Rästik (0)

R�stik R�stik on suhteliselt v�ike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat v�rvi madu , kelle tunneb �ra piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu j�rgi. M�nikord v�ib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka � leni musti isendeid. R�stikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad , metsaservad, raiesmikud, sood, j�rvede ja j� gede kaldapiirkonnad, v�hem ka niidud ja kuivad m�nnikud. R�stikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning v�ivad puududa suurtelt aladelt �mberringi. Nad on v�ga paiksed loomad, elades kogu elu �hel ja samal kohal, liikudes vaid 60�100 m raadiuses. R�stikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud , pehkinud k�nnud, praod. Kuigi neid v�ib tihti n�ha end p� ikese k�es soojendamas, on r�stikud p�eval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed �� esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud p��giretke ei v�lju nad 2�3 p�eva jooksul varjepaigast. R�stikute toidust moodustavad p� hiosa hiired, raba - ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude �sjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored r�stikud s��vad putukaid, n�lkjaid ja vihmausse. Septembrist-oktoobrist aprillini on r�stikud talveunes - nad talvituvad allpool l�bik�lmuvaid pinnasekihte, 0,4�2 m s�gavusel, kus temperatuur ei lange alla 2�4 �C. Sellisteks paikadeks on n�riliste urud, heinakuhjade v�i kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on r�stikud konservatiivsed , kasutades sama paika aastaid j�rjest. Esimestel kevadp�evadel peale �rkamist hoiduvad isased r�stikud k�ige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas p�ikesepaistes soojal maapinnal, langenud puut�vedel v�i soojadel kividel . Pulmam� ngud toimuvad 2�3 n�dalat kuni kuu aega peale kevadist �rkamist mai keskpaigast juuni alguseni . R�stikute pulmatants on keerukas rituaal , kus partnerid end poolest kehast p�sti ajavad ja �ksteise suunas oma saledat keha v�ngutavad. R�stik on eluss�nnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. K�mmekond 16�18 cm pikkust v�ikest r�stikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguk �pseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on v� hemalt 50 cm. R�stikute eluiga v�ib ulatuda 14�15 aastani. Inimese l�henedes p��ab r�stik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda v�i k�tte v�tta. R�stik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist v�heneb r�stikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.