Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Universumi väikekehad (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Universumi väikekehad
Asteroidid
· Nimetus asteroid tuleb kreeka keelest ja
tähendab "tähekujulised"
· Kasutatakse ka nimetust "väikeplaneedid" või
"planetoidid"
· Asteroidideks nimetatakse väikesi
planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad
Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber
Päikese
· Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres)
· Praeguseks on teada tuhandeid asteroide
· Enamike asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri
vahele
· On kujult ebakorrapärased
· Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka
piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite
· Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest
kilomeetrist kümnete kilomeetriteni
· Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle
planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit
aastat tagasi
· Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda
Maa orbiidiga
C-TÜÜPI ASTEROIDID
· Koosnevad külmunud gaasidest, mis on
suure süsinikusisaldusega
· Asuvad asteroidide vöö kaugemas osas
· Peegeldavad 3% valgusest
S-TÜÜPI ASTEROIDID
· Nendel arvatakse olevat raud-nikkel tuum
· Sisaldavad palju räni
· Peegeldavad tagasi 15% valgusest
M-TÜÜPI ASTEROIDID
· Koosnevad puhtast rauast ja niklist
· Peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust
Komeedid
· Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast
komts, mis tähendab 'pikajuukseline'
· Sabatähed
· On pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad
enamasti ootamatult
· Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja
saba
· Taevas nähtav pole tegelikult komeet, vaid
temast purskuv ja päikesevalguses helenduv
gaas
· Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba
· Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja
torkab tähistaevas hästi silma
· Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi
koosnevad nad valdavalt veest; vähesel määral
on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid
elemente
· Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid
kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas
· Komeetide koguarvuks hinnatakse umbes 2-3
miljonit
· Koosneb peamiselt jääst, tahkest
süsinikdioksiidist ja mitmesugustest
anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest
· Komeetide orbiidid on enamasti piklikud,
sageli paraboolsed või hüperboolsed
· Kõige tuntumaks komeediks on Halley
komeet
· Komeetide tuumade läbimõõt on
kümmekond kilomeetrit
· Oletatakse, et tuum on kaetud
koorikutaolise võrdlemisi õhukese kihiga
· Komeedi kuju mõjutab ka Päikese
magnetväli
Meteoor
· on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt
põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste
kompleks
· Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib
hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass
vaid mõni milligramm või veelgi väiksem
· Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse
seda meteoriidiks
· Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes
Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku
11...74 km/s
· Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine
sageli plahvatuslikult
· Tuntakse umbes kolmkümmet
meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib
lagunenud komeedi tuuma või saba
· Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks
· Voolu ajal võib tunnis näha 100 ­ 100 000
meteoori
· Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis
loendatud meteooride arvu järgi
Meteoriit
· on planeetidevahelisest
ruumist Maa pinnale
langenud tahke keha
(meteoorkeha) jääk
· Meteoriitidel on korrapäratu
kuju. Neil pole teravaid nurki,
sest atmosfääri õhusurve on
nad siledaks lihvinud.
· Meteoriidi pinda katab õhuke
tume sulamiskoorik ning
selles on madalad lohukesed
· Koostiselt jaotatakse
meteoriidid
raudmeteoriidideks (34%),
kivimeteoriitideks (62%) ja
segameteoriitideks (4%)
Mikrometeoriidid
· Mikrometeoriidid
koosnevad silikaatseist
mineraalidest või klaasist
· Nad sisenevad Maa
atmosfääri kiirusel kuni
70 km/s
· Mikrometeoriite võib leida
kõikjalt. Uurides
Antarktika igijääd, on
leitud meteoriite, mis
tabasid Maad tuhandeid
aastaid tagasi. 10 tonnist
jääst eraldati ligi 2000
mikrometeoriiti.
Meteoriidikraatrid
· Suurte meteoriitide põrkumisel
maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal
meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri
· Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti,
millest leitakse 10­15
· Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb
sajandi kohta vähem kui üks
· Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise
meteoriidikraatri või nende rühma
Kasutatud kirjandus
· "Täheatlas" Jaak Jaaniste ja Enn Saar,
1990
· "Universum" Rein Veskimäe, 1998
· "Tähistaeva saladused" Chris Oxlade,
2001
· http://et.wikipedia.org/wiki/komeet
· http://et.wikipedia.org/wiki/asteroid
· http://et.wikipedia.org/wiki/meteoor
· http://et.wikipedia.org/wiki/meteoriit
TÄNAME KUULAMAST!
Vasakule Paremale
Universumi väikekehad #1 Universumi väikekehad #2 Universumi väikekehad #3 Universumi väikekehad #4 Universumi väikekehad #5 Universumi väikekehad #6 Universumi väikekehad #7 Universumi väikekehad #8 Universumi väikekehad #9 Universumi väikekehad #10 Universumi väikekehad #11 Universumi väikekehad #12 Universumi väikekehad #13 Universumi väikekehad #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor schweinsteiger Õppematerjali autor
Füüsika esitlus universumi väikekehade tutvustamiseks (Asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid, mikrometeoriidid, meteoriidikraatrid).

Sarnased õppematerjalid

Päikesesüsteemi väikekehad
2
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Asteroide, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse, on teada alla saja. Neid võib jagada kolme tüüpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi: Amori-tüüpi asteroid- periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 aü ehk kaugemale Maast, Apollo-tüüpi asteroid- tu

Füüsika
Nimetu
11
doc

Nimetu

Tallinna Nõmme Gümnaasium Asteroidid, komeedid ja meteoorkehad Referaat füüsikas Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Mari Põld TALLINN 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Aseroidid..............................................................................................................................4 Komeedid.............................................................................................................................6 Meteoorkehad.....................................................................................................................

Füüsika
Päikesesüsteemi väikekehad
15
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

........................................lk 14 6. Kasutatud kirjandus........................................................................lk 15 2 1. Sissejuhatus Järgnevas referaadis uurin ma rohkemat Päikesesüsteemi väikekehade kohta. Väikekehasid on mitmeid ja kõik need on omamoodi ohtlikud Maale. Kõik need väikekehad on minevikus põhjustanud ohtu ja võivad teha seda ka tulevikus tabades Maad. Tehes seda referaati, uurin ma välja kuivõrd ohtlikud on Päikesesüsteemi väikekehad ohtlikud Maale 3 2. Asteroidid 2.1 Mis on asteroidid? Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Füüsika
Nimetu
2
rtf

Nimetu

läbimõõduga kraater. Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis näeme, et ründav komeet on samasugusest asteroidist ohtlikum. 2. Komeedid. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad. Nad on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult. Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva udulaiguna. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale.Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba

Kategoriseerimata
Päikesesüsteemi väikekehad
3
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

1.Nimetada päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehad on asteroidid, komeedid. meteoorid. meteoriidid. 2.Mis on asteroidid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Mõni asteroid võib põrkuda Maa orbiidiga, mis oleks suur katastroof

Füüsika
Päikesesüsteemi väikekehade referaat
10
doc

Päikesesüsteemi väikekehade referaat

SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest.

Füüsika
Asteroidid-komeedid-meteoriidid
3
doc

Asteroidid, komeedid, meteoriidid

Asteroidid. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel

Füüsika
Päikesesüsteem ja selle väikekehad
16
odt

Päikesesüsteem ja selle väikekehad

• Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. • Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. • Planeedid jagunevad kahte gruppi: Päikesele lähemal väikesed ja tihedad planeedid ja kaugemal suured ja väikese tihedusega planeedid. (http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema 4 - Päikesesüsteemi kaaslased ja väikekehad.pdf) Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Umbes pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese Marsi ja Jupiter orbiitide vahel. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Maaja Päikese mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või 3 Maa ja Päikese vahele

Astronoomia ja astroloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

Laural147 profiilipilt
Laural147: ilus, põhjalik
18:14 16-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun