Eduard Viiralt, Põrgu, kunstianalüüs (0)

Eduard Viiralt. Põrgu. 1930-1932
1) TEEMA
Teose pealkirjaks on „Põrgu”, mille autoriks Eduard Viiralt, kuigi tänaseni polegi teada, kas kunstniku perekonnanimi oli Viiralt või Wiiralt , niisiis on kasutusel mõlemad variandid. Teose teemaks, nagu ka pealkiri annab vihje, on põrgu. Allilmas valitsevad deemonid ning neil on palju abistajad, kes paiskavad iga hetk maailma igasuguseid jubedusi ja hirmuäratavaid mõtteid, inspireerides sellega maa peal olevaid kultuuriinimesi – kunstnikke, muusikuid, kirjanikke jne. Deemonid on osavad manipuleerijad ja meelitavad enda meelevalda just neid, kes on kergesti mõjutatavad. Pilt on tihedalt seotud kurjusega ja teispoolsusega, kuhu ükski inimene vabatahtlikult sattuda ei tahaks. Põrgus on nii öelda üks peadeemonn, kes valitseb teisi väiksemaid, pildil on kõik pead küll erinevad ja esmapilgul tundub, et on seosetu ja segane rägastik erinevaid kehaosi . Pikemal vaatlemisel tuleb esile, et igal deemonil on oma lugu, kes on tihetalt seotud teistega , moodustunud on omatte ühiskond, kus iga indiviid mõjutab teisi ja on mõjutatud teistest.
2) TEHNIKA
Pildi valmistamiseks on autor kasutanud vasegravüüri – ja ofortitehnikat. Vasegravüür on üks vanimaid trükitehnikaid, mille puhul joonistus graveeritakse uuritsaga vaskplaati, jooned vajutatakse siledaks ning plaat kaetakse trükivärviga. Plaadi hõõrumisel jääb värv alles vagudesse ning kujutis kantakse trükipressi abil niisutatud paberile. Motiiv antakse edasi punktide ja joonte abil. Ofordi puhul kasutatakse lisaks veel hapet.
3) SÜMBOLISM
Teoselt on võimalik igal inimesel individuaalselt välja lugeda erinevaid sümboleid ning sellepärast sümbolite tähendus ka varieerub . Tervet pilti saab lugeda sümboliks, pildil kujutatu on moodustunud üheks tervikuks, mis võib sümboliseerida nii domineerivat kurjust kui ka varjatud ühiskonnaprobleeme. Pildil puudub värvide mitmekesisus ning must ja valge rõhutab veel enamgi süngust. Pildi teemaks võib kaugemast persepktiivist lugeda ka usku, sest põrgu ja taevas on seotud religioossusega, kuid pigem on see sümboliks, et autor teadvustas usu olemasolu. Ma leian, et pildi detailsus on omamoodi sümbol, millega kunstnik soovis rõhutada reaalsust, et detailide sisse on joonistatud omakorda pisemad detailid, võib näidata seda, et ka põrgus on varjatud saladused, mis pole kõikidele avalik. Kuna pildil kujutatud peadele on sisse joonistatud omakorda erinevad esemed ja organismid, näitab see allmaailmas olevate deemonite mitmekülgsust ja pahatahtlikkust.
4) VALGUS JA RUUM
Teosel puudub värvide mitmekülgsus, ning seepärast on ruumilisus kujutatud mustade , valgete ja hallikate toonidega. Valgus on nägudele otsevaates ja taust on tume. Rõhutatud näojooned toovad esile veelgi rohkem ruumilisuse. Pead on joonistatud erinevale kaugusele, et eespool olevad on suuremad ja tagapool väiksemad, mis muudab pildi dünaamilisemaks ja ruumilisemaks.
5) AJALOOLINE STIIL
Viiralt lõi pildi 1930-1932, tegemist on klassikalise modernismiga, kuid samuti on ka eksepressionismi jälgi, sest teosega on tahetud selgelt väljendada oma tundeid ja mõtteid põrgu suhtes, kuigi ei saa mainimata jätta, et kunstnik polnud loomise ajal täiesti kaines olekus ning kindlasti aitasid töö tegemisel kaasa hallutsinatsioonid ja reaalsuse tajumatus. Tol perioodil paiknes kunstnik Pariisis ning vähemal või suuremal määral andis oma panuse sealne õhkkond. „Põrgu” on Viiralti üks kuulsamaid maale.
6) ISIKLIK VAATENURK
Minu isiklik arvamus on, et maal on väga juhitav ning esimese pilguga jääb väga segaseks, miks teos nii tunnustatud on. Lähemal uurimisel leidsin, et iga viimne detail on niivõrd põnev ja paneb mõtlema, miks on see seal ja mis sellega öelda tahetakse. Samuti kujude seotus annab tõesti kokku ühe loo ning mõistatus on see, millest see lugu algab, kes on see kõige kurjem ja kes on kõige heatahtlikum. Raske on aimata, mis peitub nende deemonite taga ja uuesti vaadates tekib aina rohkem mõtteid. Teose mõistmiseks kuluks kindlasti väga kaua aega ja ma olen enam kui veendunud, et reaalselt polegi võimalik seda mõista ja ehk oligi see ainult üks kunstniku veidratest unenägudest või hallutsinatsioonidest moodustunud pilt, millel mõte puudub. Kuigi pilt kujutab halba ja kurjust, siis minus ei tekita see üldse negatiivseid tundeid, vaid pigem uudishimulikke.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-15135/?searchtype=complex&searchtext=p%C3%B5rgu&offset=1
2. http://www.utlib.ee/ekollekt/legraafika/index.php?alumine=tehnikad.php&liik=vaseg
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt