Retsensioon - Manic Street Preachers (0)

Retsensioon
Manic Street Preachers
Kontsert toimus eelmise aasta 6. juulil Õllesummeril. Laululava väravas piletiputka ees oli igatahes paras järjekord. Mulle hakkas silma isegi No Big Silence’i bassimees, kes ootas järjekorras. Peale järjekorras seismist jõudsin ka lõpuks lava juurde, kus peagi ka bändi näha võis. Mingi lugu veel mängis plaadi pealt, kui mehed laval olid, vaikselt ja isegi norutavalt: veits tüsedavõitu, armeestiilis riietes laulja-kitarrist James Dean Bradfield, kitarrist Nicky Wire, tagumises reas trummar Sean Moore ning noor asenduskitarrist-laulja Wayne Murray .
Publik oli kuidagi uimane ja bänd sai kahjuks sellest ka aru, suutmata ise elavneda. Esimeseks muidugi 20-aastane esihitt „Motorcycle Emptyness”, sinna otsa uusim „Your Love Alone Is Not Enough”. Bänd justkui pressis end läbi lugude , tundmata neist rõõmu. Publik muutus nii tuimaks, et lõpuks James Dean kraaksatas: „Kui te elavamaks ei muutu, lõpetame mängimise!”
See isegi natuke aitas. Mõlemat poolt. Igatahes oli kontsert kohe nauditavam. Algul mängis bänd „The Everlasting”, „It’s not War, Just The End Of Love”, „Everything Must Go”, siis lõpuks vahetas MSP aga käigu palju „mehisemaks”. „ Found That Soul ” tõi kohe teise hoo, asi läks nagu kohe käima. „ Suicide Is Painless” näitas, et JDB hääl on endiselt tippvormis, lauldes eriti kõrgeid noote mehe kohta.
Peale „Revoli” tulid : „You Stole The Sun From My Heart”, „You Love Us”, „A Design of Life”. 90ndate alguse „Slash and Burn ” aga näitas, et MSP on eelkõige rokkbänd, mis on võimeline raiuma küll. Kuigi James Deanil pole enam seda musklikomplekti mis kunagi ja hüpped laval on ka juba kobamad. Aga Richey asendaja Wayne Murray päästis mitu hetke oma noorusliku paindlikkuse, hüplikkuse ja dünaamilisusega. Edwardsist erinevalt oskas ta ka pilli mängida. Kahju, et ta nii taha, veidrate dekoratsioonidega ühte ritta oli pandud. Ei olnud teda hästi näha.
Mõned vähemtuntud lood veel ja oligi lõpulugu „If You Tolerate This Your Children Will Be Next”, mis on bändi kõige kuulsamaid laule. Lives seda kuulata oli võimas.
Kontsert mulle meeldis, bänd oli tasemel, ainult publik oleks võinud olla natuke kaasa elavam.