ostmispaika,ning on olemas just siis kui tarbija seda vajab. 3.Mida tähendab lao pool juhitav tootmine? Laopoolt juhitav tootmine tähendab,et tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult olemasolevate laovarude ja müügi prognooside põhjal. 4.Mida tähendab tellimuse poolt juhitav tootmine? Tellimuste poolt juhitavat tootmist planeeritakse ja toodetakse vaid kliendi poolt tehtud tellimuste põhjal. 5.Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine? Läbimisaegu lühendades lühenevad tarneajad,suureneb tarne täpsus,väheneb tööjõukulu,saadakse hakkama väiksema käibekapitaliga,ehk siis mõjub positiivselt firmale alates klienditeenindusest,seejärel vähendades ettevõtte logistilisi kulusi,ning parandades firma majanduslike näitajaid. 6.Mida tähendab ABC analüüs? Analüüsimise tulemusena viiakse läbi rühmitamised ja saadud rühmadele rakendatakse neile sobivad juhtimispõhimõtteid. 7.Mida taotletakse materjalijuhtimisega
HANKELOGISTIKA Hankelogistika eesmärk - õige koguse ja sortimendiga ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tootmis- või töötlemispaika õigel ajal väikseimate kogukulude ja suurima kasumiga. Hankelogistika juhtimise strateegia toetub materjalituru analüüsile, määratleb prioriteedid ja koordineerib oma tegevused finantside ning operatsioonide juhtimisega. Hankelogistika juhtimise kvaliteet mõjutab otseselt firma klienditeeninduse taset, konkurentsivõimet, kauba realiseerimist ja kasumit. Hankelogistika kvaliteedist ja efektiivsusest sõltub suurel määral lõpptoote füüsiline kvaliteet ja tarbijale kättetoimetamise ajalis-ruumiline kasulikkus (õigel ajal õiges kohas). Hankelogistika ülesanded: Kauba nõudluse prognoosimine (firma ja varustustehingute määratlemine) Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus, kvaliteedinäitajad, teenused) Võtmeprobleemi „teha ise või osta“ lahend
.............19 36.MIS ON PAINDLIK TOOTMISSÜSTEEM EHK TOYOTA TOOTMISSÜSTEEM? ........................................................................................................ 20 37.PAINDLIKUD ETTEVÕTTED VS TRADITSIOONILISED MASSTOOTMISE ETTEVÕTTED..................................................................................... 21 38.MIS ON JIT TOOTMISSÜSTEEM?...................................................... 22 39.MIS ON KANBAN?.......................................................................... 23 40.ARGUMENDID JIT TARNEAHELA VASTU:.......................................... 24 41.MIS ON PAINDLIKU TOOTMISÜSTEEMI JA TRADITSIOONILISE TOOTMISÜSTEEMI VAHE?................................................................... 24 42.MIDA TÄHENDAB MUDA?............................................................... 25 43.MIDA KUJUTAB ENDAST JIDOKA?.................................................... 26 44
· Kontaktisikud Enne koostöö alustamist tuleks selgeks teha, kes on kontatisikud operatiivtöö tasandil, kes juhivad ja planeerivad klienditeenindust ja kes vastutab klientide teenindamise eest ettevõttes. Klienditeeninduse elemendid: · Info tellimuse kohta · Tellimustsükli faasid · Tellimustsükli aeg · Tellimuse täitmise ettevalmistamine · Tarneaeg, tarne tähtaeg, tarnekindlus · Kvaliteetste tarnete osakaal · Kiired saadetised(Tavaliselt kallimad, klient peab teadma erinevusi) · Tellimuste täitmise kvaliteedi jälgimine ja kõrvalekallete registreerimine · Tellimise lihtsus ja mugavus · Toodete asendamine kas toote asendamine analoogtoodetega on aksepteeritav ja kas seda võib otsustada tarnija? (ravimistööstus)
rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ...
näiteks transpordile. Varustaja jaoks on aga tegemist korrapäratu tellimisega, mis tekitab neile piitsaefekti. x Hindade kõikumine (price fluctuation) hinnasoodustuste tõttu tellitakse rohkem ning soodustuste lõppedes taaskord vähem. See tähendab seda, et ostusagedus ei näita otsest tarbimissagedust. x Säästureziim ja puudulik mäng (rationing and shortage gaming) kui nõudlus ületab varustuse, võivad tootjaid oma tooteid normeerida. Selle peale võivad kliendid liialdada oma tellimustega et võidelda normeerimise vastu, varustaja aga toodab juurde. Hiljem tellimus tühistatakse ja tootjal on raske määrata tegelikku nõudlust oma toodete vastu. 3. Tarneahela juhtimise kontseptsioon sai alguse 80ndatel, kui ilmnes et ... (3p) a) "push" lähenemine toodete turustamisel on märksa tõhusam ja kasulikum kui "pull";
Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport, sihtturule ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine, info töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste abil sidustatakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks. Integreeritud logistika on logistika ahelas toimuvate funktsioonide osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik lõimimine/sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikku hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteeti ja selle
valmistada ise lõpptoote komplekteerimiseks vajalikud detailid ja sõlmed või osta need teistelt organisatsioonidelt); 10 hanketüübi määramine (kas kehtestatud, modifitseeritud või uued tarned, kusjuures viimased sõltuvad tarne kestusest ja keerukusest ); turu analüüs (hõlmab võimalike tarnijate, nende turupositsiooni, pädevuse jm. määramist, mis omakorda võimaldab efektiivselt juhtida hankeid); kõikide võimalike tarnijate identifitseerimine (hõlmab kõiki vajalike materjalide tarnijaid, kes on võimelised rahuldama firma vajadusi); firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine (hõlmab tarnijate pakkumiste võrdlemist firma vajadustega, seda teevad tootmis- ja logistika eksperdid);
· tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt · kaubaalused on paigutatud hoiukohtadle korrapäraselt, aluste esiservad on ühel joonel. 12. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes? Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind. 13. Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas need on omavahel seotud? Ruum, seadmed ja personal on laomajanudse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvad. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 14. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes? Hoiustamise efektiivsus. 15. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes? Inimeste töö tootlikus. 16. Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusi?
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
SISENDLOGISTIKA materjalide liikumine organisatsiooni sisse. SEESMINE LOGISTIKA materjalide liikumine organisatsiooni sees. VÄLJUNDLOGISTIKA materjalide liikumine organisatsioonist välja. 18. Mis huvitab logistikat tootmise juures. Tootmise puhul on olulised: · Ressursid · Tootmistsükli pikkus: tasakaalustada pikast tootmistsüklist tekkiv sääst ja kõrgest laoseisust kasvavad kulud · Hooajaline nõudlus: laovarude hooajalisuse tunnustamine, et tasakaalustada tootmise juhtaega · Tarnimine: firma varustamine adekvaatsete tarnijatega, et kindlustada katkematu tootmine · Kaitsev pakkimine: toote kaitsmine kahjustamise eest · 3P alternatiivid: mõned logistilised tegevused tuleks sisse osta. 19. Nimetage ettevõtte logistilise süsteemi tüüpe, sõltuvalt sisend- ja väljundlogistika keerukusest.
“kohustus” müüa. Tulemus: nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp“ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Pull „tõmbamine“: tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Lase kliendil tõmmata (pull) väärtuslik toode endani, kus iga järgnev töökeskus on eelnevast töökeskuse tellija. Eeldab uut lähenemist turundusele: pull = vajaduste segmentide tuvastamine, sihtturundus VS push = lausturundus, üks sõnum kõigile.
Märksõnad: tarneahela ajakulu analüüs, aja kompressioon, nõudlusaeg, läbimisaeg, läbimisaja lõhe, tarneahela üleminekupunktid, edaslükkamine (postponement), varudepõhine tootmine, tellimuspõhine lõppkooste, tellimuspõhine tootmine, tellimuspõhine tootedisain. Paindlik tootmissüsteem ja erinevus traditsioonilisest tootmisest. Kulusäästliku tootmise (LEAN) taust: paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem, just-in-time, kanban, muda, 7 raiskamise liiki, 10 reegel, jidoka, tootmistakt, heijunka, pidev voog, kaizen just-in-time tootmise mõju tarnijale, argumendid just-in-time tarneahela vastu. Paindliku tootmissüsteemi arendas 1970. aastate keskpaigas lõplikult välja autotootja Toyota. Sageli on seda nimetatud ka toyota tootmissüsteemiks. Tänapäeva populaarsed säästilkuse ja nobeduse kontseptsioonid on TPS-i aspektide kohandused Läänemaade oludega ning info- ja
saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud 3 väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19
1. Logistika alused 1.1. Logistika ajaloost Sõnal "logistika" on olnud läbi ajaloo mitmeid erinevaid tähendusi. Loogilise ja ratsionaalse ning läbimõeldud tegutsemise järgi on tuntud vajadust läbi aastasadade eelkõige sõjanduses. Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all mõisteti väeüksuste kindlustamist moona ja varustusega selleks, et väeosad võiksid võidelda võimalikult heades tingimustes. 19. sajandil määratlesid väejuhid l
hulgilaod konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19
jaekaubanduse laod sorteerimiskeskused hulgilaod konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine
funktsioonidega, mis tagavad lõpptarbija toodetega varustamise. Sellega seoses tuleb kasutusele termin SUPPLY CHAIN MANAGEMENT, e, tarneahela juhtimine. Tarneahelasse kuuluvad tootjad, jaeketid, lepinguliste logistikateenuste pakkujad, jms -- kõik kes seotud toodete liikumisega tooraineallikast või tootmisliinilt lõppturuni. Tihedam koostöö eeldab tihedaid partnerlussuhteid tarneahela vötmeliikmete vahel alates 2000. Konkurentsi kasv sunnib äriorganisatsioone pidevalt parendama oma turupositsiooni, tooma turule uusi tooteid ja leidma võimalusi kasumikkuse suurendamiseks. Uued juhtimiskontseptsioonid, mis rõhuvad eelkõige organisatsiooni suutlikkusele olla paindlik kiiresti muutuvas majanduskeskonnas. Business Process Reengineering (BPR) kontseptsiooni laialdane rakendamine. Tarneahela juhtimine on üks levinumaid BPR strateegiaid. Logistikat nähakse äritegevuse arengu peamise võimaldaja ja katalüsaatorina. Võrreldes eelmise etapiga tähtsustub
sisend ühele seeriale on sama) · tellimuse alusel (MTO)-tootmine algab kliendi tellimusega (tõmbemeetod).tüüptooded: autod,kõrgtenoloogilised tooted · teelimusel kokkupanek-eelnevalt valmistatud komponendidja tarnijalt lattu tellitud. Kui klinent esitab tellimuse,koostatakse lõpptööde tellimuse alusel.tellija võib klientidele pakkuda võimalust valida talle sobiva konfiguratsiooniga tooteid. Väiksemad laokulud võrreldes lattu tootmisega, võrreldes tellimuse alusel tootmisega on tarneaeg väiksem. · Tellimuse alusel projekteerimine-tarnijatel on võimalus klientide soovil tooteid projekteerida, tootjal peab olema hea inseneri võimekus, info liikumine, projekti liikumine. Eeliseks on klientide põhine käsitlus, tarne aeg,kulude kontroll, kalkulatsiooni täpsus. · lattutootmine (MTS)-aluseks on klientidelt saadud prognoos(lükkemeetod) +-tooted saadaval,ei esine suuri kõikumisi tarnetes,tootmise planeerimine on lihtne
vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, kus kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures aktsepteeritava klienditeeninduse taseme). Tänapäeval, kui toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta ja mille transpordikulud on väheolulised ning millel toimub kiire moraalne vananemine, rõhutakse kõrgele klienditeeninduse tasemele, kasutades kiiremaid ja kulukamaid transpordiviise. Samal ajal kasutatakse võimalikult väikest arvu keskladusid laovarude ja laoga seotud kulude vähendamiseks. Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes arvesse kõiki võimalikke kulusid. Eesmärgiks on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude
Seetõttu liiguvad need kiiresti läbi tootmisprotsessi. Ajastamine Eelnevate ajavahemike Tellimisvajaduste otsustamine kasutusstatistika ja laekunud on viidud madalamale tellimuste alusel määrab keskne tasemele. Kasutatakse tootmise plaanimisfunktsioon täppisajastamise süsteeme. kindlaks vajalikud tootmissisendite Uute materjalide tellimine mahud järgnevaks nädalaks või toimub automaatselt ega nõua kuuks. Tootmisosakonnalt saadakse tsentraliseeritud plaanimist. tagasiside kuidas on prognoosid Paindlikud ettevõtted
jagab kaudsed kulud kõigi toodete vahel. 15. Tarnevõime Kaubandus- või tööstusettevõtte võime rahuldada nõudlust mingi kindla toote järele teatud perioodi jooksul. Tarnevõimet mõõdetakse ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade või tellimuste arvu suhtena. Tarne täpsus Tarne täpsuse all mõõdetakse lubatud tarneajast kinni pidamist ja soovitud tarnehetke usaldusväärsust. Tarne täpsust võidakse mõõta tõenäosusega, millega kliendile teatud tarneaeg ei muutu. Mõõtmisel tuleks arvestada ka lubatud tarneajast kõrvalekallete esinemissagedust. Tarnekindlus Tarnekindluse all mõõdetakse tõenäosust, et klient saab õige koguse õiget toodet laitmatus seisukorras. Kaupade füüsilist seisukorda mõjutavad materjalide käsitsemise ja vedude ajal tekkivad vigastused. Üks võimalus tarnete kvaliteedi jälgimiseks on mõõta reklamatsioonide arvu ja neid liigitada.
enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +… • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp • Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas.
enamasti pöördvõrdelises seoses. · Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +... · Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp · Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas.
lisab tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 10.Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste % 2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste % 3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste 5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 11.Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA. 12.Mida tähendab perfektne tellimus klienditeeninduses? Perfektne tellimus (perfect order) – kombinatsioon järgmistest mõõtarvudest: • koguseliselt täidetud ja üleantud tellimuste %
vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavalt materjalivaru. MRP põhimõte lähtub eeldusest, et kui on teada, millist lõpptoodet toota, siis on ka teada, kui palju on tarvis selle lõpptoote tootmiseks materjale ja komponente. MRP-II- (Tootmisressursside planeerimine) näol tegemist tagasisisendatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli nõudlus osutub väiksemaks eelneva asuva mooduli vajadusest. MRP II –s algab plaanimine ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Keskne tootmiskava- MRP süsteemi põhilsisend on keskne tootmiskava. See on põhimõtteliselt nimekiri kõikidest lõpptoodetest ja –teenustest, mida ettevõte peab teatud ajavahemikul tootma/tarnima koos vajalike tootmismahtude ja tähtaegadega, millal
väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 10. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste % 2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste % 3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste 5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 11. Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA. 12. Mida tähendab perfektne tellimus klienditeeninduses? Perfektne tellimus (perfect order) kombinatsioon järgmistest mõõtarvudest: · koguseliselt täidetud ja üleantud tellimuste %
vedajad ja sadamaoperaatorid) Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 5. Ladude planeerimine. Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga.
Kaaluline täiteaste Kaaluline täiteaste on koormaruumis paikneva kauba kaalu ja koorma maksimaalselt lubatud võimaliku kaalu suhe kaaluühikutes, mida väljendatakse protsendina. 80 - 90% -list kaalulist täiteastet loetakse üldjuhul heaks täiteastmeks. Kasutusladu (aktiivne laovaru) (Active inventory) Materjalivarud, mida müügiks või tootmiseks pidevalt kasutatakse või mis võetakse kasutusele lühikese aja mööduses peale saabumist. Laovaru, millega rahuldatakse pidev, regulaarne nõudlus. Kaubavoog Kaubavoog on kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Keskkonnaülevaade Keskkonnaülevaade (keskkonnahinnang) on avalikkusele suunatud ülevaade EMAS süsteemi kuuluva ettevõtte keskkonnatööst. Keskkonnaülevaade peab sisaldama informatsiooni tegevuskoha keskkonnakaitse tasemest ja detailset teavet selle kohta, kuidas seatud eesmärgid on saavutatud Keskkonnaaudit
konkurentsivõime tõstmine · Tulemuslikkuse mõõtmisel tuleks lähtuda järgnevatest põhimõtetest: o Prioriteetsus (võtmeaspektid) o Andmekogumise ökonoomsus o Läbipastvus o Arusaadavus o Protsessile suunatus (mõõtarv näitab seost) o Mõõtarvud on üheselt määratletud o Kasutatavus · Klienditeeninduse taset mõõdetakse sageli ajakuluna: o Tarneaeg o Aeg tellimuse vastuvõtmisest kuni laoarvestuse sisestamiseni o Aeg tellimuse sisestamisest saadetise lähetamiseni o Aeg lähtestamiset kohaletoimetamiseni Logistika kogukulud · Logistika kogukulude suurus on muutunud üheks tähtsamaks tarneahela tõhususe majandusnäitajaks · Logistikakulude osakaal (%) müügikäibest (7-16%), lisandväärtusest (10-35%), toote omahinnas (2-8%), müügi-ja halduskuludest (20-45%)
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon; 2) toote ja teeninduse arendus; 3) Turundus ja müük. Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja tugisüsteemid teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. Oluline on näiteks see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. Kolm põhifunktsiooni peavad olema hästi tihedalt seotud. Veel on neli tugisüsteemi (Infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika). Mida paremini tunneme enda protsesse, seda paremaid infotehnoloogilisi lahendusi suudame pakkuda. Infotehnoloogiliste lahenduste ülesanne on see, et nad
seotud kulude ja maksudega. Tootmises võib olla materjalikuluks tooteühiku omahind. 2) Tellimiskulu- kõik ostutellimuse esitamise, tellimuse täitmise jälgimise ning saadetise vastuvõtu ja selle eest tasumisega seotud kulud. 3) Säilituskulu- varude omamise kulu kuni nende müümise või tootmises kasutamiseni. VARUDE SUURUST MÕJUTAB ETTEVÕTTES: hankimise läbimisaeg, tarnete sagedus, lubatud toote tarneaeg kliendile, keskmine nõudlus tootmises mingi perioodil, toote tähtsus tootmise/müügi seisukohalt. TELLIMISPERIOOD MEETOD- eeldab, et tootevaru tase vaadatakse regulaarselt, kindlate ajavahemike tagant üle ja olenevalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmäärtatud maksimumtasemele. Eeliseks on varude täiendamise lihtsus ja samaaegsus. PERFEKTSE TELLIMUSE VÕTMEKOMPONENDID: 1) tarnitud täielikult kõik mis telliti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
