10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
basgetti
Õppematerjali autor
Jakob Westholmi Gümnaasium Solipsism REFERAAT Nora Pelss 10.a Tallinn 2017 Solipsism Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.See sõna pärineb Ladina keelsest sõnast "solus", mis tähendab ainus, üksik ja "ipse", mis tähendab ise. Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast
On küsimus, kas demokraatlik konventsioonidel püsiv humanistlik maailm on Nietzsche ennustused ümber lükanud, või on Jumala surma järeldused ikka veel teel, saabumas. 14. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu. Tunda sellega seotud olulisi mõisteid ja eristusi: idealism-materialism, subjektiivne ja objektiivne idealism, monism-dualism, sokraatiline hoiak põhiküsimuse suhtes, skeptitsism (selle konstruktiivne ja radikaalne vorm). Solipsismi mõiste. Metafüüsika põhiküsimus: mis (ja miks) on olev tervenisti? Miks on ülepea miski olemas ja mis moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused? Kui igat filosoofiaprobleemi võib pidada teatud üldistuseks: näit. mis on teadmine? mis on hea elu?, siis metafüüsika üldistab kogu oleva üle. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Idealism: ,,olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline"; Platon: ,,olev on idee"; Spinoza: ,,olev on substants"; Fichte: ,,olev on
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept oleks kõige rangemas tähenduses m
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
vaimseid,Subjektiivse valdkonna kaitsjad (Nagel, Searle) teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Dualistlik interaktsionism- keha ja vaim mõjutavad teineteist. Biheiviorism- taandas kõik vaimuseisundid käitumisele, käitumise jälgimine sünnist surmani. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus: olla teadvusel, mõtelda. Solipsism: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus. Meem: mõistelised ühikud, mis võivad ise eksisteerida, nagu geenid. 22. Aristoteles eristas: Praktiline filosoofia -üldteadmine, mille järgi saab toimida, norm(eetika, esteetika, sots-poliitiline filo, ajaloofilo) Teoreetiline filosoofia- teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest, kirjeldav(metafüüsika, tunnetusteooria, keele-,vaimu-,teadusfilosoofia, loogika)
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspektiive on vaja uurida ja ass
Tahe avaldub looduses loodusseadustena ja loomadel instiktidena ja ainult inimene saab teadvustada endale, et tema olemuseks on tahe. 2. Maailm kui kujutlus! See kehtib kõigi tunnetavate subjektide kohta, kuid ainult inimene võib seda endale teadvustada. Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus. Võib küsida, kas teised inimesed on reaalselt olemas või on kujutlus. Kui vastame jaatavalt siis on tegemist solipsismiga. Ta väitis, et solipsismi ei saa ümber lükata, kuid usub, et seda esineb vaid hullumajas. Suhtemise abil saab kindlaks teha, et me näeme maailma ühtemoodi ja tegu pole ettekujutusega. Ta väidab, et ilma kujutleva subjektita ei ole ka objekti. Inimene, kes pole kiiksuga ei suuda filosoofiast aru saada. 3. Inimene ja surm. Ta arvas, et surmahirm on irratsionaalne tal pole ühtegi mõistuslikku põhjendust, sest ka loomad tunnevad surmahirmu. Ta toob eeskujuks hinduismi, mis räägib
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid