Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Grupimõtlemine Irving Jarvis´e järgi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jani, janis, grupimõtlemine, grupis, irving, atmosfäär, 1971, kennedy, ühtsuse, tekkivad, illusioon, arvamusi, fenomen, isiklikku, first, look, jarvis, luges, auaste, sissetung, pearl, harbor, atakk, hukule, 3700, president, valges, majas, kriise, eliiti, kitsas, tahe, formaat, tegevusega, püüdmine, kiidetud, suuteline, eksperdi, valiv, plaane"Grupimõtlemise" termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971. Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse. Peale selle hukutava sündmuse USA ajaloos, on olnud ka teisi traagilised sündmusi. Näiteks sai tragöödiaks Pearl-Harbor`i sõjaväelise baasi mittevalmisolek Jaapani rünnakuks Teisel maailmasõja ajal. Tulemuseks oli atakk, mis viis hukule 18 laeva, 170 lennukit ja 3700 inimest.Neid Ameerika ajaloo episoode ühendas üks need olid ebaprofessionaalse otsustamise tagajärjed. Otsused aga olid vastu võetud kõrgema poliitika grupi või sõjaväeliste juhatajate poolt
Arenguastmed. Ruhmatunnused: on rühma eesmärk, meie tunne rühmanormid,staatus,suurus. Ruhma arenguastmed: moodustamine;võimuvõitlus;rühmanormide kujunemine;taisjõul tegutsemine;tegevuse katkemine rühmatöö vormid. Koosolekute läbiviimise viisid. avatud arutelu(traditsiooniline viis) ;ajurünnak(leida uusi ideeid) nominaalgrupi tehnika(põhiline töö toimub individuaalselt) ;delfi otsustamine;dealektiililine otsustamine 23 Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühm e. grupp on kahest või enamast inimesest koosnev ühendus, mille liikmed on omavahelistes suhetes ja vastastikkuses sõltuvuses, et saavutada iseäralikke eesmärke üheskoos. Rühmal pole struktuuri ega võimu hierarhiat. Eesmärk: taotletav lõpptulemus: mingi ülesande täitmine, suhtlemine, ülesande täitmine ja suhtlemine. Tõhusa rühma tunnuseks on eesmärkide ühtsus. Rühmatöö eelised kaks pead on ikka kaks pead. Lõppotsus on parem, sest
21. Gruppide tekkimise põhjused üldiselt on gruppide tekkimsesks ühine eesmärk ja ühine tegevus selle saavutamiseks. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks on grupi juhitavus ja grupi liidri olemaolu.22. Grupi tunnusedMoodustamise viis;· Suurus;· Kestus;· Kompositsioon Grupi tunnused:2.1.Grupi moodustamise viis Organisatsioonis saab eristada ametlikke ja mitteametlikke gruppe.a) Ametlik grupp....on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks.Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on Ühendada inimeste jõupingutusi Enesest lugu pidada Saada turvalisust Realiseerida ühiseid huve Vähendada organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi Mõjutada grupiliikmete distsipliini ja tegevust Teha paremaid otsuseid kui üksikisikud Edendada loomingulisust Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe:1. tööülesannete täitmise grupid2. komiteed, nõukogud3. otsustusgrupid4.
Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Seetõttu nõuavad alluvad oma ülemustelt järjest enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Nad ei tunnusta vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. 7.Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad? Staatus on inimese sotsaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnuste, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Staatusesümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Staatuse allikad on väga erinevad. Näiteks tööalasteks staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, töötingimused ja vanus. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest ja välimusest. Inimese asend
Nad ei tunnusta vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilisetest väärtustest. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Niipea kui inimesed ühinevad rühmadesse, eristuvad nad mitmesuguste omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis ehk -hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. Eristatakse nelja grupiasendi põhitüüpi: 1. Liidrid - populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2
tunnustamist. Ei tunnistata vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis e staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1) Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed.
tüüpi inimestele. Nt: A-tüüpi töötaja tahab karjääriredelil tõusta, aga B-tüüpi on oma praeguse olukorraga rahul. 36. Kuidas avaldub töötaja käitumises „läbipõlemine“? Kuidas töötaja „läbipõlemine“ mõjutab organisatsiooni tegevust? on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 37. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Juhid&liidrid Kaaslased Isoleeritud Tõrjutud Nt: Kui inimene tunneb end isoleerituna, hoiab ta ise ka pigem eemale. 38. Selgitage grupi arenguastmeid. 1. Moodustumine, kujunemine – Ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri
JUHI ROLLID David & Frank Johnsons jagavad rollid: Informatsiooni ja arvamuse andja pakub fakte, arvamust, soovitusi ja asjakohast informatsiooni et kergendada grupi tööd. Informatsiooni ja arvamuse otsija küsib teiste grupiliikmete faktide, info, arvamuse, ideede ja tunnete järele et kergendada grupi tööd. Algataja eesmärkide ja ülesannete ettepanekute tegija, et algatada tegevus grupis Suuna andja arendab plaani kuidas jätkata ning ülesandeid täita. Kokkuvõtja teeb kokkuvõtteid. Koordinaator toob välja seoseid erinevate ideede vahel, harmoniseerib erinevate alagruppide ühistegevust. Diagnoosija sõelub välja raskused, blokid grupi toimimises. Stimulaator stimuleerib töö kõrgemat kvaliteeti grupis. Tegelikkuse testija jälgib, et ideed ja grupitöö jääks reaalsuse piiresse.
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
Ei tunnistata vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatusesüsteemise staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1. Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2
Ajaloo SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis? 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa
Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisel. Nad soovivad toetada oma org. selle edu saavutamisel ning tahavad, et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendust. 6. Isiku väärtus eeldab eetilist kohtlemist. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse. Seetõttu nõuavad alluvad aina rohkem ülemustelt endaga arvestamist. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. Staatus on tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Kui inimesed ühinevad rühmadesse , eristuvad nad koheselt võimekuse ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud staatus. 4 grupiasendi põhitüüpi. LIIDRID- populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed, KAASLASED- keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad, ISOLEERITUD- liikmed kelle suhtes ollakse ükskõiksed, TÕRJUTUD- liikmed, kellega ei taheta suhelda ega koos tegutseda. Staatuse sümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad
muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. 5.Sekkumise soov – seotud asjadega, mis huvitab. Inimese tahe suurendada oma mõjuvõimu, olla „nööritõmbajaks“, tahab, et tema oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist. 6.Isiku väärtus – eeldab eetilist kohtlemist. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. 7.Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis, isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Igal rühma liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis ehk -hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. (liidrid, kaaslased, isoleeritud, tõrjutud) Kaaslaste sümpaatia ja lugupidamine soodustavad enesekindlust, algatusvõimet ja töörõõmu, lugupidamatus põhjustab aga ebakindlust, pidurdab tegutsemispüüd ja oma võimete rakendamist
Kõrge riskiga olukordi aga, sest siis võib edu olla saavutatud juhuse tahtel. Saavutusvajadustega inimesed soovivad isiklikku vastutust, tagasisidet tehtud töö eest, usaldust. Nad töötavad efektiivselt, kui neile anda kohustusi ja ülesandeid, mis neid proovile paneksid ning mille nad seljatada suudaksid. Neid iseloomustab ka see, et nad eelistavad töötada üksinda. 2. Suhtlemisvajadus inimesed eelistavad tööd, kus saavad töötada grupis ning koos teiste inimestega. Neile sobivad ametid, mis hõlmavad suhtlust klientidega. Kõrge suhtlemisvajadustega juht võib olla ebaefektiivne, sest soovib kõikidega hästi läbi saada ning selletõttu võib puududa karmikäelisus ning tööülesannete suunamine, konfliktide lahendamine võib olla raskendatud. 3. Võimuvajadus Seda võib olla kahte tüüpi: a)personaalne võimuvajadus ning b) institutsionaalne võimuvajadus
..................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II....
Kui grupp ei tule muutustega toime, minnakse lahku. See arengutase ilmneb eriti siis, kui grupilt oodatakse või nõutakse ülsande (tähtajalist) lõpetamist. Sisemine areng sõltub grupi küpsusest, ja üldiselt see tegevuse käigus kasvab. Küpseks võib pidada toimivat ja tõhusat gruppi, milles isikutevaheline võitlus asendub koostööga. Üksteist tuntakse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Küpses grupis tunnetatakse vastutust kõigi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise eest. 26. Selgita ühte grupisisest mõjumehhanismi. PUBLIKUEFEKT Teiste kohaolek hõlbustab ülesande sooritust Motivatsioon suureneb Soov ennast tõestada teistele Teatud juhtudel võib teiste juuresolek ka raskendada ülesande sooritust mõjub ärritavalt KONFORMSUS Grupi survele allumine
38. Läbipõlemine on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 39. Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid ja eesmärgid, kes tegutsevad koos kui ühtne tervik ning kellel on olemas meie-tunne. Inimese asend grupis: Juhid või liidrid; Kaaslased; Isoleeritud; Tõrjutud . 40. Grupi arenguastmeid: 1. Moodustumine Grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esile kerkimine. 2. Ründamine Domineerivad võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi
- Asjaosalised tajuvad gruppi grupine ja iseennast selle liikmetena. - Grupp loob oma normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas tema liikmed käituma peavad, ning sanktsioonid nende jaoks, kes nende normidega ei kohandu. - Grupp arendab välja ühise eesmärgi või põhjuse tunde. - Grupi liikmete vahel kujunevad üht või teist liiki suhted. - Grupi polariseerumine (- Moscovici ja Zavalloni) - nähtus, mille puhul inimesed teevad grupis töötades sageli palju äärmuslikumaid otsuseid kui individuaalselt tegutsedes. Otsused võivad olla äärmuslikud mõlemas suunas: kas tavalisest riskantsemad või konservatiivsemad. - Sotsiaalne võrdlus (- Lamm ja Myers) - oma sotsiaalse grupi võrdlemine teistega nende suhtelise sotsiaalse staatuse ja prestiiži mõttes. Sotsiaalne võrdlus on oluline, kuna inimene püüab eemalduda iga grupi liikmeskonnast, mis ei peegeldu tema enesehinnangus positiivselt võrdluses teiste gruppidega.
motiveerimiseks. Sekkumise soov on inimese tahe suurendada oma mõjuvõimu, olla "nööritõmbajaks". Inimesed soovivad end tunda hästi, olla enesekindlad. Nad usuvad endal olevat mingi rolli täitmiseks vajalikke võimeid. Isiku väärtus eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Staatuse süsteem ehk -hierarhia, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. Eristatakse nelja grupiasendi põhitüüpi: 1. Liidrid - populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2. Kaaslased - keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abilised. 3. Isoleeritud - liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed. 4. Tõrjutud - liikmed, kellega ei taheta suhelda ega koos tegutseda.
iseloomustavad teda kui rahulikku, rõõmsameelset, mitte ülekoormatud ja lõdvestuda oskavat inimest. Need inimesed kannatavad harva stressi ja stressi poolt põhjustatud haiguste all. 38. Kuidas selgitate mõistet ,,läbipõlemine"? Psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 39. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis? Sõnastage näide. Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, kellel on ühised eesmärgid, kes tegutsevad koos kui ühtne tervik ning kellel on olemas meie-tunne. Inimese asend grupis: Juhid&liidrid; Kaaslased; Isoleeritud; Tõrjutud 40. Selgitage grupi arenguastmeid. 1. Moodustumine, kujunemine Ülesandele orienteeritud grupis
rahulikku, rõõmsameelset, mitte ülekoormatud ja lõdvestuda oskavat inimest. Need inimesed kannatavad harva stressi ja stressi poolt põhjustatud haiguste all. 38. Kuidas selgitate mõistet „läbipõlemine“? Psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 39. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis? Sõnastage näide. Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, kellel on ühised eesmärgid, kes tegutsevad koos kui ühtne tervik ning kellel on olemas meie-tunne. Inimese asend grupis: Juhid ja liidrid; Kaaslased; Isoleeritud; Tõrjutud 40. Selgitage grupi arenguastmeid. 1. Moodustumine, kujunemine – Ülesandele orienteeritud grupis määratletakse
kaheliikmeline, 2)Kestuse alusel, peoõhtu seltskond ja perekond, 3)Moodustamise viisi ja vormi alusel: formaalne grupp nt osakond tööl ja mitteformaalne, mik tekib vastavalt inimeste ühistele huvidele ja vajadustele, 4)Olulisuse järgi grupi liikme jaoks: primaargrupp ja sekundaargrupp, 5)Referentgrupp on grupp, kelle hulka indiviid sooviks kuuluda, aga see võib ka indiviidi ettekujutatav grupp nt "rikkad." Indiviidi käitumine grupis on suuresti mõjutatud teadmisest, et teised ,,näevad" teda. Inimesed mõjutavad üksteist suhtlemise käigus ja seda vastastikust toimet nimetatakse interaktsiooniks. Interaktsiooni on haaratud mõtlemine ja emotsioonid, verbaalne ja mitteverbaalne käitumine. Selle tõttu toimuvad grupis pidevad muutused e ,,protsessid", seda saab vaadelda kui tegevuste jada. Protsesse gruppis saab liigendada
psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia – protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia – kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. – kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. –kuidas käitutakse grupis arengupü. – kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. – millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada Rakendusliku orientatsiooniga: kliiniline psü. – erinevate häirete diagnoosimine ja ravi õiguspsü. – isikute äratundmine o korrektsioonipsü. – kas süüalune parandab käitumist o kriminaalpsü. – ekspertiisid teo arusaamiseks organisatsioonipsü
psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. kuidas käitutakse grupis arengupü. kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada Rakendusliku orientatsiooniga: kliiniline psü. erinevate häirete diagnoosimine ja ravi õiguspsü. isikute äratundmine o korrektsioonipsü. kas süüalune parandab käitumist o kriminaalpsü. ekspertiisid teo arusaamiseks organisatsioonipsü. kuidas käitutakse tööl reklaamipsü
Räägitakse 3 liiki stigmast: 1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv, füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest) 2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus, mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3. grupistigma mingi teise grupi liige grupis, kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes). Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma. Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad. Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu
3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern
· Füüsiline lähedus. Suhetesse astumise ja suhete püsimise põhiline alus on füüsiline lähedus. (nt naabrus) · Iluideaalid. Toodetud atraktiivsus. Teatud inimtüüpe toodetakse kui etalone ja selle järgi otsivad inimesed omale suhteid. Erich Fromm Armastuse käsitlused Populaarne käsitlus 70ndatel. · Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamine kaudu. Vabaduseihaldus ja vabadusehirm. · Armastus kui seisund, suhtumine maailma · Armastuse liigid: ligimesearmastus suunatud kõigele elavale; emaarmastus; erootiline armastus; enesearmastus; jumalaarmastus. Üldine ligimesearmastus on eelduseks teistlaadi armastuste tekkimiseks. · Armastuse õppimine. Armastus on õpitav oskus. Helen Fisher
· Süsteemne lähenemisviis juhtimisele · Pidev parendamine · Faktidel põhinev otsustusviis · Vastastikku kasulikud suhted tarnijaga 1. Kliendikesksus Customer-focus · Organisatsioonid sõltuvad oma klientidest ja seetõttu peaksid mõistma kliendi hetke ja tulevikuvajadusi, peaksid täitma kliendi nõudeid ja püüdma ületada kliendi ootusi. 2. Eestvedamine Leadership · Juhid kehtestavad organisatsiooni kavatsuste ja suuna ühtsuse. Nad peaksid looma ja säilitama sellise sisekeskkonna, milles inimestel saab võimalikuks täiel määral organisatsiooni eesmärkide saavutamises osaleda. 3. Inimeste kaasamine Involvement of people · Organisatsiooni põhiolemus seisneb kõigi tasemete töötajates ning nende täielik kaasamine võimaldab nende võimeid organisatsiooni hüvanguks kasutada. 4. Protsessikeskne lähenemisviis Process approach · Soovitud tulemus saavutatakse
ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Personali juhtimise süsteem, keskkond ja praktika Eestis. Pers. juhtim. hõlmab in. praktil. juhtim. küs. org-s ning seisneb tööt. tegevuse kompleksses koordin., mõjutam. ja suunam. püstit. eesm. realis. nimel. Koosneb: 1) töö anal. uurit. töö iseäras. org-s, määrat. kindlaks töök. ja tööt. esit. nõuded, 2) pers. plan. võimald. progn. pers. vajad., selle rahuld. allikaid ja meetodeid ning mitmesug. pers. juhtim. seond. tegevusi, 3) värbamisest ja valikust protsess, mille käigus kujund. org-le vajal. pers., kasut. nii org. sise- seid kui ka -väliseid allikaid ning selleks sobivaid vahendeid ja meetodeid, 4) hindam. võimald. hinnata töök. ja tööt. tööd, vajal. tagasiside saam. ja juhtim. täiust. org-s, 5) hüvitam. protsess, mille käigus tööandja tasub teht. töö eest, kasut rahal. ja mitterahal. tasusid, 6) arendam. koosn. tööt. teadmiste ja tööoskuste arendam., koolit
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................
..........................................................................................278 PUDELID JA NÖÖR.............................................................................280 PUZZLE KOKKUPANEK....................................................................282 REISIPLAAN.........................................................................................283 REKLAAMPLAKAT.............................................................................285 ROLLID GRUPIS...................................................................................287 ROLLIMÄNG PAARIDES...................................................................288 SEGAMINI LINNAD............................................................................292 SLAIDID.................................................................................................294 SUDOKU................................................................................................296
18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige määravam mulje kujundamisel. 19. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Konteksti mõju(nt grupi mõju, grupis võib inimene palju julgemad/halvemad teod korda saata), tundlikkus(mitteverbaalne kommunikatsioon), vastuvõtja enesekindlus, muud mõjutegurid, nagu intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Inimkommunikatsioon ongi võime luua ja kasutada sümboleid. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?
Võimenda positiivsust: Kompliment, tunnustus; positiivne kinnitus Õpeta mindfullness´i: Pöörata tähelepanu nt mõtetele siin-ja-praegu, mittehinnanguliselt X loeng 10.11.14 Nõustamine gruppides GRUPP koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuseses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Oluline, et inimesed suhtleksid omavahel ja ka nõustajaga. Nõustamisel grupis on omad piirid. Grupivormi rakendatakse selliste teemade puhul nagu kasv ja eneseareng. Enamasti on nõustamine grupis nii-öelda vabas vormis nõustamine. Grupinõustamise puhul on oluline just ennetav loomus. Kuid grupinõustamine on nii ennetava ja/või sekkuva loomuga. Enamasti on igal grupil spetsiifiline eesmärk, mis lepitakse esimestel nõustamistel kokku (hariduslik, sotsiaalne, personaalne, karjäärialane jne). Sisu on enamasti probleemilahendus.
annaabi.ee 
