Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene 20. sajandi algul ja lõpul (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Inimene 20. sajandi algul ja lõpul
Terve sajand võrdub saja aastaga ja selle aja jooksul muutub inimeste maailmapildis vägagi palju. Muutub tehnika, meditsiin , kultuur jne ei olegi vist selliseid asju mis ei teeks läbi mingisugusid muutusi. Kõik asjad peavad kuhugi arenema ja seda kuhu poole on nad arenenud saab vaadata alles hilisemal perioodil.
Võiks öelda, et hiiglaslikud hüpped toimusid kunsti vallas, kus tekkis erinevaid kunstivoolusid nagu „seeni pärast vihma“. Inimesed tahtsid sellega näidata, et nad on vabad, ja just nimelt vabad otsustamaks ise oma tegevuste üle. Ei tahetud, et nende looming oleks koguaeg mingisugustes piirides ja tuleb maalida vastavalt ettekirjutistele. Kui vaadelda näiteks Stalini erinevaid propaganda plakateid siis on kohe aru saada, et tegemist on propagandaga, sest Stalinit on kujutatud ülejäänud rahvast palju suuremana ja koguaeg esiplaanil . Sel ajal oli iseloomulik maha teha oma vastaseid ja näidata kui hea on nende võim. Kuid samas ei lastud kommunistlikus Nõukogude Liidus üles riputada mitte ühegi teise partei plakateid. Sel ajal ei osanud inimesed endale teadvustada, mis on see valimisplakat ja kuidas neid manipuleeritiakse, sest oli ju nn Raudne eesriie ja inimesi, kes selle taha pääsesid oli vähe, kuid samas uuriti läbi ja lõhki sinu tausta.
Inimesed muutusid sel sajandil palju mugavamaks ja liikuvamaks. Hakkas õitsema autotööstus ja lennundus . Kindlasti aitasid sellele kaasa sõjad, sest sõjad on need mille kaudu areneb tehnoloogia ja liigumisvahendid, et saaks ikka kiiresti ja võimalikult parema varustuse. Vaenlase ees pidi olema mingi eelis ja pidevalt käis vanade mudelite täiustamine ja võimsamate masinate välja mõtlemine. Sõdade puhkemise põhjuseks oli ju uute maade vallutamine ja maavarade näol ressursside saamise eesmärk ja kuna seda rahumeelselt ei saavutata siis tuleb kasutada vägivalda. Ei ole vale väita, et 20. sajand on diplomaatia sündimise sajand, sest siis pidi hakkama tugevnema riikide omavaheline suhtlus, sest tuli hoida ära järgnevad ohtlikud sõjapuhkemise konfliktid.
20.sajandi algus on meie Eesti Vabariigi sünni aeg, mis oli juba väga suureks sammuks edasi meie maailmapildis, näitas seda, et me ei taha olla teiste rahvaste võimu all, tahetakse ise otsustada oma otsuste üle ja rääkida oma emakeelt , mitte mingit võõrsilt tulnud ja peale sunnitud keelt.
See oli ka sajand mil inimesed vallutasid esimest korda kosmose, sellest omakorda võib välja lugeda seda, et inimene on väga avastamishimuline ja ei peatu mitte millegi ees.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et 20. sajand oli sünniajaks kõigele, mis meil praegu on – olgu selleks siis televiisor, arvuti, auto või ükskõik mis asi. Ning hilisemal perioodil saab hakata analüüsima meie sajandi häid külgi ja vigu.
Inimene 20-sajandi algul ja lõpul #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annamariake Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Euroopa ideede ajalugu
43
docx

Euroopa ideede ajalugu

Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika" Varem: sihid väljaspool püüdlejat Nüüd: eneseteostus Objektivism -> subjektivism

Euroopa ideede ajalugu
10-klassi ajaloo III kursus
20
doc

10. klassi ajaloo III kursus

aastani. Lossis oli 2000 tuba, kuid tegelikult oli seal kitsas, kuna sinna mahutati 20000 inimest. Privaatsust seal polnud! Kujundas ka kunstimaitset. Esines balletis. Prantsuse keele osatähtsus kasvas kogu Euroopas. See oli suur diplomaatia keel. Valgustus 1.Mis on valgustus? (mõiste, aeg) ­ Selle mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ja uue maailmakäsituse tulekut. Vaimne vabanemine kiriku ja usu mõjutustest. Algas 17.sajandil, kõrgaeg oli 18. sajand ning ulatus ka veel 19. sajandisse. 2.Valgustajate põhiseisukohad ­ teadmiste ainus allikas on mõistus, kahelda tuleb kõiges, peamine kriteerium on inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus mõistusevastane, ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem.

Ajalugu
Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
27
docx

Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused

a uurimuse pealkirjaga "Anorgaaniliste soolade tähtsusest loomade toitumises", milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta ei toimu toitainete omastamist organismi poolt. Sisuliselt kirjeldatakse niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult vitamiine. (Paraku on tegemist avastusega, mille seostamine Lunini ja Tartuga on raske ­ "ametlik" meditsiinilugu peab vitamiinide teooria väljatöötajaiks neile ühendeile ka 20. sajandi teisel kümnendil nime andnud Hopkinsit ja Funki.) Fr. Bidderi järgmine teaduslukku läinud õpilane on Hermann Adolf Alexander Schmidt (1831- 1894), Tartu ülikooli füsioloogiaprofessor aastail 1868-1894. Alates 1872. a ilmus talt mitmeid uurimusi vere hüübimise teooriast alustest. Need tööd olid alustpanevad mh ka hüübimisvastaste süsteemide loomiseks, so nt vereülekande arengus. (Muide, ka Carl E. H. Schmidt oli andnud

Arstiteadus
Maailmakirjandus III
48
doc

Maailmakirjandus III

Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi lagunemine ei toimunud ka äkki, raksti, vaid jõudis välja mingi äärmuseni, see oli pikk protsess. Valgustusaja puhul on mainitud, et nt Rousseau ja Voltaire ideed elavad tänapäeva filosoofide ideedes edasi. Valgustussajand on suure murrangu sajand. Ilmakorraldus muutus, suure kultuurimurrangu periood, majandamisviis muutub (üleminek feodaal-aristokraatlikult korralt kodanliku klassi valitsusele). Amalgaam on juba varem, kuid murrang toimub 18. sajandil. Lõppes põllumajanduslik ühiskond, hakkas kujunema tänapäeva maailm. Elukorralduse tausta määrab see, et maavaldus pole enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus. Euroopa ei suuda enam ennast toita, tekkisid uued tehnilised võimalused, mis võimaldab rohkem toota

Kirjandus
Lähis-Ida-Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Valitseja-preester (ilmselt võimuhaaraja) Urukagina püüdis taastada vana olukorda, mis seisnes sellest, et ta ,,taastas Ensi põllud jumalale", st andis kuninga valdusi tagasi templile ning ilmselt kaitses ka lihtrahvast võimustruktuuride omavoli vastu. Sumeri linnriigid olid lakkamatus vaenus (st tõenäoliselt kindlustatud). Tüliküsimusteks olid põlluharimismaa ja Kisi kuninga tiitel (oli formaalselt sumerite ülemvalitsejate tiitel). 24. sajandi keskpaiku suutis Umma valitseja Lugalzargesi allutada linnriigid ,,kuni alumise mereni" (st Pärsia laheni), mis oli esimene kord, kui nii suur maa-ala ühendati. Tema võim jäi aga lühikeseks, sest Sargon (Sarrukin ­ Tõeline Kuningas, enesele võetud nimi) võitis Lugalzargesit ja ühendas piirkonna oma võimu alla. Tema vallutusega seoses on esimest korda palgasõdureid mainitud. Ta jõudis oma valdustega Pärsia lahest Vahemereni ("Ta pesi oma relvad alumises meres ja siis pesi

Kultuur
Euroopa 16 - 19-sajand
23
doc

Euroopa 16.- 19. sajand

Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja

Ajalugu
Religioon õhtumaises kultuuris
76
docx

Religioon õhtumaises kultuuris

Selle tuumaks ei olnud kunstiline eneseväljendus – palve on määratud ikkagi Jumalale ● Lauldi missatekstide vormeleid. Igal missa ala-osal on oma kindel tekstialus (vt allpool) ning neid esitati lauldes ● Mitmehäälne (esialgu polüfooniline) muusika kerkis õhtumaises kultuuris esile just gregoriuse laulu modifitseerimise kaudu ● Nagu ka maalikunstis, on muusikaski pöördeliseks perioodiks XIV-XVI sajand e renessansiaeg – mil inimelu keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid individuaalne inimisik. Muusika polnud enam tingimata palvevorm, vaid kujunes eneseväljenduseks KYRIE - PÄRISELT KORAALI JUURDE Tekst: Kyrie eleison, Christe eleison! ● Kyrie tekst on väga lakooniline – korratakse fraase Issand, halasta! Kristus, halasta! ● Eksistentsiaalsest vaatepunktist algab siit võõrandunud, patuse inimese tee tagasi Jumala juurde

Religioon õhtumaises kultuuris
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming
20
docx

Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming

3)püüab lahata inimese olemust erinevatest aspektidest; 4)rõhutab tugevalt seda, kui oluline on näha ja tunda inimese sisemisi võimeid; 5)väidab, et lendur mõistab elu paremini, kuna näeb seda kõrgemalt – nii otseses kui kaudses mõttes – ohtlik amet, näevad elu suuremas plaanis, ei pane pisiasju tähele; võtsid elult kõike, justkui oleks viimane päev; rohkem iseseisev, mõtetes kaugel; näeb palju rohkem, mõistab paremini; 6)oluliseks peab, kuidas käitub inimene kriitilises olukorras: mõistab, millal tasub alla anda, millal edasi võidelda; 7) tuleb sisse mõte: „Olla inimene, see tähendab eelkõige vastutada.“ 8)mõtiskleb, mida tähendab olla inimene; sellega jõuab mõtteni: „Inimene on üksinda vaid siis, kui ta kannab endaga kaasas egoismi ja on ükskõikne.“ 9)pöörab tähelepanu ka sõjale–EI; 10)lahkab probleemi, kuidas käitub inimene surma palge ees.

Kirjandus




Kommentaarid (1)

starstel profiilipilt
starstel: Väga hea ja kokkuvõtlik
18:14 07-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun