Komeedid (0)

Komeedid
· Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast
komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti
keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks.
· Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt
pärinev taevakeha.
· Koosneb peamiselt jääst, tahkest
süsinikdioksiidist ja mitmesugustest
anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
· Komeetide keskmine kiirus on 58 km/s.
· Tiirlevad ümber Päikese. Tiirlemise aeg
varieerub 3-1000 aastani.
· Komeedid on sama vanad kui Päikesesüsteem.
· Enamik pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi
äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest.
(Öpik-Oorti pilv on ammendamatu komeediallikas, kus võib
hulpida miljoneid komeete).
· Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast
Kuiperi vööst.
Tuntumad komeedid:
1. Holmes
2. Hale-Bopp (tõukas enesetapule 39 USA Heavens Gate´i
nimelise kultusrühmituse liiget)
3. Halley komeet
4. Hyakutake (ilmus 1996. aastal)
Ehitus
· Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba.
1. Komeedi tuum on korrapäratu ja koosneb lumest, jääst
ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümend
kilomeetrit. Lähenedes Päiksele, hakkab selle kiirgus
komeedi tuuma sulatama see hakkab aurama, eritama
gaasi ja tolmu. Kiirgusrõhk ja päikesetuul puhuvad tuuma
ümbritseva aurupilve sabaks, mis on alati suunatud
Päikesest eemale.
2. Pea e kooma, millest saab Päikese valgusrõhu
toimel komeedi saba.
3. Saba koosneb ülihõredast gaasist, mis veelgi
hõredamas planeetide vahelises ruumis on
hästi vaadeldav.
Komeedi saba võib olla miljonite kilomeetrite
pikkune. Kõige pikemate sabade pikkus on üle
150 miljoni kilomeetri.
Komeedi saba on sedavõrd hõre, et kui Maa
juhtub seda läbima, ei märka me midagi erilist.
Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba.
Sabad
· Tolmusaba koosneb raskematest osakestest,
mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu
järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi
orbiiti.
· Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub,
heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel
on nähtavad mõlemat tüüpi saba.
· Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja
koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul
komeedist eemale puhub.
Ioonsabaga Hale-Bopp'i komeet.
Tiirlemine
· Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi
siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja
Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda.
· Komeedid tiirlevad ümber Päikse ellipsikujulisel
orbiidil, mis ulatub planeedisüsteemist kaugele välja.
Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse
olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber
Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve.
Oorti pilv
Astronoomide hinnangu järgi moodustab umbes 10 triljonit
komeeti Oorti pilve, tohutu sfäärilise pilve, mis ümbritseb
meie Päikesesüsteemi. Pilv on uskumatult suur,
läbimõõduga ligi 7,6 miljon miljonit kilomeetrit. Iga
komeet tiirleb omaenda orbiidil ümber Päikese.
Kuiperi vöö
Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv
Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete
ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Hale-Bopp
· Avastati 23. juulil 1995, avastajateks olid
amatöörastronoomid Alan Hale ja Thomas Bopp
· Väikseim kaugus Maast 1,315 aü 22. märtsil 1997 (1
astronoomiline ühik = 150 miljonit km)
· Väikseim kaugus Päikesest 0,914 aü 1. aprillil 1997 kell
03:14 UT (06:14 Eesti aja järgi)
· Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7,16 aü ja Maast
6,20 aü kaugusel
· Orbiidi periood umbes 3000 aastat
· Tuuma läbimõõduks hinnatakse umbes 40 km
· Maksimaalseks saavutatud heleduseks oli ligi -1
tähesuurust, saba pikkuseks 10 kraadi (maksimaalselt
tumedas taevas 30 kraadi)
· 6. mail läbis Hale-Bopp Maa orbiidi tasandi põhjast lõunasse
liikudes; sel hetkel oli ta Päikesest 1.11 aü kaugusel
Halley komeet
· Tiirlemisperiood on 76 aastat.
· Jõudis 9. veebruaril 1986. aastal Päikese juurde
ja alustas tagasiteed kaugele kosmosesse , kust
naaseb aastal 2062.
· Osutus üheks tumedamaiks taevakehaks
Päikesesüsteemis ­ tema albeedo on 0,04, st. ta
on mustem kui süsi
· Esimene kindel ülestähendus Halley komeedist(240. a
eKr) on pärit Hiinast.
· Komeedile andis nime Edmond Halley 1682. aastal.
(Halley komeedi tuum, pildistatud kosmosesondilt Giotto).
Tänan kuulamast!