Päikesesüsteemi väikekehad (0)

Kiviõli 1. Keskkool
Päikesesüsteemi väikekehad
referaat
Koostas: Kevin Tammearu
Kiviõli 2009
PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD
 
Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete.
 
ASTEROIDID
 
Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi:

• tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest
  
• tekkinud üheaegselt komeetidega
  
• tekkinud komeetidest – asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad
  
• tekkinud hüpoteetilise planeedi Phaeton lagunemisel
  

Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. On arvutatud, et 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest on teada vaid 5%, 100 meetri suurustest kehadest ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1-kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv on arvatud umbes 2000 ringis olevat.
METEOORID
Meteoorid ehk langevad tähed või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10–5 kuni 104 meetrit. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest .
Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel
METEORIIDID
Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi-, löögi- plahvatus - või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Et “taevakivitükikesest” saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Vähemal määral sisaldub neis ka niklit , väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid.
Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni.
KOMEEDID
Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni.
Komeedid on väga hõredad taevakehad , millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit. Selle tohutu moodustise mass on kõigest üks miljondik Maa massi. Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba.
Komeetidest mida tuntakse kui perioodilisi võiks ära nimetada Halley komeedi, mille tiirlemisperiood on 70 aastat.
 
Asteroid
Komeet
Meteoriit
Meteoor
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit
http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid
http://et.wikipedia.org/wiki/Komeet
http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoorkeha
http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_paikesesysteem.ht m
http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n2l5.html
http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/box01.html
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=279138
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/image111.gif&imgrefurl=http://www.miksike.ee/referaadid/meteoorid.htm&usg=__pZqrqlLQqM1yZSMOZblx4I-yNTw=&h=516&w=361&sz=13&hl=et&start=10&um=1&tbnid=7PHtiX8OUFcvIM:&tbnh=131&tbnw=92&prev=/images%3Fq%3Dmeteoor%26hl%3Det%26um%3D1