Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hallsteini doktriin" - 97 õppematerjali

hallsteini doktriin – Saksamaa Liitvabariigi välisministeeriumi kantsleri Walter Hallsteini poolt 1955. a. sõnastatud poliitika, mille kohaselt Saksamaa Liitvabariik käsitles Saksa 5 Demokraatliku Vabariigi tunnustamist kolmandate riikide poolt „ebasõbraliku aktina”. Nii saavutas Saksamaa Liitvabariik positsiooni, kus enamikus maailma riikides ei olnud DDRi diplomaatilist esindust.
thumbnail
2
doc

1940-1970

abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- j...

Ajalugu
184 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Berliin külma sõja ajal

• KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- BERLIINI VÄGEDE PAIKNEMINE TEKITAS NSV LIIDULE RAHULOLEMATUST OLULISEMAD TEGELASED OLULISEMAD SÜNDMUSED • 1949 MAI – SAKSAMAA LIITVABARIIK LÄÄNETSOONIDES • 1949 OKTOOBER – SAKSA DEMOKRAATLIK VABARIIK IDAOSAS • HALLSTEINI DOKTRIIN • 13. AUGUST 1961 BERLIINI MÜÜR • BLOKAAD: NSVL BLOKEERIS KÕIK LÄBIPÄÄSUD BERLIINI LÄÄNETSOONI (MILLE PEALE HAKATI SINNA VARUSID VIIMA ÕHUTEEDE KAUDU). TULEMUSED • BLOKAAD-> SAKSAMAA LÕPLIK LÕHENEMINE • ÜLESTÕUS-> KUULUTATI VÄLJA SÕJASEISUKORD, RAHULOEMATUS SURUTI MAHA KUID PAARI AASTA PÄRAST SAI SELLEST AVALIK VASTASSEIS • KRIIS-> BERLIINI MÜÜR KASUTATUD KIRJANDUS • H...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid

a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhu...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külma sõja mõisted ja isikud!

Võidurelvastumine- NL ja USA vaheline võistlus, saavutamaks relvade arvu ja kvaliteediline ülekaal vastase omadest. Kuum sõda- riigid sõdivad otse, aktiivselt, vastand külmale sõjale. Pingelõdvendus- periood, mil toimus ida ja lääne suhete paranemine. Idablokk- Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL (Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Saksa DV). Lääneriigid- USA + Lääne-Euroopa (Norra, Taani, Ingl.maa, Saksa LV, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka, Türgi). Sovietiseerimine- NL-i sarnaseks muutmine. Arengumaad- 3.nda maailma riigid ehk endised kolooniad Aafrikas, Aasias, Ladina- Ameerikas ja Araabias. Esimene maailm- kõrgelt arenenud majandusega kapitalistlikud riigid, USA, Lääne- Euroopa, Canada, Austraalia, Uus-Me...

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

a Külma sõja ajajärk) Külm sõda ­ 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 ­ 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada v...

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

90-ndate kriisid, sõjad, doktriinid, blokaad

USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist.Ainsaks...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Arenenud tööstusriigid, heaoluühiskond

, Sb · majanduslikud sidemed nõrgenesid Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler · seadusandlik-parlament(Bundestag ja Bundesrot) Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika lepingud Poola, Tsehhoslovakkia jne SDV suhete paranemine taasühinemine 1989.a Mõisted: Vietnami sündroom-Vietnami sõjas osalenud USA sõdurid, kes ei saanud sõjakoledustest üle. Hallsteini doktriin-SLV ei tunnusta SDV...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millise...

Ajalugu
198 allalaadimist
thumbnail
8
doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kriisi kolded - spikker

vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun.väed sisse Berliin'53- O:nsvl, i-berliin. P: ida-berliinis üritati kukutada kom. reziim. i-berliin tahtis l-berliiniga läbi käia. T:jäi mitmeparteisüstee, aga ainult formaalselt, nsvl surus rahutused maha. Berliin'55-O:nsvl, saksamaa. P:slv ei tunnustanud sdv-d, hallsteini doktriin . T: 13aug rajasid sdv ja nsvl berliini müüri Ungari kriis'56 Osalejad: ungari,nsvl. Põhjus: vastumeelsus kom. reziimi suhtes. Tulemus: Ungari allutati nsvl-le,ülest.suruti maha. Suessi kriis'56- O: egiptus,pr,sb,iisrael. P: kukutada korrump ja sb-ga tihedalt seotud kuningas; vabastada araabia välismõjudest ja ühendada see egip juhtimise all; suessi kanali riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

3) Berliini kriis 1961 Üks Berliini kriis oli ka aastal 1953, kui seal ja veel mitmes linnas olid rahva väljaastumised. NSV Liidu armee surus need maha. 1955. aastaks olid Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik vormiliselt lõplikult suveräänsed. Kuid SLV ei tunnustanud SDVd, pidades end ainsaks Saksamaa esindajaks. Saksa Liitvabariigi välispoliitika põhimõtteks oli Hallsteini doktriin . (Hallstein=SLV riigisekretär) NB! Hallsteini doktriini sisu: SLV katkestab suhted iga riigiga, kes tunnustab Saksa DVd. (erandiks oli NSV Liit). Seetõttu tunnustasid Saksa DVd vaid teised sotsialistlikud riigid. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid seoses Saksamaa lõhestatusega pingelised. Eriti suureks probleemiks oli Berliin. Kumbki pool ­ nii NSVL kui lääneriigid tahtsid näidata, et nende tsoonis Berliinis on elu parem kui teisel....

Ajalugu
641 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Külm sõda, Saksamaa olukord, Hiina kodusõda

Külm sõda II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 ­ Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini ­ vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan ­ anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca. 15%). Potsdami konverentsil jagati neljaks tsooniks. Riigi juhtimiseks mood...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

Euroopa majanduse taastamine. USA andis Euroopa riikidele odavaid laene, keda ohustas kommunism. Abi pakuti ka NSV Liidule, Stalin keeldus, kui sai teada, et see on tegelikult kommunismi pidurdamiseks. 1948-1952 sai abi 17 riiki. · EISENHOWERI DOKTRIIN e tagasitõrjumisdoktriin: toetas Trumani doktriini. Majanduslik ja sõjaline abi, mis lubas vajadusel ka relvajõudu kasutada, isegi tuumarelvi NSV Liidu vastu. · 1955 HALLSTEINI DOKTRIIN: Saksamaa Liitvabariigi doktriin, et kui keegi peaks Saksa DV tunnustama ja sellega diplomaatilised suhted looma, siis katkestab Saksa LV antud riigiga suhted. Erandiks oli NSV Liit. 1960, loobuti sellest doktriinist. · DOOMINOTEOORIA: välispoliitiline doktriin, mis tulenes sellest ,et Indo-Hiinas oli vaja peatada kommunismi edasitund. Põhja-Korea ja Hiina olid juba kommunistlikud ja kardeti, et teisedki sealsed riigid langevad kommunistide kätte nagu doominokivid. Seetõttu osaleski USA...

Ajalugu
258 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

-1945.a. peeti Prantsusmaaga 3 sõda)- 1963.a. sõlmiti Saksa-Prantsuse koostööleping. · Idapoliitika e. suhted Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (SDV-ga): Peep Reimer · 1949.a.-1970.a. mittetunnustamise poliitika: SLV ei tunnustanud SDV-d ja selle piire (SDV-d peeti ajutiselt NSV Liidu poolt okupeerituks). ei tunnustatud SDV idapiire e. Preisimaa, Sileesia ja Pommeri ära võtmist Saksamaalt. Hallsteini doktriin rakendamine - SLV on saksa rahva ainus esindaja. Kõiki riike, kes loovad diplomaatilised suhted SDV-ga käsitleti kui SLV vaenulikke ja nendega katkestati igasugused suhted. Erandiks oli NSV Liit. Peale Berliini müüri püstitamist 1961.a. läbikäimine Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel praktiliselt lakkas. · 1970-ndatel SDV tunnustamine: Sotsiaaldemokraatide (Willy Brandt, kes sai SLV uue idapoliitika ja Saksamaade leppimise eest 1971.a...

Ajalugu
240 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külma sõja aegsed kriisid

a. oli Egiptuses kukutatud lääneriikide-meelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSVL-le ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased / prantslased oma väed sisse Põhja-Egiptusesse. See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja; enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiizi langemisele tõstis see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas...

Ajalugu
213 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külma sõja algus

Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde,...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
4
doc

USA, Saksamaa, Jaapan ja Põhjamaa peale II MS

Milline oli USA majandus peale II maailmasõda? Majandus hakkas minema ülesmäge.Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse.Dollarist sai tunnustatud valuuta.Muutused USA majanduses mõjutasid ka teiste riikide (eelkõige Euroopa) majandust.USA majandus arenes kriisideta. 2.Millise presidendi ajal võeti kasutusele/mida tähendab? Doominoteooria ­ Eisenhower/teooria mille kohaselt kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika ­ Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan ­ Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin ­ Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika -...

Ajalugu
373 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külma sõja kujunemine

Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksam...

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W...

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Põhjalik kokkuvõte Külma sõja kohta

NSV Liidu okup. kuulutati välja Saksa DV. Sots. Turumajanduse tunnused: *üldine kaubandus vabadus, *Lepinguvabadus, *majandusliku erainitsiatiivi vabadus, *majandusprotsesse ei reguleerita vahetult. Thacherismiga võrdlus: Thatcherism oli palju karmim. Sotsiaalses turumajanduses on kõik pmst vabad. Thacherismis on vabadust küll, aga mitte nii palju. Thacherismis on ka piiratud vabadused. Hallsteini doktriin ­ 1955 ­ selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür - 13. august 1961 ­ betoonist barjäär, mis eraldas Saksa LV'd Saksa DV'st. uus idapoliitika ­ 1960 algul ­ sõlmiti suhete parandamiseks. Suhted Saksa DV'ga muutusid nermaalseks, ei loobutud taasühinemise ideest. Sm taasühinemine ­ 1989- 1990 ­ lammutati Berliini müüd ja Saksa DV ja ­LV'st sai üks ja ainus Saksa LV. Milles vastandusid Hallsteini doktriin ja idapoliitika...

Ajalugu
149 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun