RÄSTIK (0)

 
 
                                                                         RÄSTIK  
 

Rästikute  peamine toit: 
  suhteliselt väike, kuni 75 cm  pikkune  
  pruunikas-hallikat värvi 
1.  hiired  
  piki  selga  kulgeb tume siksakiline triip 
2.  rabakonnad 
  vahel võib esineda punakaspruune ja mustjaid isendeid 
3.  rohukonnad 
 
 
  lemmikelupaigad: rohused  segametsad , metsaservad, 
raiesmikud, sood,  järvede  ja jõgede kaldapiirkonnad 
  rästikuid leidub Eestis igal pool  
  väga paiksed loomad, elavad terve elu ühes kohas 
  nende varjepaikadeks on mitmesuguste loomade  urud , 
pehkinud kännud, praod 
  rästikud jahivad  videvikus  ja on eriti aktiivsed öö esimesel 
poolel 
  kui  jahiretk  on olnud edukas, siis ei lahku nad varjepaigast 2-3 
päeva 
 
 
 
  septembrist/oktoobrist kuni  aprillini  on rästikud talveunes 
   talvituvad  allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, näiteks näriliste 
urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas 
  peale talveunest ärkamist hoiavad isased rästikud soojadesse 
kohtadesse   
   pulmamängud  toimuvad 2-3 nädalat peale kevadist ärkamist 
  rästikute pulmatants on  rituaal , kus  partnerid  end poolest 
kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma keha võngutavad 
  rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad 
kooruvad emaslooma kehas 
  ilmale tuleb umbes kümmekond väikest rästikut, kes saavad 
suguküpseks alles 5 aasta vanuselt 
  eluiga võib ulatuda 14-15 aastani 
  rästik  hammustab  vaid siis, kui talle peale astuda või kui ta 
kätte võetakse 
  rästik kuulub looduskaitse alla, sest kultuurmaastike  pealetung  
vähendab neile sobivate elupaikade hulka