Ülevaade A-GPS tehnoloogiast (1)

Ülevaade A-GPS tehnoloogiast
A-GPS (Assisteeritud GPS) on tehnoloogia , mis parandab GPS seadmete leitavust olukorras, kus GPS signaal on nõrk. Näiteks parandab see seadme leitavust majades ja kõrghoonete vahel.
( http://www.inosat.ee/et/positsioneerimisseadmed/child-locator/seadme-toopohimotted )
A-GPSi ( Assisted GPS ehk “abistatav GPS”) kasutamine
Meie esivanemad pidid kasutama üsna ekstreemseid võtteid, et vältida äraeksimist. Püstitati hiiglaslike märke ja õpiti orienteeruma tähtede järgi. Tänapäeval on asi kõvasti lihtsam. Vaja on vaid ühte pisikest vidinat, mis võib väga kiirelt tuvastada mistahes asukoha. Selliseks vidinaks on GPS ehk globaalne positsioneerimissüsteem.
( http://electronics.howstuffworks.com/gadgets/travel/gps.ht m)
Paljud teavad, et GPSi kasutamine on tasuta ja sellega otseselt mingeid lisakulusid ei kaasne. Kõigil uutel nutitelefonidel on ühe positsioneerimisvahendina võimalus kasutada ka veel Assisted GPSi ehk lühendatult A-GPSi. See on väike tehnoloogiline abimees mobiiltelefonis, mis aitab päris GPS’il kiiremini satelliitidelt signaali leida. Vaikimisi on uuel telefonil A-GPS kasutamine sisse lülitatud.
Navigatsiooniprogramm proovib alati sinu asukohta määrata ja kui A-GPS on telefonis sisse lülitatud, siis kasutatakse ka natukene andmesidet, et votta ühendust positsioneerimisserveriga ja siis lähikonnas asuvate mobiili tugijaamade asukohtade põhjal oma ligikaudne asukoht määrata. Seetõttu tuleks välismaal olles ettevaatlik olla, et omale tahtmatult suurt telefoniarvet andmesidekasutuse tõttu ei tekitaks.
A-GPSi on alati võimalik välja lülitada ning tavalist GPS’i kasutada. Tavalise GPSi kasutamine ei vaja mobiilset andmesidet vaid töötab puhtalt satelliitidelt kinni püütava signaali põhjal.
( http://www.nokia.com/hk-zh/ )
Joonis 1.1. GPS ja A-GPS töörežiimid.
Välja on võimalik tuua kaks A-GPSi töörežiimi (joonis 1.1). Esimene ehk peamine, on selline, kus kõik töö, mis on seotud seadme koordinaatide määramisega teeb mobiilivõrgu infrastruktuur . Teine ehk abireziim kiirendab peamise GPS seadme käivitamise. Siis uuendatakse mobiilioperaatori baasi kaudu info, mis käsitleb nähtavate satelliitide nimekirja. Antud juhul sisseehitatud GPS vastuvõtja ise võtab vastu ja töötleb informatsiooni, mis on vaja selleks, et määrata teatud asukoha koordinaadid. ( http://www.smartphone.ua/w_a-gps.html )
A-GPS tehnoloogia eelised
A-GPS arendati välja USAs eesmärgiga abistada hädaabi keskustele laekunud mobiiilikõnede tegijate asukoha väljaselgitamist. Mobiiltelefonidelt tehakse seal aastas miljoneid hädaabikõnesid ning A-gps võimaldab helistaja asukoha määrata kiiremini ja täpsemini, kui vana tehnoloogiaga. See omakorda aitab kiirabil jõua kiiremini abivajajateni ja päästa elusid .
( http://www.radio-electronics.com/info/cellulartelecomms/location_services/assisted_gps.php )
A-GPSil on paar erinevust võrreldes tavalise GPSiga, mis on üldiselt ka selle tehnoloogia eelisteks. Peamine neist on see, et A-GPS suudab oma asukoha määrata kohe, eelnevalt sidesatteliite otsimata, mis säästab aega kuni mitu minutit. Koordinaadid saadakse kätte väga kiiresti, praktiliselt kohe pärast sisselülitamist.
Teine eelis on signaalide vastuvõtu suur tundlikus kohal, mida saab nimetada „surnud tsooniks“ (tunnelites, nõgudes, kitsastel tänavatel, siseruumides, tihedas metsas).
A-GPS tehnoloogia puudused
Kõige suurem puudus on see, et A-GPS ei funktsioneeri mobiilsidevõrgu levialast väljas. Mõned A-GPS vastuvõtjad on ühendatud raadiomooduliga (GSM) ja ei saa startida, kui raadiomoodul on väljalülitatud. Seejuures pole GSM ( GPRS ) leviala olemasolu kohustuslik A-GPS mooduli startimiseks.
( http://ru.wikipedia.org/wiki/A-GPS )
A-GPS toimib üle mobiilse internetiühenduse. Satelliitide andmed edastatakse spetsiaalsest serverist, mis neid reaalajas jälgib. Eestis toimib A-GPS teadaolevalt EMT ja Elisa võrgus.
( http://et.wikipedia.org/wiki/A-GPS )
Osad mobiilioperaatorid ei luba omalt poolt kasutada A-GPS positsioneerimist, selgeid põhjuseid välja toomata. Eestis lubab A-GPS positsioneerimist näiteks EMT, mis läbi spetsiaalse lahenduse (SurfPort) lubab positsioneerimist ka vanematel telefonidel. Veel üheks miinuseks on see, A-GPS täpsus jääb tihti alla GPS-ile, eriti just piirkondades, kus on vähem maste . Linnades töötab A-GPS alati täpsemini. Lisaks ei toeta A-GPS pidevalt muutuva asukoha määramist. Iga päring nõuab eraldi positsioneerimise alustamist ning seepärast ei ole võimalik näiteks auto liikumist reaalajas vaadelda.
( http://koolielu.ee/pages/view/27276/a-gps )
Liigikaudse asukoha määramine
Mobiiltelefoniga on võimalik tugijaamade kaudu määrata liigikaudne asukoht. Täpsus sõltub nende jaamade paiknemise tihedusest. Kõige tihedamalt paiknevad jaamad tavaliselt kesklinnades, kus asukoha määramise täpsus on 20 kuni 500 meetrit. Mida väiksem on tugijaamade paiknemise tihedus seda väiksem on asukoha täpsus. Äärelinnas on täpsus ligikaudu 1500-2000 m.
GPS kasutab asukoha määramiseks 27 satelliiti (24 koguaeg ning 3 on mõeldud tagavaraks, kui tuleb ette mõni rike ), et võimaldada isikul teada saada tema hetkeline asukoht. Arvutused asukoha kindlakstegemiseks põhinevad lihtsal aritmeetilisel teoorial.
( http://ru.wikipedia.org/wiki/A-GPS )
Töö A-GPS süsteemis
GPS-seade võib joonistada absoluutsed suunad põhinedes kindlale asukohale või anda suunajuhised läbi kaardiseadmete sõltumata isiku asukohast. Head GPS- seadmed tundlike anduritega võivad aga maksta üsna palju. Kuna A-GPS on sobitatud mobiilseadmetele, võtab ta appi GPRS´i ja teenusepakkuja võrgu teave, et määrata praegust asukohta täpselt.
Tüüpiline A-GPS toega telefon kasutab GPRS´i või mõnda teist internetipõhist andmesideühendust, et saada ühendust abiserveriga. Esmakordsel kasutamisel võib see olla pisut aeglane. Kuna see tehnika ei käi võrguteenuste alla, siis makstakse ainult GPRS´i kasutamise eest. Ainuke tumedam pool asjal on see, et A-GPS ei saa kasutada ühtegi kolmest ootel olevast satelliidist, et saada GPS ühendust. ( http://tech2.in.com/features/all/what-is-agps-how-does-it-work/115142 )
Paljude uuemate mobiiltelefonide juures on märge, mis ütleb, et telefon kasutab positsioneerimiseks A-GPS tehnoloogiat. A-GPS ehk assisteeritud GPS on mobiilioperaatoritest sõltuv süsteem, mis teatud tingimustel võimaldab kiirendada töö alustamist satelliitidel baseeruvatel GPS süsteemidel. Kõige rohkem kasutaksegi A-GPS-i mobiiltelefonides.
Tehniline kirjeldus
Tavalised GPS seadmed kasutavad satelliitidelt saadavaid signaale oma asukoha määramiseks kuid raskemates tingimustes, näiteks linnas, kus on palju kõrgeid betoonist, metallist ja klaasist objekte, on GPS-i töö kõvasti häiritud. Signaal eksleb majade vahel ning kasutajale võidakse kuvada vale asukoht. A-GPS proovib neid takistusi eirata erinevatel viisidel , kasutades mobiilimastidest pärinevat infot. Üldjuhul leitakse mobiili asukoht läbi signaali tugevuse, mis jõuab mastidest telefoni. Telefonist saadetakse mastidesse pisike andmeside pakett ning lähtudes sellest, kui kiiresti ning mis nurga all see mastidesse jõuab, arvutab mobiili firma server välja, kus paketi saatnud telefon asuda võiks. Kui telefonis on sees ka GPS moodul võib telefon kasutada asukoha info saamiseks eelistatult seda varianti , kuna A-GPS kasutamine on tasuline päring.
Tarkvara
Enamus mobiilides kasutatavatest tarkvara lahendustest, mis oskavad kasutada GPS infot, suudavad kasutada ka A-GPS võimalusi. A-GPS võimalust kasutavad näiteks järgmised tarkvarad: AccuWeather - asukohast sõltuva ilmateate kuvamine; Nutimap - eestimaine kaarditarkvara; Google Maps – kaarditarkvara.
( http://koolielu.ee/pages/view/27276/a-gps )
Tasapisi õpitakse kunsti kuidas ühendada informatsioon, mis on saadud erinevate metoodikatega, ühtseks tervikuks. Kuigi GPS lähenemine asjale seab laiad parameetrid , sõltub praktikute kreatiivsusest ja motivtsioonist see, kuidas asja kulg edasi liigub.
( http://www.ssireview.org/pdf/Fall_2012_A_GPS_for_Social_Impact.pdf )
GPS töötab otsese satelliidi ühendusega. Nad töötavad paremini selgete tingimustega, kui pole läheduses mägesid, orgusid või muid struktuure, mis võiksid blokeerida silmsidet taevaga. A-GPS töötab paremini sellistes olukordades , kui on võimalik kasutada korralikku telefonilevi. A-GPS on alati parem, aga on hea kui on võimalik toetuda ka teistele tehnoloogiatele. Seda silmas pidades, kui on plaanis reisida rahvusvaheliselt, siis on mõistlikum kasutada GPS-i, kuna osad piirkonnad pole kaetud nii hea leviga ja mõned rahvusvahelised piirkondades ei saa kasutada seadmeid, mida saab kasutada koduriigis.
( http://gps-vs-agps.articles.r-tt.com/ )
7