1)Riigivõim-on nii riigivalitsemise vorm,kui ka riigi haldusliku korralduse vorm.Tunnused:1)territoorium2)rahvas3)täiesti iseseisev e.suveräänne riigivõim.2)Riigi tekke teooriad:1)lepinguteooria-kõik inimesed on sünnilt võrdsed,riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3
· Asukohaks on Brüssel. Regioonide Kommitee · Euroopa Liidu nõuandev komitee. · 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. · Istungid toimuvad Brüsselis. · Ülesanne on kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi, soodustades sellega kodanike suuremat osalemist. Euroopa Ombudsman · Uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid. · Ombudsmani määrab ametisse viieks aastaks Euroopa Parlament. · Alates 2003. aastast on ombudsman kreeklane Nikiforos Diamandouros. · asukohaks on Strasbourg.
Baaslepingute kohaselt peavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu küsima Regioonide Komiteelt arvamust selliste uute seisukohtade puhul, millel on regioonipõhine või kohalik mõõde. Regioonide Komitee saab avaldada arvamusi ka omal initsiatiivil Euroopa Ombudsmani institutsioon loodi 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa ombudsman uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, näiteks Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid. Tema pädevusse ei kuulu ainult Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu õigusemõistmise alane tegevus. Ombudsman korraldab uurimisi tavaliselt Euroopa liidu kodanike kaebuste põhjal, kuid võib neid ka omal algatusel käivitada
leiutuslikku tehnilist panust- väitis EPO apellatsiooninõukogu. “Väidetav leiutis ei olnud pika tahtejärgne olukord, vaid pigem selle uue [cookie prior art] kohene rakendamine niipea, kui see oli sellel alal kättesaadavaks saanud. Nõukogu arvates küll oli see leiutis hiljem väga edukas ja kasulik", otsustas EPO. Euroopa patendikonventsioonis on sätestatud, et ärimeetodeid ei saa patenteerida, välja arvatud juhul, kui nad lahendavad pigem tehnilise kui haldusliku probleemi, kuid EPO apellatsiooninõukogu ütles, et kuigi süsteem võib sisaldada tehnilist lahendust, oli see patendile liiga ilmselge. Kokkuvõtte: Minu isikliku arvamuse kohasel: 1. Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluv tehniline lahendus, täpsemalt tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus, mille objekt võib olla seade, meetod ja/või aine. 2. Amazoni “ühe-klõpsu” maksesüsteemi arvutialgoritm, mis meie seaduse järgi ei ole
· Konstitutsiooniline monarhia · Absoluutne monarhia Konstitutsiooniline monarhia: · Monarhia võim on piiratud põhiseadusega. · Monarhil on tavaliselt vaid esindusfunktsioon. · Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Absoluutne monarhia: · Monarhia võim on piiramatu või oluliste piiranguteta. · Monarhil on nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Riigikorralduse vormid iseloomustavad tavaliselt riigi haldusliku korralduse vormi/struktuuri. Enamlevinud riigikorralduse vormid on: · Unitaarriik · Föderatsioon · Konföderatsioon Unitaarriik: · Riigis on üksainus kõrgema võimu keskus. · Ka unitaarriigis võib esineda eristaatust või kohaliku omavalitsusega piirkondi Föderatsioon: · Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus.
antiikaja eetikatest). Eetikakoodeks Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Juriidiline staatus Eetikakoodeksite juriidiline staatus võib olla erinev. Mõne eetikakoodeksi rikkumine võib kaasa tuua haldusliku vastutuse (sealhulgas tegevuslitsentsi äravõtmine) või tsiviil- või kriminaalvastutuse. Mõne eetikakoodeksi puhul võib selle rikkumine kaasa tuua ainult kutseorganisatsioonist väljaheitmise. On ka selliseid eetikakoodekseid, mille rikkumise puhuks sanktsioone ei ole ette nähtud (võib isegi puududa rikkumise kindlakstegemise protseduur). Organisatsiooni eetikakoodeks Organisatsiooni eetikakoodeks kujutab endast sageli deklaratsiooni, mis kuulutab välja
o Määratakse Liidu poliitilised suunad,arutab rahvusvahelisi küsimusi. o Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. o Herman van Rompuy ->Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, ilma hääleõiguseta. o Euroopa Ülemkogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. · EL Ombudsman o Loodi 1992. Aastal Maastrichti lepinguga o Uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid o Uurib EL kodanike kaebusi->Võib algatada kohtuliku uurimuse o Valitakse viieks aastaks EP poolt. o Euroopa Ombudsmani ja tema sekretariaadi asukohaks on Strasbourg o EL ombudsman Nikiforos Diamandouros
* Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. * Lisaks ei pidanud venelased alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Võõrvõimu kujunemise algust loetakse 13. saj II veerandit, siis hakkasid siin kujunema keskajale omased feodaalsuhted, mis põhinesid feoodil. Eesti+Läti=Maarjamaa oli Rooma katoliku kiriku ala, mida ajaloos on nimetatud Vana-Liivimaaks. 1238. a Stensby leping kinnitas esialgese haldusliku jaotuse pärast vaidlusi. Haldus ja valitsemine oli 2-tasandiline: oluline oli klerikaalne e. vaimulik võim, millest pidi sõltuma ilmalik võim. Omaette haldus ja valitsemine kujunes linnades (nn. linnademokraatia). Vana-Liivimaa liitus majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt korralduselt Lääne- Euroopaga. Vasallkond kujunes 13. saj väikeaadlikest, teenistuslastest ja ka kohalikest ülikutest. Vasallid muutusid siin elades peagi sõltumatuks maa-aadliks, pärandasid maad
kaitse välisvaenlaste eest. Toimetulekuvõimaluste parandamiseks teenused ja väljamaksed. 11. Riigivalitsemise vormid, näiteid riikide kohta, kus üks või teine neist rakendust leiab. 1) vabariik- mittepärilik. *parlamentaarne (Eesti, Soome), *presidentaalne (USA, Venemaa). Tugev seadusandlik vs tugev täidesaatev võim 2) monarhia- pärilik *konstitutsiooniline (Hispaania, Rootsi, UK, Taani), *absoluutne (Saudi-Araabia, Vatikan). 12. Riigi haldusliku korraldamise vormid, näiteid riikide kohta. 1) Unitaarriik- üks võimukeskus (Eesti - Tallinn) 2) Föderatsioon- haldusüksustel suur otsustusõigus (Saksamaa - Liidumaad) 3) Konföderatsioon- suveräänsete riikide liit, välis-, kaitse- ja majanduspoliitika (Euroopa Liit). 13. Võimu iseloom ehk kas vabariik on alati vaba riik? Demokraatia: kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas; vabad ja regulaarsed
kuuekraed.Halduslik korraldus. Esiaja lõpuks 12.–13. sajandiks oli enamus Eesti alast asustatud. Elanike üldarv oli ~150 000. Asustuse alglüliks oli pere, talu. Elati rehielamus. Talud paiknesid enamasti lähestikku, moodustades küla. Suurem osa olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedasti koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku – ridakülad.Lõuna-Eesti künklikel maastikel paiknesid talud üksteisest eemal – hajakülad.Teatud hulk külasid moodustaid haldusliku üksuse – kihelkonna, mida arvatakse 13. sajandil olevat ~45. Peamiselt välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks haldusüksusteks – maakondadeks. Suuremaid maakondi oli kaheksa. Kesk-Eesti haldusüksuste puhul on ajaloolaste arvamused erinevad: ühed nimetavad neid väikesteks maakondadeks, teised arvavad, et tegemist on kihelkondadega. Maakondade nimede järgi nimetavad meie naabrid oma keeles Eestit: soomlastel on Viro, lätlastel Igaunia. Riikluseni Eestis
isikut. · Soodustava haldusega on tegemist siis, kui haldus annab kodanikule toetusi ja muid soodustusi. Haldusel on siin abistav ja soodustav funktsioon. Halduse õiguslikud vormid Haldust teostatakse tavaliselt ühepoolselt nn ülemvõimuna e avalikule haldusele omase õigusharu - haldusõiguse järgi ja seega avalik- õiguslikult. Haldust võib teostada ka eraõiguslikus vormis. Avaliku halduse funktsioonid 1.Põhifunktsioonid on seotud halduse olemusega ja haldusliku mõjutamise sisuga ning jagunevad omakorda kaheks: a) üldfunktsioonideks ja b) erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on universaalsed ja omased igale haldustegevusele. Erifunktsioonid. Neis väljendub haldustegevuse eripära ehk spetsiifilised jooned. Metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jms. Üldfunktsioonideks on: a) prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on informatsiooni ja teaduslike meetoditega sündmuste ja protsesside ettenägemine.
Kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Läbikukkunud riik- ei täida riigi ülesandeid, pole diplomaatilisi suhteid teiste riikidega, pole kontrolli elanikkonna ja territoorimu üle, sotsiaalhoolekanne pole küllaldane. Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi (föderatsioon, unitaarriik). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. sultan, emiir.
Tsistertslastel aga olid suurepärased saavutused põlluharimises ja aianduses 1407 a asutasid birgitiinid Pirita kloostri, mille puhul oli tegemist segakloostriga Klooster etendas olulist rolli ümberkaudsete eestlaste usuelus. 23) Peamised kultuurivahendajad keskajal: # Maas olid kohalikud omavalitsused. # Linnas olid vaimulikud asutused. 24) Pärast muistset vabadusvõitlust muutusid enamik muistseid kihelkondi kirikukihelkondadeks. Nad kaotasid haldusliku tähenduse ja kujunesid kirikuringkonnaks, maakoguduse alaks inimeste kirikusse kuuluvuse järgi, ühe vaimuliku ametipiirkonnaks. 25) # Dominikaani ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine.Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased oskasid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. # Frantsiskaanid kuulutasid rahvale apostliku vaesus, askees,
• Presidentaalne – presidentalism (NT: USA, Venemaa) • Parlamentaarses vabariigis on seadusandlik võim on tugevam kui täidesaatev. • Tugev seadusandlik ja tugev täidesaatev võim. Monarhia – pärilik • Konstitutsiooniline – Võim pole täielikult ühe inimese kätte koondunud (NT: Inglismaa) • Absoluutne – Üks inimene omab seadusandlikku-, täidesaatvat- ja kohtuvõimu (NT: Araabia Ühendemiraadid, Saudi-Araabia) VATIKAN! Riigi haldusliku korralduse vormid Unitaarriik Üks võimukeskus (NT: Tallinn) Föderatsioon • Koosneb üksteisest sõltumatutest või väheselt sõltuvatest osariikidest (NT: Saksamaa) • Haldusüksustel on suur otsustusõigus
- ühiskonna kvantiteedinäitaja suur välja ränne, iibe vähenemine, suremus, rahvastiku vananemine Majanduse jätkusuutlikkus tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS RIIK JA RIIGI VORMID RIIK võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit)
1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes; 2) avalik haldus materiaalses mõttes; 3) avalik haldus formaalses mõttes. Võimude lahusus võimude lahususe printsiibi traditsiooniline jaotus on vimude komikjaotus: seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Avaliku halduse funktsioonid Haldust võib liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga, liigitub: üld ja eri. Abistavate funktsioonidele ei ole halduslik mõjutamine otseselt iseloomulik, nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide terostamiseks vajalike tingimuste loomine. Üldfunktsioonid on: 1) prognoosimine ja planeerimine; 2) täitmine; 3) kontroll. Avaliku halduse seotus seadusega Haldus on seadusele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendubki halduse legaalsus. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn
Riigi klassikalised funktsioonid: 1. kord, turvalisus 2. kaitse välisvaenlaste eest 8. Millised on peamised riigivalitsemisvormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab? ● Vabariik - mittepärilik: 1. parlamentaarne - parlamentarism - Eesti 2. presidentaalne- presidentalism - Ameerika ● Monarhia - pärilik: 1. konstitutsiooniline - Luksemburg 2. absoluutne - Vatikan 9. Riigi haldusliku korralduse vormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab? 1. unitaarriik (üks võimukeskus) - Eesti 2. föderatsioon, liitriik (haldusüksustel suur otsustusõigus) - Ameerika 3. konföderatsioon (suveräänsete riikide liit, ühine välis -, kaitse ja majanduspoliitika) - Bosnia ja Hertsegoviina 10. Kas vabariik on alati vaba riik? Riik, mis nimetab ennast vabariigiks, kuid riigis puudub igasugune vabadus, nagu Korea
Asukohaks on Brüssel. Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, mille 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. Asutatud Maastrichti lepinguga. Istungid toimuvad Brüsselis. Euroopa Ombudsmani institutsioon loodi 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa ombudsman uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, näiteks Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid. Tema pädevusse ei kuulu ainult Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu õigusemõistmise alane tegevus. Ombudsman korraldab uurimisi tavaliselt Euroopa liidu kodanike kaebuste põhjal, kuid võib neid ka omal algatusel käivitada. Euroopa Ombudsmani määrab ametisse viieks aastaks Euroopa Parlament. Alates 2003. aastast on ombudsman kreeklane Nikiforos Diamandouros. Esimeseks euroombudsmaniks oli aastatel 19952003 rootslane Jacob Söderman
kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma kuuria, mille arvukaid ametkondi juhivad kardinalid. Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik. Oma pühitsemisvõimu annab Katoliku Kirik ametisse pühitsemise kaudu edasi preestriseisuse liikmeile, kes on inimese ja Jumala vahendajad. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Kiriku haldusliku jaotuse põhiüksus on kogudustest koosnev diötsees ehk piiskopkond, mida haldab piiskop. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Rooma Katoliku Kiriku ajaloos on olnud
täitmisega/rakendamisega, vaid kujutab endast praktilist tegevust (koolide, teede, sildade ehitamine). Haldus pole vaba vaid sõltub eelarvest riigikogust. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks. Üksikjuhtum (määratletav ruumilise ja ajalise kriteeriumi järgi) versus üldjuhtum. Avalik haldus tegeleb ainult üksikjuhtumitega. Ulatusliku kontrolli olemasolu haldusliku tegevuse üle. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmiseks. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu (näiteks materiaalselt mõistetud haldusaktide andmine). · Avaliku korra ja julgeoleku tagamine neid ähvardavate ohtude eest (politseifunktioon, liikluskorraldusmeetmed, keskkonnakaitse, töötingimused). · Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine
täidesaatva võimu ehk Euroopa Komisjoni üle. Euroopa Komisjon koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle kinnitab ametisse europarl. EU eestkõneleja rahvusvahelistes suhetes, teostab EU ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Ülesandeks esindada ja kaitsta EU kui terviku huve. Hetkel on komisjoni president Jose Manuel Barroso. Täidesaatev võim. Euroopa omudsman. Uurib EU institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid. Peamiselt korraldab uurimisi EU kodanike kaebuste põhjal, kuid võib seda teha ka omaalgatuslikult. Regioonide Komitee on nõuandev komitee, mille 317 liiget on liikmesriikide kohalike- ja regionaalvõimude esindajad. Euroopa Kontrollikoda kontrollib rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Euroopa Keskpank on EU institutsioon, mis vastutab eurotsooni rahapoliitika eest.
kohustus (seaduse ülimuslikkus). ● “Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.” (HMS 54) ● Akti andmine ei tohi olla seaduste ja määrustega ega ka haldusorgani jaoks kohustuslike varasemate haldusaktidega või -lepingutega vastuolus. 5) Usaldusväärsus ja etteennustatavus (Euroopa haldusliku õiguse printsiip, et haldustegevus oleks aimatav) ● Avalik-õiguslikes suhetes rakendatav käitumisviis, mis seisneb haldustegevuse eesmärgipärases ja efektiivses, samuti võimalikult lihtsas ja kiires läbiviimises, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). ● mille järgi peab avaliku võimu tegevus olema kodanikusõbralik ning kodanikku kui avaliku teenuse klienti võimalikult hästi teenindav
Töö jõudis lõpule 1955. aastal. Reformi tulemusena loodi 14 rahvusosariiki ja 7 liiduterritooriumit, mis sisuliselt tähendas India kõige suuremate etnoste lõhestatuse osalist kaotamist mitme osariigi vahel. Andhra Pradeshi osariik pealinnaga Hyderabad loodi juba 1. oktoobril 1953. Siiski jäi Andhra lõplik ühendamine 1961. aastasse. Reform paraku ei lahendanud ka arvukate väiksemate rahvaste taotlust omavalitsuseks. Nad jäid suuremate etnoste haldusliku võimu alla. Maharashtra ja Gujarati probleem lahenes alles Bombay jagamisel 1. mail 1960. Punjab jaotati India parlamendi otsusega 10. septembril 1966 (de facto 1. novembril 1967) Punjabi ja Haryana osariikideks ning Chandigarhi liiduterritooriumiks, kusjuures viimane jäi mõlema osariigi pealinnaks. Võitlus rahvusosariikide küsimuse ümber jäi kestma, sest seni toimunu ei rahuldanud kõiki India rahvusi. Haldusreform jätkus. Nehru valitsuse välispoliitika
kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused
riigid. Marksistlik teooria – lähtub seisukohast, et riigivõimu tekkimiseks on vaja sotsiaalseteks klassideks lõhenemine. Ning selleks et majanduslikult valitsev klass säilitaks oma võimu on vaja luua intsitutsioon, mis kaitseks olemasolevat olukorda. Riigivõim – võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõmab nii valitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi ( unitaarriik, föderatsioon). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Mittepärilik võimukorraldus Päriliku võimuga riigikord Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsioonili Absoluutne ne Parlamendil on Riigipea n Monarhia võim Monarh on
Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal,
ka poiste teadmisi, millega kuningas väga rahule jäi. Esimene eesti keele grammatika koostati Heinrich Stahli poolt. Varsti ilmus ka ladinakeelne eesti grammatika Johann Hornungi poolt, see oli aga veidi erinev Stahli grammatikast, sest see arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. PILET 7 1.Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Rootsi võimu kehtestamisega eestimaal kaasnes ka uus halduskorraldus, mis jäi ka enamjaolt püsima pärast Vene võimu kehtestamist. Eesti jagati haldusliku terviku asemel kubermangudeks. Lääne, Harju, Järva ja Virumaa , moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna eestist, Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang. Kõike seda haldas kindralkuberner, kes asus Tallinnas. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad, kes käisid maapäevadel arutamas igasugu kohalikke küsimusi. Julgeoleku küsimusi lahendasid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, nemad tegelesid väiksemate kuritegude lahendamisega ja karistamisega
Pank saab oma ressursi kapitaliturgudelt, kust tema kõrgeim krediidireiting võimaldab laenata kõige soodsamatel tingimustel. EUROOPA OMBUDSMAN 10 • Euroopa ombudsman uurib kaebusi seoses haldusomavoliga Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes. – Euroopa Ombudsman uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vastu esitatud kaebusi. Ombudsmanile saab esitada kaebuse nende institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli kohta. – Euroopa ombudsman ei saa uurida liikmesriikide keskvalitsusasutuste ning regionaalsete või kohalike ametiasutuste peale esitatud kaebusi isegi kui need kaebused puudutavad EL-ga seotud küsimusi. – Sellised kaebused saab esitada riiklikele või regionaalsetele ombudsmanidele või petitsioonikomisjonidele parlamendis või piirkondlikes volikogudes. EUROOPA KESKPANK • EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada
Seal on Nitroferti, Velsicoli ning Viru Keemia Grupi tehased ja mitmeid väiksemaid ettevõtteid. Kohtla-Järve on väga tööstusliku iseloomuga ja suure tulnukrahvastiku erikaaluga. Ümbruskonnas leidub mitu pisemat kaevuriasulat (Sompa, Kukruse, Kohtla-Nõmme, samuti turbatööstuse asula Oru). Nõukogude ajal moodustasid nad koos Kohtla-Järve ning Jõhviga ühe haldusliku terviku üle 80 000 elanikuga linnastu. Eesti taasiseseisvudes see linnastu killustati ametlikult mitmeks linnaks. Pisiasulatele on aga kaevanduste ja turbatööstuse sulgemine olnud katastroofiline need kaotavad rahvast ja lagunevad füüsiliselt ja käivad alla moraalselt. Arvatavasti nad kaovad varsti üldse. Tõsi, Sompa võib seoses uue Ojanurme kaevandusega uuesti osutuda vajalikuks kaevuriasulaks. Kohtla-Nõmmel asub kaevandusmuuseum
Karotamm. 1965. aasta alguseks oli Eestis kuus vabariikliku uus, Nende kollektiivne juhtkond oli sellise haldusliku ning selle asemele moodustati ulatuslik Kohtla esimene omavaheline kohtumine oli lühike, alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Järve linna piirkond. See hõlmas mitmest gigantomaania vastu, ning 1953
Kas igal konkreetsel juhul on HO poolt sõlmitud leping orienteeritud haldus või eraõigusele. Sellest sõltub, millist regulatsiooni rakendada. Milline on vastutus? Millised on lepingu täitmise võimalused? Millised on vaidluste puhul kohtu tee? Liigi määrab ära lepingu ese. Sisu uurimisel tuleb kindlaks teha, kas faktiliste asjaolude üle otsustamisel tuginetakse haldusõigusele või mitte, eriti kas lepinguga üle võetud kohustused, või lepingulise käsu täitmine on haldusliku iseloomuga või mitte. Halduslepingu esemeks olevad asjaolud kuuluvad haldusõiguse regulatsiooni alla. Riigikohus on märkinud, et avalik- õigusliku lepinguga ehk halduslepinguga on tegemist siis, kui leping teenib haldusõiguse normide täitmist ja sõlmitakse haldusõiguse normide alusel. Kokkuvõtlikult Igasugune avalik-õigusliku kohustuse täitmise käsitlemine kvalifitseerib lepingu halduslepinguks.
5) Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja haldusülesanneteks vajalike vahenditega tagamine. Tuleb luua vastavad tingimused personalivalikuga, kui ka tagada neile vastavad vahendid ülesannete täitmiseks. 1.5 Avaliku halduse funktsioonid. Avalikul haldusel kui tegevusel on oma sisemine funktsionaalne struktuur. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioonid liigituvad üld- ja erifunktsioonideks. Abistavatele funktsioonidele ei ole halduslik mõjutamine otseselt iseloomulik. Nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Siia kuuluvad nn asjaajamine, juriidiline teenindamine jne. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevusele: 1) Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja
kindlaks tegemine. Selles tähenduses omab tagasiside funktsiooni. Annab teavet operatiivsusest, 6 b. Erifunktsioonid väljenduvad vastavad haldustegevuse erisused. Nt majandusministeeriumil on oma erilised funktsioonid 2. Abistavad funktsioonid - pole otseselt seotud haldusliku mõjutamisega. Nende ülesandeks on tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide täitmiseks. Nt asjaajamine, õigusosakonnad (õigusabi osutamine) jne. §6. Avaliku halduse seotus seadusega Eraõiguses eksisteerib printsiip, et teha võib kõike, mis pole keelatud. Avalikus õiguses ja haldusõiguses eksisteerib aga printsiip, et teha võib seda mis on lubatud. Eksisteerib väga range seaduslikkuse nõue. Seaduse ettekirjutuste järgi liigitatakse haldusõigus: 1
JA/VÕI -AVALIKU HALDUSE KANDJATE POOLT. Tallinn. Võrgulehel http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/ahb/toogrupid/arumae1.htm (27.12.2011). 21 Miidla-Vanatalu, M. Konspekt (2004) 22 TTÜ virumaa KOLLEDž ÕIGUSÕPETUS. (2002). Haldusõigus. Võrgulehel http://www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/OIGUSOPETUS_eesti/RDBR-21%20RDER-21%20RDPR- 21/Haldusoigus.ppt (27.12.2011) Põhifunktsioonid: orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid: Prognoosimine ja palneerimine. Täitmine: kogu organisatsiooniline tegevus, suunatud teatud ülesannete elluviimisele. Kontroll: haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. Täidab tagasiside funktsiooni. Kontrolli tulemusel võidakse korrigeerida plaane või koostada uusi plaane. Erifunktsioonid: vastava haldustegevuse spetsiaalsed erisused
õiguslikud ülikoolid (eksmatrikuleerimine / immatrikuleerimine). Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest aspektist lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud halduse iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi. Selle alusel võib haldust liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevusele. Üldfunktsioonide hulka kuuluvad: 1) prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Ilma prognoosimiseta ei ole võimalik ette näha riigi või teatud regiooni seisundit tulevikus. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan
õiguslikud ülikoolid (eksmatrikuleerimine / immatrikuleerimine). Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest aspektist lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud halduse iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi. Selle alusel võib haldust liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevusele. Üldfunktsioonide hulka kuuluvad: 1) prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Ilma prognoosimiseta ei ole võimalik ette näha riigi või teatud regiooni seisundit tulevikus. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan
annaabi.ee 
