"Jumalatest", mis põletati avalikult.Ta väitis, et Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minu jaoks; millistena nad näivad teisele inimesele, sellised nad ongi tema jaoks. Tõde on alati tõde kellegi jaoks mingites tingimustes ja mingil ajal. Näited tõdede suhtelisuse kohta: 1)Üks ja sama seltskond on nõme ühe inimese jaoks, kuid täiesti normaalne teise inimese jaoks. 2)Õppeaine, mis on huvitav ühe jaoks, ei ole huvitav teise jaoks. Teine silmapaistev sofist oli Gorgias Leontinoist Ta olevat elanud üle saja aasta vanaks. Üks ta õpilastest seletab pikka eluiga sellega, et Gorgias ei olnud ühegi linna kodanik, ei maksnud makse, ei olnud ühiskondlikult aktiivne, oli vaba ja vallaline inimene. Kui Protagoras õpetas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse, siis Gorgias õpetas, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses "Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks
Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Kesksed küsimused Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene? 2)Mis on hea? 3)Mis on ilus? Tsitaadid Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. Nauding on kohutav kiusatus. Mõtelda, mis on õige, tunda, mis on ilus, tahta, mis on hea — selles tunneb vaim mõistusliku elu eesmärgi. Teosed "Charmides“ "Gorgias" "Phaidon“ "Pidusöök“ "Sofist“ “Platoni kirjad” Tänan tähelepanu eest!
SOLIPSISMI SEOS RELIGIOONIGA ◉Keha ja vaimu probleem ◉Monistlik teooria- tunnistatakse vaid ühte kehast või vaimust. ◉Dualistlik teooria- tunnistatakse mõlemat. SOLIPSISMI SARNASUSED IDAMAADE RELIGIOONIDEGA ◉Taoismis- erinevuste nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. ◉Hinduismis- meeled on ainuke jumal maailmas. ◉Budismis- reaalsus on objektiivne. SOLIPSISMI EESTVEDAJA LÄÄNE KULTUURIS Esimene solipsist võis olla vanakreeka sofist ja reetor Gorgias. Ta väitis: ◉ Midagi ei eksisteeri. ◉ Isegi kui olemine on, siis seda ei saa teada. ◉ Isegi kui seda saaks teada, siis seda ei saa väljendada. ◉ Isegi, kui seda saaks väljendada, siis seda ei saa mõista. VEEL SOLIPSISMI EESTVEDAJAID LÄÄNE KULTUURIS Rene Descartes George Berkeley ◉Dualist- tunnistas ◉Monist- tunnistas materiaalset ja vaid vaimu vaimset maailma. olemasolu. ◉Arvas, et inimese keha ja hing on
18.november.2011 HELLENISM Hellenistlikud õpetused. Skeptitsism. kes kahtleb, skeptikus ehk uuriv . Pyrrhon ,, kunagi ei saa midagi kindlat väita, kuna alati on võimalik leida vastuväiteid ,, ta ei võta seisukohta, erapooletu Oli pidevalt sügavates mõtetes Timon ,, kõik on näiline ,, MULLE TUNDUB ET ON. ,, kas mesi on magus, seda ma ei tea .. aga ma tean, et ta tundub mulle et ta on magus ,, näiline! Nihilism- eitav Gorgias eitaja EPIKUROSE ÕPETUS - epikureism. Epikuurose aed. F- pinnas. L- loogika. (tara) E- eetka. (vili) See oli epikuurose filosoofiline struktuur. Liiguvad oma raskuse tõttu. Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt.
teacher of Atom indivisible · Democritus 460-370 BC - The universe is made of indivisible particles: atoms - The universe is entirely governed by physical laws - One should thus be hedonistic (devote oneself entirely to pleasure) - hence he is called the "laughing philosopher". 15.02.2012 Sophists (Wise Men) Main opponents of Socrates in Plato's dialogues (Hippias, Gorgias, Protagoras, etc.) Teacher of rhetoric, to make the weaker side appear the stronger. Protagoras of Abdera the most prominent Sophist 490-420 BC - "Man is the measure of things" o Relativism? Does this mean that each person can judge the truth of a proposition and there is no basis besides opinion for determining the truth? o Idealism? Does it mean that we cannot talk about a reality which exists outside of human existence? Sophist:
Parmenides Parmenides Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist Näivus ja tõelisus alethes - tõeline, tõene Doxa – arvamus Sofistid Vaidluskunsti õpetajad Varasemate filosoofiliste õpetuste kriitika Protagoras: “Inimene on kõigi asjade mõõt, olevaile, et nad on” Relativism (ka subjektivism ja skeptitsism) Filosoofia kui vahend eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel Sofistid: Gorgias ja skeptitsism Olevat pole olemas: 1) Mitte midagi ei ole olemas 2) Kui midagi, olekski olemas, siis meie ei saaks sellest teadmusi 3) Kui me saavutaksimegi teadmusi, siis ei saaks me neid edasi anda teistele Totaalne skeptitsism Sofistid Kui on õige, et pole olemas üldkehtivat tõde, kas on siis üldkehtivaid seadusi? Sokrates (u 469 eKr – 399 eKr) Dialektiline meetod Kahtlus kui meetod “Ma tean ainult ühte, ja see on, et ma midagi ei tea.”
35. Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus. 36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad. 37. Realism- mida õpetas keskaegne realism?- üldmõisted(universaaliad) on olulisemad ja reaalsemad kui üksikmõisted. 38. Skeptitsism- mõtteviis, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. 39. Eklektitsism- valikuline vaadete segamine 40. Sofistid- ,,targad", kes õpetasid tasu eest ( Protagoros, Abderast, Gorgias)- inimene on kõigi asjade mõõt. 41. Sokrates- ,,tunne iseenast!", ,, Ma tean, et ma midagi ei tea." 42. Stoikud- õpetasid, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid suhtumist maailma. Kõigesse tuleb suhtuda stoilise rahuga- apaeia.- vabadus on tunnetatud paramatus. 43. Thomas Aquinost- keskaja suurim filosoof 44. Universaalide probleem- realism ja nominalism 45. Usu ja mõistuse vahekord- usun, sest see on absurdne; usun selleks, et aru saada;
Habemeajaja paradoks Küla habemeajajale esitatakse nõudmine: ta peab habet ajama ainult neil isikutel, kes endal ise habet ei aja. Kas ta endal ise habet võib ajada? *sofistide plussid - õpetasid inimesi kahtlema, õpetasid neid kasutama kriitikameelt sofistide miinused - viisid kriitikameele absurdini, mitte midagi pole tõest. Protagoras(480-410 eKr) ,,Inimene on kõigi asjade mõõt.'' - kõik sõltub inimesest, kõik näeme maailma erinevalt. Gorgias(485-370) Algatas nähtuse, nagu retooriline kunstproosa - väitluses kõne ajal tuleks kasutada kunstipäraseid metafoorilisi väljendeid. Teaduses on metafooride kasutamine keelatud. Sokrates(470-399eKr) Tänavafilosoof - liikus mööda Ateena linna tänavaid, jagas oma vaateid ükskõik kellega, kes kuulas. Ta ei pannud midagi kirja. Teame temast tema õpilaste kaudu. Xanthippe - Sokratese abikaasa, riiakas, õel, tige. Võttis ta naiseks, sest tahtis õppida kannatlikkust.
Epikuros- kuulus epikurlaste koolkonda, Milline on Hea elu? Ta arvas et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest. Oli atomist. Protagoras - oli sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma. Teda v'ib pidada esimeseks väitlusõpetajaks. Ta õpetas, et kõik on tõde mida tõeks peetakse. Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minujaoks, millistena nad näivad teistele inimestele, sellised nad ongi tema jaoks. Gorgias- Õpetas vastupidiselt Protagorasele, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses ,,Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski oleksi tunnetatav siis poleks tunnetatu väljendatav. Kuulus sofistide hulka. Zenon Eleast sai kuulsaks apooriatega argumentidega, et pole võimalik paljusus ning liikumine. Kuulus Elea koolkonda.
ettekande vormi). Peale Akadeemia asutamist viibis ta veel kahel korral Sitsiilias, kuid oma elu lõpu sai ta kaheksakümne aastaselt siiski vastu võtta kodumaal. Platon oli viljakas kirjanik tema dialoogid võib liigitada 4 rühma: 1. noorusea dialoogid (nt "Apoloogia", "Protagoras", "Laches"), milles veel puudub ideede õpetus ja mille sisuks on eetiliste mõistete defineerimine; 2. üleminekuaja dialoogid (nt "Gorgias", "Menon"), milles võib juba näha ideedeõpetuse alget; 3. meheea dialoogid (nt "Politeia", "Symposion", "Phaidon") neis käsitleb ta ideedeõpetust kõige põhjalikumalt; 4. raugaea dialoogid (nt "Theaitetos", "Timaios", "Politikos"), milledes räägib ta teadmusteooriast, loodusfilosoofiast ja õigusfilosoofiast (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 3536). Filosoofi teostest on ülevaatlikem "Riik" ("Politeia"), millest võib leida metafüüsikat, eetikat, teoloogiat,
tuna oleks pöördunud tõeste [asjade] poole, siis võiks samade inimeste sama [võime] näha ülima teravusega ka noid, nii nagu neid, mille poole ta on suunatud praegu." ,,Tõenäoliselt," ütles ta. [1825] ,,Ent kas pole ka see tõenäoline," jätkasin, ,,ja eelkõneldu põhjal paratamatu, et harimatud ja tõde mittekogenud ei saa kõlblikult juhtida polist, ja ka mitte need, kellel [eneseharimisele lubatakse pü- 8 Kr µ sageli terminus technicus sofistide elukutse kohta. Vrd Gorgias 447c. 9 Saava ja oleva suhte kohta vt nt Timaios 27d28a: Esiteks tuleb minu arvates teha see eristus: mis on alati olev, millel saamist [] ei ole, ja mis on alati saav, mis kunagi olev ei ole. Esimene on haaratav mõistusele mõtlemisega ja on alati iseenesega samane, teise üle teeb oletusi arvamus mõistuseta meeletajuga, on saav ja häviv ja pole kunagi olevasti olev... 10 Vrd Aristoteles Nikomachose eetika, II. l. 11
m.a õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti. Sofistid tegelesid filosoofiaga muu tegevuse kõrvalt ega loonud enamasti filosoofilisi teooriaid. Ometi pidid nad kasutama filosoofia toonaseid arusaamasid ning nendesse mingil viisil suhtuma. Mõningate sofistide arusaamised filosoofiast on osaliselt säilinud. Osa uurijaid väidab, et sofistide tähendust filosoofia ajaloos on Platoni halvustava kriitika tõttu tohutult alahinnatud. Tuntumad filosoofia seisukohast olulised sofistid olid Gorgias, Protagoras ja Antiphon. Kasutatud allikad: ● Indrek Meos “Antiikfilosoofia” (Tallinn: Koolibri, 2000) ● Elmar Salumaa “Filosoofia ajalugu” (Tallinn, 1992) ● Teodor Künnapas “Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloost” (Tallinn: Olion, 1992) ● W.K.C. Guthrie “A history of Greek philosophy” (Cambridge, 2000) ● Bryan Magee “Filosoofia lugu” (Tallinn: Varrak, 2000)
Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokritos - asjad aatomitest. materialistlik süsteem. Mõtlem-aju,emo-süda,isu-maks, 4 primaarvärvi. Potagoras - teadmised on subjektiivsed. abstraktset tõde pole olemas. Tõde sõltub tajujast, kogemustest, isikuti erinev, kultuur mõjutab. mõistmiseks, tuleb tunda inimest. Gorgias - ka olevat pole olemas, ainult taju on. tõde pole võimalik leida, sest inimesed tajuvad erinevalt. Sokrates - küs. esitamine, et jõuda tõeni. asjade olemuse mõistmine. Teadmised on õnne eelduseks. tõde igaühe peas. Platon - mõistus > meeled (ei ole usaldusväärsed, aga teadmisi saame meeltest, mida töötleb mõistus), geomeetria & matem. mõtlemine -> tõeni. Dualistlik lähenemine – ebatäiuslik materiaalne keha ja puhast teadmist sisaldav mõistus/hing
(6 lk 58-59) Kogu Platoni looming liigitatakse nelja rühma: 1. Noorusea dialoogid “Apoloogia” (Sokratese kaitsekõne) “Kriton” “Protagoras” “Lanches” “Lysis” “Charmides” Selle rühma dialoogide sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. Neis puudub veel ideeõpetus. 2. Üleminekuaja dialoogid “Gorgias” “Menon” “Euthydemos” “Väiksem Hippias” “Suurem Hippias” Nendes esindab Platon preeksistentsi ja surematuse õpetust. Samuti ilmnevad siin ideede õpetuse algmed. 3. Meheea dialoogid “Politeia” (Riik) 6 “Symposion” “Phaidon”
Sokratesele osutub lihtsaks kummutada üksteise järel talle esitatud definitsioonid. Ta provotseerib ettevaatamatu, pahura ning kergesti ärrituva sofisti Trasymachose tunnistama järgmist definitsiooni: ,,Kuula siis", ütles vihane sofist, ,,ma kuulutan et võim on õigus, ja õiglus pole midagi muud kui tugevama kasu". See on õpetus, mida meie päevil seotakse Nietzsche nimega. Võib-olla pole filosoofia ajaloos see õpetus paremini sõnastatud kui Platoni enda poolt dialoogis "Gorgias". Seal paljastab liigset filosofeerimist põlgav aristokraat Kallikles moraali kui nõrkade leiutise tugevate võimu kahjutukstegemiseks. Sofist arvates õiglus pole meeste, vaid sulaste moraal; see on orjamoraal, mitte kangelasmoraal. Siin esineb eetika fundamentaalne probleem: mis on õiglus? Kas peame otsima õiglust või võimu? Kas on parem olla hea või tugev? Esiti Sokrates, s.o. Platon, ei vasta üldse. Ta vihjab vaid sellele, et õiglus on indiviididevaheline
taastamine. Meeldetuletamiseks on oluline dialektika, s.o. · PROTAGORAS vaidlus sofistidega vooruste dialoogi kunst. õpetatavuse üle · Üleminekuaja dialoogid: · "Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele · GORGIAS Voorused ja nende õpetatavus. Mis saab tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti." Paidron, 73a hingest? · Kolm võimalust: · MENON Tunnetuse olemus on meeldetuletamine. · Me ei olegi neid ideesid näinud. · SYMPOSION Filosoofiliste püüdluste liikumapanevaks · Ideed ei ole veel meelde tulnud, sest oleme liiga noored,
23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:53 matis Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? >> a. Kogemuse põhjal. b
3)Positiivne õigus ei lähtu loodusest, vaid seaduseandja huvidest. 4)''Seadus (nomos) türanniseerib inimest ja sunnib teda tegema asju, mis on loomusega vastuolus.'' Protagoras 1)''Inimene on kõikide asjade mõõt, olemasolevale olemise, olematule olematuse osas.'' 2)HOMO MENSURA 'Ínimene on kõikide asjade mõõt'' põhimõte. 3)Inimene määrab, mis on olemas, sellest väljapoole jääv jäetakse kõrvale (skeptilism); olemine ei ole objektiivne vaid subjektiivne. Gorgias Miski ei eksisteeri. Kui miski ei eksisteeri, siis ei ole võimalik seda tunnetada. Kuna see ei ole tunnetatav, siis ei saa sellest ka kõneleda. Inimene on takerdunud igavesse sõnade ja arvamuste võrku. Sofistide tähtsus Filosoofilise mõtlemise keskpunktiks kujuneb inimene. Filosoofia arutluse aineks kujuneb mõtlemine ise. Esitatakse küsimusi: Mis on keel? Avaneb tee mõistuspäraselt põhjendatud eetikale. SOKRATES (469-399 eKr)
40. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti. Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja väike mees. Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne. Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse. Tuntumad sofistid: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist. 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. haiguste jumalikest põhjustest loobumine; meditsiin kui praktiline kunst ja oskusteave; aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite jäädvustamine, juhtumipõhised uuringud; diagnoos (haiguste eristamine) ja prognoos (haiguse edasise kulu hindamine) 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. 43
23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:53 matis Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? >> a. Kogemuse põhjal.
23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:53 matis Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? >> a. Kogemuse põhjal.
põhinevad lood) 40. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. 1. Sofistid - rändavad kõneõpetajad, kuidas häid kõnesid koostada. Mitmekülgselt haritud. Kõnekunstis keskendusid edukusele, eesmärk: inimesed kõneleksid nii, et neid uskuma jäetakse. Väita seda, mis on kasulik, mitte tõde. Esimene põlvkond: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist Nn polümaadid (kr polys `palju' + manthanein `õppima, teada saama') Süstematiseeritud teadmised: astronoomia, meditsiin, matemaatika, etümoloogia, grammatika, eetika, retoorika ,,Tarkuseõpetajad": keskmes poliitiline retoorika, avalik kõneoskus Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotele sel: suur ja väike mees
" · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Credo ut intellegam." · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Intellego ut credam." Ei, selle seisukoha järgi käivad usk ja mõistus küll käsikäes, kuid mitte usk ei juhi mõistust, vaid vastupidi: mõistus juhib usku. Protagorase seisukoht oli, et · ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. · jumalaid ei ole olemas. · on vaid üks Jumal. Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest · Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. · Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. · Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest · Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi.
Nad väitsid, et kõik asjad on suhtelised relativism. Kõik on nagu näib - subjektiivsus. PROTAGORAS (480-410 eKr). Homo-mensura-väide: "Inimene on kõikide asjade mõõt, olevatele, et nad on, ja mitteolevatele, et nad ei ole." Seisukohast ,,Kõik on nii nagu miski kellelegi näib" järeldub, et kõik otsustused on õiged. Tarkus erineb rumalusest sellega, et targad arvamused toovad kasu, aga rumalad arvamused toovad kahju. Protagoras kahtles ka jumalate olemasolus. GORGIAS (483-375 eKr) oli Empedoklese õpilane. Gorgias on tuntud nihilistlike väidete poolest: Mitte midagi pole olemas. Kui miski ongi olemas, siis ei ole see tunnetatav. Kui miski ongi tunnetatav, siis pole see väljendatav. SOKRATES (470-399 eKr) Sokratese kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Jälgige Sokratese meetodit (iroonia, induktsioon, dialektika). Sokrates ei kirjutanud midagi, kuid tema põhiseisukohad on säilinud ta õpilase Platoni teoste kaudu
pidada kreeklaste vooruse-käsituse eripära. Antiikse eetika põhiveendumuse kohaselt kujutab voorus endast nimelt midagi kasulikku – voorus tasub ennast ära. Voorus on ju inimlik “parimus”, “oivalisus” ja niisuguste omadustega on inimesel kõigi eelduste kohaselt enam šansse õnnelikkust saavutada kui ilma nendeta. Sokrates on ka seisukohal, et halb tegu kahjustab eelkõige tegutsejat ennast, nimelt tema hinge (Gorgias 477 a). Seega võiks Sokratese seiskohta, et “Keegi ei toimi vastupidiselt sellele, mida ta teab olevat parima”, pidada võrdtähenduslikuks väitega, et keegi ei saa teadlikult tahta midagi sellist, mis on vastuolus tema õigestimõistetud huvidega. Kui aga midagi sellist siiski juhtub, siis ei peegelda tegu inimese loomupärast püüdlust, vaid seda, et ta niisuguse püüdluse objekti ekslikult identifitseerinud. Neid Sokratese eetilisi põhiseisukohti kritiseeris hiljem Aristoteles
Kui inimloomus on normiandev allikas, kas siis peaks ühiskonna õigusliku reguleerimise alternatiiviks olema kommuunid, mis koondavad sarnase loomusega inimesi, kes tänu ühisele kasvatusele ja õpetusele ei vajaks üldisi formaliseeritud seadusi, sest tülid saavad lahendatud mitteformaliseeritud vastastikuse suhtlemise abil (midagi 20-nda sajandi hipiliikumise sarnast)? Antiphon oleks sel juhul mingit laadi antiikne visionäär ja utopist. Veel üheks sofistiks, keda Platon oma teoses “Gorgias” (483a-484a) kujutab nomos – physis vastandust kasutavana argumenteerimas, on Kallikles. Arutluskäik, mille Kallikles seal esitab, on järgmine. Loomu poolest, physis`e-päraselt, on tugevam üle nõrgemast, parem üle viletsamast. Nomos – universaalselt kehtiv seadusandlus – teeb aga midagi vastupidist – käsitleb kõiki ühesugustena, st. käsitleb võrdsetena neid, kes tegelikult võrdsed ei ole. Kallikles astub siit aga veel sammu sügavamale:
Süstematiseeritud teadmised: astronoomia, meditsiin, matemaatika, etümoloogia, grammatika, eetika, retoorika. ,,Tarkuseõpetajad": keskmes poliitiline retoorika, avalik kõneoskus. Põhimõtteid: iga asja kohta saab esitada kaks vastandlikku argumenti; pragmaatika, relativism, agnostitsism; piiritu usk inimese mõistusesse ja selle jõusse. Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. Sofistidelt: antiteetiline väljendus; vastandlike kõnede esitamine (kõned on fiktiivsed, esitavad üht kahest sobivast argumendist, ,,seda mida vaja" [ta deonta]); tõenäosuse argument (eikos). Hippokraatikutelt: sõda kui haigus; jumalikest põhjustest loobumine; deduktsioon nähtava tõendusmaterjali põhjal. 43
periood. Ka nendel epohhidel eristuvad perioodid ning koolkonnad. Eelsokraatilise epohhi hulka kuuluvad: Mileetose koolkond, mida ühendab küsimus mis oli kõige alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning tõelisuse otsingutele (Parmenides, Herakleitos); Sofistid, keda ei huvita mitte niivõrd tõde, vaid praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi;
Inimesel on ainus elu. Surm saabub, kui hing laguneb peale suu kaudu kehast lahkumist. Demokritose eetikaõpetuses on oluliseks mõisteks õnn - eudaimonia. Elu eesmärk - saada õnnelikuks. Suurim õnn on olla vaba soovidest ja kirgedest. 43. Sofistika Sofist tähendas VI saj. e. Kr. teadlast, filosoofi. V.saj.e. Kr. muutus sofist kõnekunsti õpetaja nimetuseks. Vanemad sofistid V.saj. e. Kr. Nooremad sofistid IV saj. e. Kr. Vanematest sofistidest tuntuimad on Protagoras ja Gorgias. Sofistide keskus: Ateena. Seal nõuti kohtuprotsessidel avalikku kõnelemist. V saj. e. Kr. tõusis kõnekunst tähtsaks ühiskondliku positsiooni saavutamisel. Sofistid õpetasid soliidse tasu eest ja said rikkaks. Lisaks kõnekunstile esitasid filosoofilisi tõdesid. Sofiste ei huvita maailma algpõhjus või üldkehtiv tõde. Rahvakoosolekutel võitis see, kes veenvamalt oma seisukohti esitas. Protagoras - Ateena esimesi silmapaistvaid filosoofe. Inimene on kõigi asjade mõõt. See
poiētēs), poeet kui prohvet ja muusade andide koguja, poeet=laulik Platoni järgi on poiētes esmalt nii jumal (kõige looja) kui üldse igasugune kunstnik või käsitööline • poíēsis ’looming’ laiemas mõistes on igasugune valmistamine/loomine Poeet ja poeesia olid justkui jumalate tahte vahendajad, kangelaste ja rahvaste kuulsuse loojad ning on ajaloomälu hoidjad. Poeesia kitsamas mõistes on luule, mida kreeka esimestest kunsti-teoreetikutest (sofist Gorgias, Aristoteles) peale defineeritakse rangelt rütmiseeritud kõnena, mis erineb (range rütmita) proosast. Renessanss tõi poeedile tagasi jumalikkuse. Antiigist võeti üle armastatud poeetide pärgamine. 51. Milline on eepose roll rahvusliku ajaloomälu talletaja ja rahvusliku eneseteadvuse loojana Kreekas ja Roomas ning hilisemal ajal? Eeposed andsid tavaliselt edasi rahvuslikke kangelaslugusid ja müüte jumalatest. Sellised
Kujutlused teenivad erahuvisid. Inimene on mõõduks kõigile asjadele (homo mensura) kuivõrd nad eksisteerivad või ei eksisteeri. Absoluutset tõde ei ole olemas, on subjektiivne tõde. Mõõdupuu on konkreetses inimeses. Aine osakesed ja nende voolamine määrab kõik ära. Mitte jumalus ega maailm pole esikohal, vaid inimene. Nõrk allub seadusele, ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase ennast segada (eetiline järeldus). Moraal on heaoluõpetus. GORGIAS (485-380): Põhiväide - "Mitte midagi ei ole olemas". Sündis Sistsiilias. Ateenas õpetab kõnekunsti, võidab poolehoidu. Paneb aluse retoorilisele kunstproosale (kasutab luulelist väljendust, laused vastandlikud, lõpud kõlavad sarnaselt). Palju matusekõnesid - loodud õppeotstarbel. Peateos "Olematust" - pole säilinud. Väidab selles, et mitte midagi ei ole olemas. 5 argumenti: 1)Kui midagi oleks olemas, siis peab see olema tekkinud või olema midagi
Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Sofistid oli 5. ja 4. sajandil eKr tegutsenud kreeka mõttetargad, kes olid erudeeritud paljudes valdkondades ja püüdsid oma teadmisi süstematiseerida. Teadmiste keskmes oli poliitiline retoorika, avalik kõneoskus. Sofistid olid relativistid ning nad oskasid musta valgeks rääkida, nende arvates sai esitada iga asja kohta kaks vastandlikku argumenti. Tuntumad sofistid olid Protagoras, Antiphon, Gorgias. 40. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. Sofistid olid relativismi usku ja vältisid kindlaid teese, ka Thukydidest iseloomustab antiteetiline väljendus, vastandlike seisukohtade esitamine, sofistidele omane tõenäosuse argument. Hippokrates kui kaasaegse meditsiini isa loobus arvamusest, et jumalad saadavad inimestele haigusi. Hippokratese koolkonnale oli omane hoolikas
SOFISTID (kr k < sophisma - `kaval järeldus, pettus`) ei ole ühtne 5 koolkond, neid filosoofe seob vastandumine eelnevasse filosoofiasse ja valitsevasse ühiskonna korda. Sofistid tegelesid peamiselt RETOORIKA arendamisega. Sofiste võib võrrelda tänapäeva advokaatidega, kes musta valgeks räägivad ja tõestavad asju vastavalt vajadusele. Kõik on suhteline. Tuntuim esindaja GORGIAS ja tema NIHILISTLIK õpetus (olemist ei saa tegelikult üldse mõista, väljendada jne). Lisaks on tuntud läbi Platoni teoste PROTAGORAS, kelle järgi ´inimene on kõigi asjade mõõt`, st RELATIVISTLIK lähenemine olemasolevasse, mis seob teadmise teadjaga ja et teadmised on subjektiivsed. Ühest tõde ei ole olemas. ANTIIKFILOSOOFIA jätkub nn KLASSIKALISE filosoofia ajastuga, kuhu alla kuuluvad Sokrates, Platon, Aristoteles. Tegeleti peamiselt ÜHISKONNA mõtestamise ja poliitiliste
W. Leibnitz. (Reegli kuuluvus klassikalisse loogikasse on vaieldav.) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste kui mõtlemise objekti. Zenon Eleast(~490-430) Apooriad Parmenidese kaitseks. Protagoras (~480-410), Gorgias, Prodikos ja teised sofistid. Tõdede subjektiivsus. Mõistete täpsustamine. Sünonüümid. Loogika mõiste üks võimalik autor on Demokritos (~460-370 eKr). Tõestamise teooria. Loogika seadused. Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine.
mistõttu valitsemine oli demokraatlikum. Lihtrahva ja aristokraatide vastandlikud huvid tõid kaasa ka teisi valitsemise vorme nagu aristokraatia, oligrahia, türannia, demokraatia. Antiikühiskonnas on sõprus mõlemapoolne ja omakasupüüdmatu ning väärt palju erinevalt seksuaalsuhetest. Sokrates vs sofistid Materiaalsete väärtuste vahendajaiks said kaupmehed ning vaimsete väärtuste vahendajaiks sofistid ehk tarkuseõpetajad, astusid traditsioonide vastu (Protagoras, Gorgias, Hippias). Retoorikaõpetuse eesmärgiks oli demokraatia laiendamine, mille eelduseks omakorda oli polis, kus kõigile kodanikele kehtisid samad seadused ja normid, eriti kuna iInimese missiooniks peeti seaduste loomuse teostamist. Mõtte vormi arendas dialektika (tähendas ka loogikat), keelevormi grammatika. Lisaks kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Platoni arvates on sofistika teadmiste jagamine raha eest, teadlike petlike
o. punkti D. Liikudes punktist D edasi B suunas peate jällegi läbima pool teed, jne jne. Seega jääb teil alati läbida pool mingist teelõigust ja te ei jõua kunagi punkti B. Zenoni paradokside loogiline struktuur oli väite põhjendamine väite vastandist absurdsete järelduste tuletamise teel: nn. reductio ad absurdum. Väidete põhjendamise ning ümberlükkamise kunsti arendasid edasi varased retoorikud ja sofistid. Tuntumad neist olid 5. sajandil e.m.a. elanud Gorgias, Hippias, Prodicus ja Protagoras. Sofistid ei tegelenud küll väitluse tehnika uurimisega, kuid nad nõudsid näiteks, et moraalipõhimõtteid tuleb ratsionaalselt põhjendada. Sofistide traditsiooni kandsid edasi Sokrates (470-399 e.m.a) ja Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Platoni kirjutistes ilmub esimest korda tähelepanek väitluse struktuurist kui iseseisvast uurimisobjektist. 2.1.2 Aristoteles
mida loeti väga inetuks teoks, sest taskuse eest raha küsimine on võrdne õhu eest raha küsimisega. * Protagoras 480-410 eKr ,,Inimene on mõõduks kõikidele asjadele eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri." (lad k. nimetatakse seda printsiipi hiljem homo mensura'ks). -) Ta ütles ka: ,,Nõrk allub võõrale seadustele, aga tugev ei allu seadustele." * Gorgias 485-380 eKr ta kirjutas teoses ,,Olematust" ja põhi väide seal oli: ,,Mitte midagi ei ole olemas." Ta kirjutas ka oma teesid: -) 1. Kui midagi oleks olemas, siis see peaks olema tekkinud või see on igavene. -) 2. Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki midagi. -) 3. Igavene see ei saa olla, sest siis oleks see lõputu, aga lõputust ei saa ette kujutada. -) 4. Isegi kui oleks olemas olemine, siis ta oleks haaramatu. -) 5
annaabi.ee 
