vokaalmuusika on vanik muusikaliik. Erinevates muusikastiilides  klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadki häälepaelad ehk häälekurrud. Kahe häälekurru vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma e vibreerima Miks hääl läheb ära? Häält ohustavad välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused, eriti köha.
1) Mida nimetatakse hääleorganiteks? Hääleorganiteks nim. kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. 2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus? Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub
Rääkimisel ja laulmisel aeglasem. Kaitsefunktsioon- köharefleks kaitseb kopse Hääletekke- e fonatsioonifunktsioon Hääle tekkes on oluline osa hingamisel ning selles osalevad kolm põhilist hingamisaparaadi osa: 1. kopsud, bronhid, trahhea; 2. kõri hääleaparaat (häälepaelad) 3. nina- ja suuõõs ning ninakõrvalkoobaste resonaatorite süsteem (ülemised resonaatorid) Hääl tekib kõris häälelihaste toimel. Hääle tekke teooriad: Müoelastiline teooria: hääl tekib häälepilu ahendavate lihaste e aduktorite kokkutõmbel. Neurokronaksiline e Hussoni hääletekketeooria: sulgub häälepilu ajust tulevate bioelektriliste impulsside mõjul, ei pea hingamist oluliseks. Hääle omadused: Saab eristada meest, naist, eri ealisi, tervet ja haiget inimest. Mida tihedamalt on häälepilu sulgunud, seda selgem/tervem on hääl. DÜSFOONIA e häälehäire: tekib häälepilu sulguse defekti korral. Hääl on kähe.
Rääkimisel ja laulmisel aeglasem. Kaitsefunktsioon- köharefleks kaitseb kopse Hääletekke- e fonatsioonifunktsioon Hääle tekkes on oluline osa hingamisel ning selles osalevad kolm põhilist hingamisaparaadi osa: 1. kopsud, bronhid, trahhea; 2. kõri hääleaparaat (häälepaelad) 3. nina- ja suuõõs ning ninakõrvalkoobaste resonaatorite süsteem (ülemised resonaatorid) Hääl tekib kõris häälelihaste toimel. Hääle tekke teooriad: Müoelastiline teooria: hääl tekib häälepilu ahendavate lihaste e aduktorite kokkutõmbel. Neurokronaksiline e Hussoni hääletekketeooria: sulgub häälepilu ajust tulevate bioelektriliste impulsside mõjul, ei pea hingamist oluliseks. Hääle omadused: Saab eristada meest, naist, eri ealisi, tervet ja haiget inimest. Mida tihedamalt on häälepilu sulgunud, seda selgem/tervem on hääl. DÜSFOONIA e häälehäire: tekib häälepilu sulguse defekti korral. Hääl on kähe.
tekib alghääl. Hingamissüsteemi ülesandeks on tagada vajalikul hulgal ja piisava rõhuga õhk, et panna häälepaelad vibreerima. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. Hääle olemasolu ja kasutamine on enamasti teadvustamata ning iseenesestmõistetav, mistõttu ei pöörata häälele tähelepanu enne, kui hääle omadused muutuvad (nt on käre, jõuetu) või hääle kasutamisel tekivad probleemid (nt hääl väsib). Esinemissagedus Häälehäirete esinemissagedus erinevates vanusegruppides on kõrge: häälega esineb probleeme 11-30%-l täiskasvanutest (nt õpetajatest on hääleprobleeme koguni 60%-l) ning 6- 11%-l lastest (mõnede uurijate hinnangul koguni kuni 21,6%-l). Põhjused, soodustavad tegurid Häälehäire põhjus võib olla sünnipärane (nt suulaelõhe), hingamissüsteemi või kõripiirkonna
inimene olla täiesti terve, ilma vaevusteta. Pollinoosi puhul esineb allergikul kipitus- ja sügelustunne ninas, võib tulla ka rohkesti vedelat eritist. Või siis on nina hoopis kinni ning seetõttu ei saa inimene nina kaudu hingata. Iseloomulikud on aevastushood. Esineb silmade valguskartlikkust, pisaravoolu, hõõrumis- ja kipitustunnet, silmade sidekestapõletikku, silmade punetust. Ka kõri limaskestal võivad tekkida ärritus- ja põletikunähud: kipitustunne, kuiv ärritusköha, kähisev hääl. Raskemal juhul võib tekkida astmahoog. Lisandunud õhusaaste tulemusena on viimastel aastakümnetel sagenenud õietolmuallergia linnades. Sagedasemad allergeenid: · Lepp Lepp kasvab enamasti metsaservas või oja ääres. Peamine õitseperiood on veebruar ja märts, kusjuures õietolm vabaneb juba ca 10ºC õhutemperatuuri juures. Bioloogilise suguluse tõttu esineb sageli ristuv allergia kasega. · Sarapuu
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13 Diabeetiku jalgade hooldus lk 14 Kokkuvõte lk 15 Kasutatud kirjandus lk 16 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopas üle 25 miljoni inimese ning maailmas l
Kontoritöötaja riskianalüüs Sissejuhatus  Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja telefonimüügiga tegeleva ettevõtte Puudel AS kontoris esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Ettevõtte kontoriruumid asuvad uues büroohoones seistmendal korrusel. Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid  Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust.  Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale.
Kõik kommentaarid