Beethoven – kurt geenius (0)

Beethoven – kurt geenius
Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja , kes sündis 1770. Aastal Bonnis. Ta on üks viini klassikutest. Tema noorus oli üsnagi karm, kuna tema pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks oli tema isa, kes püüdis temast alguses peale imelast teha. Beethovensit tahteti teha Mozardit, et ta saaks isale viina raha teenida.
Oma esimese kontserdi andis Ludwig klaveril 7 aastasena. Beethoveni esimene korralik õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefle, tänu kellele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Ludwig käis ka Bonni ülikoolis, kus ta vabakuulajana läbis filosoofia, kirjandus, prantsuse, itaalia, ja ladina keele kursused . Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea.
Neli aastat veetis Beethoven vabakunstnikuna Viinis . Viinis olles õppis Ludwig umbes aasta Hadyni juures, kuid isiksuste erinevuste tõttu ei tekkinud neil lähedast kontakti ja hiljem on Beethoven ka tunnistanud, et Haysini tundidest tal kasu ei olnud. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1.sümfooniaga.
1800. aastaks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus. Järgnes hingeline kriis, millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus. Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad jõudis haripunkti 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust.
Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg , kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse tippu, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad.
Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga . Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus.
Beethoven suri 26. märtsil 1827. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese.
Beethoveni 9. Sümfoonia on vahelduv. Alguses tundub see olevat väga tõsine, kuid vahepeal lisandub ka mõni rõõmsam noot ning siis muutub asi jälle tõsiseks. Muusika just kui keriks pinget vaikselt ülesse ja on valmis iga hetk plahvatama. Teos on vahelduv ja üsnagi keeruline.
Kuupaistesonaat tundub väga kurvameelne ja ilmselt peegeldas see Beethoveni meeleolu teose kirjutamise hetkel. Minule , kui võhikul tundub see veidi lihtsakoelisem, kui 9. Sümfoonia, kuid selle eest tekitab see minus rohkem emotsioone.
5. sümfoonia algab väga tõsise ja ähvardava tooniga, rahuneb siis maha ning kerib pinge uuesti üles. Teost olen kuulnud ka õudusfilmides, kuhu see ka väga hästi sobib, sest seda meloodiat kuulates on pidevalt tunne, et kohe hakkab midagi juhtuma.