Haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavooli eest, loetakse haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel: - haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel; - asutuse initsiatiivil menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut, enamasti on selleks puudutatud isikute tedvitamine menetluse algatamisest.
................................7 2.6 Avalikkus ja andmekaitse..................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb haldusmenetlust ning haldusmenetluse põhimõtteid. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus teatud alustel. Teemavaliku põhjuseks oli teadmine, et halduse, haldusmenetluse ning haldusseaduse ning nende põhimõtete tundmine on vajalik nii mulle, kui tulevasele juristile, kui ka tavainimestele, kes soovivad teada kuidas ja mille alusel haldusõiguslikud asjad toimivad. Olen referaadi jaotanud kaheks peatükiks ja need omakorda alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb haldusmenetlust üldiselt
või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama
2. Haldusmenetluse mõiste ja millised on peamised põhimõtted, millest haldusmenetluse läbiviimisel tuleks lähtuda (nt vormivabadus ja eesmärgipärasus, selgitamisekohustus, ärakuulamine, kaalutlusõigus, põhjendamine jne) Mõiste - Menetlus on protsess mingisuguste eesmärgipäraste ja konkreetsete toimingute teostamine kindlas õiguslikus raamistikus lõpptulemuse saavutamiseks. Eesti õiguskord tunneb mitmeid menetlusi haldusmenetlust, väärteomenetlust, kriminaalmenetlust, haldusmenetlust, tsiviiltäitemenetlust jne. Eristatakse n-ö kohtueelset menetlust (nt haldusmenetlus) ja kohtumenetlust, mida reguleerivaid õigusakte (nt TsMS) nimetatakse protsessiõiguseks. Peamised põhimõtted - Hea haldus põhimõte, Seaduslikkuse põhimõte, Õiguskindluse põhimõte, Proportsionaalsuse põhimõte, Erapooletuse põhimõte,
............................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud materjal....................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Peamiseks haldusmenetlust reguleerivaks õigusaktiks on Eestis haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). Selle seaduse eesmärgiks on parandada nii asutusega suhtleva üksikisiku õiguslikku positsiooni kui ka suurendada menetluse efektiivsust. See seadus ei sisalda kõiki haldusmenetlusõiguse norme. HMS on üldseadus, suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad teistest seadustest või nende alusel antud õiguskatidest. Haldusmenetlust korraldab täitevvõim
võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. · Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. · Avalikkus haldusmenetlus on avalik; haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusmenetluse osalised: · Taotleja · Adressaat · Kolmas isik · Haldusorgan Menetlusosaliste õigused: · õigus esitada taotlus menetluse algatamiseks; · õigus taotleda tõlki; · õigus taotleda tähtaja ennistamist; · õigus taotleda haldusorgani selgitusi;
rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur.isikud: rahatrahv, tegevuse peatamine, tegevuse lõpetamine). Haldusmenetlus Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud HMS, kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad
äravõtmine ja haldusarest. Jur.isikud: rahatrahv, tegevuse peatamine, tegevuse lõpetamine). Haldusmenetlus Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud HMS, kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada
Common law maad seevastu keskenduvad inimesele: millist mõju avaldab talle kogu haldustegevus. Isikut tuleb kaitsta mitte üksnes sisuliselt valede otsuste eest, vaid ka ebaõiglase menetluse eest. Menetluslik korrektsus ja õiglus ei ole mitte üksnes tõhusa halduse kõrvalprodukt, vaid eesmärk omaette (Parrest 2006: 24). 2 1. Õiguslik areng Euroopa Liidus peetakse väljendi ,,hea haldus" all silmas head haldusmenetlust, mitte haldustegevuse aluseks oleva materiaalõiguse õiget kohaldamist. Seejuures defineeritakse hea halduse mõistet negatiivselt, s.t väärhalduse või haldusomavoli kaudu, mis võeti kasutusele Maastrichti lepinguga Euroopa ombudsman'i institutsiooni loomisel ja mille sisustas esimene Euroopa ombudsman J. Söderman oma 1997. aasta aruandes: ,,Väärhaldusega on tegu juhul, kui haldusorgan ei käitu talle kohustusliku reegli või printsiibi kohaselt." (Parrest 2006:25)
10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotluse. PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkirjaga rahuldati taotlus täies ulatuses. 25.11.2013 avaldati PRIA veebilehel info OÜ Hektar taotluse rahuldamise kohta. OÜ Hektar esitas 27.11.2013 PRIA-le dokumendi, mille palus lisada oma 10.10.2013 taotluse juurde. PRIA peadirektori 03.12.2013. a otsusega keelduti HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluste puudumise tõttu haldusmenetlust uuendamast. Kas PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkiri kehtib? Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus § 1. Seaduse reguleerimisala (2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. § 11. Makseagentuuri otsus
Sirje Viitmaa 7 -Põhiseaduskomisjon Põhiseaduskomisjon menetleb juhtivkomisjonina põhiseaduse muutmise seaduse eelnõusid ning seaduste eelnõusid, mis reguleerivad Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, kohtute, õiguskantsleri ning Riigikontrolli tegevuse korraldust, kohaliku omavalitsuse korraldust ning muid halduskorralduse küsimusi, avalikku teenistust, haldusmenetlust, riigivastutust, Eesti kodakondsuse andmise aluseid ja välismaalaste õiguslikku seisundit, Euroopa Liidu kodaniku õiguslikku seisundit, Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ning rahvahääletust, samuti muid riigi põhiseadusliku korra seisukohalt tähtsust omavaid riigi- ja haldusõiguse valdkonda kuuluvaid küsimusi. Komisjoni esimees: Väino Linde Komisjoni aseesimees: Evelyn Sepp
Haldusmenetlus Haldusmenetlus on vaid see osa riigi tegevusest, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine: nt ülemuse korraldused alluvatele. AGA Avaliku teenistuse raames antavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. 7 I Põhimõtted Proportsionaalsuse põhimõte Võrdse kohtlemise põhimõte Hea halduse tava Seaduslikkuse põhimõte Õiguskindluse põhimõte ------------------------------------------- Uurimispõhimõte Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus 8 Uurimispõhimõte HMS § 6 “Uurimispõhimõte
Tähtsaimad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (inimeste ettekujutused ja hoiakud, algavad vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja). 2) Õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne). 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (seadused, määrused jne). Haldusõiguse süsteem haldusõigus on õigusnormide kogum, mi spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganistatsiooni. Jaguneb üld- ja eriosaks: 1) haldusõiguse üldosa kuulivad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad õigussuhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad nt: haldusõiguse põhiprintsiipe; halduskandjate ja haldusoragnite õigusliku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õigusliku seisundit; haldusmenetluse korda; haldusvatutust; halduskontrolli jne
See asjaolu ei tohi üliõpilastel takistada teostada nende subjektiivseid õigusi ja seetõttu on haldusorgan kohustatud kaalutlusõiguse ulatust ning eesmärke arvestades ise määrama õppetoetuse väljastamise vormi ning kaaluma, milliseid abinõusid rakendada menetluse sujuvuse ja paindlikkuse suurendamiseks. HMSi § 5 lg 2 võib esialgu tunduda liialt üldise ning deklaratiivse normina, ent tegelikult väljendub selles sättes haldusmenetlust iseloomustav hea halduse põhimõte. Põhiseadusele tuginev õigusriigi põhimõte ei tohi olla formaalne loosung; haldusorgan peab oma tegevuses järgima seaduses ettenähtud vorminõudeid ja arvestama seaduse üldiseid põhimõtteid, milleks haldusmenetluse puhul on menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikkus ning isikule ülemääraste ebameeldivuste tekitamisest hoidumine. Tänapäeval ei ole korrektne
konkreetset olukorda. Samamoodi on täpsemalt määratlemata hea halduse juurde kuuluv nõuandmiskohustus. Riikides, kus on nii ombudsman kui ka seaduses fikseeritud ametnike nõuandmiskohustus, on ombudsmanid ametnikelt hea halduse huvides nõudnud kodanike ulatuslikumat nõustamist kui seaduses sätestatud, et paremini arvestada kodanike vajadusi (Kuusikko 2001). Euroopa Liidus peetakse väljendi ,,hea haldus" all silmas head haldusmenetlust, mitte haldustegevuse aluseks oleva materiaalõiguse õiget kohaldamist. Seejuures defineeritakse hea halduse mõistet negatiivselt, s.t väärhalduse või haldusomavoli kaudu, mis võeti kasutusele Maastrichti lepinguga Euroopa ombudsman'i institutsiooni loomisel ja mille sisustas esimene Euroopa ombudsman J. Söderman oma 1997. aasta aruandes: ,,Väärhaldusega on tegu juhul, kui haldusorgan ei käitu talle kohustusliku reegli või printsiibi kohaselt." (Parrest 2006)
(2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. (3) Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. (5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. (6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Uurimispõhimõte
seadustega; - Madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Legaalsus. See tähendab esiteks seda, et õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning eeldustel võrdsetena. PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Haldusõiguse süsteem Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganisatsiooni ning reguleerib isikute ja halduse vahelisi suhteid. Ta on halduse õigus. See ei tähenda muidugi, et haldusõigusel on määrav tähtsus üksnes haldusorganitele ja nende tegevusele. Paljud normid reguleerivad suhteid haldusorganite ja teiste subjektide vahel, määravad ära kodanike õigused ja kohustused jne. Kuid nii või teisiti on ka nende suhete üheks pooleks valdavalt haldusorganid.
Kui vastab nõuetele ning ei ole lähteorgani arvates põhjendatud: edastamine 7 päeva jooksul nn vaideorganile. Kui ei vasta nõuetele tagastamine. Kui on põhjendatud vaide rahuldamine. Vaideorgan: võib kohaldada esialgset õiguskaitset; vaatab vaide läbi: viib läbi haldusmenetluse ja sooritab selleks vajalikud toimingud; vaide läbivaatamiseks 10 päeva edastamisest (võib pikendada 30 päeva võrra). Vaideotsuse tegemine nn kassatoorsuse põhimõte. Kuigi haldusmenetlust läbivaks põhimõtteks oli vormivabaduse printsiip, siis haldusaktide vormistamise suhtes see ei kehti üldjuhul tuleb haldusakt anda kirjalikus vormis. Isikul, kellele haldusakt on suunatud, peab olema võimalus üheselt aru saama, millised on tema haldusaktist 9 Haldusõigus
Selle asemel otsustas kohus järgmist: ,,Isegi mõne liikmesriigi valitsuse vastu võetud meetmed, millel ei ole siduvat mõju, võivad mõjutada ettevõtjate ja tarbijate käitumist selle riigi territooriumil ja nende tagajärjeks võib olla ... Euroopa Ühenduse lõppeesmärkide luhtumine." Kuna kampaanial oleks võinud olla piirav mõju välismaiste kaupade kaubandusele, oli Iirimaa sunnitud selle tühistama. Ametlikud menetlusnõuded Edasikaebuse esitamise õigus, uurimiskohustus jne Haldusmenetlust reguleerib siseriiklik õigus. Mõnel juhul võidakse ka ELi õigusega sätestada nõuded, mis reguleerivad menetlust, mis hõlmab näiteks teabevahetust, õiguse jõustamist, edasikaebamise õigust ja uurimiskohustust. Seda tuleb uurida igal konkreetsel juhul eraldi. Ametliku võimu mitteteostamine teave jne Siseriiklikkus õiguses sätestatakse nende isikute õigust käsitlevad nõuded, keda tuleb
9 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti vormistamine I Vorm Kuigi haldusmenetlust läbivaks põhimõtteks on vormivabaduse printsiip (vt HMS § 5), siis haldusaktide vormistamise suhtes see ei kehti. See on vajalik eelkõige isikute õiguste kaitseks ning võimalike vaidluste vältimiseks. Isikul, kellele haldusakt on suunatud, peab olema võimalus üheselt aru saada, millised on tema haldusaktist tulenevad õigused (nt kui suures ulatuses tema taotlus toetuse saamiseks rahuldati) ja millised tema kohustused (nt milliseid
Kuriteokatse on selline tahtlik tegu, mis on vahetult suunatud kuriteo toimepanemisele, kuid ei viidud lõpuni põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest. Süüdlane kannab vastutust täies ulatuses. Isik, kes vabatahtlikult loobus kuriteo lõpuleviimisest kuulub kriminaalvastutusele ainult sel juhul, kui tema poolt faktiliselt toime pandud tegu sisaldab mõne teise kuriteo tunnuseid. HALDUSÕIGUS on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganisatsiooni. Ta on halduse õigus. See ei tähenda muidugi, et haldusõigusel on määrav tähtsus üksnes haldusorganitele ja nende tegevusele. Paljud normid reguleerivad suhteid haldusorganite ja teiste subjektide vahel, määravad ära kodanike õigused ja kohustused jne. Kuid nii või teisiti on ka nende suhete üheks pooleks valdavalt haldusorganid. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Siinjuures on haldussund kõige enam kasutamist leidev sunni liik
või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. d. Uurimispõhimõte. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel. 44 e. Avalikkus ja andmekaitse. Haldusmenetlus on avalik
sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. d) uurimispõhimõte. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel. e) Avalikkus ja andmekaitse. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise
sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. d) uurimispõhimõte. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel. e) Avalikkus ja andmekaitse. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise
Vahekokkuvõte:X linnavalitsuse poolt reklaamikeeld on halduaktiks. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus X linnavalitsusel on kindlasti pädevus HMS § 8 lg 1 mõttes. Lisaks, on olemas ka territoriaalne pädevus ja antud määrus on kooskõlas kehtivate seadustega. Järelikult, käesolev X linnavalitsuse tegevus kaupluse suhtes on tema pädevuses. Toidukauplus on käesoleval juhul adressaadiks, sest ta ei ole seda haldusmenetlust taotlenud. 2. Menetlusnõuded Ärakuulamispõhimõte (HMS § 40): ei ole täidetud, kuna X linnavalitsus saatis kauplusele kirja, milles sundis teda reklaamimaksu deklaratsiooni 5 päeva jooksul esitada, selle sundi täitmata jätmisel on aga kauplus kohustatud 400 sunniraha maksma. Uurimispõhimõte (HMS § 6): on piisaval määral täidetud (ehk minimaalselt on täidetud). Käesoleva “reklaami” tekstiks on: "Kodukaubad. Toidukaubad. Tubakas. Alkohol". X
sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. d) uurimispõhimõte. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel. e) Avalikkus ja andmekaitse. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise
2. Egaalsus kaks tähendust: a. õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes võrdsetena. b. See tähendab ka seda, et õigust tuleb rakendada õigust ühetaoliselt. 13 § 6.Haldusõiguse süsteem Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ning haldusorganisatsiooni. Haldusõigus koosneb haldusõiguse instituutidest (nt politsei instituut jne). Haldusõigusinstituut kujutab endast teatud kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. A.-T. Kliimann jaotab veel järgmiselt: 1. Õigusinstituudid selle moodustavad normid, mis määratlevad tegevust, aktsioone, tegu või toimingut 2. Õigusinstitutsioonid siia kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu ning
ühtedes ja samades oludes ning eeldustel võrdsetena. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Teiseks tuleb õigust rakendada kõikjal ühetaoliselt 20 §4. Haldusõiguse süsteem Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganisatsiooni. Ta on halduse õigus. See ei tähenda muidugi, et haldusõigusel on määrav tähtsus üksnes haldusorganitele ja nende tegevusele. Paljud normid reguleerivad suhteid haldusorganite ja teiste subjektide vahel, määravad ära kodanike õigused ja kohustused jne. Kuid nii või teisiti on ka nende suhete üheks pooleks valdavalt haldusorganid. Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete paljusus ja mitmekesisus võimaldab neid teatud ühiste tunnuste abil rühmitada
ühtedes ja samades oludes ning eeldustel võrdsetena. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Teiseks tuleb õigust rakendada kõikjal ühetaoliselt 20 §4. Haldusõiguse süsteem Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganisatsiooni. Ta on halduse õigus. See ei tähenda muidugi, et haldusõigusel on määrav tähtsus üksnes haldusorganitele ja nende tegevusele. Paljud normid reguleerivad suhteid haldusorganite ja teiste subjektide vahel, määravad ära kodanike õigused ja kohustused jne. Kuid nii või teisiti on ka nende suhete üheks pooleks valdavalt haldusorganid. Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete paljusus ja mitmekesisus võimaldab neid teatud ühiste tunnuste abil rühmitada
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. (3) Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme . (6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. (7) Uurimispõhimõte
haldusmenetluse üksikasjad määrab haldus organ kaalutlusõiguse alusel, kui seadus/määrus ei ole sätestanud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt., vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetluse toimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnormid. Uurimispõhimõte: Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Avalikkus ja andmekaitse: Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan tagab haldusmenetluses käsitletava olulise teabe (dok
Kasutatakse mõistet ,,omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud". KOVVS-s kasutatakse püsiva elukoha mõistet. Valla- ja linnaelaniku demokraatlikud õigused Kehtivad kõik PS-s ettenähtud põhiõigused ja vabadused. Munitsipaalõiguslikus kirjanduses tuuakse esile kohalike elanike: 1) õigus informeeritusele vt PS § 44. Õigus informeeritusele peab olema isikule menetlusosalisena tagatud ka haldusmenetluses. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see haldusorganil on olemas. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed, siis haldusorgan määrab võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbivaatamata
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. (3) Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. 42 [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme . (6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. (7) Uurimispõhimõte
annaabi.ee 
