(eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, sh on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Joonis 1. Näeme värvitud transmissiooni- ehk läbivkiirguse
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ NAKKUSHAIGUSED GRIPP Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on gripiviirused? Gripiviirused klassifitseeritakse ortomüksoviiruste perekonda. Gripiviirusi on A-, B- ja Ctüüpi. Pandeemilise potentsiaaliga on eeskätt A- ja B-gripi viirused, C-gripi viirus põhjustab sporaadilisi kergemakujulisi haigusjuhtumeid.
GRIPI SÜMPTOMID Alustuseks tuleks teada, mis gripp on. Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt. NB! Tuleks kindlasti unustada, et ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas! Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni).
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess); latentne infektsioon - mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni,
Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane
Viirused koosnevad pärilikkuseainest, seda ümbritsevast valgulisest kattest ja ümbrisest. Pärilikkusaines on info uute viiruste moodustamiseks. Viiruste paljunemisest Kuna viirused ei saa iseseisvalt paljuneda, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke ehk peremeesrakke. Mis tähendab, et nad on rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikkuseaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Kuidas viirused toimivad Inimese puhul, organismi sattunud viirus tungib kõigepealt rakku. Ja edasi toimimiseks on neil kolm võimalust: 1. Viiruse Pärilikkuseaine paneb peremeesraku kohe massiliselt tootma uusi viiruseosakesi. Mingil ajal sureb see rakk viirusnakkuse tagajärjel ja laguneb. Vabanevad uued viirusosakesed kes nakatavad uusi rakke. Ja pärast nende rakkude suremist vabanevad juba järgmised viirused, kes nakatavad siis järjest uusi ja uusi rakke. Sellised
sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada. Lisaks sellele puutun mina ja mind ümbritsevad inimesed pidevalt kokku tavaliste viirushaigustega nagu gripp, soolatüükad ja tuulerõuged ning aastaid tagasi kaotasin hea sõbra haiguse mittetundmise tõttu. Selle töö käigus soovin tundma õppida viiruste olemust ja nende tekitatud haiguste tagajärgede tõsidust. Samuti soovin uurida, kui palju teavad Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilased viirushaiguste kohta ja kui palju on nad nendega kokku puutunud. Uurimistöö koosneb üldistest andmetest viiruste kohta ja nende avastamise loost, nelja viiruse, mis on
väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändavad mööda õhku, maad või vett. Nad rändavad lennukeid ja
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse
........................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK...................................................................................................11 Sümptomid............................................................................................................................12 Hemorraagiline dengue palavik............................................................................................12 KOOLERA................................................................................................................................13 JAAPANI ENTSEFALIIT.........................................................................................................14 Sümptomid............................................................................................................................14
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni.
tavahaigestumise taset ning nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. 1.1 Epideemiliste haiguste omadused Epideemilisi haigusi iseloomustab haiguse kiire levik, haigus levib ainult inimestel ning haiguse tagajärjel inimene kas sureb või muutub immuunseks. 1.2 Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele Uued epideemilised haigused tekivad aegamisi läbites teatud etappe. Loomade haigustekitajad kanduvad inimestele ( kuid mitte alati ) nt kassiküünistuse palavik, tulareemia, ornitoos. Loomade patogeen hakkab levima inimeselt inimesele. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse nt Lassa palavik, AIDS. Patogeenid evolutsioneeruvad pidevalt. Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad inimeste lähedal
Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 4. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid 5
sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 5. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid Palavik - süsteemne temperatuuritõus, mis on tingitud eksogeensetest pürogeenidest
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
andma töökohalt või ohualalt lahkumisest esimesel võimalusel teada töö vahetule korraldajale või struktuuriüksuse juhile. 3. NAKKUSHAIGUSED- Nakkushaigus on haigus (või haigustunnusteta kandlusseisund), mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigusi nimetatakse ka infektsioonhaigusteks. Bakterid põhjustavad bakteriaalseid haigusi (näit. tuberkuloos, borrelioos, gonorröa, angiin jt.) Viirused põhjustavad viirushaigusi (aids, gripp, marutõbi jt) Seened avalduvad haigusena tavaliselt nahal, varvaste vahel, küüntel. NB! Jalgade seenhaigused levivad üldkasutatavates dusiruumides, võõraid jalanõusid kandes ja liiga sagedasti higistavate jalgadega. HIviiruse korral hakkavad seened vohama organismi siseselt, näiteks söögitorus. Parasiidid on elusorganismid, kes elavad soolestikus, veres, nahas või juustes ja toituvad inimese kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad
ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest. Tänapäeval tuntakse mitut viirushepatiitide tekitajat, millest kõige tuntumad on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. A-hepatiidi viirus levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalvahekorra ajal. C- hepatiidi viirus levib peamiselt kokkupuutel verega. Mitu päeva pärast nende haigusnähtude tekkimist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin muutub tumedaks nagu seisnud tee ning väljaheide väga heledaks, nagu pahtel. Sümptomid võivad püsida paarist nädalast mitme kuuni. Isegi pärast nende kadumist võib haige olla veel mitu kuud väsinud.
4 TOIDUMÜRGISTUS, TOIDUINFEKTSIOON JA HELMINTOOS Toidumürgistus Toidumürgitus on bakteri või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne).
Peegeldunud helilained on nähtavad spetsiaalsel monitoril. Ülakõhu ultraheliuuringut kasutatakse põhiliselt sapikivide, kõhunäärme, maksahaiguste ja neeruhaiguste diagnostikas. Kr. bronhiit: määratlus ja peamised sümptomid. Kroonilisest bronhiidist räägime siis, kui patsiendil esinevad bronhiidi sümptoomid (köha, rögaeritus, ) vähemalt kolme kuu vältel kahel järjestikusel aastal. Kaebused: Kõige iseloomulikum on köha ja rögaeritus, eriti külmal ajal. Bronhiidi ägenemisnähud kevadeti ja sügiseti. Haiguse arenedes lisandub hingeldus. Esialgu tekib hingeldus füüsilisel pingutusel, hiljem ka rahuolekus. Objektiivne leid: Vaatlus: algul muutusteta. Hiljem kaasnevast emfüseemist vaadikujuline rindkere. Hingamisel osalevad roietevahelised lihased. Perkussioon: emfüseemist karbikõla ja kopsupiiride madalseis. Hingamisel
Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse , kuid võib kahjustada ka urogenitaaltrakti, luu-liigessüsteemi, lümfisõlmi, närvisüsteemi, nahka ja teisi organeid. Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Tuberkuloosile viitavad pikaajaline väike palavik, väsimus, töövõime langus, söögiisu langus, öine higistamine, suurenenud erutuvus, umbes pooltel juhtudel ka köha ning rögaeritus. Kui sellele lisandub ka teadaolev kontakt tuberkuloosihaigega ning positiivne tuberkuliintest, on alust kahtlustada tuberkuloosi. Nimetatud nähud võivad püsida kuid ja taandareneda ravita, kuid aastate pärast võib tuberkuloos uuesti aktiveeruda. Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud ning umbes 3 miljonit sureb
Penitsilliini-allergia korral kasutatakse teisi antibiootikume. Vajalik on ka voodirahu ja enesetunde parandamiseks palaviku alandamine. Erilist tähelepanu vajavad imikud langenud immuunsusega isikud ja vanurid. Ravi peab kestma vähemalt 2 nädalat, et vähendada võimalust põletiku taaspuhkemiseks. Õendusprobleemid: · Valu, mis on tingitud haiguskoldest. · Sügelus ja turse · Voodireziim · Palavik · Olukorrast tingitud madal enesehinnang · Raskendatud liikumine (http://www.langetextbooks.com/0071774343/gallery.php?id=d-e 06.01.15) Video: https://www.youtube.com/watch?v=KdcCts1HNqU Arutelu, küsimused: Olen näinud roospõletikuga inimest ning see põhjustas talle palju vaevusi, kõige ebameeldivam oli neist arvatavasti see, et liikumine oli tihtipeale raskendatud. Kas ja kui tihti haigestuvad sellesse lapsed ?
eeliseid; * analüüsida liit- ja lahksugulisuse eeliseid erinevate selgrootute rühmade näitel; * võrrelda otsest, täis- ja vaegmoondelist arengut; * selgitada, miks osa parasiite vajab vaheperemeest. --- 62 Peatükk: 31. Viirused Peatükist saad teada * Kas viirused on elus või elutud? * Milline on viiruste ehitus? * Kuidas viirused paljunevad? * Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel? Olulised mõisted * Viirus. * antikehad * vaktsiin * peiteaeg Juba XIX sajandi keskel eeldati, et lisaks senituntud haigustekitajatele (bakterid, seened, algloomad) on olemas veel mingid väiksemad tõvestajad. Et nad põhjustasid inimestel raskeid, sageli surmaga lõppevaid haigusi, nimetati neid viirusteks. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki. Lisa Esimesena avastatud viirus oli pulgakujuline (tubaka mosaiigiviirus). See tekitab tubakataime lehtedele heledatest laikudest mosaiigitaolise mustri. Viirusega
võrdle imetajaid viljastumisel. Konjugatsioon 1 § Info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga. Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt paiknevad faagi partiklid on metaboolselt inaktiivsed, koosnedes põhimõtteliselt valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti
Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi
Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Millised on PCI-ga kaasuvad probleemid? 1. neuroloogilise kontrolli häired; 2. sensoorika ja taju häired; 3. gastrointestinaalsed probleemid (nt oksendamine, kõhukinnisus); 4. nägemus – ja kuulmishäired; 5. oraalmotoorika probleemid; 6. märgatavalt vähenenud luumass; 7. vaimse tervise häired; 8. krambid; 9
osutunud efektiivsemaks enrofloksatsiin, mida süstitakse kaladele kõhuõõnde, söödetakse koos söödaga ning kasutatakse ka vannitamiseks. Paremaid tulemusi annab antibiootikumide süstimine koos õlidega või teiste deponentidega. Eestis saime kõige paremaid tulemusi furasolidooniga, mida söödeti kaladele ravimsöödana (1 kg furaso lidooni 1 tonni segajõusööda kohta). Saksamaal on välja töötatud karpkalade puna taudi vastane vaktsiin, mida laialdaselt ka kasutatakse. 3)Henneguya invasioon merisiial, kudoaasid ookeanikaladel Turovski foto 6 , lihas laguneb,parasiidid, keeruline elutsükkel. Rikub siia ära .Lihastes niisk arenema. PILET 3. 1. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele.
Magu on paisunud, sooles sültjas mass. Mõnikord haiguse ägeda kulu korral võivad need palja silmaga nähtavad tunnused puududa. Haigusele iseloomulik vereloomkoe e hematopoeetilise koe (peaneer, põrn) nekroos on tuvastatav histoloogilise uuringuga. Diagnoos pannakse viroloogiliste uuringute alusel. Haigusetekitaja kandub edasi veega, nakatutakse lõpuste kaudu. Haigust siirutavad asümtomaatilised nakkusekandjad kalad, kalatoidulised linnud, verdimevad parasiidid. Nakkus levib desinfitseerimata kalakasvatusinventariga, kalamarjaga. Haigestumist soodustavad ületoitmine, ülemäärane asutustihedus, kalavedu, järsk temperatuurimuutus. Haiguse üleelanud kalad jäävad kogu eluks nakkusekandjateks. IHN ravi ei tunta. Ohustatud kalamajandis võib haiguse ägedat faasi vältida, kui tõsta 24 tunni jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist temperatuur 5...7 päevaks üle 18°C. Sellega küll viirust ei surmata ja temperatuuri alandamisel
põletik) või karbunkliks (mitmekoldeline suurema pinnaga mädapõletik) S. aureus põhjustab sageli traumaatiliste ja postoperatiivsete haavade infektsioone. • Süsteemseid infektsioone - sepsis, septiline artriit, endokardiit, meningiit, osteomüeliit, samuti abstsesse kopsus, põrnas, maksas, neerudes. S. aureus’e pneumoonia võib sageli olla sekundaarne, tekkides peale viirusliku gripi põdemist, harvem leetrite järgselt. • Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S. aureus võib kahjustatud nahalt või ninast sattuda toitu. Kui tegemist on enterotoksiini tootva tüvega, tekib stafülokokiline toidumürgitus. Mõned tüved toodavad ka TSST-1 toksiini (toksilise šoki sündroomi toksiin-1), põhjustades toksilise šoki sündroomi, mis on seotud enamasti vastavate tüvede kasvamisega hügieenitampoonidel ning haavades. Mõned tüved
pärast sündi konjunktiviiti või kopsupõletikku. Vastsündinute silma tilgutatakse erütromütsiini, et vältida gonokokkide ja klamüüdiate infektsiooni. See võib hävitada ka silma sattunud klamüüdiaid, aga ei hävita hingamisteedesse sattunud klamüüdiaid. Eestis tuvastati 2003 aastal 2972 suguliselt levivat klamüdioosijuhtu. Gonokokinakkusi oli samal aastal ainult 461. *Chlamydophila psittaci on primaarselt loomade patogeen. Psitakoos e. papagoide palavik e. ornitoos. Mõned liigid siiski võivad nakatada ka inimest, kes haige linnuga on kokku puutunud. Lindudel on klamüüdiad tavaliselt sooleepiteelis. Lindude väljaheited on nakatumisallikaks. Klamüüdiad hingatakse sisse tolmuga. Hingamisteedest kantakse klamüüdiad maksa ja põrna, kus ta paljuneb retikuloendoteliaalrakkudes. Siis jõuab uuesti vere kaudu kopsu. Seetõttu on haiguse inkubatsiooniaeg pikk, 4-14 päeva. Kõige sagedamini
Vead toiduvalmistamisel: ebapiisav kuumtöötlemine ristsaastumine toore lihaga Temperatuuri ja pH toime: eluvõimeline vees +4ºC 4 nädalat, hävib temperatuuril üle 70ºC; pH < 4,0 hävib kuivatamisel Meetmed haigestumise vältimiseks: Kuumutamist vajav toit kuumuta korralikult läbi vältida tuleb pastöriseerimata piima ja piimatooteid. LISTERIA MONOCYTOGENES - LISTERIOOS Haigusnähud: · Haigusnähtude kogumit nimetatakse listerioosiks. · Kerge gripp · Veremürgitus ja meningiit · Rasedatel naistel võib tekkida abort, nurisünnitus või lapse nakatumine · Riskirühmades on ka nõrgestatud immuunsüsteemiga ning väga vanad või väga noored isikud. Kriitilised toiduained: pehme juustu pealispind pasteedid küpsetatud külmutatud toit pakendatud salatid vorstikesed Temperatuuri ja pH toime: Paljuneb külmkapi temperatuuril, ka ~0ºC juures Hävib 70ºC 20 minutiga; Hävib 100ºC juures 3 minutiga
tunnevad. Sellist naiivsete lümfotsüütide tsirkulatsiooni nim lümfotsüütide retsirkulatsiooniks. Retsirkulatsioon võimaldab lümfotsüütidel leida üle kogu keha endale spetsiifilist antigeeni. Lümfotsüüdid, mis on spetsiifilise antigeeniga reageerinud ja diferentseerunud effektor- ja mälurakkudeks liiguvad tagasi vereringesse ning migreeruvad sinna, kus on parasjagu infektsioon ja/või põletik. Mõned effektor lümfotsüüdid migreeruvad kindlatesse kudedesse, nt nahka. Sellist selektiivset protsessi nim lümfotsüütide ”homing”. Erinevate homing mustrite olemasolu tagab selle, et konkreetsed lümfotsüüdid liiguksid sinna koesse, kus on neile sobiv mikrokeskkond adaptiivse immuunvastuse esile kutsumiseks. Liikumine veresoontest lümfisõlmedesse: sarnaselt neutrofiilide ja monotsüütidega. Lümfotsüütide
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
