Kui dokumenti ei kooskõlastata, tuleb dokumendile lisada kooskõlastaja kirjalik eriarvamus või kooskõlastamisest keeldumine. 6. Dokumentide allkirjutamiseks esitatakse ettenähtud korras vormistatud ja vajadusel kooskõlastatud dokument koos 1) kõigi lisade ja materjalidega, mille alusel see on koostatud; või 2) dokumentidega, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist allakirjutatav dokument nõuab. Paberkandjal dokumendid allkirjastatakse järgmiselt: 1) käskkirjad ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti: 2) õigusakti lisa allkirjastab selle sisu eest vastutav isik; 3) lepingud ja aktid allkirjastatakse vajalikus hulgas eksemplarides, nende arv ja jaotus sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust. Eksemplaride arv näidatakse dokumendi tekstis.
......................................................................................................19 4.1 Üldplank ja kirjaplank..........................................................................................19 4.2 Turvaelemendid ...................................................................................................20 5 Dokumendi vormistamine............................................................................................21 5.1 Käskkiri................................................................................................................21 5.1.1 Üldine informatsioon ...................................................................................21 5.1.2 Käskkirja koostamise protseduur.................................................................21 5.1.3 Käskkirja vorming .......................................................................................22 5
Dokumendi element- on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendivorming- määrab viisi, kuidas dokumendi elemendid on organiseeriud, st paigutatud paberil või esitatud faili siseselt. Dokumendi elukäik- Dokumendi elukäigu mõiste. Kolme tsükli iseloomustus. Dokumendi elukäik kujutab toiminguid dokumendiga alates dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist (hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni). Dokumendid läbivad oma eluaja jooksul järgmised tsüklid: Aktiivse Väheaktiivse Mitteaktiivse 1) Aktiivse elutsükli ajal on dokumendid töötajate käes, tööruumides. Toimingud: Loomine/saamine (asjajamiskord) Registreerimine (dokumendiregister) Menetlemine (asjaajamiskord)
komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud. 2) Visiitkaart. Visiitkaardi päritolu ulatub Vanasse Hiinasse, see oli üks sidevahend, mille kaudu sõlmiti ja hoiti kontakte. Visiitkaardi jätmist kellegi juurde võrdsustati visiidiga konkreetse isiku juurde. Tänapäeval on visiitkaardi kaudu suhtlemine levinud ja populaarne üle maailma.
DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine
kaudu kõigis dok.-i elutsükli faasides; *tagatakse dok.-dest tulenevate ülesannete tähtaeg- se lahendamise kontrollimine; *tõuseb dok. usaldusväärsus; *tagatakse avalikkuse juurd- epääs avalikele dok.-dele; *tagatakse dok-de arvestus. Dokumentide registreerimine on: *ühekordne asjaajamisteenistuses registreeritud dok. struktuuriliselt uuesti ei regist- reerita; *algatusdokumendi järgne algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse sama jrk nr-i all. Saabuvad dokumendid registreeritakse saabumise päeval, sisemised ja väljasaadeta- vad dokumendid registreeritakse allakirjutamise päeval. dokument on tähtaegselt vasta- tud, kui: *vastus on sideettevõttele ärasaatmiseks üle antud määratud tähtpäeval; *vastus on tähtpäeval digitaalselt edastatud asjast huvitatud isikule; *vastusest on teatatus täht- päeval. Arhivaalide loetelu on vajalik: *arhivaalide üle arvestuse pidamiseks; *arhivaa-
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab;
Omakäeline allkiri kirjutatakse leotavalt ja koosneb üldjuhul eesnime esitähest ja perekonnanimest. Digitaalselt allkirjastataval kirjal märgitakse omakäelise allkirja kohale sulgudes allkirjastatud digitaalselt. Omakäelise allkirja asukoht: pärast lõputervitust ja enne allkirjastajat selleks jäetud tühjadel põhireavahedel. Allkiri kirjutatakse täpselt ees- ja perekonnanime kohale, kasutades tindisulepead, kusjuures must-valgetele plankidele või valgele paberilehele vormistatud dokumendid pole soovitav allkirjastada must tindiga, et eristada originaali koopiast. ALLKIRJASTAJA - On füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorine või autori nimel. Kirjal võib olla mitu allkirjastajat. Elemendi eesmärk on tuvastada allkirja andnud füüsiline isik. Element on kohustuslik sõltumata allkirja kohustuslikkusest. Allkirjastaja alamelementideks on Eesnimi, perekonnanimi, ametinimetus või roll, organisatsioon, organisatsiooni allüksus.
Elukäik: toimingud dokumentidega alates selle loomisest või saamisest kuni hävitamiseni. Aktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses), poolaktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses harva), passiivsed dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, helisalvestised. Vorming: määrab viisi, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud. Vormielendid: informatiivelemendid moodustavad dokumendi vormingu.(pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne). Liik: tuleneb dokundi sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest. Kiri, protokoll, käskiri, akt jne. Seotud isikud: autor, adressaat, koostaja(vormistaja), dokumendisüsteemi haldur Kavand: dokumendi esialgne versioon.
4)EVS-ISO 15489-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus."- esitab tervikliku vaate ettevõtte asjaajamisele, annab suunad dokumentide ja dokumendi halduse protsetuuride süsteemide ja protsesside kohta. 5) EVS-ISO 15836-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon- metaandmeelemendid - esitatakse dokumentide kirjeldavate andmete kohta nõuded. 4. Haldusdokumendi mõiste, liigitus ja omadused- Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid
AS NUNNU Ettevõtte asjaajamise kord ÜLDEESKIRJAD 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. 2. Koostatud dokumendid peavad olema vastavuses haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega 3. Asjaajamise korraldajaks on sekretär, kelle põhiülesandeks on: - dokumentide vastuvõtmine - dokumentide registreerimine - dokumentide vahendamine - dokumentide väljastamine - järelvalve dokumentide täitmise üle - dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes - asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine
protokoll, avaldus) Dokumendi elukäik – kõik tegevused dokumendiga alates tema loomisest või saamisest kuni hävitamiseni või säilitamisele eraldamisele Etapid: 1. planeerimine 2. loomine või saamine 3. töötlemine 4. indekseerimine 5. liigitamine 6. säilitustähtaja määramine 7. kasutamine 8. hävitamine 9. säilitamine Elutsüklid: aktiivne(=asjaajamisperiood), poolaktiivne(max 2a), passiivne(asutuse arhiivihoidlas). Dokumendi vorming – määrab andmete organiseerimise viisi dokumendis Dokumentide elementide asukoha paberkandjal Digitaaldokumentide puhul andmefailide sisemise ülesehituse Dokumendi vormielemendid – (Vormi-, dokumendi-)element – dokumendi informatiivosa, millele on kehtestatud vorming ja asukoht dokumendil Dokumendi omadused Autentsus – dokument on just see, mida ta näib olevat (originaalallkiri)
ametinimetus. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele, allkirjast allapoole. Tehakse sellele eksemplarile, mis jääb asutusse ehk siis: · ametikirjal ärakirjale · käskkirjal originaalile Viisa jaguneb kaheks: 1. koostaja viisa, mis asub vasakus veerus 2. kooskõlastusviisa, mis asub paremas veerus Näide: a) viisad ametikirjal. Säilitatakse 5 aastat (koostaja) (kooskõlastusviisa) /allkiri/ /allkiri/ Marika Nukk 18.04
Õigusakti lisa allkirjastab selle sisu eest vastutav isik. Lepingute ja aktide puhul allkirjastatakse vajalik eksemplaride arv; nende arv ja jaotus sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust. Eksemplaride arv näidatakse dokumendi tekstis. Ametikiri allkirjastatakse kahes eksemplaris (originaal ja ärakiri), st väljasaadetava ametikirja ärakiri allkirjastatakse või tõestatakse ametiliku kinnitusega. Alatise säilitustähtajaga dokumendid tuleb allkirjastada tindisulepeaga. Kui selline dokument on allkirjastatud digitaalselt, tuleb teha ka väljatrükk, mille juht allkirjastab omakäeliselt ja mis säilitatakse ettevõtte arhiivis. Nõue on kehtestatud selleks, et tagada dokumendi tõestusväärtuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul. Kopeerimisega saadud allkirja jäljend ei asenda allkirja. Allkirjaga samal ajal kirjutatakse dokumendile ka kuupäev.
edasitoimetamiseks Diferentseeritud asjaajamine Osa asjaajamisoperatsioone - tavaliselt dokumentide vastuvõtmine, väljasaatmine, sageli ka registreerimine - toimub tsentraliseeritult; ülejäänud operatsioonid - dokumentide koostamine, tähtajalise lahendamise kontroll, toimikute pidamine jm - sooritatakse osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid (1) Dokumendiplankidele (edaspidi plank) vormistatakse üldjuhul: 1) kirjad; 2) protokollid ja aktid; 3) õigusaktid; 4) dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. (2) Plank on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus. (3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava
Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mille jooksul asutus peab dokumenti alles hoidma. Dokumendihaldus peab tagama: · dokumenteeritakse kõik vajalik, · loodud dokumendid säilivad ja säilitavad oma väärtuse. Asjaajamist reguleerivad normdokumendid: I Riiklikud Seadused · "Andmekogude seadus" · "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused
Digitaalselt allkirjastataval kirjal märgistatakse omakäelise allkirja kohale sulgudes allkirjastatud digitaalselt. Näide: (allkirjastatud digitaalselt) Kai Kaasikus Juhatuse esimees Omakäelise allkirja asukoht: pärast lõputervitust ja enne allkirjastajat selleks jäetud tühjadel põhireavahedel. Allkiri kirjutatakse täpselt ees- ja perekonnanime kohale, kasutades tindisulepead, kusjuures must-valgetel plankidel ei või valgele paberilehele vormistatud dokumendid pole soovitatav allkirjastada musta tindiga, et eristada originaali koopiast. 4. Allkirjastaja- on füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorine või autori nimel. Kirjal võib olla mitu allkirjastajat. Elemendi eesmärgiks on tuvastada allkirja andnud füüsiline isik. Element on kohustuslik sõltumata allkirja kohustulikkusest.Allkirjastaja algelementideks on Eesnimi, perekonnanimi, ametinimetus või roll, organisatsioon, organistatsiooni allüksus.Kui
(Italic). 6. Tekst paigutada leheküljele ühtlaselt nii, et ka lehekülje parem serv jääb sirge (rööpjoondus). (Office 2003: VormingLõikTaanded ja vahed; Office 2007: KüljendusLõikTaanded ja vahed) 2 7. Tekstilõiku alustada ilma taandeta. Tekstilõigud eraldada täiendava vahega suurusega 6 punkti. (Office 2003: VormingLõik Vorming LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed; vahed; Office 2007: AvalehtLõik Avaleht LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed) vahed) 8. Töö iseseisvaid põhiosi (sisukord, sissejuhatus uus peatükk, kokkuvõte, kirjanduse loetelu) alustada uuelt leheküljelt. Kõik pealkirjad kirjutada kirjatüübis Arial paksus kirjas arvestades täiendavalt
20. Aprill 2013 18:20 20.Millest koosneb viit 1-3/2012/45 1 *1 sarjatähis- tegevussuuna tähis, funktsioon *3 sarjatähis- sarjajärjekorra number tegevussuuna piires *2012 - aasta * 45 kirjajärjekorra number vastavalt dok. registris * 1 dokumendi individualiseeriv number 21. Dokumendi põhiliigud: organisatsioonisisene õigusakt kiri protokoll akt 22.Sisu ja säilitustähtaja järgi liigitatakse käskkirju (nimeta liigid) *põhitegevuse käskkirjad *personalikäskkirjad *puhkusekäskkirjad *lähetuskäskkirjad 23.Nimeta dokumendihalduse liike *saabunud dokumentide ringlus *väljasaadetavate dokumentide ringlus *sisedokumentide ringlus 24.Koostaja märgime nimeliselt kirjale , kui need on erinevad isikud 25.Järjesta dokumendiringluse etapid: *dokumentide allkirjastamine *dokumentide registreerimine *dokumentide väljasaatmine 26. Kes vastutab käsipostiga saadud dokumendi registreerimise eest? ametiisik, kes dokumendi vastu võttis. 27
1. Õigusloome metoodika mõiste, eesmärk ja üldpõhimõtted? Õigusloome metoodika mõiste iseseisev õigusteaduse haru. saksa keeles seadustehnika, seadusandlik tehnika. Ing.keelses õigusruumis legislatiivtehnika. Seadusandlik teooria (laiemas tähenduses): sinna valdkonda, hulka kuulub ka õigusloome metoodika, seotud seadusandlusega, seaduse rakendamisega. On eristatav teistest seadusandliku teooria valdkondadest so seaduste või õigusnormide vormistamise tehnika. Kui õpetus, mis käsitleb seaduste vormistamise tehnikat ning õigusnormide keelelise esitamise viise ja võtteid so õigusloomemeetodite kogum, mida kasutatakse õigustloovate aktide tekstide ettevalmista- misel. Eelnõude koostamiseks õiguslikult määratletud menetlust pole. Eesmärk: kas määratletav vaid sisu kaudu või on globaalne eesmärk? on laiem eesmärk, mis ületab tema sisemised piirid ja muudab ta vahendiks õigusriigi printsiibi realiseerimisel, mille oluliseks komponendiks on õiguskorra selgus
http://office.microsoft.com/et-ee/templates/?CTT=97 ja http://www.sekretar.ee/static/Dokumendihaldur (7.09.2011) Tekstitoimetisse sisenemisel avatakse automaatselt tühi dokument Blank Document . Failiformaat tekstitoimetis MS Word on docx alates Word2007 versioonist (varem lihtsalt doc), mis tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm. Teadmiseks: o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile. o Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi AltGr ja vajutada soovitud klahvile. o Reavahetus toimub automaatselt. Reavahetuse katkestuseks vajutada SHIFT+ENTER.
.. 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest. Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti
.. 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest. Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. 2 Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest
) · isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja Dokument omab tõestusväärtust, kui ta on usaldatav ja autentne · usaldatav dokument tõene, pole võltsitud · autentne päritolu võib usaldada Dokumendi vorminõuded Dokumendid vormistatakse dokumendiplankidele. Igal asutusel on: 1. üldplank (nii paber kui ka digitaalsel kandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse "Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel (kuni vastavate standardite väljatöötamiseni). 2. Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid. Kohustuslikud rekvisiidid: väljaandja nimi või nimetus dokumendi kuupäev tekst allkiri vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul) Dokumendiliigist lähtuvad lisarekvisiidid
.................26 3.8. Kasutatud kirjandusallikad ............................................................................................26 3.8.1. Raamatud ............................................................................................................................................27 3.8.2. Ajakirjad..............................................................................................................................................28 3.8.3. Dokumendid........................................................................................................................................29 3.8.4. Elektroonilised allikad.........................................................................................................................29 3.8.5. Õigusaktid............................................................................................................................................30
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9
Keevituse kvaliteedinõuded. (1997). Metallide sulakeevitus. Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet. Patendid Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23 Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 5.1.3. Piiratud leviga allikad Aruanded ja dokumendid Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. Õppematerjalid Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Dissertatsioonid ja lõputööd Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press. Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K
Kui materjal on ainult Internetis, peavad kõik viidatud artiklid olema disketile salvestatud, kuna artikkel võidakse Internetist kustutada ja siis on töö autoril vajaduse korral viite korrektsust raske tõestada. · Teadustööd: AUTORI NIMI, Eesnimi(nimed). Töö pealkiri kaldkirjas. Teadusasutuse või õppeasutuse nimi. Koht, aastaarv. [Töö liik nurksulgudes]. Näide: TAMMEPÕLD, Mikk. Henri de Toulouse-Lautrec. Tartu Gümnaasium. Tartu, 2000 [Uurimistöö]. · Aruanded, dokumendid jms: dokumendi nimetus. 2001. Ettevõtte nimetus, Linn, 2001. Näide: Klassipäevik. Tartu Gümnaasium, Tartu, 2001. · Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näide: EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. · Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral tuleb leida ise lühendid. Näide: Lühendid EAA Eesti Ajalooarhiiv EKM Eesti Kunstimuuseum ERA Eesti Riigiarhiiv
Keevituse kvaliteedinõuded. (1997). Metallide sulakeevitus. Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet. Patendid Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23 Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 5.1.3. Piiratud leviga allikad Aruanded ja dokumendid Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. Õppematerjalid Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Dissertatsioonid ja lõputööd Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press. Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse tö�
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid.................................................................................................
– Postimees, 21.02.2005. Viide tekstis: (Kreistzberg 2005: 4). Artikkel Internetis Mäearu, Sirje 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut. http://keeleabi.eki.ee/?leht=15 (03.12.2012). 21 või Mäearu, S. 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut. http://keeleabi.eki.ee/?leht=15 (03.12.2012). Tööle kandideerimise dokumendid. http://tootukassa.ee/index.php?id=12713 (03.12.2012). Viide tekstis: (Mäearu 2008). Viide tekstis: (Tööle kandideerimise dokumendid 2012). Internetiallikas Eesti Entsüklopeedia. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_muusika-_ja_teatriakadeemia_lavakunstikool (09.12.2012). Viide tekstis: (EE. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 2012). Koolielu portaal. Vestlusring. http://www.koolielu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
