3. Miks kasutatakse toiduainete säilitamiseks hallitusi? Toiduainete säilitamiseks kasutatakse hallitust selleks, et bakterid ei saaks ligi. 4. Miks peab toorpiima kuumutama, kuid ei tohi keeta, enne jogurti valmistamist? Kuna see peab olema pastöriseeritud ja pastöriseerimine toimub temperatuuril kuni 75 kraadi ja kõrgpastöriseerimine on kuni 85 kraadi. 5. Keda nimetatakse hallikuteks ja milline on nende ehitus, liigitamine? Hallikuteks nimetatakse hallitusseeni. Liigitamine: nutthallitus(laialt levinud niisketel söötadel, juurviljal, sõnnikul, leival, niisketel esemetel ja pindadel), pintselhallitus(eriti levinud pinnasel ja koresöötadel. Võib leida ka piimasaadustes, köögi- ja puuviljadel, niisketel esemetel), kolbhallitus(sageli esineb heintel), valgehallitus(esineb piimal) ja must hallitus(eelistab kõrge tselluloosi- ning madala lämmastikusisaldusega materjale. 6. Miks moos võib minna käärima ja hallitama?
Teaduslik urimstöö 1. Probleemi püstitamine: Kuidas mõjub hallitusele soe ja külm ? 2. Taustifo: Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, kuigi hallitusseeni peetakse siiski mikrosskoopiliseks organismideks. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitustoiduainel üsna kiiresti arenema. Hallitus areneb vaatamata sellele, kas see toiduaine on pimedas kapis või akna all päikesevalguse käes. Valgus ei ole hallitusele kasvamiseks oluline. 3. Hüpoteesi püstitamine: Temperatuur mängib olulist rolli hallituse tekkimisel. 4. Uurimisobejekt:
Tallinna Gümnaasium HALLITUS Teadustöö Koostaja: Mari Puu 11b Juhendaja: Jüri Leht 2008 Probleem Hallituse tekkimine. Milline vahe on hallituse tekke kiirusel soojas ja külmas. Taustinfo Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitus toiduainel üsna kiiresti arenema. Hallitus areneb vaatamata sellele, kas see toiduaine on pimedas kapis või akna all päikesevalguse käes. Valgus ei ole hallitustele kasvamiseks oluline.
SAKU GÜMNAASIUM Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule uurimistöö Saku 2012 Sisukord Sissejuhatus Uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Hallitusseened". Teema sai valitud suure huvi tõttu hallitusseente vastu. Teavet nendest sain internetist, kus oli erinevaid artikleid ja uurimusi. Töös uurin, mis täpsemalt on hallitusseened ja mis liike hallitusseeni on olemas, samuti mida võivad hallitusseened inimesele põhjustada ja kuidas neid ennetada. Töö eesmärk on teada saada, kuidas tekivad hallitusseened ja kuidas võivad nad inimesele ohtlikud olla. Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub.
Seened inimese elus 8 klass 2007 1 · Inimesele on osa seeni kasulikud, osa kahjulikud. · Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks. · Pintsellhallikust saadakse penitsiliini, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. 2 · Mitmete juustusortide valmistamisel kasutatakse hallitusseeni. Näiteks rokofoori juust valmib inimesele ohutu pintselhalliku kaasabil. · Soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toiduaineid kui ka raamatuid, riietus- ja nahkesemeid. · Hallitanud toit sisaldab mürkaineid ega kõlba süüa. 3 · Pärmseened on asendamatud toiduainete- tööstuses. Nende abil valmistatakse pagaritooteid,pruulitakse õllet ja kääritatakse veine. · Pärmseeni kasutatakse ka ravimite valmistamisel.
11.Milles seisneb seente tähtsus? V: Osad seened on toiduks, nad lagundavad looduses taime ja looma jäänuseid. Osa seeni sisaldab värvaineid, näiteks valmistatakse tindikutest tinti. Osa põhjustavad inimesel haigusi. 12. Milles seisneb sambliku tähtsus looduses? V: Samblikud lagundavad kivimeid, nende järgi saab määrata geoloogilitse objektide vanust, nad on loomadele toiduks. Nende lagunemisel tekib huumusekiht, kus saavad kasvada taimed. 12. Kuidas kasutavad inimesed pärm ja- hallitusseeni?(2p) V: Pärmseeni kasutatakse kääritamiseks, sedaon vaja taina kerkimisel ja alkoholi tekkeimiseks. Hallitusseeni kasutatakse näiteks osade juustude valmistamiseks ning ka ravimiteks. 13. Kuidas kasutavad inimesed samblike? V: Inimene kasutab mõnigaid samblike ravimite valmistamiseks, aga ka lõnga värvimiseks. 14. Mis juhtuks looduses, kui sealt kaoksid samblikud? V: Siis ei tekiks esimest huumusekiti, ei saaks kasvada taimed, ning kuna ei kasvaks taimed
Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest
Talletavad glükogeeni * * Toituvad orgaanilisest ainest * * Liiguvad aktiivselt * Puudub liikumisvõime * * Vajavad valgust * Sisaldavad klorofülli * Neil on tuum * * * 2. Hallitusseened: 1) Mida hallitusseened kasvuks vajavad? Niiskust, sooja 2) Kuidas inimene hallitusseeni kasutab? Antibiootikumid, hallitusjuustud 3) Millist kahju hallitusseened tekitavad? Kahjustavad toitu ja ruume, tervisele ohtlikud 3. Pärmseened: 1) Mida pärmseened kasvuks vajavad? Suhkrut 2) Kuidas pärmseened paljunevad? Eoste ja pungumisega 3) Mis on käärimine? Millistes tingimustes toimub? Keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad süsihappegaas ja alkohol. 4) Pärmseente kasutamine. Alkohol, taina kergitamine. 4. Kübarseened: 1) Viljakehade tähtsus
alkohol 6. Kuidas kübarseened paljunevad? Põhiliselt eostega 7. Miks ei tohi seeni korjata linnas ning maanteede läheduses? Sest need võivad kahjustada tervist, sest need sisaldavad tervisele ohtlikke metallide ühendeid ja teisi kahjulikke aineid. 8. Miks tuleb seenele minna vihmasel ajal ja miks ei tohi seeni üles kiskuda? Sest kasvav ja arenev seeneniidistik vajab hulgaliselt vett, veel rohkem kulub seda viljakehade moodustamiseks.(seen koosneb 90% veest) 9. Miks kasvatatakse mõningaid hallitusseeni? Anitibiootikumide tootmiseks, näiteks pintselhallik. 10. Miks on paljud kübarseened hinnatud söögiseened? Omapärase lõhna ja maitsega aitavad nad rikastada meie söögilauda, sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine. 11. Mis on mükoriisa? Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse mükoriisaks 12. Kuidas kahjustavad parasiitseened teisi organisme? Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest 13. Miks on torikulised omapärased?
mustade käte või uriin toiduga. MIKROORGANISMIDE PÕHJUSTATUD TOIDUMÜRGITUSED Botulism Bakter eraldab Oksendamine, Ohtlikud on kodus mürki botuliini, nägemis ja valmistatud liha-, kala- bakterid ei hävine rääkimishäired, ja kaunviljakonservid. 100 C juures. halvatus, surm Mükotoksikoos Osa hallitusseeni Mürgitusnähud, Mitte süüa hallitanud eraldab mürke ehk vähirisk toiduaineid. toksiine. MITTEMIKROOBSED TOIDUMÜRGITUSED Solaniinimürgitu Roheliseks Võib mõjuda Hoida kartuleid s tõmbunud kartul, närvisüsteemile, pimedas, kontrollida toores tomat põhjustada pea- ja poest ostetud kartuleid.
* Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened) * Kahjustavad puuehitisi Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Osalevad mulla tekkes. Aitavad taimedel omastada toitaineid. Põhjustavad organismidel haigusi. Seeni kasutatakse toiduks. Tuntumateks söögiseenteks on kukeseen, sampinjon, austerservik jne. Eestis kasvab ligi 400 söögiseene liiki. Sinihallitus- ja valgehallitusjuustud ( Penicillium camembert, Roquefort) Kasvavad väga laias temperatuurivahemikus (mikroseened) Osa hallitusseeni on mürgised Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened. Seened sarnanevad kõige rohkem juurviljadega. Seentes on umbes 90% vett. Nad sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine. Toiduna on kõige väärtuslikumad samal päeval korjatud noored seenekübarad, sest seenekübara toiteväärtus väheneb tema vananemisel ja säilitamisel. Hangib elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Lagundavad puitu Põhjustavad haigusi Parasiitseente hulka
Üldtuntud roheka, sinaka või muu värvusega hallitust tekitavad rohelise ehk pintselhallituse (Penicillium), valget hallitust harilikult nutthallituse (Mucor) ja Rhizopus'e kolooniad. Need seened rikuvad toiduaineid, riiet ja muud, osa neist eritavad mürgiseid aineid. Hallitusseened arenevad eriti niiskes soojas kliimas, seal kattuvad esemed seeneniidistikuga väga kiiresti. Hallituse vastu rakendatakse peamiselt keemilist tõrjet, toiduainete konservimist ja muud. Mõningaid hallitusseeni kasutatakse ensüümpreparaatide ja antibiootikumide (nt. penitsilliini) tootmiseks ning juustu valmistamisel. ENE. Hallitus, 1988, lk 290 Probleemküsimus : Millistes tingimustes hallitab sai kõige kiiremini ? Hüpotees : Arvatavasti tekivad saiale hallitusseened kõige kiiremini kilekotis, kus on niiske ja soe keskkond. 3 2. Katse
Paljud neist võivad elada üle koguni mõnetunnise keetmise. Niiskes kuumuses hukkuvad bakterite spoorid temperatuuril 120130°C 2030 min. jooksul, kuivas kuumuses 160170°C juures 12 tunni vältel. Eriti vastupidavad on termofiilsete bakterite spoorid. Fariza Imanova MK13-TE2 HALLITUSSEENED Kuju Ehitus Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad(septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Paljunemine Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine
liikumatud ainuraksed. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 3. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Seene keha kujutab endast pikka, sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüf. Hüüfi ebakorrapärane kogumik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. 4. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks.
Saias oleva vee aurumisel tekkiv kõvenemine. Aurumine on vee eraldumine gaasilises olekus. Kuivas õhus on kõvenemise tõenäosus suurem. Niiskes kohas, näiteks külmkapp, on aurumine natuke pidurdatud. Päikese käes kilekotis on aurumine kõige suurem, sest soojust on palju ja eraldunud vesi on kilekoti seintel ning osa jääb saia. 1.3 Saia hallitus Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil. Hallitusseeni on erinevaid, ning igale hallitusseenele vastavad erinevad omadused. Kõige laialdasemalt on rohehallitus ning nutthallitust. Hallitusseened kasvavad kõige paremini 20-30ºC. Niiskus on selle jaoks väga oluline, enamikel vaja kasvamiseks 70% õhuniiskust. Saia hallitus võib olla ka mürgine. 1 2. UURIMUSE METOODIKA JA TULEMUSED 2.1 Uurimuse metoodika
1p Moos läheb käärima. 10. Kust võivad pärmseened moosipurki sattuda? 1p Kui purk on halvasti suletud või kuumutamata. 11. Kas on võimalik hoida oma kodu igasugustest hallitusseentest täiesti vaba? Põhjenda vastust. 2p Ma arvan, et täiesti vaba pole võimalik hoida, sest näiteks tolmus leidub palju hallitusseente eoseid ja tervet kodu tolmuvabana hoida on raske. 12. Mida saab teha, et kahjulikke hallitusseeni oleks kodus vähem? 2p Tuleb hoida puhtust ja pühkida tolmu ning mitte lasta toidul hallitama minna. Kodus ei tohi olla niiske. 13. Milline on seente tähtsus 2p a) looduses- tagavad aineringe maal muutes lämmastiku taimedele uuesti kättesaadavaks b) inimese elus- inimesele toiduks, kasutatakse ka mõningate ravimite valmistamisel ja alkoholi valmistamisel 14. Milles avaldub seente negatiivne mõju 2p
kohta. Oluline on siinkohal märkida, et viisime katse läbi sisetingimustes. Antud uurimuse hüpoteesiks püstitasin, et hallitusseente areng ei sõltu niiskustingimustest. Hallitusseente süstemaatiline kuuluvus Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, mis kasvavad ja arenevad sobivate tingimustega orgaanilisel ainel.[2] Hallitusseened arenevad eoste abil nagu ka teised seeneliigid. [3] Hallitusseente tähtsus inimesele Hallitusseeni on väga erinevaid ja osa neist on mürgised ning võivad olla inimesele ohtlikud. Näiteks võib haigestuda hallitanud toitu süües. Inimestele kellel on tugev immuunsüsteem ei tohiks hallitusseened kahju tekitada, kuid nõrgenenud immuunsüsteemi puhul võib hallitusega kokku puutumine tuua kaasa ägeda allergilise reaktsiooni, haigestumise kopsuhaigustesse, astma ja halvimal juhul võib selline kokkupuude lõppeda surmaga. Tavalisemad nähud on paistetus ja hingamisteede turse. [4]
NT: prk täpphallik, prk kerahallik, prk sõnnikuhallik · Mükotoksiin- seenemürk, see mürk, mis tapab on alfatoksiin. · Fototrapism- esineb sõnnikuhallikul, keerab end valguse liikumise suunas. Sparangium moodustub hüüfi tippu ja see paisub, kuni lõhkeb. Elutsüklis peab sõnnikuhallik läbima veise seedekulgla(eosed peab veis ära sööma). Kottseened- eosed valmivad eoskottides. Kottseente hulka kuulub nii hallitusseeni kui söögiseeni(kevadkogrits). Vaheldub suguline ja suguta elutsükkel. Viljakehas paiknevad eoskotid, mille sees on eosed 8 kaupa. Mittesugulisel koniidid(pintselhallik). Sugulisel askused. Nt prk punaliudik, prk kerahallik. Askuses paiknevad eoskottidega, eostel on haploidne(ühekordne) kromosoomistik. Eostel arenevad seeneniidid, mis võivad areneda koniididega(mittesuguline paljunemine)
Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas ja seega saame nende levikut vähendada ja kontrolli all hoida vaid mõjutades kasvutingimusi. Mikroseentele (hallitusele) ebasoodsate tingimuste loomiseks on välja töötatud mitmeid kemikaale, kuid enamus neist pole andnud soovitavaid tulemusi ja tulemused on lühiajalised. Seente tõrje on reeglina ohtlik ka inimestele, sest seened on meile palju lähedasemad kui taimed. Hallitusseeni on väga erinevaid. Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võid sa leida toiduainetelt roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks
ärritusnähte ja toksikoosi. Hallitusega korteris on riskigrupiks väikelapsed ja vanurid, hingamissüsteemi haigusi põdevad ja puuduliku immuunsüsteemiga inimesed. Hallitusseente kasvamiseks sobivad tingimused on üsna tavalised: õhuniiskus üle 70%, materjaliniiskus 20150%, 0 kuni +55 soojakraadi ja happesuse tase ehk pH 56. Vaba vee olemasolu pole vajalik, piisab ka kõrgest õhuniiskusest, et tekiks hallitus. Niisiis kasvab hallitusseeni igal pool, kus on selleks orgaanilist toitu, vett ja sobiv temperatuur. Paljud ehitusmaterjalid nagu näiteks liimid, polümeerid või tselluloosi sisaldavad materjalid sisaldavad ka hallitusseentele vajalikke toitaineid. Hallitusele sobivaks pinnaseks on pidevalt märguv sein, torude lekkekohad, vee läbijooksukohad katusel, pidev lillemulla ülekastmine, märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp ja kipsplaadid.
Rasvasisalduse alusel liigitatakse - piima jogurtid- rasva 1,5...3,5% - koore- ehk täispiimajogurtid rasva 3,5...10% - dieetjogurtid rasva 0,05...0,5%, võivad olla suhkruasendajatega Töötlemise järgi liigitatakse - ,,elusad" st. pastöriseerimata jogurtid - ,,surnud" st. pastöriseeritud jogurtid Viili hapupiimatoode, mille juuretis sisaldab peale piimhappebakterite puhaskultuure veel hallitusseeni. Soome päritoluga - pind kaetud mati, sametise hallitusseentekirmega - enne söömist läbi segada - maitsestatud toodetele listaud puuvilja tükke ja keedist - keskmise paksusega jogurt - rasvasisaldus 1...12% - kõrgema rasvasisaldusega on kooreviili - valm. Ka laktoosivaba ja vähendatud laktoosisisaldusega viilit Kohupiim ja kohupiimatooted
toksikoosi. Hallitusega korteris on riskigrupiks väikelapsed ja vanurid, hingamissüsteemi haigusi põdevad ja puuduliku immuunsüsteemiga inimesed. Hallitusseente kasvamiseks sobivad tingimused on üsna tavalised: õhuniiskus üle 70%, materjaliniiskus 20–150%, 0 kuni +55 soojakraadi ja happesuse tase ehk pH 5–6. Vaba vee olemasolu pole vajalik, piisab ka kõrgest õhuniiskusest, et tekiks hallitus. Niisiis kasvab hallitusseeni igal pool, kus on selleks orgaanilist toitu, vett ja sobiv temperatuur. Paljud ehitusmaterjalid – nagu näiteks liimid, polümeerid või tselluloosi sisaldavad materjalid – sisaldavad ka hallitusseentele vajalikke toitaineid. Hallitusele sobivaks pinnaseks on pidevalt märguv sein, torude lekkekohad, vee läbijooksukohad katusel, pidev lillemulla ülekastmine, märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp ja kipsplaadid.
paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik Sõnnikuhallik on seen, mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned. Ikkeseened on kas saprotroofid või biotroofid ja mükoriisa kooseisus. Parasiitseid ikkeseeni ei leidu. Kottseened (hallitusseeni ja söögiseeni): Kõikidel on olemas rakuvaheseinad. Sugulise ja mittesugulise paljunemise tsükli vaheldumine. Sugulise paljunemise viljakeha on askus. Viljakehas paiknevad eoskotid 8-kaupa. Nt : liudikud Mittesuguliselt paljunevad nad koniididega ehk lülieostega. Kerahallikud toodavad aflatoksiini, mis on mürgisematest maailmas. Kerahallikut kasutatakse pesupulbrite ensüümide tootmisel, tegemist on transgeensete seentega ehk nende sisse on viidud kuumaveeallikate bakterite bioensüüme
valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmooselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. 6 Hallitusseened Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. 7 Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. Hallitusseened toituvad orgaanilisest ainest. Enamik neist elab surnud orgaanilisel ainel, kuid leidub ka elusatel kudedel elavaid liike. Nad vajavad happelist elukeskkonda. Hallitusseene tüübid. Nutthallitus kasvab lopsaka, Petri tassi kaaneni ulatuva hallikas-valge seeneniidistikuna
ärritusnähte ja toksikoosi. Hallitusega korteris on riskigrupiks väikelapsed ja vanurid, hingamissüsteemi haigusi põdevad ja puuduliku immuunsüsteemiga inimesed. Hallitusseente kasvamiseks sobivad tingimused on üsna tavalised: õhuniiskus üle 70%, materjaliniiskus 20–150%, 0 kuni +55 soojakraadi ja happesuse tase ehk pH 5–6. Vaba vee olemasolu pole vajalik, piisab ka kõrgest õhuniiskusest, et tekiks hallitus. Niisiis kasvab hallitusseeni igal pool, kus on selleks orgaanilist toitu, vett ja sobiv temperatuur. Paljud ehitusmaterjalid – nagu näiteks liimid, polümeerid või tselluloosi sisaldavad materjalid – sisaldavad ka hallitusseentele vajalikke toitaineid. Hallitusele sobivaks pinnaseks on pidevalt märguv sein, torude lekkekohad, vee läbijooksukohad katusel, pidev lillemulla ülekastmine, märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp ja kipsplaadid.
Looduse aineringes on seened bakterite kõrval asendamatud orgaanilise aine lagundajatena. Osa seeni aga elab taimedel ja loomadel, sealhulgas ka inimestel. Ühed neist on parasiidid ja põhjustavad haigusi. Teised seened elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis : nad näiteks moodustavad taimejuurtega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Inimesele on osa seeni kahjulikud, osa kasulikud, keda inimene on õppinud kasutama enda huvides. Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks. Neist tuntuim on pintselhallik, millest saadakse penitsiliini. Antibiootikume kasutatakse bakterhaiguste ravimiseks. Mitmete juustusortide valmistamisel kasutatakse hallitusseeni. Soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toiduaineid kui ka raamatuid, riietus ja nahkesemeid. Pärmseentest on tuntuimad need, keda kasutatakse toiduainetööstuses. Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks
Kuivaine grammides 1,5 Lenduvad aluselised lämmastikühendid väljendatuna lämmasiku grammides 0,1 Furfurool ei ole lubatud Fermentpreparaadid Tärklise suhkrustamiseks piirituse valmistamise protsessi käigus kasutatakse peale linnaste veel mikrobioloogilise päritoluga fermentpreparaate, mille valmistamiseks kasutatakse hallitusseeni. Asendades linnaste valmistamise mikroobse päritoluga preparaatidega väheneb kõrgekvaliteedilise teravilja kulu seoses linnaste valmistamisega ning selle arvelt suureneb piirituse väljatulek. Kasutatakse vedelaid, kontsentreeritud ja kuivi fermentpreparaate. 2 3 Kuivade fermentpreparaatide kasutamisel tuleb nad eelnevalt lahustada
võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. a) Toiduainetööstuses hapendatakse piimhappebakterite abil kurki, kapsast, piima. Juustusortides kasutatakse hallitusseeni. b) Meditsiinis kasutatakse antibiootikume, mis on saadud näiteks rohehallikust eraldatud penitsiliinist. c) Põllumajanduses kasutatakse biotõrjet, kus taimekahjureid hävitatakse teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. d) Reovete puhastamisel kasutatakse biopuhasteid ( aeroobsed bakterid paljunevad), mis lõhustavad orgaanilisi reoaineid. 4. Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida?
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas jne.
Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Paljud pärmseened on olulised leiva, õlle ja veini valmistamise juures, kuna nad võtavad osa käärimisprotsessidest. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil,
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks
st seened on loomse toitumistüübiga organismid. 10. HALLITUS- JA PÄRMSEENED, KÜBARSEENED Hallitavatele toiduainetele, esemetele ja taimejäänustele moodustub hallitusseente hüüfidest kirme, mida võib olla mitut värvi. Hallitusseened on inimese tervisele väga kahjulikud, võivad tekitada allergiat ja mürgitust. Koosneb seeneniidistikust. Hallitusseened on võimelised levima kõikjale niiskusesse. Hallitusseeni kasutatakse toiduvalmistamisel ja antibiootikumides. Hallitusseened on näiteks pintselhallik ja nutthallik. Pärmseened on üherakulised organismid, kes toituvad peamiselt vees lahustunud suhkrust. Pärmseened paljunevad pungumise abil või eostega. Kui pärmseened söövad suhkrut anaeroobses keskkonnas, siis tekib etanool (alkohol) ja süsihappegaas tekib käärimine. Pärmseentele ei meeldi hapnik.
võib leida ka keefirist ja juustudelt. Tal on ümara, ellipsoidse või lühisilinderja kujuga rakud, mis asetsevad üksikult, paaris, lühikeste ahelatena või kobaratena. Candida kefyr – teda võib leida keefirist, hapendatud petist ja juustudelt. Tal on munakujulised rakud. Mõned tüved võivad fermenteerida laktoosi, nitraate nad ei assimileeri. 3. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid. Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk
hallitusseened vähenõudliku mad kui bakterid. Nad kannatavad hästi keskkonna suure mat soolasisaldust ja happesust ning madalat temperatuuri. Se ep ärast saavad nad areneda ka soolastel ja hapudel toiduainetel ning k ül mutushoonetes ja jääkeldrites hoitavatel toiduainetel, eriti suure ma niiskuse korral. Toiduainetööstuses on hallitusseened suure tähtsuse ga. Mõned neist on kasulikud, näiteks tarvitatakse juustutööstuses juustu val mi mise m õjutamiseks hallitusseeni perekondadest Penicillium ja Mucor; nende toimel o mandavad vastavad juustuliigid teatava kindla maitse ja l õhna. Penicillium´i ühest liigist val mistatakse antibiootikumi penitsilliini, mida m editsiinis m ädaste ja põletikuliste protsesside ravi miseks laialdaselt rakendatakse. Paljud hallitusseened on majanduselus negatiivse tähtsuse ga, sest nad põhjustavad toiduainete rikne mist, muudavad nende väljanäge mist ja annavad neile eba m e eldiva leha
valitsuse rakendusakteid ning otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid. Põhimõtteliselt rajaneb toidu- ja söödaohutus käitleja enesekontrollil. See tähendab lisaks 16 üldiste hügieeninõuete järgimist ka proovide võtmist ja nende analüüsimist, mis aga mükotoksiinide osas rutiinselt kohustuslikud ei ole. Sööda kvaliteedis veendumiseks kultiveeritakse hallitusseeni, mille kasvu esinemist või puudumist ei saa kindlasti tõlgendada mükotoksiinide olemasolu või puudumisena, ammugi siis ennustada kolooniate arvu alusel sööda mükotoksiinide konsentratsioone. Ametlike kontrollide sagedus sööda ja toidutootmises peaks olema korrapärane ja proportsionaalne riskitasemele. Nõuete mittetäitmise kahtluse korral tuleb teha lisaks ühekordseid kontrolle
Silole on kahjulikud võihappebakterid, roisubakterid ja pärmide kasvu peaks ka pidurdama. Hoidlasse satub üldiselt väga hulgaliselt mikroorganisme, koosseis sõltub taime liigist, ilmast, saastumisest. 1G värskes rohus on umbes 8000-250000 piimhappebakterit, 1000- 100000 võihappebakterid, 8-42 miljonit roisubakterid. Silo valmimisel võib eristada kolme etappi: 1. Sega mikrofloora arengut soodustav taimede peenestamine, massi tihendamise tulemusena tekkiv mahl, areneb rohkesti hallitusseeni, pärmiseeni. Piimhappebakterid arenevad aeglaselt. Kui mass on kohev, siis kestab see faas kaua ja kaasnevad suured kaod. Oluline on õhu eemaldamine silost tallamisega 2. Põhiline käärimine toimub piimhappebakterite rohkel paljunemisel, anaeroobses keskkonnas tekkiv piimhape muudab keskkonna happeliseks(pH 4,0-4,3), see omakorda pidurdab mikroorganismide paljunemist. 3. Lõppvalmimine piimhappebakterite poolt toodetud happelises keskkonnas
Sorbiinhappe nimetus tuleneb samuti pihlaka nimest. Ja pihlakamahlast ta 1859. aastal eraldatigi. Looduslikult esineb seda orgaanilist hapet kõige rohkem just pihlakates ja pihlakamahl oligi tootmisallikaks enne sünteetilise sorbiinhappe kasutuselevõttu. Vees lahustub sorbiinhape halvasti. Tõsi, temperatuuri tõustes ühendi lahustuvus paraneb. Nii sorbiinhappel kui ka tema sooladel, sorbaatidel, on mõjus pärm- ja hallitusseeni hävitav või nende kasvu pidurdav toime. Toiduainete lisaainete nimistust leiame konservantide alajaotusest sorbiinhappe (E200), naatrium-sorbaadi (E201), kaaliumsorbaadi (E202) ja kaltsiumsorbaadi (E203). Kõnealune ühend ja tema soolad on tõhusama toimega kas hapudes või hapestatud toiduainetes. Siit ka hoidistajate ammune praktiline tarkus, kes pihlakaviljade mahla kasutasid teiste puuviljade ja marjade konserveerimisel.
Leeliste suhtes on tselluloos püsiv. Kontsentreeritud leelistega annab tselluloos alkoholaate, mis veega töödeldes lagunevad. Redutseerijate suhtes on tselluloos vastupidav, oksüdeerijatega reageerib aga kergesti, alkohoolsed rühmad oksüdeeruvad karbonüülühenditeks. Hästi toimub ka oksüdatsioon päikesevalguse toimel (NB! Puuvillased kardinad). Ettevaatlikult oksüdeeritud tselluloos on aga hästi värvitav. Suurema õhuniiskuse korral kardab tselluloos aga baktereid ja hallitusseeni. Tekstiilimaterjalide ettevalmistusprotsessis (värvimisel, viimistlemisel) kasutatakse sadu kemikaale, mida toodavad maailma erinevad firmad. Neid klassifitseeritakse: happed, alused, oksüdeerijad, taandajad, tärklised jne. Aga ka pleegitajad, pehmendajad, tihkestid, adhesiiv, leegi tõkesti, pindaktiivsed ained jne. Ja nende segud. Kõige laiemalt kasutatakse 1. Vesi värvimisel, viimistlemisel. Veele rida nõudmisi (Õige pH, kareduse näitajad vajalikud, puhtus)
terasid, karvu, putukate tiivajäänuseid, looduslikke ja sünteetilisi tekstiilikiude, taimeosi, mis pole seenkahjustus (Joonis 9.3 paremal). Joonis 9.3 Ulocladium (vasakul) ja tavaline õhusaaste (paremal). 9.2 Meetodid Selles projektis uuriti valitud vanemates puitkorterelamutes, mis võiksid olla renoveerimise ja restaureerimise objektideks, siseõhus ning erinevate materjalide pinnal olevaid hallitusseeni. Tehti veel mikroskoopia uuringuid hoone piiretest väljapuuritud kernidele, et hinnata nende võimalikku eluiga. Lisaks määrati mõningate soojustusmaterjalide biosaastatuse astet renoveeritud puitkorterelamutes. Puitkorterelamute õhu ja materjalide analüüsi tehti kogu projekti vältel. Õhuanalüüsid tehti kevadtalvisel perioodil, et välistada välisõhust saabuvate hallitusseente lisahulka. Kokku analüüsiti 200 proovi järgmiselt: puiduproovid (kernid) 56 tk;
piimatooted, alkoholitööstus, pagaritööstus, hapendamisprotsessid (piimhappebakterid), toidulisandid (ensüümid), funktsionaalne toit. Ravimitööstus- antibiootikumid. Põllumajandus- silo, väetised, biotõrje, GMO-d. Jäätmemajandus- biogaas, biopuhastid, biomuda, biolagunevad materjalid. Tööstus- maagipuhastus, biopesuvahendid. Alexander Fleming on penitsiliini avastaja- antibiootikumid. Louis Pasteur on marutõvevaktsiini looja, pastöriseerimine. Baktereid, pärm- ja hallitusseeni kasutatakse neile iseloomulike ainete tööstuslikuks tootmiseks üha mitmekesisemalt- ka antibiootikumide, mõnede vitamiinide, aminohapete ja ensüümide tootmine; taimede seenhaiguste ja kahjurputukate biotõrje ning heitvee puhastamine. Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega (linnud, putukad, seened, bakterid ja viirused). Feromoonid biotõrjes
algmikroskoopial (eriti juuste nakkuse puhul – ektothrix’i versus endothrix’i tekitavad liigid). Epidermophyton morfoloogia. Näha on suured, nuia meenutavad makrokoniidid Microsporum morfoloogia Hallitusseente samastamine Erinevaid süstemaatilisi klasse (Zygomycetes – seigseened, Ascomycetes – kottseened, Basidiomycetes – kandseened, Hyphomycetes – avateisseened) iseloomustavad erinevad mikromorfoloogilised tunnused. Peamiselt samastataksegi hallitusseeni mikromorfoloogiliste ja kultuuritunnuste põhjal. Mikroskoopilise preparaadi valmistamiseks on otstarbekas vaadelda kultuuri esmalt binokulaarmikroskoobis väikesel suurendusel. Petri tassi ei avata täiesti vältimaks eoste lendumist. 54 Seente valgusmikroskoopiaks võib kasutada 0,9% NaCl lahust, 1-10% KOH lahust või spetsiaalseid mikroskopeerimislahuseid. Preparaadi võib teha ka läbipaistvat kleeplinti
konsistentsi järgi joogi- ja söögijogurtiks (lisatud paksendajaid), rasvasisalduse järgi piima- (1,5...3,5%), koore- või täispiima- (3,5...10%) ja dieetjogurtiks (kuni 0,5%, võivad sisaldada suhkruasendajaid ja täiendavalt lisatud kaltsiumi) ning töötlemise järgi "elusaks" (pastöriseerimata) ja "surnud" (pastöriseeritud) jogurtiks. Viili on hapupiimatoode, mille juuretis sisaldab piimhappebakterite puhaskultuure ja hallitusseeni. Lisatakse moosi või puuviljade ja marjade tükke. 18 Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist. Võidakse lisada fermentpreparaate. Vadaku eraldamine kalgendist võib toimuda pressimise või separeerimise teel. Viimasel juhul saadakse ühtlase, õrna konsistentsiga toode (dieetkohupiim). Liigitatakse olenevalt rasvasisaldusest rasvata ehk lahjaks, väherasvaseks (2...9%) ja rasvaseks (10...18%) kohupiimaks.
annaabi.ee 
