Saku Gümnaasium Uurimistöö "Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes" Autor: klass Juhendaja: 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................ 3 1.Väärtuste olemus......................................................................................................4 1
viimase mõnekümne aasta jooksul. Energiajookides leidub süsivesikuid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toimeaineid. Uuringud näitavad, et energiajookide tarbimine tekitab noortel ärrituvust, närvilisust või rahutust, mis tekib energiajookide liigse tarbimise tõttu. Kui tauriini tarbida rohkem, kui tavapärane kogus on, siis võivad tekkida ka käitumishäired. (Eesti tarbijakaitse, 2013) Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke ja kas nad on kursis energiajookide kahjulikkusega. Sõnastasin kaks uurimisküsimust, milleks on: ·Mil määral ning mis põhjusel Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke? ·Kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased on kursis energiajookide kahjulikkusega? Et küsimustele vastused saada koostasin küsitluse, kus on 9 küsimust. Metoodika on kvantitatiivne
Omakorda on politseikursus jaotatud kahte sessiooni politsei üldalused ja politseitöösse kaasamine ehk abipolitseiniku õppekursus. Viimased kaks aastat olengi lugenud seda teist sessiooni, mille põhiliseks sisuks on tutvustada õpilastele neid põhialuseid ja kriteeriume, mida jälgitakse abipolitseinike kaasamisel politseitöösse. Sisuliselt viin läbi abipolitseiniku I astme õppe, mille järgselt on õpilasel al 18 eluaastast võimalik hakata abipolitseinikuks. Orissaare Gümnaasiumi kehtiv õppekava on kinnitatud Orissaare Gümnaasiumi direktori 22.09.05 käskkirjaga nr 20-k. Õppekavast lähtuvalt on Orissaare Gümnaasiumi missiooniks toetada isiksuse kujunemist, kes tuleb toime järgneval haridustasemel, töömaailmas, ühiskonnas ja kellel on tahe õppida. Orissaare Gümnaasiumi ülesandeks on pakkuda kvaliteetset üldharidust ja kutseõpet merenduse ja piirivalveametniku erialal. Nii pakubki Orissaare Gümnaasium õpilastele välja
1. Mis kloostri ruumides asub meie kool? Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster. Millal klooster asutati? 1249 2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739
1. jaanuari 2016. aasta seisuga on nendeks Rein ja Sirje, need nimed on leitud vastsündinutest vanuriteni [10]. Jõgevamaa Gümnaasiumis hetkel õppivad noored on sündinud aastatel 1996-2000 [1]. Selle aja kohta on väljastatud Statistikaameti poolt andmed, näidates nende aastate populaarseimad nimesid, mis pandi lastele peale sündi üle terve Eesti. Välja on toodud neist vaid 10 poisi ja 10 tüdruku nime [9]. 2015/2016. õppeaastal tegi A. Nael uurimistöö Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Jõgeva Põhikooli õpilastest, kust ta leidis kaks eri soost populaarseimat nime eraldi mõlemast koolist ja ka ühised nimed kahe kooli peale kokku. Gümnaasiumi populaarsemateks nimedeks olid Martin ja Kätlin. Lisaks uuris ta ka nimede päritolu gümnasistide seas. Tema tulemuseks oli, et nimesid pandi üldjuhul kuulsuste järgi. [5] Antud uurimistöö objektideks on 2016. aasta detsembrikuu seisuga Jõgevamaa Gümnaasiumis õppivate noorte eesnimed
Haridusprobleem Eestis Probleemid 1. Põhikooli lõpueksamid soovitakse kaotada 2. Gümnaasiumi lõpueksami sooritus lävend 3. Gümnaasiumi keele eksami lugemisülesande kirjavead 4. Õpetajate madal palk 5. Õpetajatele rohkem õigusi/koolitused 6. Klassi suuruste regulatsioon Põhikooli lõpueksamid/ tasemetööd soovitakse kaotada • Põhikool on kohustuslik, õpilased peaksid näitama et on omandanud põhiteadmised. • Õpilased peaksid tunnis kuulama • Surve peaks peal olema • Lahedus: ei kaota lõpueksamid/tasemetööd ära Gümnaasiumi lõpueksami soorituse lävend
Ühisgümnaasium ja Kuressaare Gümnaasium. Kuna valikuvariante on vaid kaks, siis tuleb oma valikut hoolega kaaluda ja arvestada seejuures mõlema kooli plusside ja miinustega. Uurimistöö koostamisel lähtus autor faktist, et Kuressaare Gümnaasium pakub väga mitmekülgseid võimalusi sportimiseks ning just seetõttu on paljud otsustanud Kuressaare Gümnaasiumis õppimise kasuks. Teema sai valitud ka seetõttu, et antud hetkel on Eesti tippsportlaste hulgas mitmed Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaed. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · Mis on koolisport? · Milline on koolispordi tähtsus? · Millised on sporditegemise võimalused Kuressaare Gümnaasiumis? · Millised kuulsust kogunud sportlased on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis? Töö eesmärgiks on: · Välja selgitada sportimisvõimalused Kuressaare Gümnaasiumis · Uurida, kas Kuressaare Gümnaasiumis on piisavalt head sportimise võimalused
KAITSEKÕNE Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Eelkõige tänan komisjoni võimaluse eest esitada kaitsekõne. Samuti kuuluvad tänusõnad minu juhendajale pedagoog Riin Finglingile. Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Teie lahkel loal esitaksin järgnevalt oma kaitsekõne. Uurimustöö on kirjutatud teemal Saku Gümnaasiumi kuuendate kuni kümnendate (6.- 10.)klassideõpilaste piduliku riietumise etikett Uurimistöö teema valise selle, sest see pakkus mulle huvi ning tahtsin teada saada rohkem piduliku riietuse kohta. Töö eesmärgiks oli uurida kui paljud meie kooli õpilastest kannavad pidulikku riietus ning peavad tähtsaks, et see neil olemas oleks. Uurimistöö sisaldab 17 lehekülge, 4 peatükiga, mis annavad ülevaate minu uurimistööst.
Keit Kuusk Nõmme põik 43-6 86802 Pärnu 04.11.2018 AVALDUS Lugupeetud Sarapiku Gümnaasiumi direktor Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil Sarapiku Gümnaasiumi sekretäri kohale. Leian, et kui mind uue sekretärina tööle võtate, ei pea Te seda kahetsema, sest mul on piisavalt tööalast kogemust sekretärina, oled olnud selles ametis üle 15 aasta ja ma olen hea organiseerija ning ka kiire kohaneja uute olukordadega Sarapiku Gümnaasiumi sekretärina on mul hea võimalus enda sekretäri oskused proovile panna ja ennast täiendada. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal. Lugupidamisega (allkiri)
õppeasutusse astujate ettevalimistamiseks. Esimestena võeti uude gümnaasiumisse vastu Tartu ülikooli rektori Georg Friedrich Parroti pojad Wilhelm Friedrich ja Johann Friedrich. Õpperingkonna kuraatori abiga sai gümnaasium endale ülikooli vahetus naabruses asuva endise liiva Aadlipreilide Asutuse tühjaks jäänud hoone. Uut kooli juhtisid kuni 1814. Aastani Tartu ülikooli koolikomisjoni poolt määratud professorid. Seejärel nimetati gümnaasiumi esimeks direktoriks Otto Benjamin Gottfried Rosenberger, oli sellel kohal kuni 1838. Aastani. Tallinna Kubermangugümnaasium asutati 13. Jaanuril 1805 senise gümnaasiumi kolme varema klassi baasil. Järelejäänud kahest nooremast klassist kujundati aga üheklassi lisamisega saksa õppekeelega kreiskool, sisuliselt gümnaasiumi ettevalimistuskool. Mõlemad õppeasutused töötasid kuni 1828. Aastani ühistes ruumides. Siis anti kreiskoolile endise
Kärjäärikompass 5. jaanuaril toimus Jüri Gümnaasiumis gümnaasiumi õpilastele selline üritus nagu "Kärjäärikompass". Seal käisid rääkimas oma valdkonna spetsialistid, kes on tegelenud sellega mitu aastaid. Kõik spetsialistid olid naised, mina isiklikult arvan et oleks võinud rääkida mõni mees teda oleks huvitavam kuulata. Esimene esineja oli Innovest. Ta rääkis kutsekoolide võimalustest. Mina arvan et gümnaasiumi õpilastele pole vaja seda teemat tutvustada sest nad tegid 9. klassi lõpus valiku kas minna gümnaasiumisse õppima või kutsekooli. Sellest teemast peaks rääkima minu arvates 9. klassile, aasta alguses kuna see on vajalik informatsioon nende jaoks. Aga muidu see esineja rääkis hästi ja arusaadavalt ei olnud raske kuulata. Teine esineja rääkis võimalustest õppida välismaal ja kuidas töötab firma Dream Foundation.
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse analüüs Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) eelnõus ja seletuskirjas oli tehtud nii mõningaid uuendusi ja täpsustusi. Näiteks, koolikohustuse, erivajadustega laste õpetamise, kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks. Võib-olla on see suurepärane idee lahutada gümnaasium ja põhikool, luues nii tugeva põhikooli ja gümnaasiumi võrgustiku, kuid samas
Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele. Saksa okupatsiooni ajal jätkas õppeasutus tööd gümnaasiumina. Struktuur 6-klassilisele algkoolile rajanev kursus kestis 5 aastat. Vanemates klassides võidi süvendatult
Teose paremaks mõistmiseks aitab kaasa raamatus antud probleemide põhjal kirjandite ja analüüside kirjutamine. 1.2. Kohustuslik kirjandus Eestis Eesti Vabariigis on üle kolmesaja toimiva kooli. Kõikides koolides õpetatakse ühise õppekava alusel. Seega on kohustuslikule kirjandusele riikliku õppekava poolt sätestatud standardid ning normid. Õpetaja võib raamatuid käsitleda erinevas järjekorras, kuid on kindlad teosed, mis peavad kas põhikooli või gümnaasiumi lõpuks läbi töötatud olema. Päeva, mil kohustuslik kirjandus sisse viidi, ei saa täpselt määratleda, kuna see levis märkamatult. Kooliõpetajad andsid alguses ainult tublimatele mahukamaid teoseid koju lugeda. Hiljem laienes see kohustus kõigile. (Wikipedia 2013) Kirjanduse tundides tutvuvad õpilased Eesti ajaloo erinevate järkudega. Näiteks kui läbitakse romantismiajastu perioodi, siis loetakse ka selle ajastu raamatuid (näiteks Mérimée ,,Carmen"). 1.3
10.1898). Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848). Haridustee: Himmaste külakool, Põlva kihelkonnakool (184952), Tartu kreiskool (1853-54), Tartu gümnaasium (1855-58), Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 186566 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 186872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 187280 Otepää koguduse õpetaja, 18801902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 188096 kaardiväe diviisi pastor, 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja, 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.
II Lineaar, ruut, murdvõrrandid ja võrratused; III Vektor tasandil. Joone võrrand Teemad IV Funktsioonid ja nende graafikud; V Arvjada ja selle piirväärtus; VI Logaritm ja eksponentfunktsioonid. Logaritm ja eksponentvõrrandid ning võrratused; Teemad VII Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid; VIII Funktsiooni piirväärtus ja tuletis; IX Geomeetria tasandil ja ruumis; X Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused oskab arvutada peast, kirjalikult või arvutusvahendite abil ja oskab kriitiliselt hinnata arvutustulemusi; oskab teisendada algebralisi avaldisi; oskab lahendada ainekavaga fikseeritud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja võrratussüsteeme; oskab kasutada põhilisi mõõtühikuid ja seoseid nende vahel; Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused oskab praktikas kasutada planimeetria ja stereomeetria põhiseoseid;
Saku Gümnaasium Kui kaua aega päevast veedavad Saku Gümnaasiumi 11 klassi õpilased internetis ? Matemaatika statistika-uurimistöö Koostanud: Siim Seimoja Klass:11RE Juhendaja: Krista Polman
· Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja Teenistuskäik · 18721880 Otepää koguduse õpetaja · 18801902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja · 188096 kaardiväe diviisi pastor Ühiskonnategelasena · 1862 Õpetatud Eesti Seltsi liige · 1866 Vanemuise seltsi auliige
Jõhvi Gümnaasium Kerdu-Katty Pärss 11.c Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Õpilasuurimus Juhendaja: Maie Marks Jõhvi 2017 Annotatsioon Jõhvi Gümnaasium Töö pealkiri: Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Töö kaitsmise kuu ja Lehekülgede arv töös: 23 lk, millest teksti: 14lk, aasta: tabeleid: 5tk, lisasid: 7 tk, Märts 2017 jooniseid: 2tk kasutatud allikaid: 13 tk Referaat Õpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad.
Teadlased on välja selgitanud, et meestelgi on mitmeid stereotüüpselt vastassoole omistatus oskusi. Nemadki on lastele usaldusväärsed vestluskaaslased ninh hoolistevalt tähelepanelikud. Meestel on enne "aktiivseks isaks" saamist vaja tundma õppida omaenda tundeid. (Paulsen2011) Aljas (2017) arutleb, et emased haid arendavad aastaid pärast isaseloomast lahkuminekut võime üksi järglasi saada. Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele: 1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud; 2) kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või lõikes 4 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid; 3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami;
Gümnaasium kellele ja milleks? Eks iga gümnaasiumi õpilane siin on kuulnud õpetajailt küsimust, miks nad siin on? Tavaliselt on vastus, et õppimiseks. Aga kas see ka päriselt nii on, või valetavad õpilased silmaaauku? Peale põhikooli lõpetamist peab ju tegema selle suhteliselt suure otsuse mida edasi teha. Vailkuid tegelikult ju väga palju polegi: gümnaasium, mingisugune kutsekool või minna kohe tööle. See viimane ei ole minu arust just kõige parem variant, sest kes tahaks omale tööle võtta põhikooli haridusega
Mida mõtleb abiturent? Olles õppind juba üksteist aastat ja saanud palju teadmisi, tuleb nüüd abiturentidel mõelda, mis saab edasi. Kuidas eksamid heade hinnetega sooritada? Mida teha peale gümnaasiumi? Kas minna edasi õppima või minna hoopis tööle ? Kui minna õppima siis kuhu? Need ja paljud teisedki küsimused kimbutavad kindlasti igat abiturenti aina enam lõpetamisele lähenedes. Me kõik tahame gümnaasiumit heade hinnetega lõpetada, et oleks pärast hea vaadata ja ka kuhugi edasi õppima minnes oleks ka suurem võimalus sisse saada. Me proovime pingutada viimase aasta nii kuidas me suudame. Mõnele tuleb alles viimane aasta pähe, et peaks õppima
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued.
Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilaste seas, esindades erinevaid vanusegruppe, et täpsemalt teada saada nende õpilaste alkoholi tarbimise harjumustest. Uurimistöö eesmärk on kirjeldada Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte alkoholi tarbimist. Eesmärgist tulenevad järgmised uurimisülesanded: 1. Kirjeldada, kui palju õpilasi tarbib 12-ndas ja 8-ndas klassis alkoholi. 2
klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost
.......................... Mitu kooli on Rakke vallas? Nimeta need koolid. (4 p koolide arv, 3x kooli nimi) 3 kooli. Salla Põhikool, Lahu Algkool, Rakke Gümnaasium Mis aastal loodi MTÜ Spordiklubi Rakke? (1 p) a) 1999.aastal b) 2000.aastal c) 2001.aastal Kes rajas Rakkesse suure lubjatehase? (2 p üks eesnime ja teine perekonna nime eest) Karl Kaddak Mis on Rakke vallas ilmuva lehe nimi? (1 p) Rakke Kaja Kus asub Rakke Koduloo muuseum? (1 p) a) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone esimesel korrusel b) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone teisel korrusel c) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone kolmandal korrusel Millist nime kandis talu, kus Oskar Luts kirjutas esimese näidendi ,,Joosep Ärkla" ja ,,Kevade" alguspeatükid? (1 p) Miku talu Alates mis aastast on Rakkes raamatukogu? (1 p) a) 1830.aastast b) 1912.aastast c) 1970.aastast Mis aastal toimus Rakkes esmakordselt rattamaraton
õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest midagi kuulda, ja käskis tal veel aasta koolis olla. Aastal 1855, kui Hurt pidi Tartu kreisikoolist koju naasema, ei tahtnud Kooliinspektor Oettali Carl Hurda lahkumisest jälle midagi kuulda, ning käskis Jakobit gümnaasiumi. Kuna isal aga selleks raha puudus, võttis Oettali asja käsile ning võimaldas Hurdale tasuta lõunasöögi, ning hiljem stipendiumi, kui poisil on hinded korras. 1885 aastal tegi Jakob Hurt ära Gümnaasiumi sisseastumiskatsed ja teda võeti quarta'sse. Hurt õppis seal ühe semestri ja jaanipäevaks viidi teda üle tertia'sse, kus ta rääkis juba vabalt saksa keelt. Aastapärast viidi ta aga uuesti üle, secunda'sse, kuhu ta jäi pooleteiseks aastaks. 1857
enamasti teavad, kas tahavad minna tulevikus ülikooli ja omandada seal kõrgharidus. Kes on selle valiku teinud, lähevad gümnaasiumisse. Järjest rohkem on levinud mõtteviis, et gümnaasiumisse pole mõtet minna" paberi" pärast, sest majanduslik olukord soosib neid, kel on ette näidata dokument eriala omandamise kohta. Samas saab kutsehariduskeskuses tugeva aluse ka see, kes soovib omandada kõrgharidust peale kutseõpet. Oluline on samuti see, et kutseõppe eest maksab riik. Gümnaasiumi lõpetajad võivad ootamatult leida end olukorrast, kus soov õppida on, kuid raha selleks pole. Õnneks tuleb jälle appi kutseharidus, sest ka peale gümnaasiumi hariduse omandamist, on võimalik õppida omale amet. Samuti õpivad kutseõppes juba küpsemasse ikka jõudnud õppurid, kes soovivad oma ellu vaheldust ja on leidnud uued väljakutsed. Nii kaua kui kutseõpe on kättesaadav kõigile soovijaile, sõltumata
Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja 7. Ühiskondlik tegevus: 1860 Perno postimehe kaastööline 1860-1880 Rahvusliku liikumise üks juhtidest 1862 Õpetatud Eesti Seltsi Liige
Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest. Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed hilinejad ja muidumehed. järgneva loeteluga koondlauses võib koma(sid) või koolonit asendada MÕTTEKRIIPS. LISAND! 1. Nimetavas käändes- Liina Lai, Taebla Gümnaasiumi direktriss, on tegija. 2. Omastavas käändes- Liina, Taebla Gümnaasiumi direktrissi ema on Lea. 3. Osastavas käändes- Liina, Eesti tegijamaid naisi, on lihtsalt tegija. 4. Olevas käändes- Liina Lai Taebla Gümnaasiumi direktrissina ei tulnud kohale. 5. Võrdlus (kui-lisand)- Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kui-lisandi ette koma! Eeslisand võib olla nimetavas, omastavas, seestütlevas käändes. EESLISANDIT KOMADEGA EI ERALDATA
Martin Kängsepp Põrgupõhja talu Kurese küla Koonga vald 88401 Pärnumaa, 9. Klass Tel 51777333 Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi direktor 04. Mai 2015 Avaldus Palun võtta mind vastu Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi 10. Klassi Olen õppinud Kohtla- Nõmme koolis.
suurt osa üldisest rahakasutamisest. Swedbanki hinnangul käib Eesti noorte käest läbi 2,5 miljonit eurot taskuraha kuus, mis kulub erinevatele noortele mõeldud toodetele ja teenustele (4). See on märkimisväärselt suur summa ja peaks teadma, milliseid kulutusi selle rahaga tehakse ning kuidas rahakasutus olenevalt vanusest erineb. Uurimistöö käigus viis autor läbi küsitluse kolmes vanuseastmes. Ta uuris taskuraha kasutamist 7., 9. ja kõigis gümnaasiumi klassides. Küsitluse tulemusi võrdles autor TNS Emor uuringu tulemustega. Töö eesmärkideks seati: · Uurida, kuidas Saku Gümnaasiumi õpilased oma taskuraha kasutavad ja kuidas erinevad tulemused TNS Emor uuringu tulemustest. · Uurida, kas ja kuidas taskuraha kasutamine Saku Gümnaasiumis erineb sõltuvalt õpilase vanusest. Töö hüpotees: · Saku Gümnaasiumi õpilaste taskuraha kasutamine ei erine TNS Emor uuringu tulemustest.
Tapa Gümnaasium Valdur Kübarsepp UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Mailis Sults Tapa 2015 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11 Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas Valdkond: Psühholoogia Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: 26 Refereering Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad. Lähteallikana kasutasin enamjaolt erinevaid
.................. 33 SISSEJUHATUS 2 Süües mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, saab keha kõik vajaminevad toitained. Millega põhjendada seda, et üha enam ilmub ajalehtedes ja ajakirjades artikleid toitumisest tingitud probleemide kohta? Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne igas vanuses õpilaste seas, kuid autorile, olles ise gümnaasiumiõpilane, jäävad kõige enam silma eakaaslaste toitumisharjumused. Läbi aastate on sellele teemale pööratud tähelepanu erinevates uurimistöödes, näiteks on Mai Maser 2004. aastal viinud Eestis läbi ligi kümme aastat väldanud uuringu kooliõpilaste terviskäitumisest. See omakorda ajendas autorit uurima gümnasistide toitumisharjumusi aastal 2013. Uuriti kahte kooli, millest üks asus linnas ning teine linna lähedal maapiirkonnas.
Kui aga läheb teisiti, siis öeldakse, et saatus tahtis teisiti. Toon siinkohal ühe näite oma elust. Sel kevadel seisis mul ees ülesanne valida endale teeots, mida mööda käia pärast põhikooli lõpetamist. Võimalusi oli mitu. Valida sai maakoolide ja linnakoolide vahel, kuhu saamiseks tuli pingutada ja teha katsed. Võis ka valida kutsekooli, kuhu sissesaamiseks ei oleks pidanud nii palju pingutama. Tegin katseid kahte gümnaasiumi. Olin nendeks valinud Karlova gümnaasiumi ja Tamme gümnaasiumi. Karlova gümnaasiumis tegin katsed ära, kuid päeval enne Tamme gümnaasiumi katseid otsustasin vahetada kooli ja järgmisel päeval tulingi Forseliuse kooli katsetele. Võibolla mängis ka siin minu saatus rolli ja suunas mind sellesse kooli, kuhu sain ka sisse. Kindlalt paika pandud plaanid võivad vägagi kergesti muutuda. Ja tihti muudab ühe inimese plaani muutus ka teiste inimeste plaane. Ka minu näite puhul muutis
põhisõnagi, ainult üldisemalt. 4.2 kattuvad määrused eraldatakse omavahel komaga Koma panekul tuleb jälgida lisandi asendit põhisõna suhtes. Üritus toimub täna, esmaspäeval, 19.septembril. 1. eellisandit ei eraldata komaga Kuressaare Gümnaasiumi direktor Toomas Takkis osales koolitusel. Lauselühendid - on öeldiseta sõnarühmad, mis esinevad lauses enamasti määruse rollis. 1.1 erinevaid tiitleid inimese nime ees ei eraldata komadega 1. -nud, -tud lauselühend Tartu Ülikooli õppejõud eesti keele professor Martin Ehala uuris üliöpilaste Võivad esineda lauses : a) täiend Ära õpitud luuletus oli vahva
Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli? Ideaalses maailmas oleks nii , et kõik kes gümnaasiumi lähevad, lõpetavad ka selle, aga paraku nii ei ole. Tänapäeval jätavad paljud noored gümnaasiumi pooleli, aga miks nad jätavad? Kas nad on laisad ja ei viitsi õppida. Või on hoopis kooli keskkonnas probleem. Äkki hoopis tahetakse minna juba raha teenima. Üks peamisi põhjuseid on noorte laiskus. Kui õpilane on harjunud näiteks põhikoolis koduseid ülesandeid mitte tegema, siis suure tõenäosusega see jätkub ka gümnaasiumis. Aga gümnaasiumis enam nii lihtne ei ole ja sellepärast hakkavadki siis ka hinged langema. Ja kui hinded on kehvad, ega siis kaua vastu ei pea
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Birgit Kukk 10.a klass INIMESTE RAHVA - JA KULTUURIPÄRIMUSED AJALOO VÄLTEL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2012 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 6. mail 2014. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 26. mail 2014. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi aulas. Retsensent: Pille Pilv Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. õpilane /nimi, allkiri/ Autoriõigus: Birgit Kukk, 2012 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2012
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Alice Valter 10. a klass NOORTE PROBLEEMID VANEMATEGA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Mari-liis Oja Tallinn 2014 Uurimistöö on lubatud kaitsimisele 25. aprillil 2014. aastal Tallina Järveotsa Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 25. mail 2014. aastal kell 12.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi aulas. Retsensent: Tiiu Härsing Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. õpilane Alice Valter Autoriõigus: Alice Valter, 2014 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2014
Kõne Lugupeetud õpetaja, austatud klassikaaslased Kõik gümnaasiumi õpilased peavad kord seisma valiku ees mida teha peale gümnaasiumi lõppu, peavad otsustama selle kuhu nad tulevikus tahavad väla jõuda, ning mis eriala tööd nad kõige meelsamini tahaksid teha või kas nad üldse plaanivad tulevikus tööle minna. Paljud gümnasistid teavad juba gümnaasiumi alguses, kelleks nad saada soovivad ja mis eriala edasi õppida tahavad, kuid on ka palju neid õpilasi, kes ei suuda ka gümnaasimi lõpuks välja mõelda, mida nad edasi teha tahavad. Nii tehakse tihti ülikooli ja eriala valik kergekäeliselt esimese hetke ajendil , ning hiljem kahetsetakse sellepärast, et kas eriala mille nad on endale valinud, ning mis tundus neile algselt huvitav ja põnev ei ole olegi nii huvitav
Õiged valikud meie võimalus teha karjääri Lp õpetaja. Lp klassikaaslased. Nii minul kui ka teil kallid klassikaaslased ei ole kaugel aeg, kui gümnaasiumi lõppedes tuleb teha valik, mis mõjutab meie edasist elu enim. Niisiis olen otsustanud kõnelda teemal ,,Õiged valikud meie võimalus teha karjääri". Nii karjääri kui ka materiaalse edukuse ning jõukuse üks alustalasid on olnud haridus, mis oma sisult on ka valik. Valik just seetõttu, et kõigil on põhikooli lõppedes võimalus teha esimene haridusalane valik minna õppima kutsekooli, gümnaasiumi, peale neid ka ülikooli
Kontserdipäevik ,,Gustav Adolfi kooli saladus" Henry Lehts Õpetaja: Malle Veske Kuressaare 2017 Sissejuhatus Mina külastasin 6. novembril 2016 Gustav Adolfi Gümnaasiumi 385. aastapäeva tähistamiseks loodud rokkooperit "Gustav Adolfi kooli saladus", mis toimus Nordea Kontserdimajas. Heliloojaks ning muusikaliseks juhiks oli Siim Aimla, kes juhatas ka orkestrit, lavastajaks oli Mari-Liis Pruul ning ajalooülevaatelise libreto kirjutas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Jaak Juske. Laval laulsid ja tegid muusikat Gustav Adolfi Muusikakooli õpetajadest koosnev bänd, segakoor, kelle juhendajateks olid Merle Ilus ja
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks
täidab need õigeaegselt ja kvaliteetselt. Ta on alati nõus teisi aitama ja kunagi ei jää tal seetõttu oma ülesanded tähtajaks täitmata. Tihti eelistab ta oma oskuste täiendamist vabale ajale. Olen kindlalt veendunud, et Kermo Halljalg pole koolis mitte ainult vajalik, vaid oma eale vaatamata lausa asendamatu õpetaja. Soovitan koolile Kermo Halljalga julgelt ja olen veendunud, et see pole tema jaoks keeruline väljakutse. Sinu Nimi Taikvere Gümnaasiumi direktor Koostanud: Sinu Nimi Taikvere Gümnaasiumi direktor Tel: 67 44 777 e-post: [email protected]
Üheksandat klassi peavad õpetajad kooli üheks kõige tähtsamaks klassiks, sest siis peab õpilane tegema otsuseid, mis mõjutavad oluliselt tema haridust ja tulevikku. Õppeedukus on 9-ndas klassis minu jaoks väga oluline, sest kes meist ei tahaks endale head lõputunnistust ja soovitud gümnaasiumikohta? Põhikooli lõpuklass on pöördepunktiks kogu kooliaastale, sest see eraldab õpilased, kes tahavad õppida, nendest, kes seda ei taha. 9-nda klassi õppeedukus on tähtis ka gümnaasiumi katsete jaoks. 9. klass on viimane klass enne gümnaasiumi, seega on vaja ennast heast küljest näidata ja õpingutele keskenduda, kui tahad saavutada endale seatud eesmärke ja minna edasi õppima valitud kooli ja klassi. Selleks, et saada head tunnistust, peab õppima ja pingutama, et saavutada soovitud eesmärki ja kindlat kohta gümnaasiumis. Põhikooli lõpuklass on paljudele õpilastele koht, kus tuleb otsustada, mida oma eluga peale
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine,
1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, mille esimene trükk ilmus 1685. a Riias. Et saada oma koolile toetust, võttis ta 1686
Maailm on valla minna või mitte ? Minul, gümnaasiumi õpilasel, ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks, kelleks saan, millega ma tegelen ning kus pesitsen 10 aasta pärast. Mida teha, kuhu minna? Valikuid on piiritult ja see teeb otsustamine väga raskeks. Kindlasti on ju lihtsam, kui kaalul oleks vaid kaks ust tulevikku . Mida teha peale gümnaasiumi, on küsimus, millele sooviksin leida vastuse. Olen paika pannud endale ühe prioriteedi saada ülikooli haridus. Kuid mis eriala, seda ma välja mõelda ei ole suutnud. Suuresti sõltub mu valik nendest kolmest aastast, mis tuleb mul läbida Järvakandi Gümnaasiumis. Kooli lõppedes ma tean, kuidas on kulgenud minu õpperada ning mis on vaevanähtu tulemus. Selle aja peale peaksin aimama, mis mind köidab ja suutma teha elus järgmise käigu.
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus .
Paljud inimesed seavad endale eesmärgid juba varajases nooruses: kes tahab saada lauljaks, kes politseinikuks. Enamik inimeste jaoks ongi õnn see, kui nad saavad unistuste töö ning hea palga. Noored, kes juba varakult tulevikku planeerivad ja sellega kõvasti vaeva näevad, jõuavad ka tavaliselt enda unistusteni. Nad teavad, millega nad alati rohkem tööd peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei tõota. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks olen mina, olen jõudnud gümnaasiumi, mis tundub olevat koht noortele, kes kelle siht on ülikooli poole, kuid mina ei tea siiani, mis on minule sobiv amet. Igal inimesel on enda unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi , kas ka sinnani jõutakse. Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne
annaabi.ee 
