Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gümnaasium - kellele ja milleks? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele ja milleks?
Gümnaasium – kellele ja milleks?
Eks iga gümnaasiumi õpilane siin on kuulnud õpetajailt küsimust, miks nad siin on? Tavaliselt on vastus, et õppimiseks. Aga kas see ka päriselt nii on, või valetavad õpilased silmaaauku?
Peale põhikooli lõpetamist peab ju tegema selle suhteliselt suure otsuse – mida edasi teha. Vailkuid tegelikult ju väga palju polegi: gümnaasium, mingisugune kutsekool või minna kohe tööle. See viimane ei ole minu arust just kõige parem variant, sest kes tahaks omale tööle võtta põhikooli haridusega inimest. Mitte just eriti paljud. Samas, kes otsib, see leiab, aga kindlasti pole see parim variant.
Ning osadel, kaasaarvatud minul, on midagi kutsekoolide vastu. Nagu see oleks kool neile, kes ei saa gümnaasiumis hakkama. Tegelikult seal saab ju gümnaasiumi ja mingi kutselise hariduse kohe kätte – ajavõit missugune. Kuigi millegipärast eelistatakse siiski gümnaasiumi.
Paljud jäävad gümnaasiumisse, kuna ei taha peale üheksat aastat sealt veel ära minna. Kui ikka nii kaua on ühes kohas samade inimeste keskel õpitud, siis ei kipu sealt väga ära minema. Gümnaasium on ka hea võimalus mõtlemiseks, mida oma eluga peale hakata ja mida tulevikus teha. Kolm aastat aega mõelda, millisesse ülikooli minna ja millist eriala edasi õppida. Aga et üldse kuskile ülikooli sisse saada, tuleb saada piisavalt heade tulemustega lõputunnistus ja selleks omakorda tuleb õppida. Kui põhikoolis saadi ilma erilise õppimata sobivad hinded kätte, siis gümnaasiumis nii lihtsalt ei saa. Näen seda juba oma pooleteist kuuga. Põhikoolis ma sain väga kergesti oma viied kätte, väga vähe pidin selleks midagi tegema. Nüüd gümnaasiumis on asjad teisiti – paar üksikut hinnet saab mittemidagi tehes siiski kätte, aga muidu peab nüüd hakkama topelt tööd tegema.
Mulle aga tundub, et paljud ei võta seda gümnaasiumi väga tõsiselt, kaasa arvatud vahel minagi . Oma tahtmise järgi minnakse tundidest minema ja asjad jäetakse õppimata. Ometigi on ju kõik tulnud siia õppima, nagu väidetakse. Paljud vastavad sellele küsimusele, millega ma kõnet alustasin, et nad on siin hariduse pärast. See ju on sulaselge valetamine, kui ei käida koolis kohalgi. Nagu koguaeg iganädal korrutatakse, on gümnaasium vabatahtlik ja kedagi ei sunnita millekski ega hoita vägisi kinni, aga gümnaasiumiealised on juba piisavalt suured inimesed, et ise mõelda. Ma arvan, et võin julgelt öelda, nii mõnigi kahetseb pärast keskkooli lõpetamist või välja langemist, et ei õpitud korralikult.
Siiski igaüks ise teab, mida oma eluga peale hakkab. Eks kõik tee nagu ise tahavad ja seda on ka tulevikus näha, kes suutis mõistlikumalt otsuseid langetada ning nende järgi talitleda.
Gümnaasium on ju siiski õppimise koht, nagu enamik teab, kuid kõik kipuvad seda alatihti ära unustama .
Gümnaasium - kellele ja milleks #1 Gümnaasium - kellele ja milleks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrin Aibast Õppematerjali autor
Kõne

Sarnased õppematerjalid

Elu täielik muutumine ühe kuuga
4
odt

Elu täielik muutumine ühe kuuga

Elu täielik muutumine ühe kuuga Ma poleks eales uskunud, et psühholoogiatund võib olla nii huvitav, andes mulle palju erinevaid nippe ja näpuandeid, kuidas elus toime tulla. Ma arvasin enne psühholoogia tunnis käima hakkamist, et psühholoogia on kuiv teooria inimeste tüüpidest, kuid ma eksisin, see on midagi enamat. Me saame gruppides asjade üle arutada ja ühtlasi analüüsida ka ennast. Alates esimestest tundidest olen rohkem mõtlema hakanud sellest, kuidas enda senist tegevust efektiivsemaks muuta ja olen enda senistes tegevustes hakanud vigu otsima. Vigu otsin vaid selleks, et ma ennast paremaks saaksin muuta. Kindlasti on mulle kasuks tulnud ka mälutreenig, mida ma tunnis tehtu järgi olen kodus harjutanud. Kindlasti võin väita, et võõrkeeltes õpitavad sõnad ja fraasid hakkavad kohe tüki kergemini pähe. Ja õppimist kergendab ka sõnadest pildi kokkupanemine. Eriti kasulik on see näiteks luuletuse esitamisel, või ajalooks õppides.

Psühholoogia
Minu LÜG mälestusraamat
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga ­ nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine. Algse eelarve järgi oli Wiedemanni kooli remondiks planeeritud 42 miljonit krooni, kuid valitsus ei olnud veel kooli

Ühiskond
Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest-
2
docx

Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ?

sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte pöhikool. Ja ju neid lapsi ka juurde tuleb, nagu praegu esimeses klassis ju, seal üpris palju õpilasi. Ei tea küll kui palju läheb gümnaasiumi osa ülalpidamine maksma, aga usun, et see tasub end ära. Seda enam kui kool sai uue kuue." Kõige enam puudutab see otsus siiski aga õpilasi, kes käivad veel põhikoolis, ningi õpetajaid, kelle palka see otsus mõjutab. Oma isikut mitte avaldada sooviva 9. klassi

Eesti keel
Sportimisvõimalused
25
doc

Sportimisvõimalused

.............................................................................................................25 3 SISSEJUHATUS Igal kevadel on sajad põhikoolilõpetajad valiku ees, kuidas jätkata oma haridusteed, milline kool oleks sobiv arvestades teadmiste tase ja õpilase vajadusi. Gümnaasiumihariduse omandamiseks Kuressaares on valida kahe kooli vahel ­ Saaremaa Ühisgümnaasium ja Kuressaare Gümnaasium. Kuna valikuvariante on vaid kaks, siis tuleb oma valikut hoolega kaaluda ja arvestada seejuures mõlema kooli plusside ja miinustega. Uurimistöö koostamisel lähtus autor faktist, et Kuressaare Gümnaasium pakub väga mitmekülgseid võimalusi sportimiseks ning just seetõttu on paljud otsustanud Kuressaare Gümnaasiumis õppimise kasuks. Teema sai valitud ka seetõttu, et antud hetkel on Eesti tippsportlaste hulgas mitmed Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaed.

Teadus tööde alused (tta)
Ainus-mis segab õppimist-on mu eelnev haridus
4
docx

Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus

isegi nimed samad. Võrreldes minu ning minu ema tunnistusi vaid ainete põhjal, oleks raske aru saada, kumb meist on õppinud isesõitvate elektriautode ning kumb Moskvitšide ajastul. Vananenud õppekava pole kohe kindlasti mitte vaid minu kooli probleem. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas õppeainetena kohustuslikud kursused ongi vaid n-ö kõige elementaarsemad ehk need, mida on õpetatud juba aastakümneid. Tänapäeval ju lihtsalt üritatakse rõhuda sellele, et iga gümnaasium saaks ise valida spetsiifilisemaid aineid. Kuigi olen igati nõus sellega, et noored peaksid saama valida juba gümnaasiumis, milliseid aineid nad õppida soovivad, siis tihti lisanduvaid valikuvõimalusi ära ei kasutata. Isegi kui kool võimaldab õpilasel valida programmeerimis- või ettevõtluskursuseid, siis motivatsioon neid aineid tegelikult ka õppida on küllaltki vähestel. Gümnaasiumi saab ju lõpetada ka ilma

Kirjandus
Kelleks saada
2
rtf

Kelleks saada

ei oska või ei saa hakkama sellega, see amet juba oleks miskit, aga sellega kaasneb ka palju tööd, kui olla virk ja kraps siis saame me kõik hakkama sellega. Aga mind vahel paneb ikka mõtlema see, et kelleks ma ikkagi saan? Kelleks ma saada tahan, mu mõtted liiguvad nii kiiresti et ei tea, kord tahan saada lenduriks, siis jällegi mingiks asjapulgaks või siis hoopis juristiks, neid läheb kah ikka vaja. Aga milleks üldse kellekski saada, kas sellepärast et elus kuhugile edasi jõuda või elada nii nagu ise tahad, käia tööl ,teenida, soetada endale kinnisvara või lihtsalt et riigile raha sisse tuua. Eks seda teeme nagunii, selleks me ei pääse mitte keegi. Riigikogulastel on hea amet, need kah seal muud ei tee, kui mõtlevad lolle seadusi, tõstavad asju, vähendavad palku, aga enda palkasid ei kergendata, mis viga küll elada, ei mingeid muresid

Eesti keel
Minu kirjandite analüüs
10
doc

Minu kirjandite analüüs

keskele ka mainida. Kui tegemist on sellise juhtumiga, on katsumus suur, tuleb võidelda ja kõigest väest pingutada ning kui ei õnnestu teist inimest sama tundma panna, siis tuleb sellega leppida ning õigel hetkel alla anda. J. W. Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" peategelane ei suutnud leppida tõsiasjaga, et ei saa Lottet omale, ning tappis end. _ (?) Sellistes kohtades saab võitude ja tulemuste kaudu oma maad maailmale tutvustada, sest teistele võistlejatele ja ka tavalisele rahvale, kellele sport vähegi huvi pakub, jääb mõtetesse meelde riigi nimi, mida ta varem võib- olla kuulnudki polnud kes mingi ala võitnud või hea katse sooritanud on. Kõige suurema teoga on hakkama saanud Gerd Kanter, kes on nii maailmameister kui ka olümpiavõitja. Loodan, et tulevikus oleme kuulsad nii spordis kui ka muudes eluvaldkondades ning ükski võõras inimene ei pea esitama küsimust: ,,Eesti, kas see on mingi järv?", vaid teab kohe, kes me, eestlased, sellised oleme.

Eesti keel
Haridus on elu kompass
2
rtf

Haridus on elu kompass

Haridus on elu kompass Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan

Kirjandus




Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: Andis häid mõtteid ja oli abiks.
22:43 03-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun