kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadki häälepaelad ehk häälekurrud. Kahe häälekurru vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma e vibreerima Miks hääl läheb ära? Häält ohustavad välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused, eriti köha. Mürarikkas keskkonnas pingutab ja väsitab inimene alateadlikult liigselt häälepaelu. Häälepaelu kahjustavad heitgaasid ja suitsetamine. Psüühilise pinge olukorras tõmbuvad ka häälepaelad pingesse ning hääl kõrgeneb.
võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub häälepaelte pingelolekust, see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. 5) Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurde ajal? Kuna kõri kõik kõhred ning lihased anatoomiliselt suurenevad, muutub nende juhtimine aju poolt keerukamaks ning häälepaelad peavad võnkuma sümmeetriliselt, kui see sümmeetria häirub tekib häälehäire. 6) Miks tüdrukute häälemurret kuulda pole? Tüdrukute häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel. 7) Missugused välismõjud kahjustavad hääleorganeid? Kuidas saaksid neist hoiduda, kuidas kahjustusi ravida? Kahjustavad mõjud: *välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused * kahjustavad heitgaasid, suitsetamine *psüühiline pinge *lihaspinge kaela- või õlavöötme lihastes *kliima (liigne kuivus)
raskuste tõstmisel) Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine) Artikuleeritud hääle moodustamine e.rääkimine Heli genereerimine ja resoneerimine e.laulmine Köhimine ja pingutamine - õhu surumine läbi suletud häälepaelte. Kõri tugevaim reaktsioon hingamisteede kaitsmisel on larüngospasm. Kõrist lähtuvad reaktsioonid: köha, apnoe, bradükardia, hüpotensioon. 2.Äge ja krooniline keskkõrvapõletik Ägeda keskkõrvapõletiku tekkepõhjused ja riskitegurid. Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6ndast elukuust kuni 2 aastani. Ägedat kõrvapõletikku esineb kõige sagedamini külmadel aastaaegadel. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on
Puju õietolmule allergiliselt reageerivatel inimestel on sageli allergia ka banaani, meloni, tilli, selleri, peterselli ja teiste maitsetaimede, samuti kummeli, saialille jt korvõieliste taimede vastu. Et õietolmuallergiat vältida või vähendada, järgige neid soovitusi: · Jälgige teateid, kus ja millal õhus õietolmu esineb. · Võimalusel vältige taimede ja puude õitsemisperioodil jalutuskäike heinamaadel, õitsevatel aasadel, põldudel ning metsas. Püüdke olla õitsemisajal rohkem toas. · Akende ja ventilatsiooniavade kaitseks kasutage tolmufiltreid või märga riiet - need vähendavad allergeenide sattumist toaõhku. · Peske õhtuti juukseid või vähemalt kammige need läbi märja kammiga. · Allergeensete taimede õitseperioodil ärge kuivatage pesu õues. · Neid riideid, mida kannate õues, ärge hoidke magamistoas. · Ärge osalege heinatöös ega magage heintel.
vähendamisest, igapäevasest mõõdukast füüsilisest koormusest ja õige toidureziimi järgimisest. Teist tüüpi diabeet algab sageli märkamatult ja selle areng on aeglane, võttes vahel aega mitu aastat. Diabeedile iseloomulikud kaebused -janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad ka puududa. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja paljudel juhtudel avastatakse kõrgenenud veresuhkur juhuslikul kontrollimisel. Ravimata või halvasti ravitud teist tüüpi diabeet võib mõju avaldada kogu organismile ja põhjustada hilistüsistusi. Kui kehakaalu vähendamine, mõõdukas kehaline koormus ja vastavad dieetravi soovitused ei anna loodetud tulemusi ning veresuhkur püsib endiselt kõrge, siis on vajalik rakendada tablettravi. Need ravimid ei sisalda insuliini ja toimivad ainult siis, kui diabeetiku kõhunääre toodab veel küllaldaselt oma insuliini. Ravi põhiprintsiibid: 1
ohutult neid täita. Ruumikitsikuse korral olla liikudes väga ettevaatlik. Rääkimine Klientidega pikalt suhtlemine ja Häälepaelad väsivad suure Vajadusel kasutada joogivett pikad koosolekud koormuse tõttu ja võib tekkida häälepaelte põletik ja hääle kaotus Tööasend (sh sundasend) Istuv töö Ülekoormuse ja kahjustuse teke Pidada kinni ettenähtud
keskelt sissenööritud kahe paariskurru abil. Ülemised nendest on vestibulaarkurrud, alumised häälekurrud. Kõriõõne on seetõttu jagatud kolmeks korruseks. Kõriesik, kõrivatsake ja häälekõrialune õõs, mis omakorda läheb üle hingetoruks. Kõri koosneb mitmest omavahel sidemete ja liigestega ühenduses olevast kõhrest. Kõige suurem kõhr on kilpkõhr, selle abil ühendub kõri keeleluuga ja mille etteulatuv nurk moodustab kõrivälje. Kilpkõhre sisepinnale kinnituvad häälepaelad. Elastne kõripealise kõhr epiglottis asub kõri eesseinas. Sõrmuskõhr Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks moodustab kõri aluse ja seostub hingetoruga. Kõriesikus piirkonnas suletakse alumised hingamisteed hermeetiliselt kõripealise ja esikukurdude abil. Kuna kõriesiku limaskestas on paljuu tundenärvilõpmeid, siis võõrkeha
veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on
liikumiselundite või üksikute lihaste pidev staatiline pinge korduvad samalaadsed kiired liigutused vead raskuste käsitsi teisaldamisel liigväsimus töökoha või töövahendi vibratsioon jne. Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad keskkonnategurid (puudulik töökoha valgustus, libe või konarlik põrand, tuuletõmbus, tööks sobimatu mikrokliima), samuti ka töötaja füüsilised iseärasused (nõrgad lihased, lülisamba sünnipärased vead), stress ja suitsetamine. 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS Töö peab olema korraldatud nii, et: töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja liigutusi töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused selleks on aga piiratud, peab töötaja saama pidada taastumiseks küllaldase pikkusega puhkepausi detailid, töövahendid, näidikud ja lülitid oleksid paigutatud käepärasesse kaugusesse ja
respekteerimine, usaldus ja turvatunne, sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid. Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine,
igapäevasest mõõdukast füüsilisest koormusest ja õige toidureziimi järgimisest. Teist tüüpi diabeet algab sageli märkamatult ja selle areng on aeglane, võttes vahel aega mitu aastat. Diabeedile iseloomulikud kaebused -janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad ka puududa. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja paljudel juhtudel avastatakse kõrgenenud veresuhkur juhuslikul kontrollimisel. Ravimata või halvasti ravitud teist tüüpi diabeet võib mõju avaldada kogu organismile ja põhjustada hilistüsistusi. Kui kehakaalu vähendamine, mõõdukas kehaline koormus ja vastavad dieetravi soovitused ei anna loodetud tulemusi ning veresuhkur püsib endiselt kõrge, siis on vajalik rakendada tablettravi. Need ravimid ei sisalda insuliini ja toimivad ainult siis, kui diabeetiku kõhunääre toodab veel küllaldaselt oma insuliini. Ravi põhiprintsiibid: 1
7. Kolm korda nädalas, kasvõi ainult 20 minutit päevas, pühenduge kehakultuurile. Mõned spetsialistid soovitavad aeroobseid harjutusi: sörkjooks, ujumine, jalg- rattasõit jms; teised soovitavad tegeleda raskejõustikuga või sooritada äkilisi liigutusi. Enamus on aga nõus sellega, et igapäevane pooletunnine hoogne kõndimine on suurepärane ja universaalne harjutus. 8. Pidage kinni isikliku hügieeni reeglitest. 9. Püüdke alati säilitada emotsionaalset tasakaalu tegutsemise abil, mitte vastureaktsiooni abil. 10. Vältige äärmuslikke temperatuure. 11. Jagage selgitusi oma kodustele ja sõpradele. Teades, et kaugeltki mitte kõigile ei maitse toores taimetoit, mida propageerib loomulik hügieen, tõi doktor Selton välja mõned süsteemi osad, mis puudutavad toiduainete omavahelist kombineerimist, suunitlusega optimeerida toidu seedimist.
1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2. Kopsuhaigused (pulmonoloogia) või1. Ülemiste hingamisteede haigused 2. Alumiste hingamisteede haigused. Ülemiste hingamisteede (ÜHT) viirusinfektsioonid. Kõige sagedamini esinev haigusrühm. Sportlased tippvormi ajal eriti vastuvõtlikud. Suured treeningkoormused mõjutavad immuunsüsteemi kaitsemehhanisme. Sagedasemad tekitajad:1. Rinoviirus 2. Koronaviirus 3.Gripiviirused 4.Paragripiviirused 5.RS-viirus 6.AdenoviirusÜHT sümptomid. Ninakinnisus, nohu, köha, kurguvaevused, palavik. Palavikuga kulgevate haiguste puhul treeningud ja võistlemine keelatud. Uuringud: vajadusel vere analüüsid, röntgenuuring. Ravi vastavalt sümptomitele. Nohu põhjused.. Nohu – ninahingamise takistus a. Allergiline nohu-allergeeni väljaselgitamine, võimalusel allergeeni vältimine, allergiavastane ravi b. Äge nohu-üheks sümptomiks ülemiste hingamisteede infektsiooni puhul (peamiselt viirusinfektsioonid), sümptomaatiline ravi. Krooniline nohu. Põhjused:1
SISSEJUHATUS Elame infoajastul. Paljudele meist on saanud koostööpartneriks arvuti. Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS
rõhk -> kuulmekilet hakatakse kõrva med. seina poole tõmbama -> vaja panna sundid, et õhk käiks kuulmekile kaudu keskkõrvaruumi, mitte kuulmetõrve kaudu. Ninakõrvalkoobaste põletik tekib sama mehhanismi järgi, kuna käigud avanevad ka ninakarbikute vahele. Põletike puhul õhutamist ei toimu -> neg. rõhk ... Äge keskkõrvapõletik on ägedalt algav ja lühiaegselt kestev põletik keskkõrvas, mis tavaliselt järgneb ägedale ülemiste hingamisteede põletikule (näiteks nohule). Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6-ndast elukuust kuni 2. aastani. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik,
Laienevad nahaalused veresooned. Higieristus suureneb vedeliku ja soolad kaudu . Kuumus hoormab köige rohkem südant , aju ja neerusi .Kuuma keskkonna möjud organismile: Paikne põletustrauma, Minestus,Veestumine liigne higistamine, kuumuskurnatus, kuumarabandus. Kuuma vältimiseks : Ventilatsioon,kaitse-ekraane,vaheseinu,öhkkardinad,sagedad puhkepausid,jahutavad protseduuriga,joogid,riietus. Organismist lähtuvad asjaolud-kurnatust ,alatoitlus,vedelikukaudu organismist, must rass, suitsetamine vähene harjumine. Keskkonnast lähtuvad asjaolud- Liigniiskus ja liiga tugev tuul koos külmaga. Muudest asjaoludest tingitud probleemid- alkoholi liigtarbimine(blokeerib kaitsemehhanismid) .Külmad töötingimused:Organism püüab säilitada sooja elutähtsates organismides. Soojad riided, Puhkepausid soojas ruumis, töötajate tevisekontroll,on tähtis et töötaja võiks ise määrata tempo . Õhuniiskus: Tööruumidele antakse sanitaar- hügieeniline hinnang suhtelise õhuniiskuse järgi
Veel ... kuulmetõri ei funktsioneeri -> neg. rõhk -> kuulmekilet hakatakse kõrva med. seina poole tõmbama -> vaja panna sundid, et õhk käiks kuulmekile kaudu keskkõrvaruumi, mitte kuulmetõrve kaudu. Ninakõrvalkoobaste põletik tekib sama mehhanismi järgi, kuna käigud avanevad ka ninakarbikute vahele. Põletike puhul õhutamist ei toimu -> neg. rõhk ... Äge keskkõrvapõletik on ägedalt algav ja lühiaegselt kestev põletik keskkõrvas, mis tavaliselt järgneb ägedale ülemiste hingamisteede põletikule (näiteks nohule). Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6-ndast elukuust kuni 2. aastani. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEEPROTSEDUURID Referaat Tallinn 2014 Higi koostis ja higistamise tüübid. Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, tänu millele saab keha vältida liigset soojenemist. Kui palaval suvepäeval või sporti tehes kõvasti higistate, siis kaotate ka palju vedelikku ja peate rohkem jooma. Higi koosneb 5560% ulatuses vedelikust, enamasti veest. Peale selle sisaldab higi soola (naatriumkloriidi) ja muid aineid, nagu kaaliumi, kaltsiumi, piimhapet ja fosforit. Vedeliku koostisosana nimetatakse neid aineid elektrolüütideks. Need aitavad reguleerida organismi vedelikutasakaalu. Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes naha pi
treenitusest. Ta on erinev nii kõikidel inimestel kui ka igaühel meist eri päevadel, sest süda reageerib ka ümbritsevatele tingimustele ja vaimsetele ärritajatele, mis võivad tõsta pulsisagedust ilma tõelise füüsilise koormuseta. Pulsisagedusele võivad mõju avaldada: • välistemperatuur (külmas ja kuumas liikudes on pulsisageduse väärtus erinev normaalse temperatuuri juures esinevast); • organismi stressitase; • söök ning jook (nt kohv, alkohol); • ravimid; • suitsetamine enne treeningut; • ööpäevane rütm (pulss on kõige madalam öösel ning kõrgeim päeval kell 2, vahe võib kõikuda 8–10 lööki minutis). Naiste pulss on kehalisel treeningul umbes 5–7 löögi võrra kiirem. Pulsisagedus on madalam lamades ja kõrgeim püsti seistes. Mida suurem on kehaline pingutus, seda kiirem on pulss. Äärmise pingutuse korral võib pulss tõusta kuni 210–240 löögini minutis. Puhkepulss – see on pulsisagedus minutis, kui süda töötab puhkeolekus
eritis. Kui nohu väga kaua kestnud. Suu kuivab, aga juua ei taha, huuled kuivad. Hommikul tuleb ninast paksu kollast tatti. Magab käed üle pea. Vastassugupoolele kartlik. Sulfur - nohu justkui ei taha lõppeda, üks nohu teise otsa. Laps tundub ka peale pesu räpasena, mustana. Tahab magada ilma tekita, jalad teki alt väljas. Hommikul tõustes paha tuju. Tavaline nohu. (aine aktiviseerib eritiste tulemist) Köha Aconitum - kuiv, lämbumistundega ja poov köha. Köha tuleks nagu ülevalt kurgu pealt. Valud kurgus. Rinnus pistvad valud, raske hingata. Öösel asi hullemaks. Põhjustanud külm, kuiv tuul. Antimonium tartaricum - pannes kõrva vastu rinda kuuleme heli, mis sarnaneb juukse krudinale kui juukseid näpu vahel rullida. Kuiv köha. Hääl kähe. Keset söömist võib saada köha ataki, köhides midagi välja ei tule. Köha ajal võib olla rinnus valu. Pulss võib olla kiire, pehme, kaob sõrme alt ära. Õhtuti, öösiti köha hullemaks
teadvuse taastumiseni. 4. Mitte midagi suhu panna! Arvamus, et midagi tuleb hammaste vahele panna, on täiesti vale! 5. Pöörake haige külili ja pange ta kindlalt sellesse asendisse lebama! See hoiab lahti hingamisteed ja vähendab võimalust tõmmata sülge või oksemasse hingetorusse. 6. Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus, oodake kuni see möödub. Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab (magab) rahulikult. 7. Ärge püüdke hoo ajal takistada liigutusi ega äratada haiget raputamise, kloppimise või nuuskpiiritusega. See on lihtsalt kasutu. Kiirabi on vaja kutsuda, kui hoog on toimunud esimest korda elus; haige on end tugevalt vigastanud; ühele hoole järgneb teine hoog 60 minuti jooksul; hoo krambi osa on kestnud üle 5 minuti; haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Kirjelda luude ealisi iseärasusi lapseeas?
4) Mitte midagi suhu panna! Arvamus, et midagi tuleb hammaste vahele panna, on täiesti vale! 5) Pöörake haige külili, pange ta kindlalt sellesse asendisse lebama! See hoiab lahti hingamisteed ja vähendab võimalust tõmmata sülge või oksemasse hingetorusse. 6) Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus, oodake kuni see möödub. Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab (magab) rahulikult. 7) Ärge püüdke hoo ajal takistada liigutusi, ega äratada raputamise, kloppimise või nuuskpiiritusega. See on lihtsalt kasutu. · Kiirabi on vaja kutsuda, kui 1. Hoog on toimunud esimest korda elus. 2. Haige on end tugevalt vigastanud. 3. Ühele hoole järgneb teine hoog 60 minuti jooksul. 4. Hoo krambi osa on kestnud üle 10 minuti. 5. Haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul. EPILESIA JA RAVI
Sellel on hea toime nahale, aitab stressi vastu ja parandab nägemisvõimet. Keedetult ja aurutatult porgandeid süües on tervisele toime parem kui toorelt. Porrulaugul on hea toime maksale ja sapiteedele, aitab põiehaiguste vastu ja hoiab vere vedelamana. Soovitatakse süüa koos teiste aedviljadega. Punapeedil on hea toime immuunsüsteemile ja see langetab vererõhku. Mahl aitab lõhustada rasvarakke. Punapeedil on hea toime köha ja nohu vastu. Redis puhastab suuõõnt, kõri ja nina. Sageli süües aitab vältida külmetushaigusi ja toimib väsimuse vastu, hea toime südamele ja närvidele. USA teadlased soovitavad: kaunvilja söömine toimib hästi rasva põletamisele pähklid väikeses mahus langetavad meie söögiisu mustikad, sõstrad, vaarikad, murakad teevad meid saledamaks, pärsivad söögiisu ja toimivad ülekaalu vastu
2. Tegutsemisjuhised · Kui kannatanu köhib ja õhk pääseb läbi, saab kannatanu oma võõrkehega ise hakkama. Ära hakka selja peale kloppima. Võõrkeha võib muuta asendit ja sulgeda täielikult hingamisteed. 5 · Kui on tekkinud vilisev hingamine ja kannatanu läheb siniseks, tuleb anada esmaabi. Puhastada sõrmega, mille ümber on keeratud taskurätik, hingamisteed ja püüdke võõrkeha eemaldada. Kontrollige, et keel ei oleks taha langenud ega blokeeriks hingamisteid. Painutage kannatanu pea ette nii, et see oleks rindkerest madalamal. Lööge lämbujale kiiresti ja tugevalt abaluude vahele. Selle võttega võib võõrkeha hingamisteedest väljuda. · Võõrkeha saab hingamisteedest eemaldada ka Heimlichi võttega. Selleks tuleb minna abivajaja selja taha ning aseteda oma käsivarred tema keskkoha ümber. Panna oma
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded t�
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Tööruum ja selle funktsionaalsus Kui erinevate seadmete ja kontoritehnika hoolduse vajalikkuses on iga firmajuht veendunud, siis töötajate mugavuse ja heaolu pealt hoitakse sageli kokku. Töökoha loomisel tuleks silmas pidada töötaja 3 põhilist liiki vajadusi: 1. Füüsilised vajadused tööasend, tegevused, harjutused-lõdvestused. Õige ja mugav tööasend on tervise pant. Saavutades sobivuse enda ja töökohaga, muudab see töötamise mugavamaks ja ka tootlikumaks. 2. Psühholoogilised vajadused tööstiil, töökorraldus, pausid-vaheldus. Vähenda stressi, planeerides aega ette ja seades realistlikke päevaeesmärke. Eri tööülesannete vahetus tööpäeva jooksul aitab vähendada väsimust, aeg-ajalt tuleks teha väikeseid pause. 3. Keskkonna-alased vajadused valgus, õhk, müra. Töökohti luues tuleb seega eelkõige arvestada, et töökoht ise ei tohiks inimest väsitada. Iga töötaja töö iseloomu tuleks
RUUM Enne kui raal üldse tuppa tuua, oleks mõistlik uurida oma tulevase tööruumiparameetreid. Kas äkki pole tegemist mitte istuva töö jaoks liialt külma Töökeskkonna temperatuur peab olema vastavuses töö iseloomuga. See tähendab siis seda, et tehes rasket füüsilist tööd, inimene higistab ja tal on palav. Sel juhul võiks/peaks ruumi temperatuur olema natukene madalam, kui tavaliselt (20°C). Sama seost järgides peaks aga istuva inimese töökeskkonna temperatuur olema natukene kõrgem. Meile kellelegi ei meeldi, kui nina vesiseks läheb ning aevastamishood üha tihedamini peale hakkavad tulema. Seega esimene soovitus oleks, et toas peab olema soe. Järgmine asi, mis tuleks läbi juurelda, oleks koht, kuhu arvuti tuleb. Seega peab olema arvuti, laua ja muu varustuse jaoks olema eraldatud piisav kogus ruumist. See on iseenesest mõistetav, et kellelegi ei meeldi olla "nina vastu lina" arvuti kuvari ees. See on ebamugav,
puudub Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt) · Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse · Jätkuvalt kontrolli hingamist Püsiv külili asend · Kannatanu peab olema sellises külili asendis, mis tagab vedeliku äravoolu ülemistest hingamisteedest · Külili asend peab olema püsiv · Väldi survet rindkerele, mis takistab hingamist · Jälgi ja hinda ülemiste hingamisteede läbitavust · Ole valmis pöörama kannatanut tagasi selili asendisse (arvesta võimaliku kaelatraumaga) · Külili asend ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi Kui kannatanu ei hinga · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) 6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin
Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient ise tunneb ja kirjeldab o Objektiivsed sümptomid on need, mida tuvastatakse uuringutega o Soodsad, halvad, ähvardavad sümptomid annavad märku sellest, kas haigus kas paraneb või ägeneb. Sündroom on ühiste põhjustega sümptomite kompleks, mis peegeldab haiguse arengut. Diagnoos määrang- otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. On ravitaktika aluseks.
põdevatel inimestel. Põletikuline seljavalu ilmub tavaliselt kas koos nahahaigusega. Mõningatel juhtudel aga palju varem vahel isegi kümneid aastaid enne kui ilmnevad psoriaatilised nahakahjustused. Anküloseeriv spondüliit (AS) võib kahjustavalt tabada ainult ristluuliigeseid või levida läbi lülisamba kogu pikkuse selgroo kaela piirkonda. AS on haigus, mis ei haara ainult liigeseid, vaid sellega kaasneb tihti tugev silmapõletik (iriit). Kui see jäetakse ravimata, võib tulemuseks olla pimedaks jäämine. Põletikulise soolehaiguse artriit (PSA) esineb inimestel, kes põevad haavandilist koliiti ja Crohni tõbe. Nende lülisamba haiguslikud tunnused on samasugused kui AS põdejatel. Reiteri sündroomi (RS) sümptomiteks on silma sidekesta põletik (konjuktiviit), kuseteede põletik (uretriit) ning artiit, mis kahjustab selja ja alajäsemete liigeseid. RS võib sisaldada ka palavikku, kaalukadu ja pärastlõunast väsimust
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/P
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigitea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
