Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism
" Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goethe (1749-32)- kunstiküps näidend ,,Götz von Berlichingen"; looming algab V, jõuab romantismi; romaan ,,Wilhelm Meister"- esinduslik kujunemis- ehk arengu-,ka isikuromaan; proosatragöödia "Egmont"- insp Madalmaade revolutsioonist 16.s; ,,Faust"( I osa 1808; II osa 1833)- tragöödia, tugines saksa levinud legendile, peateos, elutöö, kirj 60a, Faust- ajal isik; luuleloomingus sai mõjutusi ja inspiratsiooni rahvaluulest ja Shakespeare'ilt, ballaad "Metsavaim", "Rooma eleegiad". J. C.F von Schiller(1759-05)- näidend ,,Röövlid" (81); Don Carlos (1787) ta esimene värssdr, keskendub vägivalla ja türannia vastu; ,,Salakavalus ja armastus"- silmapaistev saksa kaasajadr; tema loomingut läbib vabaduse-teema
Jaan Tooming)sai 1960ndate teatriuuenduse alguseks. 1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim
1. Tegevuspaikade mitmekülgsus, karakterite tabavus, talurahva elu kujutuse sügavus, autori piirdumine kindla piirkonna ja omavaheliste suhetega. 2. Romaani tegevuse tempo on aeglane, laineline, algul kirjeldatakse elu lühemate ajavahemike jooksul VI PILET 1. Shakespeare´i näidendid zanr, põhiteema, sõnum (3 omal valikul) 2. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" I osa erinevad peremehetüübid ja naiskarakterid. Vastused: · * ,,Othello" tragöödia Teose autor on kirjutanud selle teose, et näidata rahvale, et mõni inimene on väga julm ja teeb kõike, et saada oma tahtmist. Teoses tuleb välja, et Jago üritab alatute võtetega saada karjääriredelil ülesse poole ja ta üritab seda teha iga hinnaga. Kindlasti oli tähtis ka raamatu kirjutamisel rassismi teema, kuna Othello tegelane oli maur. On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane
lühijuttudega,tunnustuse tõi esimene novellikogu ,,Must rist" Novellikogud: ,,Epp Pillarpardi punjaba potitehas" ja ,,Ajude mäss". tema stiil-elunähtuste võigas kujutamine;tema tegelased on kättemaksjad ja egoistlikud, tigedad ja ebaausad. 30-ndate novellikogud: ,,Omakohus" , ,,Neli tuult jalge all", ,,Teod pahurpidi" , ,,Armuleib". Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:"Luupainajad" ja romaan"Hulgus"-sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell ,,Lodjavahi surm" . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Mõisted: 1. dialoog- Kahe või enam inimese vahel toimuv kõnelus. 1. monoloog- Ühe kõne 1. remark- Märkus autorilt 1. draama- Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. 1. tragöödia- Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 1
tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab. Ta püüab sisekõhklusi võita, kuid kodust ja vanematelt piiritud elutunne osutus tugevamaks . Tiina hukkub uhkena ja alistumatuna orjuse ja vaimupimeduse ohvrina, kuid tema lühike traagiline elu, tema mõtted ja unistused inimväärikusest ja vabadusest kõlavad üle aegade
Laul ja tants põimusid näidendiga. ,,Armastus, au ja võim". 17. saj algus. Vaimulik. Ülistab sisemist vabadust. Moraliseerimine. Ei huvita ajaloofaktid. Vabadusiha, optimism, süzeed- tolleaegsete tuntud rahvaste elust, rahvaluulest, antiikmütoloogiast. Eesmärk: publikule meeldida ja neil naudingut pakkuda. Sageli kõrvutatud Shakespeare'iga, teatris laienes vaatemängulisus,rikkalikud/uhked dekor. Ühiskondlik allakäik-kriisitingimustes sünnib religioosne ja eksistentsiline draama. 1651 pühitseti preestriks Gongora- 16.-17 saj. Preester. Gongorism- kujundirikas väljendus, keeruline, viimistletud. Luuletaja. Poeem ,,Üksindused"- looduse kirjeldamine, ähmasus. Metafoorid. Quevedo- 16.-17. saj. Kõrgaadlist pagendusse. Satiiriline. ,,Unenäod"- proosasatiir. ,,Kelm don Peblose elukäik"- romaan. Mitmekülgne. Inimnarruse piitsutaja. Donne- luuletaja. 16.-17.saj. Kontseptid ja vastandamised. Luulelooming usulis-filosoofilise kallakuga
ja ilmeka stiiliga. Novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel puudub inimväärikus. Näiteks novellid ,,Duell", ,,Maja ärklitoaga", ,,Daam koerakesega". Püüdis oma novellidega avada elu põhiolemust tavaliste ja väga tuttavate pisijuhtumite kaudu. Koolipõlves alustas näidendite kirjutamist, tema draamateosed, mida ta ise nimetas komöödiateks valmisid sajandivahetusel. Tegi koostööd Moskva Kunstiteatriga. Näidenditel on nii komöödia kui ka tragöödia tunnusjooni, optimism seguneb pessimiga. Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes. Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. · Uus draama, H
Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga- Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta. Pilet II · Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Esimene dateeritud etendus 534. a e Kr, lavastaja Thespis. Komöödiad-tragöödiad on seotud usuliste kommetega. 6. saj e Kr teatril meelelahutuslik varjund. Esimesena kujuneb välja tragöödia, tähtis osa on kooril (tragöödia koor 24, pikkades rüüdes, komöödia koor 12 liiget, maskides). Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetud viljakuspidude (orgiad) ajal etendatakse. Kooris eeslaulja e protagonist. Dialoog= näitleja+koor. Kolm näitlejat tavaliselt. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui ka näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja; näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat
Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia
Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix
· 91. sonett et armastatu teda ei hülgaks · 93. sonett armastatu on liiderlik · 109. sonett räägib armastusest, mille tõttu on verd valatud, truuduse vanne · 121. sonett autor arvab, et on parem olla halb Shakespeare sonetid räägivad enamasti armastusest ja armastatust, kellega ei saa kahjuks õnnelikult koos olla. Sonettides on palju ridade vahele peidetud. Kasutatakse rohkelt kõnekujundeid. Shakespeare draama Komöödiad liikuvad ja elurõõmsad Olulisemad: 1. ,,Suveöö unenägu" - noorte õigus vabale armastusele, selgelt selle vastu, et vanemad püüavad laste elu korraldada. 2. ,,Veneetsia kaupmees" - vastandamine (ühelt poolt rõõm, sõprus, suuremeelsus, teisalt raha, ahnus ja tigedus) 3. ,,Tõrksa taltsutamine" - armastus uue nurga alt. Noor naine on poiste vastu tõrges, istub kõigile pähe,
2006 Lauluga ristitud 2007 Luule 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus ei olnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase "Kahekesi" ja Tammsaare "Pikad sammud" ning "Noored hinged". Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus. Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku kujutuslaadi süvenedes tiheneb ka seiste ja vastavuste võrgustik.
Kokku hoides oleks olnud võimalik kaugenemise vastu võidelda. Nimelt see “miks-mina-miks-mitte-tema- mäng" saigi neile saatuslikuks. J.W.Goethe „Faus Faust on teadlane, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud „Faust“ on lugu taltsutamatust uudishimust ja Värssnäiden t“ doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta on teadmistejanust, millest ei tulene mitte ühtegi d. masendunud. Taevas sõlmivad Jumal ja Mefistofeles(Kurat) ideaalselt perspektiivi – tekib rahuldamatus, kihlveo, et kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada
Katse läheb korda, kolonel kaotab. Liza on oma ,,loojast" kõrgemal. Kui liza lahkub, mõistab professor, et Liza on muutunud talle kalliks ja lähedaseks inimeseks. Idee- kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega. Kõik ei ole see, mis paistab. Liza sisemiselt suurem inimene, kui H.Higgins. Maeterlinck: 1862-1949. Belgia. Põhiteosed- ,,Kasvuhooned", ,,printsess Maleine", ,,Pimedad" ,,Sissetungija" ,,Sisemus". Stiil- sümbolistlik draama, filosoofiline lähenemine. Teemad- elu mõte, kuidas eluga hakkama saada, saatus, õnn, hinge ja mõistmise vastuolu, mittemõistmine, elu kahepoolsus, hinge ja mõistuse vastuolu, saatuse võim inimese üle. Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest. Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust ,,Kurja
uuesti kasvanud. Renessanss "Hamlet" lektüür, tegelaste nimed tahvlile kuidas keegi oma saatuse lôpetas? Renessanss öpiku järgi esindajad, maa, zhanr, tähtsam teos tunnusjooned: 1. eeskuju vôeti antiigist 2. maise elu meelelised rôömud 3.humanism s.t. inimesekesksus kirjanduses 4.tähtsustati individuaalsust ja isiksust 5. 1440 leiutati trükikunst, raamat hakkas levima 6.platooniline armastus 7.vaimuliku maailma tôrjumine 8.uued vormid sonett ja novell 9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism "Hamlet" tegelased: Hamlet, Gertrud, Claudius, Polonius, Laertes, Ophelia, Rozencrants, Guildenstern, Horatio Ôukonna pahed 1. kahepalgelisus, silmakirjalikkus, reetlikkus, jälitamine, salatsemine, ebaôiglus, prassimine ja pidutsemine (Too näiteid) Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus. Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks.
Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad teoses kaks neidu: Tiina ja Mari.
loob Venemaa ja Euroopa ajaloo suurejoonelise panoraami, kuid eeskätt räägib siiski inimestest. panoraami, kuid eeskätt räägib siiski inimestest. Teoses kesksele kohale paigutuv ajaloosündmus-Napoleoni lüüasaamine- sümboliseerib müstilise vene hinge võitu maailmavalitsemise plaane haudunud võõrvõimu üle, kusjuures Tolstoi veendumusel pääseb lõppkokkuvõttes alati võidule ajaloo tahe, üldine vaim. Realistina toob Tolstoi lugejani sõja tragöödia. Tema arvates oli sõda kõige hullem kuritegu. Temas sai paadunud veendunud patsifist, kes taunis mis tahes vägivalda. Pärast suurromaani hakkas Tolstoi kavandama teost oma kaasajast. ,,Anna Karenina" otsib vastust küsimusele, milles seisneb inimese hüve ja milles kurjus, mis on inimese elu mõte, missugused on sellest lähtuvalt ta kohustused ja õigused. Teoses kujutatakse ülimat enesearmastust ja egoismi ning samas piirideta kirge ja andumust. Teos on mitmeti
teatril on kasvatuslik iseloom, pahet on vaja näidata nii, et ta paneks selle sündusetust mõistma ja vihkama mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666), “Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt
-Fausti teejuht on põrguvürst ise, kes on reetlik teejuht ja kelle eesmärk on Fausti Eksitamine inimlike nõrkustega -algul pakub kurivaim lihtsamaid ahvatlusi: ohjeldamatu pidutsemie, armastus, nõidade volbriöö. -Mefistofels tahab Fausti lõksu meelitada -Faustis tekib tõeline armastus aga tema armastatu hukkub -I osa lõppeb tragöödiaga, II osa alguses on ta pärast rasket kaotust ja läbielamisi ärkamas uutele lootustele -Faust armub Helenasse , Faust haarab Helenale järele kuid too haihtub, sest ta on vaid vaim, ideaal mis jääb faustile kättesaamatuks -järgnevad ideaalpildid Faustist kui õiglasest ja targast valitsejast ning Hormoonilisest armuõnnest maailma kauneima naisega -hukkub nende armastusest sündinud poeg ja Helena kaob muinasaega -kui armastuse ahvartlused on nurjunud pakub Mefistofeles Faustile piiramatut võimu -Fausti unistuseks saab võitlus looduse stiihia vastu, ta leiab olemise mõtte töös inimestee ja
Kloostrikoolid: seitse vaba kunsti. Püha Benedictus- uus kloostri põhikiri. Benediktlaste ordu. Rändmunkade ordud: augustiinlased, karmeliidid (Karmeli mäel Palestiinas klooster; ristisõdijate järeltulijad), dominiiklased, frantsisklased. Linnakultuur "Draama sündis linnaväljakul..." -Puskin Keskaegne draamakunst sündis karnevalist. Linnas eri tüüpi kultuuride tihe kokkupuude. Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12. sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu. Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan. Ristisõjad- rüütlite vaimulikud vennaskonnad (Templirüütlite ordu, Teutooni ordu). Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus
Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). didaktiline teos ilukirjanduslik teos, mis on teadlikult moraliseeriv või õpetav. Näiteks Nicolas Boileau (16361711) "Luulekunstis" (1674) esitatakse oma aja luuleteooria põhilisi seisukohti. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Poeet Thespis (6. sajand e.Kr) lisas kooriettekandele näitleja, kes astus kooriga dialoogi, nii tekkis dramaturgiline element. Dionysos ka Bakchos. Kreeka viljakusjumal, Zeusi ja Teeba printsess Semele poeg. Dionysost kummardati looduse loova jõu jumalana, hiljem sai temast joovastuse ja ekstaasi jumal. Dionysose auks peeti igal aastal kevadel pidustusi. Dionysose kultusest on arenenud kreeka tragöödia ja komöödia.
– renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad. Island: Vanem Edda. Koondab laule, mis pärinevad eri aegadest ja tihti ka räägivad teineteisele vastu. Kirja pandud XI-XII sajandil. Pajatavad maailma tekkest. Jumalad hiiud. Sõjakangelaste manala Valhalla, valküürid
Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori enda psühholoogiakontseptsioonid. Henrik Ibsen (1828 1906) H. Ibsen sündis Lõuna- Norra rannalinnas Skienis kaupmehe peres. Kuni 15. eluaastani õppis kodulinnas, kuid pärast isa pankrotistumist tuli hakata ise leiba teenima. Alustanud Grimstadis apteekriõpilasena, jätkas iseseisvalt õpinguid, et pääseda ülikooli. Aja jooksul mõistis, et ta tõeline kutsumus on dramaturgia
vaidlushimuline. 5 Varajane looming Loomingulist teed alustas külaelu kujutajana,toetudes kodupaiga miljööle ja seal elavatele inimtüüpidele.Tema esteetiliste vaadete kujunemist mõjutasid loodusteadused,aga ka huvi inimese instinktide ja psüühika vastu.Humoristliku,lüürilise ja traagilise elemendi kokkusulamine nähtub lühijutus ,,Mäetaguse vanad",algul ilmus see jutustus pealkirjaga ,,Kuresaare vanad".See novell oli teiste novellidega võrreldes helge. Olustikumaalingut leidub jutustuses ,,Kaks paari ja üksainus"Varasema loomingu silmapaistvaim teos on jutustus ,,Vanad ja noored",milles põhjustab konflikti kahe põlvkonna vahel omanditunne ja võitlus peremehe õiguse eest talus.Nendes lugudes on olemas aine ja stiil,mille juurde tuleb hiljem tagasi oma pikemates teostes.Revolutsiooni mahasurumise julmus on jäädvustatud jutustuses
Otsitakse ja leitakse uusi kujutamisvahendeid, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. ,, Tõtt, karmi tõtt". Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism
Hiljem Lümanda koolijuhataja, populaarne, juhtis seltsielu, hea kõnemees. 1944 läks Rootsi ja oli elulõpuni seal. Looming: I romaan 1926 ,,Kesaliblik", rannatriloogia: ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all", ,,Hea sadam" , näidend: ,,Vaese mehe ututall" Kirjutanud romaane. Näidendeid ja jutustusi. 1938 anti talle riigi poolt talu. Teine kandidaat oli Tammsaare, aga ta oli linnastunud ja Lagle talu sai Mälk. Kirjutas rannaäärsest eluolust. Novell ,,Surnu Surm", romaan ,,Õitsev meri" 5. Aira Kaal- Põidest pärit, eelkõige luuletaja. 1960ndatel proosakogumik ,,Kodu nurga laastud" I-III 6. Aadu Hint- 30ndatel ,,Pidalitõbi", ,,Vatku tõbilas". Tetraloogia ,,Tuuline rand" 1951- 1966. 7. Juhan Smuul- 1920-1971, ,,Karm Noorus" 1946, poeem ,,Poeem Stalinile", ,,Järvesuu poiste brigaad" 50ndatel ,,Kirjad sõgedate külast"-olupiltide kogumik. Monodraama ,,Polkovniku lesk"
lõpul oli ta linnapea abiks. Balzac´i välimus oli vastuolus tolleaegse moejoonega ning oma välimuselt meenutas ta koolipoissi, kes oli suvega riietest välja kasvand. Tema esiklaps oli Honorè, kes sai korraliku koolihariduse kahes koolis. Balzac oli koolis suur lugeja ja kaasõpilased kutsusid teda poeediks. Aastal 1819 lõpetas ta õigusteaduskonna. 2. Balzac tegi järelduse, et tal pole andi tragöödia ega luuletamise peale ja ta peaks katsetama mõnda teist kirjandusliiki. 3. 4. ,,Inimlik komöödia" 5. See koosnes kolmest osast. 6. ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid" 7. 8. ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" Gustave Tlabert (1821-1880) Prantsuse realismi kirjanik. Pärit Prantsuse väikelinnast Rouenist, õppis vanemate pealekäimisel ..., katkestas õpingud ja pühendus loomingule
Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.] Eepos - lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
