtuvalt. Oluline pole mitte mineviku reaalsus, vaid selle inimtekkelised avaldumisvormid märgilistes mudelites. Inimese ettekujutustel on tegelikkusest suurem tähtsus. 6. Mida tähendab, et XVII sajandil nihkus „kultuur“ individuaalselt tasandilt kollektiivsele? [Kultuuriajalugu, lk 138–139] Kui varem räägiti kultuurist eelkõige indiviidist lähtudes (inimese sisemine haritus, vaimsus, hing; nt Cicero ja renessansi humanistid), siis alates 17.sajandist muutus kultuuri mõiste kollektiivi hõlmavaks. Üks esimene mõtleja, kes hakkas rääkima kultuurist kui rahvaid hõlmavast tervikust oli Giambattista Vico, sealt edasi juba Johan Gottfried Herder, kes hakkas rääkima rahvuskultuuridest. Eristati kultuurseid ja kultuurituid rahvaid. 4 7
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
· Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) · Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt) · Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne, lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus jms) · Võtmevaldkond on haridus. Hariduse ees seisvad väljakutsed Hoolimata sellest, et Eestil on hea koht PISA uuringutes · Suur koolistress, vähene koolirõõm · Koolivägivald suur probleem · Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. · Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine. · Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine. · Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
See printsiip võimaldab toimida sellistel nähtustel nagu Tajumine, Intuitsioon, Vaist, jne ja ka sellisel nähtusel ,mida nimetatakse kogemuseks väljaspool keha. Vastavus võimaldab tundmatut tundma õppida inimesel, kes õpib ja teab kuidas seda printsiipi kasutada. Mõned kasutavad seda teadvuses ja kaalutletud viisil, samas teised pole teadlikudki, et nad seda printsiipi kasutavad. Kui seda teadlikult kasutada siis ta teeb teadvuse visioonid selgemaks ja lubab tungida saladuste saladusse ja heita valgust paljudele tumedatele küsitavustele.Vastavus loob sisemise ühenduse kõikide asjade vahel universumis ja hoiab asjad üksteisega vastavuses. Nägijatele ja Meistritele antiikses Egiptuses oli printsiip teada kui eeteraine, vaimu aines või võrgustik, mis läbib ja levib kogu universumis. See aines toimib nagu meedium üle kandmaks valguse, soojuse, elektri ja gravitatsioonijõudu. Oma olemuses on ta mittemateriaalne
teretulnud. Ühtlasi aitaks see tugevdada sidemeid vanemate ja laste vahel. (Mahtra 2009) 11 3. HARIDUSE KVALITEET Hariduse kui saatusliku valiku eitajad põhjendavad oma väidet sellega, et mingit valikut sisuliselt ei toimugi, kool ja kogu haridustee on paratamatus, mis langeb inimesele tema kooliealiseks saades kaela, mõjutades tema arengut kuni haridustee lõppemiseni ja veel ka hilisema elu vältel. Nii et saatuslik on haridus küll, kuid kas see on ka valik...? Et olla tänapäeva ühiskonna enam-vähem täisväärtuslik liige, peab inimene omama haridust vähemalt mingilgi tasemel. Ideaalse kooli õppevahendid peavad olema kahtlemata nüüdisaegsed, töökorra ja neid peab piisama kõikidele õpilastele. Naeruväärseks peavad õpilased mõne kooli praegust olukorda, kus ühe arvuti taha peab mahtuma mitu õpilast. Pikalt peatuti kooli õhkkonnal, õpetajate ja õpilaste suhetel
Selle asemel et lasta teistel inimestel või veel halvem, kõigil teistel inimestel valitseda, võtavad nad selle tarviliku kohustuse vastumeelselt enda peale. Ent ikkagi: kui valvurid otsustavad rikkuda eraomandi kohta käivaid seadusi või isegi ettenähtud protseduuridega seadusi muuta, kellel on võim ja voli neid peatada? Me ei saa olla täiesti kindlad, et Platoni seadused suudavad ära hoida võimu kuritarvitused. Kui sellele vastatakse, et õige filosoofiline haridus teeb inimese kiusatusele mittevastuvõtlikuks, võime öelda, et täielik ja sobiv avalik järelevalve volitatud valijaskonna poolt on palju kindlam vahend. Veel üheks probleemiks on valvurite väljavalimine. Platon usub, et potentsiaalsed valvurid saab välja noppida varases eas, misjärel nad allutatakse karmidele katsetele, mis lubavad välja valida parimad. See tundub täiesti võimalik: mõelge sellele, kuidas lihtsõdurite seast tulevad kindralid
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
Võtad puhkuse just siis, kui seda vajalikuks pead ja kui tahad saad ka mitu päeva endale lihtsalt töövabaks teha. Ettevõtjana ei pea sa täitma kellegi käske, oled iseenda boss. Tänu selle aasta kogemustele olen ma mõistnud, et ettevõtjana pean ma kõvasti tööd tegema ja vahel on keeruline, aga sellel on ka nii palju eeliseid ja hea äriideega on maailm minu päralt. Ettevõtlus ja mina ettevõtjana Selleks, et elus läbi lüüa, peab iga inimene mõtlema, mida ta oma elult tahab. Mõned inimesed õpivad selgeks ameti, mis neile meeldib ja alustavad tööd kellegi alluvuses. Leidub ka neid inimesi, kes tahavad olla iseenda peremehed ning alustavad äritegevust ettevõtjana. Kas tänapäeva ühiskonnas on keeruline olla ettevõtja ja kas mina tuleksin toime ettevõtjana? Tänapäeval on väga lihtne alustada oma äri, kui on piisavalt ressursse. Riik toetab ka omaltpoolt, kui oled suuteline neile ära tõestama, et just sinu äriplaan on see, mis on vettpidav
Hugo Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi. Hiina vanasõna Peab tänama neid, kes juhivad meie tähelepanu meie enese puudustele. B. Pascal Oma viga eitada on kahekordne viga. Araabia vanasõna Huumor on parim ühendus inimeste vahel. W. Disney Huumoritunne on olemas kõigil, ainult mõned ootavad veel juhendeid, mille üle naerda. B. Andrejev Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte.
2.) paljunemine seks ei tähenda järglaste saamist kindlalt, võib olla raskem MÕLEMAD POTENTSIAALID, VÕIMALUSED. Seksuaalne atraktiivsus, meeldivus on samuti seotud nende kahe eesmärgiga. Soov saada lähemale mingi konkreetse isiksusega ja soov laste, järeltulijate järgi alateadvuses. Seksuaalsus on ajaliselt muutunud. Vanasti peeti suurt naist seksuaalseks, nüüd mitte. Et mees oleks seksuaalselt atraktiivne, on vajalikud isikuomadused: 1.) haritus 2.) võim 3.) välimus. Parim vorm nende kahe eesmärgi täitmiseks: *perekond. Mõlemat potentsiaali kõige paremini realiseeriv vorm. Ühiskonna stabiilsus seotud perekondadega. Perekonnas nähakse ka ühiskonna elementaarosakest. Indiviididest koosnev ühiskond on tugev. Ühiskond koosneb ka perekondadest mida tugevamad pered, seda tugevam ühiskond. Perekond: austus, armastus, usaldus, truudus, hoolitsus. ARMASTUS
tervet objekti tervikuna ja ei haara seda tervikuna, vaid ainult ühte osa. nt. käeviibe millega piirivalvur näitab hobust on märk, zest on represetant, hobune objekt. samas hobune on vaenuliku ratsaväe üks liige ning tema viitab sellele, et vaenulikke sõdureid on üle tulnud, mis omakorda viitab sellele et on alanud sõda> lõputu märkide jada. üks märk on üks osa teistest märkides, asetab teised meie jaoks konteksti. Peirce lõi väga keerulise märkide liigituse. 59 tuhat erinevat liiki märke. 66 põhilist märgi liiki. see teooria liiga keeruline, et omada selgitusväärtust. Mõned kolmikjaotustest on mõjukad ja aistavad tähenduse uurimisel. Kõige tuntum: · ikooniline märk representant on pilt sellest mida ta tähistab · indeks kujundlik osutus, noolt mis osutab suunda · sümboline märk põhineb puhtalt kokkuleppel. Gottleb Frege (1848-1925) ,,Mõistekiri", 1879 Saksa filosoof
vaimu selle, mis tekitab seal need tajumused. Seda suurt allikat, millest on pärit enamik ideid, mis meil on, ja mis sõltub täielikult meie meeltest, ja mis meelte poolt viiakse arusse, nimetan ma AISTIMISEKS [SENSATION]. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Teiseks allikaks, millest kogemus ammutab ideed, millega ta aru täidab, on meie enda vaimu tegevuste tajumine meie sees, kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on; ja kui hing [soul] hakkab neid tegevusi reflekteerima ja kaaluma [consider], täidavad nad aru teist laadi ideedega, mida poleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Ja need on tajumine, mõtlemine, kahtlemine, uskumine, arutlemine, teadmine, tahtmine, ja kõik meie oma vaimu erinevad toimingud [actings]; ja olles neist teadlikud ning vaadeldes neid iseenda sees, saab meie aru nendest sama aredad ideed nagu me saame kehadelt, mis mõjutavad meie meeli. See ideede allikas asub täielikult igas inimeses eneses, ja kuigi
vaevalt suu lahti teha. Kui õpilane tohib rääkida vaid siis, kui õpetaja lubab, ei ole selline õpetaja hea õpetaja. Hea õppimine nõuab kaasarääkimist, vasturääkimist, väitlemist ka õpiku autoriga; õppija peaks olema nii õpilane kui õpetaja, nii tegija kui kriitik, nii kuulaja kui rääkija. C. Bereiter (1973) läheb veelgi kaugemale: Minu meelest ei pea küsima, kuidas ühiskond saab kõige paremini lapsi kasvatada, vaid kaaluma, kas ühiskond ülepea peab neid kasvatama. Ta eraldab mõisted "kasvatus" (education) ja "õpetus- harjutamine" (training) ning tuleb järeldusele, et koolil pole õigust kasvatada, vormida kogu isiksust. Ta kutsubki üles looma koole ilma kasvatuseta, kus õpetaja oleks pigem loomuse aitaja kui ühiskonna agent. Vabakooli liikumisega ühinenud koolid olid vabad riigi, kiriku ning ükskõik missuguse autoriteedi kehtestatud seadustest - nad toetusid arusaamale lapse maksimaalsest
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
tränalauludest! Aga kui mind jätavad tõepoolest need laulud ükskõikseks, kas on siis moraalne talle valetada et nii kift, mind väga huvitavad need laulud?? 3. Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika? Teoreetiline eetika ütleb, kuidas oleks üht või teist asja õige teha ning mainib, et kui sa nii ei tee, siis oled ebamoraalne ja ebamoraalseid ootab karistus või ootavad teda sanktsioonid. Praktiline eetika on see, kui ebamoraalse teo teinud inimest ka karistatakse. Näiteks trahvi, vangla, füüsilise karistuse näol. Teoreetiline (nt. metafüüsika, keelefilosoofia) eetika ütleb, mis on ja praktiline (nt. moraalifilosoofia, ), mis peaks olema. Teoreetiline tegeleb üldiselt eetikareeglitega ja praktiline otsib konkreetseid lahendusi konkreetsetele olukordadele. 4. Miks on moraali vaja
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse vastastikust toimet; t
Inimeste elu muutus raskemaks ja ebakindlamaks. Filosoofia muutus pessimistlikumaks, enam ei püütud niivõrd seletada maailma olemust ega kehtestada õiglust, vaid huvituti pigem sellest, kuidas eluga toime tulla. PERIPATEETIKUD Theophrastos (370-285 eKr) Lesbose saarelt. Ta kuulas koos Aristotelesega Platonit. Theophrastos juhtis Lükeionit üle 34 aasta. Lükeion saavutas tema ajal õitsengu (kuni kaks tuhat õpilast). Süüdistus ateismis sundis teda Ateenast lahkuma kuid varsti kutsuti ta auga tagasi. Eudemos Rhodosest ( ak ~300)tegeles loogikaga. Straton (skolarh 287. e.m.a., juhtis kooli 8 aastat, suri 270 e.m.a.). Antiikajal nimetati Stratonit "füüsikuks", kirjutas teoseid samuti loogika, eetika ja poliitika alalt. AKADEEMIKUD. Pärast Platonit oli skolarhiks Speusippos ( 409-339 eKr). Xenokrates Chalkedonist ( 395-314 eKr.). Jaotas filosoofia kolme ossa: dialektikaks (ka
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · Otsime tähelepanu �
tema nõusolekuta. Ta teebTe elu lihtsalt väljakannatamatuks. Veel tahavad nad, et meie sõnad ja käitumine kokku langeksid. Seda just sellepärast, et koolisüsteemis on nõrk koht: käskluste jagamine ei ole tõhus. Koolisüsteem põhineb absoluutsetel reeglitel, kus puudub igasugune paindlikkus ,,ära päri, ära räägi." Aga need lapsed räägivad. Nende reeglid on meie ideaalmaailma omad, mitte selle reaalsuse omad ja meilt ootavad nad tõelist vanemlikku tuge. Indigodele sobiks õppimiseks waldorfkoolid. Nende asutajaks oli Rudolf Steiner, ning nendes koolides oli alternatiivne koolisüsteem. Teraapiana soovitatakse kusjuures ainult head lastepsühholoogi.kuigi praegu pole paljud psühholoogid valmis töötama indigodega. Miks siis? Vastus lihtne kuna praeguste psühholoogide teadmised pärinevad Spockilt , Freudilt ja Jungilt. Kuid tuleb tõdeda, et neile lastele need meetodid ei toimi. Mõnikord
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Millised on aga Eesti mõistes meie võimalused ja kas midagi tuleks muuta, on küsimus millele püüan referaadi lõpuks vastuse leida. 3 1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei
hoiduda suitsetamisest ja tegeleda järjepidevalt füüsiliste harjutustega. Need viis põhimõtet aitavad aeglustada intellektuaalsete võimete taandarengut ja tõsiste meditsiiniliste probleemide tekkimist, mis takistavad aju tööd ja mälu toimimist. Mäluvõimed on aluseks kõigile meie mõtlemisvõimetele. Kui parandame mälu, siis näeme, et suudame paremini realiseerida oma võimeid paljudel elualadel. (Toomemägi, 28.11.2012) 3 KUIDAS TREENIDA MÄLU On teada-tuntud tõsiasi, et materjali korduv läbivõtmine aitab seda põhjalikumalt omandada. See tähendab, et mida rohkem aega teatud asja õppimiseks kulutada, seda paremini mäletame hiljem ka üksikasju. Korduv läbivõtmine just seda tähendabki, et kui teha midagi aina uuesti, siis saab selle ka päriselt selgeks. Mida rohkem kordi töötame läbi materjali, mida tahame meelde jätta, seda kindlamad võime olla, et suudame seda ka hiljem meelde tuletada. 7 Tuupimise asemel loo seoseid
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev
Haigus on laetud väärtusega. Samamoodi on sümptomid väärtusega laetud. Põhjamaades on viis korda väiksem noorukite sattumine õnnetusjuhtudesse, meil on viis korda kõrgem: info, vastutustunne · Geneetiline eelsoodumus. Keeruline leida. · Perekondlik taust. Nt lihatüki lõikamine. · Haiguse ja haiguskäitumise määratlemine. · Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks: vaesus, haritus, suured pered. Pere kohanemine pereliikme haigusega · Probleemi eitamine · Abituse tunne · Depressioon, ärevus, süütunne · Ülemäärane sekkumine probleemi · Probleemiga leppimini, olukorraga normaliseerumine Surmahaiguse psühholoogilised probleemid · Pere tugi: kui palju peret haigusesse haarata · Jätkuravi küsimused: peab aitama normaalselt surra. · Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed?
kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega. Sellest ajast saati olen igal Playbackil kaasa teinud nii üksi kui ka klassi ja lihtsalt gruppidega. Üks legendaarne esitus sai tehtud 11.RMH klassi koosluses: Bochka, Bass, Kolbaser. Sellel esitusel on youtubes ligi 40 tuhat vaatamist, mis on omakorda arvatavasti kõige vaadatum esitus üldse LÜG Playbackide ajaloos. Üks kõige emotsionaalsemaid Playbacke oli arvatavasti meie klassi viimane Playback, kus me esitasime Grease ja praktiliselt terve klass võttis sellest osa. Seda oli vinge nii harjutada mitmeid päevi kui ka esitada. Peale seda lõid eriti tüdrukutel emotsioonid välja, kes hakkasid nukrusest nutma, et see oli viimane Playback seal koolis.
Divergentne mõtlemine______________________Konvergentne mõtlemine (Guilford) Lateraalne mõtlemine_______________________Vertikaalne mõtlemine (de Bono) 17 Kahjuks arvatakse ekslikult, et need kaks lähenemisteed on radikaalselt erinevad ning, et neil puudub omavaheline seotus. Mõlemat tüüpi mõtlemist eeldab enamik probleeme. Uudsete ja paremate lahenduste leidmine eeldab nii loomingulist kui ka kriitilist mõtlemist. Haridus, mis keskenduks ainult ühele mõtlemistüübile, poleks ammendav ega tasakaalustatud (Fisher 2005: 27-29). Loominguline ja kriitiline mõtlemine pole vastandid, vaid on omavahel seotud. Loovus eeldab nii tundeid kui ka mõtlemist, loomingulise suhtumise (uudishimu, riskimisjulgus ja valmidus, kujutlusvõime) kombineerimist kognitiivsete oskustega (ideede genereerimine, nendega tegutsemine ja mängimine). Loovust võib seostada ka mõtteviisiga, mis stimuleerib looma ideid terve elu.
sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
