ABSINT Triin Vaino MY11 ÜLDISELT Prantsusmaa Ekslikult liköör Kahvaturoheline või valge Kangus 45%-72% Müüt hallutsinatsioonidest MAITSE Aniis Seostatakse koirohuga Apteegilill Kerge piparmündi laadne kibedus VALMISTAMINE Taimede leotamine Destilleerimine Värvuse saamine SERVEERIMINE JA JOOMINE Ei jooda tavaliselt puhtalt Lahjendatakse veega Suhkur Spetsiaalne lusikas Tänan kuulamast !
•Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli Salvador Dali- „Sulanud kellad“ „Uni“ „Leda atomica“ Joan Miro „Naine,linnud,täht“ „Poetess“ Rene Magritte „Igavene otsus“ „Mälestuste rada“
"L.H.O.O.Q" Saksamaal K.Schwitters 20ndatel J.Heartfieldi fotomontaazid tärkava fasismi vastu sürrealism üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, alateadlikku eneseväljendust. Tuginesid Sigmund Freudi õpetusele. Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. eesotsas A.Breton J.Miro Veristlik sürrealism unenägudest, hallutsinatsioonidest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Giorgio de Chirico eelkäija S.Dali maalid mõjusid efektse lavastusena M.Ernst - absurdsevõitu huumorit P. Delvaux seksuaalsusele viitavad vihjed M.Chagalli tööd elurõõmsad, vabad ängistusest Naivism teadlik lapselik kohmakus, proportsioonide eiramine, detailirohke jutustamisrõõm H.Rousseau I.Generalic talupoegade elu, pühad, tseremooniad
erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. • Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. • Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Joan Miro looming Teine peamine suund • Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne. Seda suunda nim. ka veristlikuks(ladina k. veritas-tõde). • Selle liikumise juhtfiguuriks sai René Magritte, sarnases stiilis maalis ka Max Ernst ja sürrealistidest kuulsaimaks saanud Salvador Dali. Rene Magritte looming Salvadore Dali Salvadore Dali looming
Duchampilt pärineb mõiste ready-made, mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. 38. Dadaist John Heartfield tõi kunsti fotomontaazi (?) 39. Sürrealistid toetusid Sigmund Freudi seisukohtadele. 40. Sürrealismi iseloomulikud jooned: · üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist · lähtuti sageli unenägudest ja hallutsinatsioonidest Kunstnikud: Salvador Dali, JoanMiró, René Magritte, Max Ernst, 41. Esimene suund kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende pildipinda katavad kujundid ja sümbolid. Teine ehk veristlik(ladina k. veritas-tõde) suund, mis kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel
pildis(Chirico). Rajas teed sürrealismile. G de Chirico- kujutab ajatust, sinnavaated või siseruumid. SÜRREALISM 1920-ndad ja 1930-ndad. Isel: 1)elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine 2)vahend inimese vabastamiseks ühiskonna survest 3)ühiskonna lammutamise soov 4)automaatne joonistamine-maalimine, kollektiivne joonistamine 5)ajsade,situatsioonie meelevaldne ühendamine 6)alateadvuse jälgede otsimine unenägudest, hallutsinatsioonidest 7)enamasti realistlik 8)illusionistlik 9)salapärane tardunud elutu valgus Esin: J.Miro(hisp)- huumor,fantaasia,lürism,amööbitaolised kujundid S.Dali(hisp)-realistlik maal+fantaasia, kriitiline vaimne seisund, paranoiline psühho. ,,Lenini 6 ilmutust klaveril" ,,Sõja nägu" ,,Püha antoniuse kiusatused" ,,Kristus ristil" ,,Põlevad kaelkirjakud" ,,aeg voolab" ehk ,,pehmed kellad" R.Magritte(belg)-optilised petted.
Mis võiks olla võimalik haiguse esile tuleku põhjus? 7. Kas patsiendil on olnud või on depressioon või mania? 5 Õendusplaan Probleem ja Eesmärk Õendustegevus Hinnang ja kuupäev kuupäev Patsient on elevil ja Patsiendi luulud ja Luua patsiendi ja Patsiendi luulud ja kärsitu, tingitud hallutsinatsioonid on enese vahel usaldus hallutsionatsioonid hallutsinatsioonidest taandunud. suhe. on vähenenud kuid ja luuludest. mitte taandud. 23.10.09 Manusta arsti 30.10.09 ettekirjutusel antipsühhootilisi ravimeid.
Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigrimigri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro(1893 1983 )töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (18881978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased
Sürrealist Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Jo an Miro (1893-1983) Arlekiini karneval Hollandi interjöör Gio rg io de Chiric o (1888- 1978) Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja
Sürrealismi iseloomustab spontaansuse väärtustamine ja Nimi: eksperimenteerimisihalus. Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis 4. Millised on sürrealistliku maalikunsti kaks stiili? Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Teine ning enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. 5. Nimeta kolm kuulsamat sürrealisti. Vali iga kunstniku tööde hulgast üks meeldivaim ja kirjelda seda viie lausega. René Magritte" La Clairvoyance" Pildil istub mees, kes maalib. Mees näeb munast midagi palju rohkemat, kui see tegelikult on. Maalilt on näha väga head kujutlusvõimet. Pildi toonid on sünged. Mehe silmist võib näha
Samuti kujude seotus annab tõesti kokku ühe loo ning mõistatus on see, millest see lugu algab, kes on see kõige kurjem ja kes on kõige heatahtlikum. Raske on aimata, mis peitub nende deemonite taga ja uuesti vaadates tekib aina rohkem mõtteid. Teose mõistmiseks kuluks kindlasti väga kaua aega ja ma olen enam kui veendunud, et reaalselt polegi võimalik seda mõista ja ehk oligi see ainult üks kunstniku veidratest unenägudest või hallutsinatsioonidest moodustunud pilt, millel mõte puudub. Kuigi pilt kujutab halba ja kurjust, siis minus ei tekita see üldse negatiivseid tundeid, vaid pigem uudishimulikke. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-15135/?searchtype=complex&searchtext=p %C3%B5rgu&offset=1 2. http://www.utlib.ee/ekollekt/legraafika/index.php?alumine=tehnikad.php&liik=vaseg 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt
37. Mis uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Mis terminit kasutatakse seoses tema teostega? M. Duchamp esitas valmis objekte. Kasutatakse terminit ready-made. 38. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitilise fotomontaazikunsti. 39. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? Toetusid Sigmund Freudi alateadvusteooria vastu. 40. Mis on sürrealismi iseloomulikud jooned? Nimeta mõni tuntud sürrealist 1) lähtuti alateadvusest, unenägudest, hallutsinatsioonidest. 2) teema ebareaalne, teemaks unenäod ja müstika. 3) esemed moonutatud, mõistusevastaseks muudetud. 4) meenutasid laste või vaimuhaigete joonistusi. Joan Miro, Salvador Dali, Andre Masson, Rene Magritte. 41. Millisteks suundadeks jaguneb sürrealistlik maalikunst oma kujutusviisilt? Iseloomusta kumbagi suunda. Jaguneb veristlikuks ja abstraktseks. Veristlik- tõelevastav, asjad äratuntavad. Abstraktne- pole äratuntav, meenutas vaimuhaigete, laste joonistusi.
muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Joan Miro. 1893-1983. Hispaania. Joan Miro. Emadus. 1924. Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Joan Miro. Hollandi interjöör. 1928. Joan Miro. Seadmisobjekt. 1935 1936. Joan Miro. Mai 1968. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas
Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende pildipinda katavad kujundid ja sümbolid.Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne. Seda suunda nim. ka veristlikuks(ladina k. veritas-tõde). Selle liikumise juhtfiguuriks sai René Magritte , sarnases stiilis maalis ka Max Ernst ja sürrealistidest kuulsaimaks saanud Salvador Dali. Dadaism Dada kujunes välja Esimese maailmasõja(1914-18) ajal neutraalses veitsi linnas Zürihis
Selles raamatus ksitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varakpse teismelise tdruku vastu. Humbert phjendab kiindumust 10-14 aastaste tdrukute vastu eelnevalt oma elus tdruku Annabeli kaotusevalu leelamisega ning lpuni viimata suhe oligi jtnud mehe sdamesse koha ainult noorematele nitsikutele. Raamatu peamiseks ksitletatavaks probleemiks on pedofiilia.Ent eelkige on see romaan armastusest, selle prasusest,hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest.Peategelasteks on lapseohtu tdruk Lolita ning Humbert Humbert (thtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty). Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasda ja sealt edasi. Loo peategelane sndis 1910. aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USA-sse, kus toimub phitegevus. Raamatu algul rgib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta rgib, kuidas tal tekkis himu nmfettide vastu
Peategelased: Lolita, H.Humbert, proua Hazel. Sündmuskohad: Hazelite maja , hotellid, haigla. Tegevusaeg : 20. sajand. 4.)Selles raamatus käsitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varaküpse teismelise tüdruku vastu.Ent eelkõige on see romaan armastusest selle pöörasusest, hallutsinatsioonidest, hullusest ja üleminekutest. 5.)Autor tahtis selle raamatuga ütelda kas seda , et kõik ei ole nii ilus kui inimesed arvavad, et ka igal ilusal perekonnal võib olla saladusi millest keegi ei tea või siis näidata välja oma tundeid ning kirjaldada neid teise inimese läbi. 6.) Lolita. Lolita oli pitsakas, kaval , ilus , noor ja naiivne väike tüdruk. Lolita oli mitme näoga. Samas ta pirtsutas nagu väike laps ning samas osaks täiskasvanud mehe enda sõrme ümber keerata
joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad
enda korrastamisest, ei ärritu ega näita üles entusiasmi millegi vastu. Inimene hakkab vältima teiste inimestega kokkusaamisi, räägib vähe või üldse mitte. Negatiivsed sümptomid häirivad pereliikmeid. Neile tundub, et justkui see isiksus, keda nad teadsid, oleks asendatud kellegi võõraga, kes ei taha midagi teha. Pereliikmetel oleks kasulik teada, et selline käitumine on suuresti põhjustatud luuludest ja hallutsinatsioonidest, mis haaravad inimese oma "võimusesse". Kognitiivsed sümptomid: väljenduvad probleemides õppimisega ja keskendumisega. Võib olla raskusi konsentreerumisega lugemisele või televiisori vaatamisele Raskusi on ka uue informatsiooni meelde jätmisega (näiteks juhised kuidas uude kohta minna). Raskusi on ka keskendumisega kellegi jutule või oma mõtete kogumisele enda enesetunde kohta. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt:
Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. 4 Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või
Sürrealism Aluse panijaks kirjanik Andre Breton, kes avaldas 1924.a sürrealismiteooria. ,,Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mille abil suuliselt, kirjalikult või muul moel püütakse väljendada mõtte tõelist kulgu, ilma mõistuse kontrollita." Sürrealism levis kirjanduses, kunstis, teatris. Lähtuti Sigmund Broidi psühhoanalüütilistest teooriatest. Usuti unenägude kõikvõimsusse. Otsiti mõtteid inimeste alateadvusest, hallutsinatsioonidest, laste ja vaimuhaigete eneseväljendusest. Sürrealism ei eristunud senisest maalikunstist maalimisviisi vaid süzeede tõttu. Mõtlesid välja ühismänge, nt. kollektiivne joonistamine üks joonistab lõuendile pildi, katab selle kinni ja jätab nähtavale vaid detaili, millest austab järgmine. Pilt avatakse kui kogu lõuend on täidetud. Kasutasid ka nö. automaatjoonistamist. Eesmärgid: 1. Elu ja kunsti vahelt tuleb piir kaotada 2
· tee lahti nööbid ja kitsad riided, mis võivad takistada hingamist · jälgi tema pulssi ja hingamist · kui sõber on teadvusel, siis räägi temaga pidevalt ja ära lase tal magama jääda. Uuri, mida ja millega koos ta tarvitas. · kui sõber kaotab teadvuse, siis keera ta külili · ära jäta teda üksi · kutsu numbril 112 kiirabi. Slaid 12: HUVITAVAD FAKTID · Hallutsinatsioonidest on väga iseloomulik tunne, et naha all ronivad putukad. Seetõttu võib kokainisti kehal olla haavu ja sisselõikeid, mis on tehtud katsete käigus sellest tundest vabaneda. · Coca-cola · Sveitslasest keemik sünteesis LSD migreeniravimit otsides.
snnipevaks. Vladimir Nabakov suri 2. juulil 1977. aastal Montreuxs. 2.) Teose pealkiri: "Lolita". Pelakiri on selline kuna seal jutustab H.Humbert oma armastu- sest Lolita vastu. anr: romaan. 3.)Peategelased: Lolita, H.Humbert, proua Hazel. Sndmuskohad: Hazelite maja , hotellid, haigla. Tegevusaeg : 20. sajand. 4.)Selles raamatus ksitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varakpse teismelise tdruku vastu.Ent eelkige on see romaan armastusest selle prasusest, hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest. 5.)Autor tahtis selle raamatuga telda kas seda , et kik ei ole nii ilus kui inimesed arvavad, et ka igal ilusal perekonnal vib olla saladusi millest keegi ei tea vi siis nidata vlja oma tundeid ning kirjaldada neid teise inimese lbi. 6.) Lolita. Lolita oli pitsakas, kaval , ilus , noor ja naiivne vike tdruk. Lolita oli mitme noga. Samas ta pirtsutas nagu vike laps ning samas osaks tiskasvanud mehe enda srme mber keerata. Ta oli kaval , ta teadis kuidas ja millal
· Koordinatsioonihäired aja, koha, liikumisesuuna ja kiiruse tunnetamises · ,,mina" mitmestumise tunne (tunne, et mind on kaks või rohkem) · Ebakindlustunne, paanika, hüsteeria, hirmud, masendus Tunnused: · Segavad mõtted, häired meeleoludes · Värinad, hirmud · Süljenõrististe lisandumine · Ebakindlustunne Tüüpilised nähud: · Ebareaalsed kujutluspildid, oma keha tunnetamise häired · Hallutsinatsioonidest tulenevad füüsilised reaktsioonid · Ajataju ja muud koordinatsioonihäired( kõrvalvaatajale vabalt tajutavad) · Kiiresti muutuv enesetunne, paanika, masendus, ülbitsemise lust, nn halvad reisid ( katastroofilised nägemused) · Pidev hirmutunne ja luulud · Enesetapumõtted · Masendus ja ahistustunne Tagajärjed: · Hingeline sõltuvus · Iseeneslikud haiguslikud tajud · Püsiv psüühikahäire oht (1)
Sellest suunast kasvas välja variant, mille kujundid ja freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selline suund valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro töödes: ,,Arlekiini karneval" (1924-1925) ,,Hollandi interjöör" (1928) 3 Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse ,,veristlikuks" (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1987), kes juba Esimese maailmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutühjas ruumis seisavad nuku või
kehaväliseid kogemusi. Tihti elatakse astraalrännakuid läbi püühilise või füüsilise trauma korral nagu näiteks infarkt või insult. Selliste traumadega kaasneb ka sensoorne deprivatsioon, sest ajule edastatakse väga väikses koguses stabiilseid väliskeskkonna aistinguid. Sensoorse deprivatsiooni tagajärjel tekivad inimestel tihti hallutsinatsioonid ja väga elavad kujutluspildid (Sireteanu, Oertel jt. 2008). Kehavälised kogemused võivad olla ühed nendest hallutsinatsioonidest. Sensoorse deprivatsiooni korral genereerib aju kujutlusi. Susan Blackmore (1987) kinnitas seda hüpoteesi katsega, kus ta palus kehaväliseid kogemus kogenud inimestel ning testgrupil hinnata enda kujutlusvõimet. Katsest selgus, et elavama kujutlusvõimega inimesed kogevad ka tõenäolisemalt kehaväliseid kogemusi. Elav kujutlusvõime ja sensoorne deprivatsioon võivad seega olla põhjusteks, miks inimesed tajuvad kehaväliseid kogemusi.
Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne. Seda suunda nim. ka veristlikuks). Selle liikumise juhtfiguuriks sai René Magritte, sarnases stiilis maalis ka Max Ernst ja sürrealistidest kuulsaimaks saanud Salvador Dali. Sümboolika Painduvad kellad sümboliseerivad arusaama, mille kohaselt aeg ei ole jäik ega ettemääratud
nagu näiteks ämblik. Tavalisi kujutluspilte, nagu näiteks nelinurka, sõbra nägu või Eiffeli torni silme ette kujutades kujutised esinevad ainult meie peas. Hallutsinatsioonide puhul on inimene passiivne ja abitu, kuna need tekivad temast sõltumatult, tulevad ja kaovad omas rütmis ning ei allu inimese tahtele. Hallutsinatsioonid võivad kattuda väärtaju või illusioonidega. Kuigi hallutsinatsioonid on nähtusena tõenäoliselt sama vanad kui aju ise, on meie arusaamine hallutsinatsioonidest vimmaste aastakümnete jooksul märgatavalt arenenud arvab autor. Hallutsinatsioonidel on meie vaimu ja kultuurelus alati olnud oluline roll. Hallutsinatsioone iseloomustab sageli kujutlusvõimele, unenägudele või fantaasiale omane loovus või taju iseloomulik detailitäpsus ja väljapoolne suunatus. Paljudes kultuurides peetakse hallutsinatsioone ja unenägusid teadvuse eriliseks ja privilegeeritud seisundiks,
minna, loobub pesemisest või enda korrastamisest, ei ärritu ega näita üles entusiasmi millegi vastu. Inimene hakkab vältima teiste inimestega kokkusaamisi, räägib vähe või üldse mitte. Negatiivsed sümptomid häirivad pereliikmeid. Neile tundub, et justkui see isiksus, keda nad teadsid, oleks asendatud kellegi võõraga, kes ei taha midagi teha. Pereliikmetel oleks kasulik teada, et selline käitumine on suuresti põhjustatud luuludest ja hallutsinatsioonidest, mis haaravad inimese oma "võimusesse". 2 Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: · Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul.
DADA Dada sai alguse 1916. aastal Zürichis, kui asustati Voltaire’i kabaree. Dadaistid püüdsid maailmale öelda, kui naeruväärsed on nende väärtused (ilu, kombed). Hans Arp, Francis Picabia. Ready- made’i alustas Marcel Duchamp, kes hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid ning konstruktsioone senisele kunstile võõrastest materjalidest. (pilt „Purskkaev”) SÜRREALISM Sürrealism sai alguse 1920. aaastel Prantsusmaal, inspiratsiooni saadi unenägudest, hallutsinatsioonidest, laste joonistustest. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Kunstnikud on Salvador Dali (pilt „Mälestuse püsivus”) Rene Magritte ( pilt „See ei ole piip”). ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S Teise maailmasõja eest põgenesid Euroopa kunstnikud USA-sse, eriti New Yorki. Arshile Gorky, Sam Francis
Sellest suunast kasvas välja variant, mille kujundid ja freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selline suund valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro töödes: ,,Arlekiini karneval" (1924-1925) ,,Hollandi interjöör" (1928) 3 Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse ,,veristlikuks" (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1987), kes juba Esimese maailmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutühjas ruumis seisavad nuku või
alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism oma mõttetuste ja meeletusega peegeldas paratamatult seda ühiskonda, mille rüpes ta oli sündinud. Kapitalismi vastuolud, sõjad ja kriisid pidid mõjuma ka kunstnikele, sisendades neile lootusetuse ja hirmu meeleolusid. Levinum suund sürrealismis on veristlik sürrealism, milles unenägudest, hallutsinatsioonidest ning asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Sigmund Freudi teooriale tugines enim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena.
Sellised ained tekitavad sõltuvust (alkohol, kokaiin, nikotiin jne) ning nende mittetarbimine põhjustab inimeses meeleolu või enesetunde muutust, ärevust, unehäireid jms. F2 rühma kuuluvad psühhootilised häired, milleks võib olla näiteks skisofreenia või püsivad luululised häired. Psühhootilistele häiretele on iseloomulik tegelikkuse tunnetamisvõime häirumine (luulumõtted, hallutsinatsioonid jms). Inimesel kaob võime eristada reaalsust kujuteldavast maailmast- hallutsinatsioonidest ning tema käitumine ei allu tahtele. Samuti on 5 tema käitumine ettearvamatu ning seetõttu võib ta teistele ja iseendale eluohtlik olla. (Kliinikum, 2011) Rühma F3 kuuluvad meeleoluhäired, mis väljenduvad meeleolu tõusus (mania) või alanemises (depressioon). Enamus meeleoluhäiretest korduvad, kuid võib esineda ka ainult üks haigusperiood elus
intensiivsuses, kestvuses nt. surmateate korral küll leinab, kuid leina kestvus ebaadekvaatne e. üle pole aasta) Tundlikkuse ja reaktiivsuse muutlikkus ( liigne sensitiivsus) Kriitikavõime säilimine Käitumise regulatsiooni võime olemas kuid piiratud Psühhootilised häired ilmnevad pärast pikaajalist manustamist ja / või üleannustamise järel ning on loomult mööduvad. Psühhoosidele on iseloomulik paranoilisus, mis ulatub kergetest hallutsinatsioonidest reaalsustaju täieliku kadumiseni. Kokaiinist tingitud luulumõtted kaovad tavaliselt siis, kui unerütm on normaliseerunud. Amfetamiiniluulud kestavad mõne päeva. Psühhoos võib prolongeeruda isikuil, kel on varem esinenud skisofreenilisi või maanilisi psühhoose. Kirjanduse andmeil ei kaasne stimulantide tekitatud psühhooside järelseisunditega mälupetteid ehk flashback-ilminguid. Psühhooside raviks kasut. lisaks anksiolüütikumidele ka tugeva antipsühhootilise toimega neuroleptikume
Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) (järjekordselt üks minu lemmikutest), kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need
kõige eest. 9. Kui tahate magada, ärge võtke unerohtu. Teadustööd näitavad, et unerohud ei aita objektiivselt kaasa paremale unele. Une reguleerimine tunduvalt keerukam protsess kui teatud ajukeskuste töö pidurdamine. Seega ei too ravimid head und, kuid võivad raskendada hommikust ärkamist ja teid ülejäänud ajal unisemaks muuta. Aju pidurdusprotsessidega mängimine võib viia mitmete nii kognitiivsete kui ka kehaliste probleemideni hallutsinatsioonidest depressioonini. 10. Ärge jätke und vahele. Liiga vähene uni on seotud ülekaalulisusega, südame ja veresoonkonna haiguste ja mitmete tõsiste vaimsete häiretega. Unepuuduse korral ei suuda aju ja keha oma energiatarbimist piisavalt hästi kontrollida: vähe maganud inimesed kipuvad rohkem näksima ja sealt probleemid algavadki. Unepuudus mõjub halvasti tähelepanule, täidesaatvale funktsioonile, töömälule, meeleolule,
saadav aisting ei tekita seda kujutlust, mis vastaks välisele ärritusele, vaid teise, mis ei kajasta ümbritsevat tegelikkust õieti. Hallutsinatsioonide patofüsioloogiline alus võib olla mitmesugune. Ühtedel juhtudel on hallutsinatsioonide aluseks ärritusprotsessi patoloogiliselt inertne kolle, mis 16 on arenenud mitmesuguste analüsaatorite tsoonis. Tunduv osa hallutsinatsioonidest on seletatav faasilise pidurduse ilmumisega. Peamisteks sümptomiteks on: 1. Mälu häire, mida eristatakse kahte liiki: a) meeldejätmise häire kaob võime uute sündmuste, muljete ja faktide omandamine, seda nim. Korsakovi sündroomiks. Kõige sagedamini esinev nähtus on amneesia, see on siis et mälestuste tagavara tervikuna ei kannata, aga peast langevad välja teatud lõigud. Kui haige ei suuda
põhjustavad vastikustunnet, ärritust. Nt laibad sisaldavad nn ’’laibamürke’’, mis kutsuvad esile füsioloogilise paratamatusega okserefleksi. 5. Milles seisneb võimatute objektide etteheide? Võib väita, et nn võimatute objektide suhtes ei saa sisse võtta E-hoiakut! Nt „nelinurkne ring“, „taevasinine roosa ingel“ Erinevalt ringist ja nelinurgast (või roosast ja sinisest inglist), ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada – samuti pole andmeid sellistest hallutsinatsioonidest. 6. Selgitage kogemistingimuse ideed. Fraas ’’ninapidi sees’’ on tähenduslik, sest õigupoolest võiks ontoloogiline universalist panna kahtluse alla eelduse, et raipe esteetiline „võtmine“ nõuab just selliseid „nasaalseid“ kogemistingimusi. Võime ju raibet kogeda märksa distantseeritumates situatsioonides, näiteks fotolt või filmilindilt ning välistada ei saa sedagi, et mõni esteetiline vuajerist eelistab raibet hoopis binoklist vaadata
,,ninapidi raipes" olles vb ei saa raibet võtta esteetiliselt, ent binoklist või raipe kirjelduse (nt Baudelaire ,,Raibe") suhtes saab. 8. Milles seisneb võimatute objektide etteheide? 3. Võimatud objektid: Võib väita, et nn võimatute objektide suhtes ei saa sisse võtta E- hoiakut! ,,nelinurkne ring"; ,,taevasinine roosa ingel". Erinevalt ringist ja nelinurgast (või roosast ja sinisest inglist), ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada samuti pole andmeid sellistest hallutsinatsioonidest. a) objekti mõiste: Võiks vastu väita, see venitab objektimõiste ebaharilikult avaraks! Samas, hoiakuteoreetikud ei erista süstemaatiliselt, ega defineeri olulisi metafüüsikamõisteid (vt Lowe 1995). (asi, objekt, entiteet, fenomen, nähtus, ...). Seega, kas X saab olla E-hoiaku objekt (asi vms) sõltub sellest, kuidas neid mõisteid määratleda. b) mõeldavus: Võimatud objektid saavad olla E-hoiaku objektiks! Isegi kui me ei saa neid
? Kaitse: eristame loogilist võimalikkust ja füüsikalist võimalikkust; kõik sõltub kogemustingimustest. 5. Milles seisneb võimatute objektide etteheide? Võib väita, et nn võimatute objektide suhtes ei saa sisse võtta e-hoiakut. Nt nelinurkne ring, taevassinine roosa ingel jne. Erinevalt ringist ja nelinurgast (või roosast ja sinisest inglist), ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada – samuti pole andmeid sellistest hallutsinatsioonidest. Kaitse: isegi, kui me ei saa võimatud objekte ettekujutada, saame neist mõelda – ja siis saame võtta nende objektide suhtes e-hoiaku! 6. Selgitage kogemistingimuse ideed. Füsioloogiline etteheide ontoloogilisele universalismile, et kõik objektid ei saa esteetilised olla, sest nende suhtes ei saa e-hoiakut võtta (sest hakkad oksele). Kogemistingimuse idee ütleb, et sa ei pea raipe juures olema, võid pilti ka vaadata ju (nii ei hakka oksele, aga näed ikka). Sama
Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või
mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Füsioloogilisest seisukohast on fantaasia varasemate meeleiste kujundite jälgede aktualiseerimine, kusjuures ergastatakse ainult analüsaatori keskosa ning puudub stabiilne kujundi projektsioon vahetusse ümbrusse. Perifeersed aferentsed ja eferentsed närvikanalid on suhteliselt pidurdunud. Selle poolest erinevad kujutlused hallutsinatsioonidest, sest hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. 39
vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Füsioloogilisest seisukohast on fantaasia varasemate meeleiste kujundite jälgede aktualiseerimine, kusjuures ergastatakse ainult analüsaatori keskosa ning puudub stabiilne kujundi projektsioon vahetusse ümbrusse. Perifeersed aferentsed ja eferentsed närvikanalid on suhteliselt pidurdunud. Selle poolest erinevad kujutlused hallutsinatsioonidest, sest hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka
gruppidesse, kes on erineval määral kultuursed. Eristas kolme erinevat tasandit vastavalt kultuuri arengule: 1) metslased; 2) barbarid; 3) tsiviliseeritud inimesed. Tylori religioonikäsitlus Tylor tahtis luua teooriat religiooni päritolust. Defineeris religiooni, kui usku spirituaalsetesse olenditesse. Sellest tulenevalt võttis kasutusele mõiste animism. Animism usk hingedesse, mis tekkis vajadusest eristada elusat elutust ning seletada unenägusid hallutsinatsioonidest. Tylori arvates usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulemus, vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma seletamiseks. James Frazer (1854-1941) oli mütoloogia uurija, keda on peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Frazer oli 19 saj. üks peamisi evolutsiooniteoreetikuid. Ta oli peamiselt maagiat ja religiooni käsitlevate teoste autor. Frazeri tähtsaim teos on "Kuldne oks" (The Golden Bough), mis ilmus 1890 (kolmas väljaanne kaheteistkümnes köites 1906
annaabi.ee 
