Kodutee Jõulud Õues lumi sajab, Ootan,ootan jõuluvana, minu hääl seal kajab. mune muneb jõulukana. Kodutee mul pikk, Metsas palju uhkeid kuuski, eemal jookseb Mikk. otsin aidast vanu suuski. Õues päike paistab, Jõuluvana tuleb,tuleb, koer mu lõhna haistab. väike vend mul silmad suleb. Tiigi peal on jää, tahan oma uhket kinki, lammas karjub "mää". Ema köögis lõikab sinki. Kodus töötab meie isa, Jõuluvana läheb ja läheb, ema on meil väga visa. Ema vahetab poja mähet. Laudas jookseb jõulukana, Jõulud läbi, läbi, toas meid ootab jõuluvana
Rebase keha on kuni 85cm ja saba kuni 50cm pikk, ta kaalub kuni 9kg. Eestis on rebane tavaline loom. Elupaigaks eelistab ta väikesi kultuurmaastikus asuvaid metsi. Ta kraabib endale uru või kohendab sobivaks mõne mahajäetud mägraurustiku. Jahile läheb rebane pimedikus, ta toitub peamiselt närilistest, kuid murrab ka teisi väikesi loomi. Rebane on taiplik, tal on erakordselt hea kuulmine ja haistmine : näit. hiire piiksumist kuuleb ta 300m kauguselt ja lummepeitunud tedreparve haistab 40m kauguselt. Et rebase talvekarvastik on väga kohev ja tihe, hinnatakse teda karusloomana. HUNT : Põhjapoolkeral elutsev koerlane, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Hunt on 110 160cm pikk, 85cm kõrge ning kaalub kuni 78kg. Ta on tugev kiskja ja suudab saaki kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana(igaühel on selles oma ülesanne)
rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Võihape ehk butaanhape tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes. Ta on väga ebameeldiva lõhnaga, kusjuures ta annab ka osaliselt higile lõhna. Koerte haistmine on inimeste omast paljusid kordi suurem. Seepärast on koerad võimelised inimest ka jalajälgede järgi leidma, sest koer haistab inimeste jalahigis leiduvaid karboksüülhappeid. Atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin on salitsülaatide perekonda kuuluv ravim, mida kasutatakse valuvaigistina väikeste valude raviks ja palaviku ning põletiku vastu. Sel on ka verdvedeldav efekt ning kasutatakse pikaajaliselt väikestes annustes südameinfarkti ärahoidmiseks. Aspiriin oli esimesena avastatud mittesteroidne põletikuvastane ravim. Viimastest ei ole kõik salitsülaadid, kuigi neil on sarnane toime ja toimemehhanism.
Vähi keha katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, millel on ka välisskeleti ülesanne sellele kinnituvad lihased. Välisehitus (4) · Vähil on kolm paari lõugu ja kolm paari nn lõugjalgu, mis on lõugadele abiks. · Vähil on liitsilmad, mis paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel. Ohu korral saab ta need Seljakilbi alla tõmmata. · Tundlaid on kaks paari (lühikesed eesmised ja pikad tagumised). Nendega ta haistab, tunneb maitset ja kombib. Siseehitus Siseehitus · Peaaju on väike, kuid kõhtmine närvikett üsna pikk · Jõevähil on mao seintes kitiinist hambakesed, millega toit lõplikult peenestatakse (lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt) · Sool on vähil lühike. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Siseehitus(2) · Tundlate juures asuvad nn rohelised näärmed (eritavad rohelist nõret)
Lapse areng 1.Imikuiga (0-1 aastat) Selles etapis toimub kiire areng,kuna imik hakkab tajuma maailma ning see on väga tähtis periood. Imik avastab maailma- häälitseb,kuulab,haistab. Kujuneb välja mälu, tunneb ära vanemad. Tähtis aeg,kuna toimub kiindumine vanematesse ning õpib usaldama neid. Vanemate ja lapse vahel tähtis side,et tekiks turvatunne. Vanematel suur roll,loovad lapses heaolutunde näitavad,et maailm on hea koht. Edaspidine lapse areng sõltub sellest,kas on saanud turvatunde. Vanemad peavad olema tähelepanelikud ning arengu kiirus on erinev. 2.Maimikuiga (1-3 aastat) Hakkab laps ise oma eluga toime tulema (sööb,joob,kõnnib ise jne). 3
Denguekirjeldus palavik on gripilaadne haigus, mis on põhjustatud viirusest. Nakkus levib inimese kaudu sääskede hammustuste kaudu. Nakatunud lapsed ja imikud võivad puududa sümptomid või ainult alaealine, gripilaadne halb enesetunne. Täiskasvanutega patsientidel võib haigus tõsisem, eluohtlikum vorm tekkida. Denguepalaviku põhjused Selles haiguses võib esineda neli tüüpi dengue viirusi. Viiruseid kannavad sääsed Aedes. Kui nakatunud sääsk haistab inimese, viirus satub verdesse. See võib põhjustada haigusi. Infektsiooni ei edastata inimeselt inimeselt. Dengue palaviku riskitegurid Denguepalaviku tekkimise tõenäosust suurendavad tegurid: Liikumine troopilistes või subtroopilistes piirkondades, nagu näiteks: Aafrika; India; Kagu-Aasias ja Hiinas; Lähis-Ida; Kariibi mere piirkonna riigid (sealhulgas Puerto Rico) ja Kesk- ja Lõuna- Ameerika riigid; Austraalia;
Kõrvades on palju veresooni. Kehast kõrvadesse jõudnud veri jahtub tuule käes ja elevant ei kuumene üle. Kõige palavamal päevaajal siirduvad nad mõne puu varju ja lehvitavad seal aeglaselt oma latakaid kõrvu. Kuidas joob Elevandid imevad lonti vett ja pritsivad seda sealt suhu. Lont, mille abil ta londiga? hangib toitu ja vee, haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone, vabaneb parasiitidest ja supleb. Vajaduse korral kasutatakse lonti relvana. LÕVI Miks isalõvil on Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. pikk lakk? Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Kuidas kakleb? Lõvi sööb antiloope, sebrasid jne, aga ka hiiri. Lõvi on kiskja
Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi. Nad saavad loa läheneda emaste karjale vaid emaste jooksuajal. Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Söövad lehti, rohtu, peenemaid oksi, puuvilju. Hangivad toitu londi abil ja pistavad suhu kus nad toidu väheste hammastega peenestavad. Kui elevant jääb korraga oma hammastest ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub tavaliselt 70. eluaasta paiku. Päevas söövad ära u 225kg taimi ja joovad kuni 136 l vett. Londi abil ta ka haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone ja vabaneb parasiitidest ja supleb. Kui elevandid põõsastikus teineteisega silmsideme kaotavad, annavad nad endast märku valju heliga, mis tuleb nende londist. Suuri kõrvasid ksutavad lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Vaatamata oma hiiglaslikule massile on ta võimeline hääletult liikuma (talla all paikneb eriline vetruv mass). Mõlemal pool lonti on tal võhad ehk pikenenud lõikehambad
ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Viigerhüljes • Viigerhüles on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüles ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. Kehamõõtmed ja kehamass • Keha pikkus ulatub 120-180cm Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. Elukoht • Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää , kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Toitumine
· Karu vanust võib määrata tema tagakäpa jälje suuruse järgi: 9-18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm, 2,5 aastastel 16 cm, 3,5-4,5 aastastel 18-19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm, suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad. · Meeltest on karul enim arenenud haistmine. Ameerika indiaanlaste rahvatarkus väidab: kui männiokas kukub, siis kotkas näeb, hirv kuuleb ning karu haistab seda. · Pruunkaru piim on oma biokeemiliselt koostiselt lähedane lehmapiimale. Seda teadmist kasutatakse edukalt ära loomaaedades ning metsast leitud orbude toitmisel. · Karu kiirusrekord on 50-60 km/h. · Tagajalgadel seismine on eelkõige nuusutamispoos, mitte ründeasend. Rünnates laskub karu alati neljale käpale. 5 LISA 1 Pruunkaru 6 KASUTATUD INFO: 1. http://et.wikipedia
4. Põdral ja arusisalikul on hästi arenenud haistmine. 5. Mõlema looma arvukus on sage. 4 Ristsõna 1. Arusisaliku üks toit. 6-3 2. Põdra loomarühm. 7-1 3. Arusisaliku loomarühm. 7-3 4. Mille abil arusisalik haistab? 5-3 5. Mis katab arusisaliku keha? 8-2 6. Mille abil põdrad ja arusisalikud hingavad? 7-2 7. Põdra närvisüsteemi arenguaste. 7-4 8. Põdra kehatemperatuur. 11-4 9. Põdra kehakate. 6-5 5 Kasutatud kirjandus · http://www.zone.ee/alces/ · Mati Martin, Maie Toom ja Urmas Kokassaar 2001
Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüljes ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass Keha pikkus ulatub 120-180cm. Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. 4.2. Elukoht Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää, kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4.3. Toitumine Viigerhüljes jälgib põhimõtet - vähese vaevaga priskeks
3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, arvsõnu, kuid nendes puudub eelmainitud sõnaliikide konkreetsus õ lk 67 kes, mis, keegi, miski, emb-kumb, säärane, taoline, niisugune, mõlemad, üksteise, teineteise, need, nood, end, ennast... 5) pöördsõnad ehk tegusõnad väljendavad tegevust (organiseerib) olemist (ON, OLI) meeleelundite tajusid (kuuleb, haistab, kompab) aega (ootan, ootas, on oodanud, oli oodanud) suhtumist (tuleb, tuleks, tulgu, tulevat) Muutumatud sõnad sidesõnad seovad osalauseid tervikuks hüüdsõnad väljendavad emotsioone Ei saa esitada küsimusi! Moodusta lauseid järgnevate sõnadega, nii, et need sõnad oleksid kord nimi-, kord omadussõna. ::D vale, tark, pime, hull, haige, terve, külm, soe, võõras, tuttav, punane. Vormiõpetus Sõnavorm = tüvi + tunnus + lõpp
tülikas haarata. Hämaruse saabudes lahkub üheksavöölane oma maaalusest urust ning suundub toiduotsingule. Tema menüü on äärmiselt rikkalik. Sinna kuuluvad putukad, tillukesed selgroogsed, linnumunad, puuviljad, seened, juured ning korjused. Ta hangib toitu peamiselt suurepärase haistmismeele abil. Ta nuusib maapinna lähedal ning ei jäta vahele ainsatki kohta, kus midagi söödavat võiks leiduda. Tema pikk nina on varustatud eriliste tundlike sõõrmetega. Kui ta haistab maa all olevat saaki, hakkab ta viivitamatult kaevama. Ta tajub ka 20 cm sügavusel asuvat saaki. Maad kaevab ta esijäsemetel paiknevate küüniste abil ning teatud ajavahemike järel lükkab ta mulla tagajalgadega eemale. Et saagi lõhna mitte kaotada, surub üheksavöölane end tugevasti vastu maad, pidevalt puristades ja ruiates.Lõunapoolsetel aladel elutsevad loomad toituvad, aga peamiselt sipelgatest ja termiitidest. Kui ilm on jahe käivad nad isegi päeval toidujahil. Üheksavöölase
kooskõlas loodusega. Fröbel pidas väga tähtsaks mängu, miles ta nägi vahendajat looduslike, hingeliste, emotsionaalsete ja intellektuaalsete jõudude vahel. Avas lasteaeda. Kes on Maria Montessori? M. Montessori (1869-1952) on nimetanud koolieelset iga isiksuse tekkimise perioodiks. Laps vajab sel ajajärgul armastust, kaitsest, iseseisvat tegutsemist ja sotsiaalseid suhteid. Last iseloomustab absorbeeriv meel, mis imeb endasse kõike, mis ümberringi toimub; ta kuuleb, näeb, haistab, kombib ning alles seejärel jõuab kogetu tema teadvusse. Sel arenguperioodil omandab laps keele, saavutab iseseisvuse liigutustes, reguleerib oma aistinguid, õpib häid kombeid. Kümme olulist koolieelse kasvatuse printsiipi: (uurija T. Bruce) · Parim viis valmistada lapsi ette täiskasvanueluks on anda neile seda, mida nad lastena kõige rohkem vajavad, st anda neile lapsepõlv. · Lapsed on inimesed, kellel on tunded, ideed, suhted teiste inimestega ning kes
omasõnades) p, t, k, Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. TÄHEORTOGRAAFIA b, d, g, p, t, k õigekiri Sõna sees: Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir (helitud häälikud: k p t g b d f h s š z ž). Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel gi. Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, šahhki, šeffki, dušški, Almazki, beežki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. TÄHEORTOGRAAFIA
Kompimismeel on eriti tähtis just pimedatel. Kompimisega me tajume eseme suurust ja kuju. Samuti saame aru kompimisega, kas ese on kuum või külm. Ninaga me haistame, tunneme end ümbritsevaid lõhnu. Ka igal inimesel on erinev lõhn. Me maitseme keelega. Keelega tunneme me erinevaid maitseid. Kõik inimese meeleelundid on inimesele tähtsad. Kui üks meel neist ei tööta, siis selle asemel töötab mingi teine meel hoopis tugevamini. Näiteks pime ei näe, aga haistab hoopis paremini, kui nägijad. 7 Kasutatud kirjandus: http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=maitsmine&btnG=Google+otsing&lr=&aq=f&o q=maitsmine&fp=c1a9b02161494367 http://library.thinkquest.org/05aug/00386/taste/index.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Blow-flies.jpg http://www.richard-seaman.com/Travel/Vietnam/MoellendorffsRatSnake.jpg http://farm2.static.flickr.com/1403/633071233_b4d11b6353.jpg http://climateprogress
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3
pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome
sageli puid, tihti rebivad ka tüvedelt koort. Elevant on taimetoiduline. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Kokkuvõte Sain tead et, elevandi iseloomulikud omadused on: · Kõrvad, mida kasutatakse lehvikuna kogu keha jahutamiseks · Lont, mille abil ta hangib toitu, haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone, vabaneb parasiitidest ja supleb · Labajalad, mille talla all paikneb eriline vetruv mass, mille tõttu on loom võimeline oma hiiglaslikule kaalule vaatamata hääletult liikuma · Võhad ehk pikenenud lõikehambad · Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett.
Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g:
õed/naised Aada ja Silla. Aada on Kaini naine (õde) ja Silla on Abeli naine (õde). Esimeses vaatuses tekivad Kainil küsimused: 1) miks jumal lasi üldse maol paradiisi tulla? 2) Aga kui tõesti Aadam ja Eeva tegid pattu ja sõid õuna, siis miks lapsed peavad selle all kannatama? 3) Aga kui Aadam ja Eeva sõidki, said nad teada maailma asjadest. Mis selles teadmises siis halba on? Miks see jumalale ei meeldi? Ilmud tegelane Lutsifer põrguingel, ehk saatan/kurat. Ta haistab saaki ja teda huvitab Kain. Tahab veelgi Kaini kahtlusi süvendada. Lutsifer on isegi nagu filosoog Byroni silmade järgi. Lutsifer hakkab Kaini mõjutama. Ta räägib talle, et jumal on halb ja türann. Ütleb, et lasi sellel sündida, sest ta ei hooligi inimesest. Selleks, et seda tõestada lubab L viia K teispoolsusesse ja näidata talle seda riiki. Naine Aada üritab oma meest Kaini takistada. Aga L lubab, et ta toob Kaini tagasi. Aada
medistsiinis, tekstiilitööstuses kangaste töötlemisel ja värvimisel. TEISI KARBOKSÜÜLHAPPEID Võihape (butaanhape) Vaba butaanhape tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes. Ta on väga ebameeldiva lõhnaga, kusjuures ta annab ka osaliselt higile lõhna. Koerte haistmine on inimeste omast paljusid kordi suurem. Seepärast on koerad võimelised inimest ka jalajälgede järgi leidma, sest koer haistab inimeste jalahigis leiduvaid karboksüülhappeid. Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) (soolad on laktaadid) On värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis. Ta tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Lisaks tekib piimhapet veel lihastes suure koormusega töötamisel ilma hapniku juurdepääsuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud,
Säga värvus on kõhu ja seljapoolel erinev. Tavaliselt on ta selg rohekas, vahel lausa must, kõht aga hele ja külgedel erineva suuruse ja kujuga laigud. Säga tohutult suured lõuad reedavad tema iseloomu, nimelt on see kala väga ablas röövel süües endast väiksemaid kalu, konni, tigusid ja vahel ka liigikaaslasi. Säga välimusest on veel huvitavad tema ülalõua kaks pikka poist, millega ta haistab ja kombib. Selts tursalised. Sugukond tursklased. LUTS.( pikk kõhuuim, seljauimi 1-3, paritu poise) Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54
Vaalasid püütakse siin nõnda: esiteks on vaalaküttidel selle otstarbeks püütud palju tuunikala. Selle rasvase kala lõikavad nad tükkideks ja soolavad nad suurtesse tõrtesse. Siis sõuavad tosinajagu kalureid väikese laevaga merele. Otsitakse üles paras kogus kaltse või muid räbalaid, seotakse puntrasse ja kastetakse rasvasesse soolvette. Siis nad seilavad kogu päeva avamerel ja kuhu iganes nad ka ei läheks, igale poole jääb rasvasest kaltsupuntrast veele õline joon. Kui vaal haistab tuunikala hõngu laeva kiiluvees, järgneb ta tuunikala lõhna peale kas või sada miili. Kui ta on jõudnud laevale nii lähedale, et kalurid teda märkavad, visatakse talle mõned tuunikala tükid. Kui vaal on need ära söönud jääb ta nendest uimaseks, nagu inimene veinist. Siis ronitakse vaala turjale ja lüüakse harpuun vaala peasse. Kui vaal tunneb, et on haavatud ja tahab põgeneda heidetakse vette üks lipuga vaat, mis on kinnitatud tugevasti paadi
Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga sabauime. Vähk kõnnib pea ees, aga ujub saba ees. Vähil on kolm paari lõugu ja kolm paari nn lõugjalgu, mis on lõugadele abiks. Vähil on liitsilmad, mis paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel. Ohu korral saab ta need Seljakilbi alla tõmmata. Tundlaid on kaks paari (lühikesed eesmised ja pikad tagumised). Nendega ta haistab, tunneb maitset ja kombib[4]. Vähi keha pikkust mõõdetakse nokisest ehk otsaorgist laka viimase keskmise kilbise välisservani. Emased vähid võivad olla kuni 18 cm, isased kuni 25 cm, enamasti nad siiski nii suureks ei kasva. Vähkide värvus võib olla pärilik, kuid see oleneb ka toidu koostisest ja põhja värvusest: liivase põhjaga veekogus on vähid heledad, mudase põhja ja rohke taimestikuga veekogus aga sinakasmustad[1, 2, 5]. 6.2 Siseehitus
lähedale(kumer lääts) Kõrv Väliskõrv Kekskõrv sisekõrv · Kõrvalest · Trummikile · poolringkanalid · Kuulmekanal · Jalus · närvid · Alasi · tigu · Vasar · kuulmetõri Keel inimene haistab ja eristab lõhnu ninaõõne haistmispiirkonnas asuvatetunderakkudega. Kompides teeme naharetseptorite abil kindlaks esemete kuju,suurust,pinnaoamdusi.temperaatuuri.massi jms Kompimistaju tekib nahas viie aistingu kombinatsioonina:nahas on retseptorid.mis tajuvad puudust,survet,valu,külma ja kuuma
pöörleb maa. Kui sa siis öösel kell neli mind armastad, võime kellaaja alatiseks neljaks jätta; me lendame lihtsalt koos ajaga ümber maakera, ja kell seisab paigal." /---/ "Inimene on vana alles siis, kui ta enam midagi ei tunne."" Lk 232,,,,Inimene on vana alles siis, kui ta enam midagi ei tunne."" (Ravic) Lk 240,,Rott inimese nahas, mõtles Ravic. Rott inimese nahas ja seda rotti ei uputa iial. Mis läheb sellele idioodile korda, kas mul passi on või ei ole? Aga rott haistab midagi, ja roomab august välja." /---/ ,,Paberitükk! Oli sul seda või ei olnud paber jääb paberiks. Ja kui see paberilipakas käes oleks, paluks see olend sult vabandust ja kummardaks, ükspuha, kas oleksid terve perekonna ära tapnud või panga tühjaks röövinud see mees lööks kulpi. Isegi Kristus vireleks tänapäeval vanglas, kui tal passi poleks. Pealegi oleks ta juba tükk aega enne oma kolmekümne kolmandat sünnipäeva maha löödud." Lk 242,,,,Heategusid ei tohi teha
50-60cm, keskmise suurusega koerad. Saksa linnukoer üle keskmise 60-70cm. Liikumaajavad linnukoerad e spanjelid madalakavulised vene spanjel ja inglise kokerspanjel ning keskmise kasvuga inglise springerspanjel on jahikoerad, kelle ülesanneteks on jahimehe püssi laskeulatuses joosta ja kõik leitud ulukid liikuma ajada. Koer toob latud uluki kütile kätte. Toovad linnukoerad e retriiverid keskmise suurusega kuldne, labradori ja siledakarvaline retriiver. Tegutseb alles peale lasku, haistab surnud või vigastatud ulukit. JAHIPIDAMISVIISID: Ajujaht Eestis peetakse põhiliselt põdrale, muidu suurulukitele üldiselt ka hirved ja metssiga. Enne jahile minemist tuleks teha eeluuring, et palju jahipiirkonnas üldse loomi on. Kollektiivjaht. Valitakse jahijuhataja inimene, kes tunneb jahipiirkonda ning keda jahiseltsi liikmed aktsepteerivad. Osad on ajajad, teised kütid. Ajajad rivistuvad ühele poole, teisele poole lähevad kütid. Ajajad hakkavad liikuma reas.
parm. 4.2. Miks vajavad pistesääsed verd? 4.3. Milliseid haigusi kannavad troopilistel aladel inimesele edasi sääsed? 4.4. Uuri internetist, milliseid haigusi võib inimesele edasi kanda toakärbes. Ülesanne 5. Täida ülesanne mardikate kohta (a-e). a) Kuidas nimetatakse mardikate kitiinist tiivapaari? b) Kuidas nimetatakse mardikate kokkupakitavaid tiibu? c) Milleks kasutavad mardikad suiseid? d) Millega putukas haistab ja kombib? e) Millised silmad on mardikal? f) Kuidas ta nendega näeb? Ülesanne 6. Lisaülesanne õpetaja valikul. Kirjuta iga organismi juurde (a-e) üks temale kasulik putukas ning see, millist kasu ta sellest putukast saab, ja üks teda kahjustav putukas ning see, millist kahju see putukas teeb. Püüa leida võimalikult erineva tähtsusega putukaid. a) Rebane. Kasulik putukas: … Kahjulik putukas: … b) Pääsuke. Kasulik putukas: … Kahjulik putukas: … c) Sinilill.
võimete suhtes, nüüdseks dokumenteeritud Lehreri (1983) paeluvas uurimuses. 3 nagu kvaal. Kui sa jagad seda intuitsiooni, usud sa, et kvaalid on olemas sellises tähenduses, mida ma kavatsen lammutada. Mis on kvaalides erilist? Traditsioonilised analüüsid pakuvad nendele omadustele mõningaid võluvaid teise astme omadusi. Esiteks, kuna keegi ei suuda öelda teisele, mismoodi täpselt ta parajasti näeb, maitseb, haistab ja nii edasi, olgu ta nii sõnaosav kui tahes ning olgu tema kuulajaskond nii koostööal- dis ja nii rikkaliku kujutlusvõimega kui tahes, siis on kvaalid sõnulseletamatud tegelikult on nad lau- sa sõnulseletamatuse musternäidiseks. Vähemalt osa kvaalide sõnulseletamatuse põhjusest on tradit- siooni järgi selles, et nad on seesmised omadused mis muu hulgas näib implitseerivat, et nad on kuidagi atomaarsed ja analüüsimatud
See on kaetud sarvsoomusega. Roomajad liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes või siueldes (jäsemed puuduvad), sest nende jalad on külje peal. Luustik: neil on kolju, selgroog, mis koosneb kaelalülidest ja sabalüidest, roided ning olenevalt liigist ka jäsemeluud. Roomajad saavad oma pead kere suhtes aga siiski pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, eriti arvukalt on neid madudel. Meeleelunditest on roomajatel paremini arenenud nägemis- ja maitsmismeel. Haistab ja maitseb kaheharulise keelega, kuid kuulmine on neil halb. Suuneelsöögitorumagusooltorukloaak Roomajate ainukeseks hingamisviisiks on kopsuhingamine. Õhk imetakse kopsu, kui roiete tõstmise tulemusel rinnakorvi maht suureneb. Vereringe on suletud ning see on kahe osaline :kehavereringe ja kopsuvereringe. Süda on neil kolmekambriline (2 koda, 1 vatsake). Südame vatsakeses on mittetäielik vahesein, st et süsihappegaasiga küllastunud veri ja hapnikurikas veri peaaegu ei segune
tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate (peaaju) poole, mitte sensoorsete meetodite tekitatud (nt fantoomjäse, maod kõhus) Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? Aitab teha järgmiseid tegevusi: - Kiskjate vältimine – kuuleb, näeb, haistab, mäletab kiskjat ja suudab tähelepanu ohule fikseerida - Õige toidu leidmine – tajub värve, kuju jms, mäletab mürgist marja, tagab söögi kättesaadavuse - Liitlaste ja sõprade leidmine – näoväljenduste lugemine, tõlgendamine ja arusaamine - Laste ja sugulaste aitamine – tagab oma geeni edasiviimise - Teiste mõtete lugemine – sotsiaalsed suhted, kaastunne, empaatia, teistele meeldimine
paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome
omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1
Pilt ja alltekst: Isast ninasarvikpõrnikat eristab emasest suur sarv. Paaritumisel viib isane putukas oma seemnerakud emase kehasse. Viljastumine jaguneb kaheks: 1. Kehasisene viljastamine - toimub keha sees (nt uss, ämblik, putukas); 2. Kehaväline viljastamine - toimub väljaspool keha vees (nt vähk, meririst, karp, meduus, käsn). Huvitav Kollapaabusilmadel eritab emane isase meelitamiseks lõhnaainet, mida viimane haistab oma suurte sulgjate tundlatega isegi 2 km kauguselt. Isased tsikaadid aga on kõige valjemat heli tekitavad putukad maailmas, sellega meelitavad nad emaseid ligi. Nende tekitatud ,,sirina" tugevus võib olla kuni 120 dB, umbes valju rokkmuusika tugevusega. Mõni selgrootu võib olla nii isa kui ka ema eest On ka selliseid selgrootuid, kellel mõlemat tüüpi sugurakud arenevad ühes ja samas isendis, neid nimetatakse liitsugulisteks loomadeks. Sellised on näiteks
Laps on siirdunud paljudesse kiindumuseperioodi. Ta võib kiinduda erinevatesse inimestesse. Eemalolek tuttavast ja turvalisest hooldajast ei ole psüühiliselt enam nii raske. Harjutamisetapp (8/10 kuud – 15 kuud) See on oskuste ja iseseisvumise harjutamine. Laps õpib kõnelemist ja motoorseid oskusi. Ta roomab ja kõnnib hooldajast eemale, näeb, 42 kuuleb, haistab, maitseb, tirib, lükkab, hammustab, rebib, võtab tükkideks jne. kõike, mis on tema ulatuses. Mõistev ja innustav suhtumine tema õppimisse tugevdab lapse positiivset käsitlust iseendast. Motoorsed oskused ja kiindumus viivad lapse hooldajast eemale ja toetavad tema iseseisvumist. Sellel eale on omane nn. turvalisuse tankimine
suunalistele situatsioonidele • lai silmaring vastavas valdkonnas • suudab anda hinnangut enda ja teiste võimekusele mingis valdkon- nas • otsib abi ja võimalusi väljastpoolt, et avardada oma teadmisi vastavas valdkonnas Loovmõtlemine/loovus • pakub ladusalt välja uusi ideid • näeb ebatavalisi seoseid näiliselt kaugete nähtuste või ideede vahel • on paindlik mõtleja • haistab probleeme LISA 2 127 • tegutseb spontaanselt, intuitiivselt • talub mitmetähenduslikkust ja ebaselgust • taipab, kui on tegemist ebakõla ja seosetusega (ebaloogilisusega) • mõistatab ja püstitab hüpoteese kergesti • žongleerib ülesande elementidega ja defineerib neid ümber • on süvenenud ülesandesse • kaitseb oma ideid diskussioonis või koostöö puhul
kajastuma ka kogu inimsoo ajaloos. Järelikult on ajalugu meile ammendamatuks õpikuks. Arenguastmed võivad esineda ja esinevadki korraga ja paralleelselt, ometi kajastub selles ka arengu teatud seaduspärasus. E s i m e n e aste on esemeline teadvus, milles usutakse kõige selle tõsiasjalisust, nii nagu silm vahetult näeb, kõrv vahetult kuuleb, käsi vahetult kompab, suu vahetult maitseb ja nina vahetult haistab. T e i n e aste on primitiivne teadvus, mis on lähteaineks individuaalsele eneseteadvusele, kus subjekt vastandub objektiivse välismaailmaga, püüdes seda oma loova jõuga alistada ja ümber kujundada. K o l m a s aste on mõistus, mille olulisimaks tunnuseks peetakse ühtekuuluvust või ühiskondlikku teadvust. Need kolm astet on madalama vaimutegevuse astmed. Kõrgem tunnetus algab kõlbelisest eneseteadvusest. N e l j a s aste on kõlbeline enesetunnetus, s
Gudule nägi värisedes, kuidas ta aegapidi oma hobuse juurde läks. «Noh,» pigistas komandör hammaste vahelt, «läki minema! Tuleb otsimist jätkata. Ma ei saa enne magada, kui mustlastüdruk pole üles poodud.» Ta viivitas veel veidikese, enne kui ratsu selga hüppas. Gudule värises elu ja surma vahel, nähes, kuidas prevoo oma rahutul pilgul üle platsi laskis rännata, nagu oleks ta hagijas, kes ligidal looma asukohta haistab ega taha paigast lahkuda. Lõpuks raputas mees pead ja hüppas sadulasse. Gudule'i hingelt langes nagu raske koorem, ja pilku oma tütrele heites, keda ta seni, kui mehed seal olid, ei julgenud kordagi vaadata, lausus ta tasakesi: «Päästetud!» 2 8 0 Vaene lapsuke oli kogu aeg hinge kinni pidades liikumatult oma kurus istunud, peas ainult surmamõtted. Ta oli teraselt kogu stseeni Gudule'i ja Tristani vahel pealt kuulanud ja ema surmahirm ning hingeliigutused olid tema südames vastu kajanud
annaabi.ee 
