Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mälumäng "Rakke vald" (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu kooli on Rakke vallas?
  • Mis aastal loodi MTÜ Spordiklubi Rakke?
  • Kes rajas Rakkesse suure lubjatehase?
  • Mis on Rakke vallas ilmuva lehe nimi?
  • Kus asub Rakke Koduloo muuseum?
  • Mis aastast on Rakkes raamatukogu?
  • Mis aastal toimus Rakkes esmakordselt rattamaraton?
  • Millal on Rakket esmakordselt küla ürikutes mainitud?
  • Mida on kujutatud Rakke valla vapil?
  • Millal avas Rakke Hariduse Selts Rakke Koduloo muuseumi?
Mälumäng-Rakke vald #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrepohlak Õppematerjali autor
Mälumäng koos vastustega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
docx

Lahmuse Mõis

Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Hiiumaa tutvustus

suuruselt teine Eesti saar Saaremaa järel. Hiiumaa pindalaks on 989km2 ning rannajoone kogupikkuseks on 326 km. Hiiumaa tekkis 455 aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, ning tegu on ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on tuntud sealse rikkumata looduse, rohkete majakate ja Ristimäe poolest. Hiiumaa pealinnaks on Kärdla, mis on ühtlasi ka Hiiumaa ainus linn, kaks alevikku ­ Kõrgessaare ja Käina ning 182 küla. Lisaks pealinnale on Hiiu maakonnas ka neli valda ­ Emmaste vald, Kõrgessaare vald, Pühalepa vald ja Käina vald. Hiiu maakonnas elab 1.jaanuari seisuga 2009 10 097 inimest. Saare kõige kõrgemaks tipuks on Tornimägi (68 m.ü.m.), pikim jõgi on Luguse jõgi (21 km), suurim järv on Tihu Suurjärv (u 85 ha), suurim soo on Pihala raba (u 3050 ha). Hiiumaa ajalugu ulatub kaugele ­ esimest korda mainitakse ürikutes Hiiumaad 1228 dokumendis, millega läänistati vastasustatud Saare piiskopkond piiskop Gottfriedile. Tol ajal

Geograafia
thumbnail
22
doc

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber

Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaasium..........................................

Turism
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
34
doc

Lydia Koidula "Elu ja looming"

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011..................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
38
doc

Jalgsema küla ajalugu

Sageli pidi koolitöö varem lõpetama, kui vanemad enam ei saatnud lapsi kooli, vaid jätsid nad koju tööle. Õpilaste arv kõikus 30-40 vahel ja peaaegu kõik olid koolis korteris. Koolitöö kestis vaheaegade hommikust õhtuni, vanemad ja targemad õpilased olid kohustatud aitama nooremaid ja rumalamaid. Õhtuti põletati peergu, harvemini õpetaja enese poolt valmistatud rasvakoonlaid. Koolimaja kütteks tõi Seliküla vald hagu või puid. Hiljem hakati õpetajale maksma palka 80 rbl. aastas, koolimaad jäid endiselt tema kasutada. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist, usuõpetust ja vaimulikke laule. M. Kokk oli üksikutele õpilastele õpetanud saksa keelt. Koolikursus vältas 4 aastat, lisaks katselkäimised kuni 16 aastani, mil mindi leeri. Nooremad õpilased õppisid koolis 5 päeva nädalas, külakooli lõpetanud käisid ühel talvel 2 päeva ja järgmisel ühe päeva

Ajalugu
thumbnail
31
doc

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1.4 Isa surm..........

Ajalugu
thumbnail
58
rtf

Onomastika, nimekorraldus

Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................

Onomastika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun