Uurimustöö saiast (0)

SAIA MUUTUMINE ERINEVATES TINGIMUSTES
SISSEJUHATUS
Teaduslik uurimus „Saia muutumine erinevates tingimustes“ annab lugejale ülevaate saia muutumise protsessidest erinevas keskkonnas. Töö ülesandeks on vaadelda, et millisel niiskustasemel muutub sai kõige kiiremini. Hüpoteesiks püstitan, et sai, mis on vähe niiskes õhus, kuivab kiiremini. Ning sai, mis on kilekotis, läheb hallitama.
1. SAI
Perenaise sai, mis on ostetud 7. aprillil , sisaldab endas valge nisujahu , vett, taimset õli, suhkurt , pärrmi, keedusoola . Sai on tavaliselt valget värvi või kreemjas . Värske sai on veniv ning elastne. Üks tähtsamaid nisujahu omadusi on gaasitekitamise võime. Pärmitaignas käärivad suhkrud . Käärimisel eraldub süsihappegaas, mis kobestab tainast. Taina käärimisel paljunevad pärmiseened ja kääritavad suhkruid. Seetõttu suureneb taigna maht. Käärimiseks on soodsaim temperatuur +25°C
1.2 Saia kõvenemine ning selleks vajav olev keskkond
Saias oleva vee aurumisel tekkiv kõvenemine. Aurumine on vee eraldumine gaasilises olekus. Kuivas õhus on kõvenemise tõenäosus suurem. Niiskes kohas, näiteks külmkapp, on aurumine natuke pidurdatud. Päikese käes kilekotis on aurumine kõige suurem, sest soojust on palju ja eraldunud vesi on kilekoti seintel ning osa jääb saia.
1.3 Saia hallitus
Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil. Hallitusseeni on erinevaid, ning igale hallitusseenele vastavad erinevad omadused. Kõige laialdasemalt on rohehallitus ning nutthallitust. Hallitusseened kasvavad kõige paremini 20-30ºC. Niiskus on selle jaoks väga oluline, enamikel vaja kasvamiseks 70% õhuniiskust. Saia hallitus võib olla ka mürgine.
2. UURIMUSE METOODIKA JA TULEMUSED
2.1 Uurimuse metoodika
Katse jaoks panin kolm saia erinevatesse keskkondadesse. Üks toasooja, teine külmkappi ning kolmanda päikese kätte kilekotti . Katse toimus ajavahemikul 07.04.2014-10.04.2014. Katsega alustasin päeval ning igal õhtul vaatasin muutusi.
2.2 Uurimuse tulemused
I sai (toasoojas)
II sai (külmkapis)
IIIsai (päikese käes kinnises kilekotis)
1.päev
Mõne tunniga oli tunda saia kõvenemise märke
Muutusi pole
Kilekoti sisse seinte peale on tekkinud veepiisad , sai pehme.
2.päev
Sai on kivistunud.
Sai on poole võrra kõvenenud.
Piiskade arv seintel on suurenenud, sai jätkuvalt pehme.
3.päev
Uusi muutusi ei ole.
Sai on veel natuke kõvenenud.
Muutused jätkuvalt samad.
4.päev
Muutusi pole.
Sai on peaaegu kivikõva.
Sai oli niiskuse tõttu märg ning kõvenenud natuke.
2.3 Saia kõvenemine poe saia järgi
Uurisin saia kuivamist erinevates keskkondades . Esimesel päeval juba mõne tunniga oli näha I saial muutust, sai hakkas kõvenema. Teisel päeval oli I sai juba kivikõva II sai andis märku kuivamisest ning III sai, tema ümber oleval kilekotil oli näha auramisel tekkinud piiske. Kolmandal päeval oli märgatav muutus vaid II saial: oli tunda järjekordset kõvenemist. Neljandal päeval olid olulised muutused III saial: sai oli niiske ning natuke kõvenenud.
KOKKUVÕTE
Saia kõvenemine on vee aurustumine saiast. Uurisin, mis keskkonnas sai kõige kiiremini muutus. Sai, mis oli kuivas, kivistus. Külmkapis olev sai läks küll kõvaks, kuid teda andis siiski voolida. Neli päeva kilekotis päikese käes olev sai läks natuke kõvaks, kuid oli niiske. Mida kuivem on õhk, seda kiiremini sai kõveneb. Minu hüpotees pidas paika kuivamise koha pealt, kuid selle ajaga ei suutnud sai hallitama hakata.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.bbc.co.uk/food/white_bread [08.04.2014]
http://en.wikipedia.org/wiki/Evaporation [08.04.2014]
http://en.wikipedia.org/wiki/White_bread [09.04.2014]
http://water.usgs.gov/edu/watercycleevaporation.html [09.04.2014]
http://www.hkhk.edu.ee/teravili/sai.html [09.04.2014]
http://en.wikipedia.org/wiki/Mold [10.04.2014]
http://lepo.it.da.ut.ee/~illarl/CD/dok/hallitus3.ht m [10.04.2014]
4